Tavalist purskkaevu, mille leiutajaks peetakse Aleksandr ia Heronit, teavad tõenäoliselt kõik. Enne kui asume kirjeldama selle huvitava seadme uusi teisendeid, meenutame tema ehitust. Heroni purskkaev (joon. 59) koosneb kolmest anumast; ülemisest, mis on lahtine (a), ja kahest hermeetiliselt suletud kerakujulisest anumast (b ja с). Anumad on ühendatud kolme toru abil. Kui anumas a on ainult veidi vett, kera b on vett täis, kera с on aga täidetud õhuga, siis hakkab purskkaev töötama: vesi voolab toru mööda anumast a anumasse c, tõrjudes sellest õhu kerasse b; sissetungiva õhu rõhumise mõjul tõuseb vesi anumast b toru mööda üles ja purskab joana välja anuma a kohal. Kui kera b saab tühjaks, lakkab purskkaev töötamast.

Joon. 59. Vanaaegne Heroni purskkaev.	Joon. 60. Heroni purskkaevu teisend.

Niisugune oli Heroni purskkaevu kuju vanasti . Üks itaalia kooliõpetaja, keda ergutas leidlikkusele tema füüsikakabineti kesine varustus, lihtsustas Heroni purskkaevu ehitust ja mõtles sellele välja teisendeid, mida võib ehitada igaüks kõige lihtsamate vahenditega (joon. 60). Kerade asemel kasutas ta apteeginõusid, klaas- või metalltorude asemel kummivoolikuid. Ülemist anumat ei pea läbi puurima: kummitorude otsad võib lihtsalt anumasse pista, nagu näha joonisel 60 vasakul.

Niisugusel kujul on riista märksa hõlpsam kasutada: kui kogu vesi on purgist b purgi a kaudu voolanud purki c, võib purgid b ja с lihtsalt ümber vahetada ja purskkaev hakkab jälle tööle. Muidugi ei tohi unustada otsatükki kinni tamast teisele torule.

Muudetud purskkaev on mugav veel teiseski mõttes: ta võimaldab suvaliselt muuta purkide asendit ja uurida, kuidas mõjub veetasemete vahe joa kõrgusele.

Kui soovite joa kõrgust mitu korda suurendada, siis saate seda teha, asendades vee purkides elavhõbedaga ja õhu veega (joon. 61). Seadme tööpõhimõte on arusaadav: purgist с purki b voolav elavhõbe tõrjub sellest vee joana välja.

Teades, et elavhõbe on ligi 13,5 korda raskem veest, saame välja arvutada kõrguse, millele tõuseb veejuga purskkaevus. Tähistame tasemete vahed vastavalt $h_1$, $h_2$, $h_3$. Nüüd leiame, milliste jõudude mõjul voolab elavhõbe purgist с purki b. Ühendustorus mõjub elavhõbedale rõhk mõlemast suunast. Paremalt mõjub talle elavhõbedasammaste kõrguste vahe $h_2$ (see rõhumine on 13,5 korda suurem vastava veesamba rõhumisest, s. t. $13,5h_2$ pluss veesamba $h_1$ rõhumine. Vasakult rõhub veesammas $h_2$. Kokkuvõttes liigub elavhõbe jõu $13,5h_2+h_1-h_3$ mõjul. Kuid $h_3-h_1=h_2$, asendades $h_1-h_3$ sellega võrdse suurusega $-h_2$, saame $13,5h_2-h_2$ s.t. $12,5h_2$.

 Seega jõuab elavhõbe purki rõhu all, mis võrdub niisuguse veesamba rõhuga, mille kõrgus on $12,5h_2$. Seepärast peabki joa kõrgus teoreetiliselt võrduma elavhõbedatasemete vahega, korrutatud $12,5$. Hõõrdumine vähendab mõnevõrra seda teoreetiliselt saadud kõrgust. Ometi võimaldab kirjeldatud riist hõlpsasti saada kõrgele purskuvat juga. Et sundida fontääni purskama näi teks 10 m kõrgusele, piisab ühe anuma tõstmisest teisest umbes 1 m võrra kõrgemale. Nagu meie arvutustest näha, ei mõjuta anuma a kõrgus elavhõbedat sisaldavate anumate kohal huvitaval kombel joa kõrgust mitte mingil määral .