Nädalakiri Mesilane
Nädalakiri Mesilane 2/1: Kogemus
Suvel tegime Teaduslaagrit. Olgu see juhendajate selfie teile talviseks valgusteraapiaks ja toetuseks uue suve ootuses.
Edeneb
Füüsika 8. klassile kaanepilt

On nüüd lõpuks ilmunud. Nii paberil kui e-õpikuna.

Töövihiku ja metoodiliste materjalidega tegeleme. Ka 9. klassi materjalid on töös.

Loodame, et jumalapäike siis veel paistab, kui kogu see 2006.a. alanud füüsika õppematerjalide projekt enam-vähem komplektse ja töötava kuju  saab.

kuvatõmmis

Lisamaterjalid e-õpikus

Õpikute lisamaterjale saab sirvida e-õpiku repositooriumis. Õpikute seest viib reposse parempoolsel pildil punasega rõhutatud ikoon. St me oleme asju veidi ümber korraldanud - kuna

Hea kogemus
Korraldasime ka meie loov- ja uurimistööde konkursi, TÜ loodus- ja täppisteadus valdkonna toetusel. Konkusi lõpuürituseks oli EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskool, toimus Käärikul 4.- 6. novembril. Oli suurepärane kogemus näha saalitäit tudengeid ja teadlaseid suurte silmadega õpilaste ettekandeid kuulamas. Ja mitte keegi ei klõbistanud arvutis. Pildil on sügiskoolis esinenud õpilased koos oma fännidega. Fännide poole saab edaspidi pöörduda.
Midagi katsetamiseks
Lugemissoovitus

Energiast räägitakse kõigis loodusainetes. Aga näiteks bioloogia ja füüsika saavad koolikursuses  harva kokku. Nii võib energia käsitlus jääda liiga ainepõhiseks, füüsikas pakutavaid mudeleid ei osata kasutada bioloogias, keemias või geograafias, samuti ei jõua geograafias või keemias käsitletavad näited füüsika (aga ka näiteks matemaatika) tundi elavdama.

Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika

Püüame siin selgitada elu ja energia vahelisi seoseid. Mõistagi saab siin tegemist olla vaid linnulennulise ülevaatega. Seda enam, et põhjalikku uurimist väärivaid küsimusi tekib bioenergeetikas aiva juurde.
Teistmoodi kogemus
Mesilane käis Tallinnas, Energia Avastuskeskuses. Vasakpoolsel pildil on Davenporti elektrimootor, paremal pildil on Energiakeskuse elektrimootorilaadne toode - puust ratta kodarate ümber on keeratud üks kiht traati.  Selgus ka, et Energiakeskuse magnetid on tehtud puust ja poolid ei ole tegelikult poolid. Internetiavarustes öeldakse selliste eksponaatide kohta "fake". Saalitäis avastamisrõõmu.
Nädalakiri Mesilane 2/2: Kogemus
Hea kogemus

Mesilane leidis internetist USA-s tegutseva mittetulundusühingu The Concorde Consortium. See on päris muljetavaldav, mille kallal nad töötavad ja millega on juba hakkama saanud, mitmeski mõttes ägedam kui Phet. Tegime tutvust, hakkame tõlkima, ehk õnnestub ka koostööd teha.

Allpool on näiteks otselink kasvuhooneefekti seletavale simulatsioonile, laiema ülevaate saab e-õpiku repositooriumist. Edaspidi tutvustame lähemalt.

Paul Davis:Kõhedust tekitav vaikus

Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid.

Kõhedust tekitav vaikus

Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada.
Midagi katsetamiseks
Nädalakiri Mesilane 2/3: Kogemus
Anti teada, et vist on esmakordselt laboritingimustes saadud metallilist vesinikku. Rõhk oli selles katses 420 GPa (ca 40000 korda suurem, kui atmosfäärirõhk). See on hea põhjus, et uuendada oma tutvust planeet Jupiteriga. Panime ka kokku vesiniku faasidiagrammi. Loodus on tõepoolest palju kirjum paik, kui igapäevakogemus arvata laseb.
Hea kogemus

Paljud meist on ehk juba sattunud rakendusele nimega Earth Nullschool. Kui ei, siis kindlasti soovitame. Rakendus näitab reaalajas kõikvõimalikke atmosfääri ja maailmamerd iseloomustavaid parameetreid väga vingelt animeerituna. Tuulte tugevus ja suund, temperatuur, õhuniiskus, sademed, õhusaaste, CO2, hoovused, jne. Rakendus kasutab mitmete Ameerika ilmateenistuste andmeid.

