JOONIS 8-7 Pendel, mille mass on kontsentreeritud alumises otsas olevasse pendlikuuli, võngub edasi-tagasi. Joonisel on kujutatud selle liikumise üks täisperiood. Liikumise käigus muutuvad süsteemi pendel–Maa kineetiline ja potentsiaalne energia vastavalt sellele, kas kuul kerkib kõrgemale või laskub allapoole, samas kui süsteemi mehaaniline koguenergia $E_\text{meh}$ jääb konstantseks. Kogu selle aja vältel leiab aset mehaanilise energia üleminek kineetilisest vormist potentsiaalseks ja ümberpöördult. Asendeis (a) ja (e) on süsteemi energia tervikuna kineetiline. Sel hetkel asub kuul alumises asendis ja tema kiirus on maksimaalne. Asendeis (c) ja (g) on kogu energia potentsiaalne. Kuuli kiirus on seal null ja ta asub kõrgeimas võimalikus asendis. Asendites (b), (d), (f) ja (h) on pool energiast potentsiaalne ja pool energiast kineetiline. Kui võnkumisega kaasneb hõõrdumine pendli kinnituspunktis või õhutakistus, siis mehaaniline koguenergia ei jää konstantseks ning pendel jääb lõpuks seisma.