Pendli liikumise määrab selle energiabilanss. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv.
Vahendid:
- Suur telliskivi või keeglikuul
- Tugev nailonnöör
Protseduur:
1. Seo nööri ühte otsa telliskivi või keeglikuul; teine ots seo lakke, seinast umbes 3 m kaugusele.
2. Nööri pikkuse määramiseks seisa seina ääres ja tekita olukord, kus pendli ots puudutab su nina (vaata jooniselt).
3. Veendu, et sõlmed on korralikult seotud.
4. Seisa seina ääres, aseta pendel vastu oma nina ning lase sellest lahti. (TÄHELEPANU: ÄRA LÜKKA PENDLIT EEMALE!)
5. Seisa liikumatult vastu seina ja lase pendlil üks täisvõnge teha. (Küsi õpilastelt: „Kes julgeb katses osaleda?“)
Selgitus Kui pendel esmakordselt vabastatakse, kaotab see osa oma energiast läbi õhutakistuse ning sidumispunkti ja nööri vahelise hõõrdumise. See energia muundatakse soojuseks ehk õhu- ja nööri molekulide kiirema liikumise energiaks. See energiakadu kordub iga võnkega, muutes iga võnke amplituudi üha väiksemaks. Amplituud muutuks kõrgemaks vaid siis, kui pendlide energiat lisada (näiteks seda lükates).
Kui sellist pendlit aga vaakumis kasutada, esineks energiakadu vaid riputuspunkti ja nööri vahelise hõõrdumise tagajärjel ning pendel võnguks palju kauem.
Kellapendlis oiab pendlit töös vedru. Iga võnke jooksul antakse pendlile vedru poolt väike kogus potentsiaalset energiat juurde. Vedru täielikul väljavenimisel jääb kell seisma.