Paljude igiliikuri projektide seas leidub ohtrasti ka niisuguseid, mille aluseks on kehade kerkimine veepinnale (joon. 52, 53). 20 m kõrgune torn on täidetud veega. Torni ülemisse ja alumisse otsa on paigaldatud plokid, mille ümber on lõputu lindina tõmmatud tugev köis. Köie külge on kinnitatud 14 õõnsat kuubikujulist kasti, küsega igaüks 1 m. Kuubid on kokku joodetud raudlehtedest, nii et vesi neisse sisse tungida ei saa.

Joon. 52. Vesi-igiliikuri projekt.	Joon. 53. Torni pikilõige.

Kuidas seade töötab? Igaüks, kes tunneb Archimedese seadust, taipab, et vees olevad kastid püüavad pinnale tõusta. Neid surub ülespoole jõud, mis on võrdne kastide poolt väljatõrjutud vee raskusega, s. t. 1 m³ vee raskusega, korrutatud vees olevate kastide arvuga. Jooniselt 53 on näha, et vees asub korraga ainult 6 kasti. Tähendab, jõud, mis tõstab sukeldatud kaste ülespoole, on võrdne 6 m³ vee kaaluga, s. t. 6 tonniga. Allapoole tirib kaste nende endi raskus, mida aga tasakaalus tab torni välisküljel vabalt rippuva kuue kasti raskus.

Niisiis, kirjeldatud köiele mõjub alati tõmbejõud 6 tf, mis on suunatud alt üles. On selge, et see jõud paneb plokkidel liikuva köie pidevalt pöörlema ja teeb igal pöördel tööd 6000 kgf • 20 m = 120 000 kgf/m.

Järelikult, külvanud riigi üle selliste tornidega, võime neilt saada piiramatul hulgal tööd, millest jätkub kõigi rahvamajandusharude vajadus te rahuldamiseks. Tornid käivitavad dünamomas inaid ja annavad soovitavas koguses elektrienergiat.

Kui aga projekti tähelepanelikult uurida, on kerge veenduda selles, et köis ei saa üldse oodatud moel liikuma hakata.

Et lõputu köis pöörleks, peavad kastid sukelduma basseini alt ja väljuma ülalt. Kuid basseini sisenedes peab kast ületama 20 m kõrguse veesamba rõhumise. See aga rõhub kasti pinna ruutmeetrile jõuga 20 tf (20 m³ veeraskus) . Üleslüke on kõigest 6 tf, sellest jääb kasti basseini tõmbamiseks ilmselt väheks.

Arvukate vesi-igiliikurite projektide seas, millest sadu mõtlesid välja hädaleidurid, on ka väga lihtsaid ja teravmeelseid.

Silmitsege joonist 54. Teljele kinnitatud puust trumlist on osa kogu aeg vees. Kui Archimedese seadus on õige, siis peab vette sukeldatud osa pinnale tõusma, ja et üleslükkejõud on tavaliselt suurem hõõrdejõust trumli teljel, siis ei lakka pöörlemine kunagi ...

Ärge aga kiirustage sellist igiliikurit ehitama. Teid seirab kindlasti ebaõnn: trummel ei liigu paigastki. Milles on asi? Kus me arutluses eksisime? Tuleb välja, et me ei arvestanud mõjuvate jõudude suunda, need on aga alati risti trumli pinnaga, s. t. mõjuvad raadiust mööda telje suunas. Igapäevakogemus tes t on kõigile teada, et ra ta st ei saa panna pöörlema raadiuse sihis mõjuva jõuga. Pöörlemise tekitamiseks peab jõud mõjuma risti raadiusega, s. t. ratta puutuja sihis. Nüüd on juba kerge taibata, miks äpardub ka see katse kutsuda esile igavest liikumist.

Archimedese seadus on pakkunud igiliikurite ehitajate fantaasia le ahvatlevat toitu ja ärgi tanud neid välja mõt lema teravmeelseid seadmeid, et kasutada ära näivat kaalukaotust eesmärgiga saada igavest mehaanilis e energia allikat.