Mida hapnikurikkam atmosfäär, seda kiirem põlemine. Hapnikuvaeses keskkonnas ei ole põlemine võimalik.

Viitame siin mõnele eksperimendile, mis on rohkem või vähem käepärased ja mis õpetavad meile hapniku ja põlemisega seotud looduse seaduseid.

Väikses kinnises ruumis ei saa põlemine kuigi kaua kesta - põlemiseks tarvilik vaba hapnik saab lihtsalt otsa.	Küünla põlemine mikrogravitatsioonis. Põlemiseks vajalik keskkond on justkui olemas, aga puudub gravitatsiooni põhjustatud konvektsioon, leek jääb iseenda tekitatud CO2-rikkasse keskkonda ja kustub.

Hapniku pealevoolu on võimalik suurendada, kui suunata põlemise koldesse hapnikurikka õhu voog. Puhast hapnikku on võimalik gaasilisel kujul saada firmadest nagu AGA üsna odavalt.

Kõige intensiivsem hapniku pealevool tekib siis, kui kasutada vedelat hapnikku.

Kuidas saada hapnik vedelaks?

Põhimõte on lihtne. Kuna hapniku veeldumise temperatuur on kõrgem, kui lämmastikul, aga vedel lämmastik on üsna vabalt kättesaadav, siis tuleb tekitada olukord, kus hapnik gaasina viiakse võimalikult efektiivselt vedela lämmastiku temperatuurile. Kõrvalolevas videos näidatud nipp on selleks ülimalt sobiv.

Vedelas hapnikus põlevad asjad väga intensiivselt, nagu on näha alljärgnevates videotes.

Tikk hapnikus	Teras põleb hapnikus

Kui teil on juba olemas vedel hapnik, siis võite teha kõrvalepõike materjalimaailma. Nimelt on hapnik paramagneetiline ja seda on võimalik magnetiga mõjutada. Nagu näidatakse alljärgnevates videotes.

Magnet tõmbab ligi vedelhapniku tilgakese	Hapnik on paramagneetiline