Lugemissoovitus

Andi Hektor arutleb 2013.aastal ajakirjas Sirp ilmunud loos Higgsi bosoni avastamisega seonduva üle. Kõrge (aga kiiduväärselt ladusalt seletatud) füüsika kõrval on loos ka tuntav inimlik mõõde.

Pohmelus pärast Higgsi

Fundamentaalfüüsikuid on tabanud mitu matsu korraga. Viimased viiskümmend aastat painas maailma parimate füüsikute krobelisi ajusid näiliselt lihtne küsimus ...
Midagi katsetamiseks
Saime tuttavaks
Käisime külas makerspace'de kultuuri kehastusel Tartus, nimeksNagu nad ise enda kohta ütlevad:

Makerspace on füüsiline ruum, kus on võimalik kohata omasuguseid hakkajaid-tegijaid inimesi ning ühiselt projekte-ideid reaalsuseks muuta. SPARK Makerlab hakkab pakkuma võimalust ehitada peaaegu kõike, mida hing ihaldab.

MESILANE usub!
Nädalakiri Mesilane 2/4: Päike, varjud, vetikad
Pildid Päikesest erinevates spektri piirkondades. Iga pildi juures on märgitud lainepikkus, mis on selle pildi saamiseks Päikese elektromagnetkiirgusest välja valitud. Vaid üks neist on nähtavas piirkonnas (keskel paremal, see kõige igavam). Hea meeles pidada, kui mõnele sellisele kaunilt valevärvides pildile satume. Päike tuli meelde, kuna astrofüüsikud pakkusid välja seletuse, miks Päikese ca 70km paksune pealiskiht pöörleb aeglasemalt, kui sisemus. Uus mudel ütleb, et põhjuseks võivad olla Päikese kiiratava valguse osakesed (footonid), mis tekivad Päikese tihedamas sisemuses ning mis interakteeruvad Päikese pinnakiri plasmaga. Üsna sama, mis juhtub piruetti tegeva iluuisutajaga, kui ta käed välja sirutab.
Lugemissoovitus

Kalle Olli räägib planktonist. Kirjatükk pärineb ajakirjas Sirp. Oleme koos autoriga lisanud hulga pildimaterjali. Aeg hakata suviseks sinivetikate hooajaks taustateadmisi koguma.

Väike, aga võimas

Plankton on inimesele sageli midagi raskestihoomatavat. Seda põhjusel, et plankton koosneb organismidest, mis enamasti, aga mitte alati, on liiga väikesed, et palja silmaga näha. Otsese visuaali ja käegakatsutavuse puudumine tekitab tunnetusliku barjääri.
Midagi katsetamiseks
Anname au!
Mesilane on Teaduskeskus AHHAA tegevustega ikka kursis olnud, nii et viimatisel külaskäigul ei osanud me eriti midagi loota või karta. Võta näpust ... Julgeme arvata, et AHHAA tänane seis on läbi aegade parim, andes oma ühtlaselt kõrge kvaliteedi ja tasemega silmad ette ka enamusele sellest, mis me laias maailmas näinud oleme. Soovitame!
Nädalakiri Mesilane 2/5: Kosmiline, tehisnina
Üksik ülikõrge energiaga (1TeV) prooton tekitab Maa atmosfääris sellise osakeste laviini. Arvutisimulatsioonist saadud pildil on roheliste joontega tähistatud gammakiirgus, punased jooned on müüonid, sinakad on prootonid ja elektronid, valged on piionid, kollased neutronid. Paremas alumises nurgas on 8*8km tükk Chicagost, mastaabi hindamiseks. Laviini kõrgus atmosfääris on 20km.
Lugemissoovitus

Kaasaskantavad nutiseadmed võiks sisaldada õhu saastegaaside ja peenosakeste sensoreid. Miks see nii ei ole? Kas on lootust, et tulevikus saab nii olema? TÜ füüsika instituudi vanemteadur Raivo Jaaniso räägib ajakirja Horisont 6/2016 kaaneloos oma uurimistööst.

