18. sajandi teisest poolel alanud tööstuslik pööre soodustas uute jõumasinate konstrueerimist ja nende tehniliste näitajate parandamist. Vesi- ja tuuleveskitele lisandusid aurumasinad, mille kasutegur oli esialgu väike, ühe protsendi lähedal. 19. sajandi esimesel poolel uurisid paljud teadlased tule nn liikumapanevat jõudu. Uurimuste käigus tekkis ja täpsustus füüsikaline suurus energia, mis osutus looduslike protsesside kirjeldamisel väga üldiseks. Selgusid mehaaniliste ja soojuslike protsesside seosed ja erinevused. Uuriti, kuidas saab muuta mehaanilist ja elektrienergiat soojuseks ning vastupidi. Sajandi keskel jõuti üldistatud arusaamani energia jäävusest ja muundumisest – sõnastati termodünaamika 1. seadus.
Keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga
Kõik seaduse valemis esinevad suurused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Joonisel 1.29. on kujutatud olukord, kus silindris olevale gaasile antakse soojushulk ja samal ajal suruvad välised jõud gaasi kokku.
Tavaliselt loetakse saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Töö on negatiivne siis, kui keha ise teeb tööd oma siseenergia kahanemise arvel. Joonisel on nii soojushulk kui ka väliste jõudude töö positiivsed.
Protsessi, mille korral ei toimu soojusvahetust väliskeskkonnaga, nimetatakse adiabaatiliseks protsessiks. Selles protsessis ja keha siseenergia muutub üksnes mehaanilise töö tõttu. Isohoorilise protsessi korral ei tehta tööd, , ja keha siseenergia muut on võrdne saadud või ära antud soojushulgaga. Mehaanikast on teada, et hõõrde- ja takistusjõudude esinemisel keha mehaaniline koguenergia väheneb, muutudes teiseks energialiigiks – siseenergiaks M. Augustikuise meteoorivoolu juures on näha, kuidas suure kiiruse, takistusjõu ja temperatuuritõusu tõttu meteoor Maa atmosfääris süttib ja aurustub.
Paljude katsete põhjal on sõnastatud ka üldine energia jäävuse seadus. Suletud süsteemi koguenergia on jääv. Energia liik pole oluline, oluline on vaid see, et ei toimu energiavoolu süsteemist välja või sisse FLA M. Samuti võib toimuda süsteemi sees ühe energialiigi muutumine teiseks.
Temperatuuri peatükis 4.1 on kirjas, et soojus läheb iseenesest soojemalt kehalt külmemale, kuni soojusliku tasakaalu saabumiseni. Äsja sõnastatud termodünaamika esimene seadus ei keela ka vastupidise protsessi toimumist, aga millegipärast vette visatud sulatina iseenesest uuesti soojaks ei lähe. Iseeneslikud (spontaansed) soojuslikud protsessid toimuvad soojusliku tasakaalu suunas. Termodünaamika 2. seadus väidab, et soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojemale. Külmkapis ja soojapumbas toimub küll soojuse ülekanne külmemalt kehalt soojemale, kuid see ei toimu spontaanselt, vaid välisjõudude töö tulemusel.