Seened levitavad oma eoseid erinevalt. Kõige huviäratavamad on ballistospoorsed seened, kes paiskavad oma eoseid välja kiiremini, kui silm suudab jälgida. Iga eos kinnitub varre külge, mida nimetatakse sterigmaks e eostoeks. Enne eose väljapaiskumist moodustub eose põhjale eostoe kinnituskoha lähedale veetilk. 30 sekundi jooksul kasvab tilk umbes 10 mikromeetrise diameetrini ning seejärel paiskuvad eos ja tilk väga järsult õhku. Mis neid liikuma paneb?

Vastus Kui ballistospoorne seen on valmis oma eoseid vabastama, eritab see spoori pinnale teatavaid ühendeid, mis soodustavad vee kondenseerumist õhust. Kondenseerumine avaldub kõige kiiremini kohas, kuhu moodustub tilk, kuid see avaldub ka mujal eose pinnal, kuhu moodustub veekile. Kui tilga diameeter kasvab ja veekile üle eose levib, puutub veekile peagi tilgaga kokku. Sel hetkel tõmbab veekile pindpinevus äkiliselt vee tilgast välja kilesse. See äkiline tõmme annab nii suure impulsi ning eose peale sööstva vee kineetilise energia mõjul tõmmatakse eos sterigmalt vabaks ja paisatakse õhku. Väljapaiske kiirenduseks on arvutatud lausa kuni 25 000 · g (ehk 25 000-kordne gravitatsioonikiirendus), kuid eos aeglustub kiiresti õhutakistuse tõttu ega reisi kaugele. Et õhkupaiskamiseks vajalik impulss ja energia saadakse pindpinevusest, nimetatakse sellist starti pindpinevuskatapuldiks.