Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on $4$-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma.

1.32 Sisepõlemismootori ehitus	1.33 4-taktiline sisepõlemismootor

Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul.

1. Sisselasketakt $AB$: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse.
2. Survetakt $BC$: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel.
3. Töötakt $CD$: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema.
4. Väljalasketakt $DA$: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja.

Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal tehtud ja ülejäänud taktide sooritamiseks kulutatud töö vahe ongi mootori kasulik töö. $pV$-graafikult näeme, et kasulik töö on arvuliselt võrdne tsükli kinnise viirutatud osa pindalaga. Mootori kasutegur oleks suur, kui gaasi paisumine toimuks kõrgel, aga kokkusurumine madalal temperatuuril. Seda tüüpi mootorite kasutegur on umbes $30\%$. Auto puhul läheb kasulikuks tööks (hõõrdejõudude ületamiseks) ainult $15\%$.

Kuidas töötab diiselmootor

Selleks, et bensiinimootori kasutegur oleks kõrge, peaks küttesegu enne süütamist tugevasti kokku suruma. Sellel kokkusurumisel on aga piir, sest kiiresti kokkusurutud õhu ja bensiini segu kuumeneb ja võib enneaegselt süttida. Diiselmootoris on seda välditud ning silindrisse tõmmatakse ja surutakse kokku vaid õhk (joonisel protsess $1-2$). Alles siis hakatakse silindrisse pihustama diiselkütust, mis kuumas õhus süttib ($2$) ja teeb paisudes tööd ($2-3-4$). Sellises mootoris on kütuse põlemine ühtlasem (kütus ei sütti plahvatusega) ja kasutegur on kõrgema rõhu tõttu parem. Joonisel on toodud diiselmootori tsükkel $pV$-teljestikus.