Tihti kasutatakse vestluses sõnu soe ja külm. Kumb on soojem, kas soe talv või külm suvi? Ütlus „kraanivesi on kuum” tähendab, et vesi on soojem kui seda katsuv käsi. Täpsemate väidete korral kasutatakse mõistet temperatuur, mille määramiseks on juba väga ammu valmistatud mõõteriistu – mitmesuguseid termomeetreid. Termomeeter mõõdab soojuspaisumist, termoelektromotoorjõu tekkimist, infrapunakiirgust või muud temperatuurist sõltuvat suurust. Arusaam temperatuuri olemusest tekkis aga hiljem, 19. sajandil koos teadmiste avardumisega ainete siseehitusest.

Joonis 1.23.

Oletame, et õnnevalamisel kallasime külma vette teatava koguse sulatina (joonis 1.23.). Vee temperatuur tõusis kiiresti ja sai võrdseks toatemperatuuriga ning edasi mingeid muutusi enam ei toimunud. Kuum keha (tina) andis teatud hulga soojust külmale kehale (veele). Tina temperatuur alanes ja vee temperatuur tõusis seni, kuni nende temperatuurid võrdsustusid. Kuna nende ühine temperatuur osutus võrdseks toatemperatuuriga, siis edasisi muutusi ei toimunud ja süsteem jäi tasakaalu. Soojus läheb iseenesest üle soojemalt kehalt külmemale, kuni nende temperatuurid võrdsustuvad. Selline olek vastab soojuslikule tasakaalule. Keha temperatuur iseloomustab soojusliku tasakaalu olekut. Tal on ühesugune väärtus soojuslikus tasa­kaalus oleva süsteemi kõikides osades.

Temperatuur oleneb keha koostisosakeste energiast – siseenergiast.

Euroopas kasutatakse temperatuuri mõõtmisel ühikuna Celsiuse kraadi. Temperatuurile $0{}^{\circ }C$ vastab jää sulamine ja $100{}^{\circ }C$-le vee keemine normaalrõhul.

Joonis 1.24. a) Piirtemperatuur - absoluutne null	Joonis 1.24. b) Celciuse ja Kelvini võrdlus

17. ja 18. sajandi vahetusel uuris prantsuse füüsik Guillaume Amonton gaasi rõhu sõltuvust temperatuurist jääval ruumalal (joonis 1.24. a). Ta leidis, et temperatuuri vähenedes kahanes rõhk lineaarselt. Mingil temperatuuril, $–273,15{}^{\circ }C$, peaks gaasi rõhk muutuma nulliks. Seda temperatuuri alumist piiri nimetatakse absoluutseks nulliks. Inglise füüsik lord Kelvin võttis kasutusele nn absoluutse temperatuuriskaala FLA. Selle skaala nullpunktiks on absoluutne null ja ühik $1K$ (üks kelvin) on võrdne Celsiuse skaala ühikuga. Temperatuur $T$ Kelvini skaalas on alati positiivne ja Celsiuse temperatuurist $273$ võrra suurem.

Rõhu telje nihutamisel absoluutsesse nulli saame lineaarsest sõltuvusest võrdelise. Jääval ruumalal on gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga.