Saaki püüdev naksurkrevett uimastab ohvri (väiksemat sorti vähilise) oma suurema sõra äkilise löögiga, seejuures ohvrit puudutamata. Ohvri uimastab tugev helilaine, mis tekib sõra liikuva osa lähenemisel paigalseisvale osale. Seda heli (plõksatust, mis meenutab popkorni küpsemisel tekkivaid praksatusi) kuulevad isegi sukeldujad ning kui krevette on palju, on nende tekitatud müra piisav, et varjata allveelaeva hüdrolokaatorite eest. Tugev heli tekitab ka väga nõrku valgussähvatusi, mida tavaliselt kutsutakse sonoluminestsentsiks – hääle poolt tekitatud valguseks. Mõned uurijad on krevettide poolt tekitatud valgust nimetanud isegi krevetiluminestsentsiks. Kuidas suudab kreveti sõrg tekitada sedavõrd tugeva helilaine?