Kui suurt rõhku peaksime taluma sügaval vee all? Et seda teada saada, lahendame lihtsama ülesande ja uurime, millist rõhku avaldab vesi anuma põhjale. Teeme seda nii, nagu füüsikas kombeks – kasutame olemasolevaid üldiseid teadmisi uute teadmiste tuletamiseks.

Rõhk vedelikes erinevatel sügavustel

Let the bottom area of ​​the cylindrical container be S and the height of the liquid column in it be h . The volume of water in the container is therefore:

$V=Sh$

We can find the mass of water through the density of water:

$m=\rho V=\rho Sh$

Knowing the mass of the water, we can find the force of gravity that the water exerts on the bottom of the container:

$F=mg=\rho Shg$

Using the pressure definition formula, we calculate the water pressure at the bottom of the container:

$p=\frac{F}{S}=\frac{\rho Shg}{S}=\rho hg$

perhaps

$p=\rho hg$

Kokkuvõttes võime öelda, et vedelikusamba rõhk on võrdne vedelikusamba kõrguse, vedeliku tiheduse ja raskuskiirenduse g korrutisega. Tulemusest näeme ka, et rõhk anuma põhjale ei sõltu vedelikusamba mõõtmetest (anuma põhja pindalast) – ehkki me ülesande lahendamist alustades arvestasime põhja pindalaga, siis lahenduse käigus see taandus valemitest välja.

Detailsemad arvutused näitavad, et rõhk anuma põhjale ei sõltu ka anuma kujust. Veendume selles katseliselt, vaadeldes vedelikku erineva kujuga ühendatud torudes (vt pilt allpool). Katses näeme, et vedeliku tase kõigis torudes on ühesugune, ehkki torude kuju, seega ka vedeliku kogus torudes on erinev. Selline olukord on võimalik vaid juhul, kui rõhk on ühesugune kõikide torude ühenduskohtades alumise horisontaalse toru külge. Tõepoolest, kui rõhud oleksid erinevad, hakkaks vedelik voolama väiksema rõhuga torusse.

Kuna vedelikusamba rõhk ei sõltu anuma kujust, siis on ühendatud anumates vee tase ühel kõrgusel.	Selles simulatsioonis saab uurida rõhku vedelikus sõltuvana väga erinevatest parameetritest, ilma, et peaks ennast märjaks tegema.