Pascali seadus

Pascal'i seadus

Tahketes kehades mõjub rõhk ainult ühes kindlas suunas. Nuga mõjutab saia peamiselt vajutamise suunas. Kui toolil istuda, mõjutab tool põrandat raskusjõu mõju suunas. Vedelikes ja gaasides mõjub rõhk teistmoodi. Kuidas?

Võtame õõnsa kera, milles on palju väikseid avasid, ja avaldame keraga ühendatud silindri kaudu keras olevale vedelikule rõhku. Rõhu mõjul purskab vedelik välja ka rõhu mõju suunaga vastupidistes suundades, joonisel otse üles. Sarnaseid katseid võib välja mõelda veelgi:

Selliste katsete põhjal saab sõnastada üldise seaduse, mida tuntakse Pascali seaduse nime all.

Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi.

Blaise Pascal

Rõhu levimist vedelikes ja gaasides uuris Blaise Pascal (1623–1662), kes oli Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof. Teda peetakse üheks hüdrostaatika (teadusharu, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku) rajajaks. Oma eksperimentide tulemusena sõnastas ta seaduse, mida tuntakse kui Pascali seadust, mille kohaselt kandub rõhk vedelikes ja gaasides edasi igas suunas ühtlaselt. Pascal oli ka üks esimesi, kes arvutas välja atmosfääri ligikaudse massi.

Pascal ei piirdunud ainult teoreetiliste uurimistega. Selleks, et abistada oma matemaatikust isa arvutuste juures, leiutas ta mehaanilise arvutusmasina, milles oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8kohalisi summasid.

Hüdraulilises pumbas levib vedelikule avaldatav rõhk ühest silindrist teise. Muutes silindrite diameetreid, on võimalik jõus võita ja tõsta väga raskeid esemeid.

Pascali seaduse rakendusi me kohtame igapäevaelus väga tihti. See on ju tegelikult väga mugav – kui avaldad vooliku ühes otsas selle sees olevale vedelikule rõhku, siis vooliku teises otsas mõjub seesama rõhk millelegi, mida on vaja liigutada. Ja seda jõudu on võimalik lihtsalt jagada, kui lisada voolikule üks või mitu haru. Kastmissüsteemid, autode pidurisüsteemid, linnade ja majade veevärk ... seda nimekirja võiks jätkata pikalt.