Olen juba pikemat aega olnud optika katsete entusiast. Aga jätkuvalt leian uut, mida imestada.

See oli ühes loengus, kus näitasin üliõpilastele, kuidas täisnurkset prismat saab peeglina kasutada ja mainisin, et põhimõtteliselt saab niimoodi seinale oma näpujälje mustri projitseerida.

Aga kui tõmmata prisma peegeldavale pinnale tahvlimarkeriga jutt? Siis see ei ole enam murdumine klaasist õhku vaid klaasist väga õhukesse värvikihti ja sealt edasi õhku. Ja kui valgus käib vahepeal läbi värvi kihi, siis võiks ju ka selle värvus muutuda, kuna osa valgusest neeldub?

Proovisin. Töötas.

Ja see on justkui optilise seadme prototüüp, mis laseb ekraanile joonistamist projitseerida ilma, et joonistava pliiatsi või joonistaja vari pildi tekkimist segama pääseks. Kui tugevamate punktvalgusallikatega katsetada, siis on võimalik selliseid joonistusi ka seina suuruseks venitada.