Ninaga nutiseadmed

Hommikul ärkamisjärgset kohvi juues teatab teie kohvitass, et täna on soovitatav töötada kodus või äärmisel juhul kulgeda tööle mööda tavapärasest tunduvalt pikemat aedlinna läbivat marsruuti, mis samal hetkel köögiseinale kuvatakse. Teavituse põhjus on lähitundideks prognoositud välisõhu halb kvaliteet ja asjaolu, et teid on viimase kuu jooksul ümbritsenud suurem hulk õhusaasteaineid kui tavaliselt.
Midagi katsetamiseks
Puudutab ka meid
Kosmilised kiired ilmuvad teleskoobi piltidel väikeste teravate täppidena (vt vasakpoolset pilti) ja vahel ka pikemate joontena (seesama pilt alumises vasakus nurgas). Lihtsalt säriaeg peab olema piisavalt pikk. Pange tähele, et tõelised tähed on sellel pildil välja venitatud ja palju suuremad. Paremal näeme, kuidas sama pilt näeks välja suuremate pikslitega CCD-ga teleskoobis. Mitmedki kosmiliste kiirte tekitatud laigud on nüüd väga sarnased nendega, mis tekitatud tähtede poolt.
Nädalakiri Mesilane 2/6: kahtlane ja rämpsteadus
2016. aasta füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad toimuvad 24.-25. märtsil Tartus.

Kava saab olema huvitav ja kasulik - on nii ettekanded, töötoad kui ka võimalus kolleegidega niisama juttu ajada. Registreerumine on juba avatud!
Lugemissoovitus

On ilmselge, et astroloogia kuulub pseudoteaduste alla ja püüdlused teadusliku meetodi abil tõestada päikesemärgi mõju inimese eluõnnele on juba ette määratud läbikukkumisele. Sellest hoolimata kinnitavad väga paljud tublid ja arukad inimesed horoskoopidest rääkides, et „midagi seal ikkagi on“. Horoskoobid näivad sageli kõnelevat tõtt, hoolimata põhjusliku seose absurdsusest. Miks see nii on?

Tuul Sepp: Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus

TUUL SEPP, lugu on avaldatud ajakirjas Sirp.Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on kahtlemata väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi pal
Tarvilik teada
Väike kahtlase teaduse välimääraja.
Puudutab ka meid
Nädalakiri Mesilane 2/7: Ujub või upub?
Klassika

Puhkpüss on sihitud lakke riputatud raskusele. Raskus lastakse laest lahti täpselt lasu hetkel. Kui kõvasti peaks puhuma, et puhkpüssi kuul raskusele pihta saaks? Selgub, et vahet ei ole.

Puhkpüss tabab alati

Puhkpüss on sihitud lakke riputatud raskusele. Raskus lastakse laest lahti täpselt lasu hetkel. Kui kõvasti peaks puhuma, et puhkpüssi kuul raskusele pihta saaks? Osutub, et raskus saab alati pihta. Seda saab tõestada nii matemaat
Tore teada
Midagi katsetamiseks
Nädalakiri Mesilane 2/8: Kogemus
Tulge meile külla!
Õpetajad tööhoos

Niisiis, füüsikaõpetajad korraldavad koos füüsikutega füüsikapäevi, kus sees ka füüsikaõpetajate päev.

Toimuvad Tartus, TÜ füüsikumis  24.-25. märtsil.

Tutvuge füüsikapäevade kavaga. Tulla tahtmise tunnet saab väljendada registreerumisvormis.

NB Laupäeval pakume ka korraliku lõunasöögi. 

Lugemissoovitus

Kuidas küünal põleb, see tähendab, kuidas see oma põletusainet tarbib? Miks on küünlaleegi valgus peamiselt kollane ja miks on leegi äärtes tavaliselt sinised alad? Miks on küünlatahi ja leegi kollase osa vahel tume koonus? Miks mõned küünlad suitsevad, teiste leek aga võbeleb?

Küünlaleek

Kuidas küünal põleb, see tähendab, kuidas see oma põletusainet tarbib? Miks on küünlaleegi valgus peamiselt kollane ja miks on leegi äärtes tavaliselt sinised alad (joonis 4-12)? Miks on küünlatahi ja leegi kollase

Astronoomiaviktoriin Pulsar
Astronoomiaviktoriin Pulsar 2017, logo

Kiidame tegijaid ja korraldajaid, eesotsas Tiit Sepaga!

Ülesanded jäid järele ja on nüüd taaskasutatavad - neist saab nüüd sealsamas e-õpikute keskkonnas kokku panna oma viktoriini või kontrolltöö.

