Geotermiline energia tuleb kahest allikast: maakoores toimuvast radioaktiivsest lagunemisest ja Maa tuumast läbi vahevöö immitsevast soojusest. Maa tuum on soe, sest kunagi hõõguv-kuum olnud Maa ikka veel jahtub ja tahkestub; tuuma soojus suureneb ka loodetes tekkivast hõõrdumisest: Maa deformeerub Päikese ja Kuu gravitatsiooniväljas üsna samamoodi kui deformeerub käte vahel muljutav või rullitav apelsin.

Geotermiline energia pakub meile huvi, sest see „töötab" sõltumata ilmast; kui me ehitame geotermilise energia jaamad, siis võime neid sisse ja välja lülitada vastavalt vajadusele.

Aga kui palju on geotermilist energiat? Me võime hinnata kahte tüüpi geotermilist energiat: see mis on kättesaadav suvalisest maakoore punktist ja see, mida võib saada erilistest kuumadest kohtadest nagu Island (joonis 16.3). Kuigi geotermilise tehnoloogia arendamiseks on sellised kuumad kohad kindlasti sobivaimad, eeldan ma järgnevas, et põhiline energia saab tulla „tavalistest" kohtadest, sest neid on lihtsalt nii palju rohkem.