Tavahõive ja pöördhõive

Joon. 13.2. Tavahõive ja pöördhõive.

Iga valgusallika valgusse annab oma panuse nii spontaanne kui stimuleeritud kiirgus. Kumb on ülekaalus?

Olgu jällegi meil mingis aatomite kogumis (tahkises, gaasinõus vm) Nm aatomit madalamal tasemel Em ja Nk aatomit kõrgemal tasemel Ek. Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa “energiavaesemad”, footoneid neelavad aatomid: Nm >> Nk. See on energiatasemete tavaasustus e. tavahõive (joon. 13.2). Siis ka siirdesagedused B ⋅ ρ ⋅ Nm >> B ⋅ ρ⋅ Nm ja sellises aatomkonnas on ilmselt ülekaalus footonite neeldumine. Vähesed toimuvad kiirgussiirded on valdavalt spontaansed.

Kui mingil viisil õnnestub kunstlikult saavutada kiirgusvõimeliste, ergastatud aatomite ülekaal, “ülakorruse üleasustatus”, pöördhõive, siis kaldub vaekauss stimuleeritud kiirguse poolele (siirdesagedused B ⋅ ρ ⋅ Nk >> B ⋅ ρ ⋅ Nm). Pöördhõive  saavutamine on laseriehituse põhiprobleem.

Laser  ongi inglise lühendsõna, akronüüm (nagu USA või NATO) väljendist

Light

Amplification by

Stimulated

Emission of

Radiation -

“valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu”.

H.Voolaid on pakkunud eestipärast sarnandsõna VÄSKA:

Valguse

Ägenemine

Sunnitud

Kiirguse

Abil...

Võiks ehk ka

Kiirguse

Õhutamine

Sunnitud

Siirete

Abil

– KÕSSA...