Üks veider number: hetkel on seal e-õpikus kokku 4259 küsimust või ülesannet.

Pulsar 2017

Pulsar 2017
Midagi katsetamiseks
Nädalakiri Mesilane 2/9: Pilv pudelis, tappev CO2
Kaks lühikest lugu

Kui seista mäetipu lähedal sellal, kui päike on madalal, paistab mäe vari kolmnurkne. Selle kolmnurga tipp ulatub vaatlejast eemale. Miks tekitavad kõik mäed enam-vähem ühesuguse varju?

Mägede varjud


Kui seista mäetipu lähedal sellal, kui päike on madalal, paistab mäe vari kolmnurkne. Selle kolmnurga tipp ulatub vaatlejast eemale (vt pildid). Miks tekitavad kõik mäed enam-vähem ühesuguse varju? Varju kuju ei sõltu eriti m

1986. aasta augustis tappis mürgine gaasipilv Kamerunis asuvas Nyose järve orus 1700 inimest ja lugematul arvul loomi. Uurijad, kes jõudsid kohale mitu päeva hiljem, teatasid, et süüdlane oli järv ise, mitte mingit liiki mürgine vulkaaniline gaas. Kuidas sai järv eraldada mürgist gaasi?

Nyose järve katastroof

1986. aasta augustis tappis mürgine gaasi- ehk aerosoolpilv Kamerunis asuvas Nyose järve orus 1700 inimest ja lugematul arvul loomi. Uurijad, kes jõudsid kohale mitu päeva hiljem, teatasid, et süüdlane oli järv ise, mitte mingit liiki m&

Midagi katsetamiseks
Nädalakiri Mesilane 2/10: Kristallid
Naftaleeni aurude härmatumisel tekkinud kristallid kahe ristuva polarisatsioonitasandiga polarisaatori vahel. Foto: Linden Gledhill
Kristallid köögis

Šokolaadi tegemiseks ei ole palju komponente vaja - kakaojahu, kakaovõi, emulgaator (kondenspiim või letsitiin) ja suhkur. Aga šokolaaditegu nässu ajada ei ole üldse keeruline.  Kööki me teadust tavaliselt kaasa ei võta? Nojah, meile vaid tundub nii.

 Šokolaaditeadus

Olete te tähele pannud, et šokolaad sulab suus, aga ei sula käes? Katsetades selgub ka, et tume šokolaad sulab aeglasemalt kui piimašokolaad. Miks murdub šokolaad "krõpsuga"? Selgub, et üks põnev komponent selles mängus on kakaovõi. Sest (üllatus-üllatus) kakaovõis moodustuvad kristallilised struktuurid.

Kodune jäätisemasin koosneb kesksest metallanumast, mida ümbritsevad soola ja purustatud jää kihid. Mida sellise masina kasutamisel tähele panna?

Kodus valmistatud jäätis

Kodune jäätisemasin koosneb kesksest metallanumast, mida ümbritsevad soola ja purustatud jää kihid. Väliskihiks on puidust anum. Pärast kooresegu jahutamist külmkapis valatakse segu anumasse ja sinna torgatakse segamisseadeldis. Vanas

 

Mis seekord taevasse jäi
Kes veel ei tea
Vask(II)sulfaadi kristall

Vaskvitriol ehk vask(II) sulfaat annab ilusaid siniseid kristalle. Ise kasvatasime sellised mõned aastad tagasi Teaduslaagris. Sealne kogemus on kokku võetud järgneval paaril slaidil.

Kristalli kasvatamine

 

Nädalakiri Mesilane 2/11: Mullid
Täna räägime seebimullidest. Ja muidu mullidest. Ja teistmoodi mullidest.
Mullid

Vee keetmine

Miks tekivad vett kastrulis keetes mullid juba ammu enne keemistemperatuuri saavutamist? Miks muutub keemise hääl kõige tugevamaks vahetult enne seda, kui vesi mulinal keema hakkab? Lühidalt – kuidas hakkab vesi pliidil kuumutades keema?

