Suvel päikse käes viibides tunneme, kuidas päike meid soojendab. Kuuma teed juues võime oma keele ära põletada. Toa nurgas olev ahi kütab kogu toa soojaks. Mis toimub, st kuidas füüsika selliseid nähtusi seletab? Mida tuleb tähele panna, et end mitte ära kõrvetada?

Ahi soojendab tuba, sest õhus olevad aineosakesed põrkavad vastu ahju ja osa sooja ahju aineosakeste soojusliikumise kineetilisest energiast kandub põrkes üle õhu molekulidele – õhu siseenergia suureneb ehk temperatuur tõuseb.

Siseenergia levimist ühelt kehale teisele nimetatakse soojusülekandeks.

Kui ahi soojendab tuba, siis ütleme, et ahi andis õhule teatud soojushulga.

Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele.

Ahi andis soojushulga toale, seega ahju enda siseenergia vähenes. Tuba sai sama suure soojushulga, kui ahi ära andis, kuna ka soojusülekande korral peab kehtima energia jäävuse seadus: nii suure soojushulga, kui üks keha ära annab, peab teine keha vastu võtma.

Soojusülekanne kehade vahel toimub ainult siis kui kehadel on erinev temperatuur. Kui kehade temperatuur on sama, siis on kehad soojuslikus tasakaalus ning soojusülekannet ei toimu.

Kuna soojushulk on võrdne keha siseenergia muuduga soojusülekandes, siis on ka soojushulga ühikuks energia ühik džaul (lühend J).

Džaulid ja kalorid

Füüsikas kasutame energia ühikuna džauli. Aga tihti kohtame ka kaloreid, näiteks toiduainete pakendite peal. Kas jutt käib ikka ühest ja sellestsamast füüsikalisest suurusest? Kuidas need kaks omavahel seotud on?

Keha siseenergiat on võimalik muuta ka tööd tehes. Näiteks saab lõket süüdata, hõõrudes pehmet ja kõvemat puud teineteise vastu – puu temperatuur tõuseb sedavõrd, et võib heina vm kergesti süttiva materjali süüdata. Sarnaselt võivad kaks metalli üksteise vastu hõõrdudes kuumeneda kuni sulamiseni. Kuna hõõrudes kehade temperatuur tõuseb, suureneb järelikult ka nende siseenergia.

Keha siseenergia arvelt on võimalik teha ka mehaanilist tööd.