JOONIS 41-10 (a) Puhta räni võrestruktuuri tasapinnaline esitus. Iga räni aatom on seotud nelja lähinaabriga kaheelektronilise kovalentsidemega (kujutatud punaste punktide paarina mustade joonte vahel). Elektronid kuuluvad sidemete, mitte üksikute aatomite juurde, moodustades objekti valentstsooni. (b) Üks räni aatomeist on asendatud fosfori aatomiga (valents $= 5$). „Ekstra” elektron on vaid lõdvalt seotud ioonjäägiga, niisiis kergesti tõstetav juhtivustsooni, kus see saab vabalt liikuda kogu võre ulatuses. (c) Üks räni aatomeist on asendatud alumiiniumi aatomiga (valents $= 3$). Ühes kovalentsidemeist – ning seega valentstsoonis – on nüüd auk. Auk saab kergesti liikuda läbi võre, kuna elektronid naabersidemeist ruttavad seda täitma. Pildil näeme augu liikumist paremale.