Esimese maailmasõja ajal võitlesid Saksa ja Briti laevastikud Falklandi saarte lähedal, mis asuvad 50° ll. Brittide lasud olid küll hästi sihitud, kuid ometi maandusid need pidevalt umbes sada meetrit sihtmärgist vasakule. Kas relvade sihikud olid paigast ära? Ilmselt mitte, sest need olid Inglismaal täpseks reguleeritud. Mis oli valesti?

Kui Saksamaa sama sõja ajal Pariisi pommitas, seati üles hiigelsuurtükk hüüdnimega Pariisi kahur (ka Williami kahur), mis lennutas 110 kilomeetri kauguselt linna mürske. Kui sakslased poleks appi võtnud teadust, oleks mürsud sihtmärgist peaaegu 2 kilomeetrit mööda lennanud.

Võttes kasutusele kauglaskekahureid, üllatas sakslasi asjaolu, et mürsud lendasid suuremate kui 45-kraadiste nurkade puhul palju kaugemale, võib-olla isegi kaks korda kaugemale kui 45-kraadise nurga puhul. Enamasti annab 45-kraadine nurk suurima laskekauguse, mis tingis sellise erandi?

Vastus Tavaliselt tuuakse kaugele lendavate mürskude puhul mängu fiktiivne jõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ja kannab nime Coriolisi jõud. Näiliselt toimub kõrvalekaldumine põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekalle on suurim pooluste lähedal ja ekvaatoril on see null.

Kui kauglaskekahurist saadetakse mürsk teele, mõjutab tema kiirust lisaks lasu kiirusele ka maakera pöörlemise kiirus antud punktis. Sellal kui mürsk lendab, jätkab sihtmärk Maa liikumise tõttu ümber Maa telje tiirlemist. Kui sihtmärgi liikumist mitte arvestada, lendab mürsk mööda. Oletame, et põhjapoolkeral paikneb sihtmärk laskekohast põhja suunas. Nii laskepaik kui ka sihtmärk tiirlevad suunaga ida poole, kuid kuna sihtmärk asub suuremal laiusel, läbib ta väiksema ringi kui laskepaik. Kuna mõlemad peavad ööpäevaga täisringi tegema, liigub laskepaik suurema kiirusega. Kui mürsk põhja poole lendu lastakse, on tal laskepaigaga sama suur idasuunaline kiirus. Lennu ajal liigub mürsk idasse suurema kiirusega kui sihtmärk ja maandub sellest ida pool. Laskepaigast vaadatuna kaldub mürsk itta ehk siis sihtmärgist paremale.

Katsetustega üritatakse seda viga parandada, kuid sihikute parandid sõltuvad laiuskraadist ja on poolkeradel vastassuunalised. Briti relvad olid Inglimaa laiuskraadide jaoks hästi välja sihitud, kuid lõunapoolkeral Falklandi saarte laiustel lasid need lootusetult mööda. Suurest Berthast tulistades teadsid sakslased Coriolisi jõust tingitud kõrvalekallet, mis mürsu Pariisi lennul tekkis, ja viisid sisse vastava paranduse.

Kui sakslased tulistasid kauglaskekahuritest nurga all, mis oli suurem kui 45 kraadi, lendasid mürsud läbi ülemiste atmosfäärikihtide, kus õhk on hõredam. Seetõttu õhutakistus vähenes oluliselt ja mürsud maandusid üllatavalt kaugel.