Joonis 19. Olgu vaatleja mingil ajal nii, et mingil kindlal kellaajal on temast samas suunas Päikesele on ka mingi kauge täht (võime seda initeerida arvutiprogrammiga). Vaatame nüüd olukorda ümbes üks päev hiljem, nii et suund vaatlejast sellesama kauge täheni oleks seesama, mis varemgi. Seda ajavahemikku võib nimetada tähtede järgi määratud üheks ööpäevaks ehk sideeriliseks ööpäevaks. Kuid me märkame, et see suund ei lange enam kokku suunaga Päikesele. Põhjuseks on, et Maa on oma orbiidil ümber Päikese liikunud veidi edasi. Et vaatleja jaoks oleks Päike taas samas asendis, peab Maa pöörlema veel veidi, umbes 1 kraadi ehk $3,9$ minutit. Päikese järgi on defineeritud meie tavapärane ööpäev (päikeseööpäev) ning see on sideerilisest ööpäevast umbes $3,8$ minutit pikem.