<

Antimullid

Sega nõusse vett ja kerget pesuvahendit ning ime seejärel seda veidi mõnda pigistatavasse pudelisse või pipetti (näiteks silmapipetti). Aseta pudeli või pipeti suu täpselt nõus oleva vedeliku pinna kohale ja pritsi veidi ved

Vahuvein tunnelis

1827. aasta novembri lõpus valmis Londonis Thamesi jõe alla rajatud tunnel ja võimukandjad läksid seda tunnelisse tähistama. Et ehitamise ajal hoiti tunnelit survestatuna (et hoida jõe all olevas osas vett tagasi), sisenesid mõju

 

Tasub proovida
Nädalakiri Mesilane 2/12: Elekter liigub
Võimas säde hüppab auto keresse ja väljub seejärel üle isoleeriva vasaku esirehvi (paneme tähele sealolevat sädet), jättes autos istunud inimese vigastamata. Auto on väga hea koht äikese eest peitumiseks, sest auto kere juhib elektrit. Välgutabamuse korral püsib vool tõenäoliselt auto välispinnal.
Electricity
A simple circuit

Füüsika on see, kui üks printsiip võimaldab aru saada paljudest nähtustest ning lubab ka ise uusi katseid välja mõelda.

Pärast seda, kui patarei on elektripirni põlema pannud, tasub läbi käia (näiteks) Oomipoest ja küsida mähisetraati (so lakiga kaetud vasktraati). Allpool on mõned ideed, mida sellega peale hakata.

Pöörab!
Liigub!
On keskkonnateadlik
Nädalakiri Mesilane 2/13: Osakesed liiguvad
Sipelgad kannavad midagi suurt ja söödavat. Kas nad teevad koostööd või segavad üksteist? Sest kui kakskümmend meest tõstavad midagi väga rasket üles ja siis üks lükkab seda vastutustundetult, siis arvatavasti kõik üheksateist koperdavad selles suunas. Kes teab täpsemalt võiks ka meile teada anda. Pilt ise meenutab seda, mis toimub Browni osakestega Browni liikumises.
Browni osakesed ja Browni liikumine
Õietolmu Browni liikumine

Browni liikumine vääriks omaette lugu. Tuleb välja, et Browni liikumise jälgimine oli esimene katse, mille kaudu oli võimalik tõestada aatomite ja molekulide olemasolu (vt näiteks seda artiklit). Ja Browni liikumisele andis füüsikalise selgituse Albert Einstein, see on ühtlasi tema enim tsiteeritud artikkel üldse. Ja Robert Brown ei olnud üldse esimene, kes Browni liikumist jälgis.

Teeme siinkohal vaid esimese sammu ja vaatame seda katset. Videojuhis allpool. Soovitame soojalt ise järele proovida!

Gaas, vedelik, tahkis

On kuri kahtlus, et Browni osakeste Browni liikumine aetakse tihti segi aatomite ja molekulide soojusliikumisega. Browni osakeste läbimõõt on mõned mikromeetrid ja nad koosnevad paljudes aatomitest või molekulidest. Ja liiguvad nad sellepärast, et aatomid ja molekulid pommitavad neid erinevatelt külgedelt erineva intensiivsusega.

Alljärgnevalt pakume kolme simulatsiooni, mis lubavad näitlikustada aatomite ja molekulide soojusliikumist gaasides, vedelikes ja tahkistes. (Jah, concord.org simulatsioonide tõlkimine on jätkuvalt plaanis).

 

Veidi Päikesest ja valgusest
Päikesevalguse speckle struktuur

Pindadel, mida valgustab hele päikesevalgus, võib näha teralist mustrit (täpikestest koosnevat mustrit), mis koosneb heledatest ja tumedatest punktidest. Tihti võivad sellel mustril olla eredad värvid.

Alljärgnevas loos ei saa mööda ka Browni liikumisest.

Suvi on tulemas, otsival silmal on, mida otsida.

Täpikeste mustrid

Pindadel, mida valgustab hele päikesevalgus, võib sageli näha teralist mustrit (täpikestest koosnevat mustrit), mis koosneb heledatest ja tumedatest punktidest. Tihti võivad sellel mustril olla eredad värvid. Katsetame esmalt tasast musta p

Nädalakiri Mesilane 2/14: Gammakiirgus
Linnutee näib küljelt vaadatuna üsna lame. Gammakiirgus joonistab välja hoopis teistsuguse pildi - meie galaktika on kui tohutu liivakell. Neid, 23 valgusaasta kõrguseid struktuure nimetatakse Fermi mullideks ning nad saavad alguse meie galaktika keskosas oleva massiivsest mustast august. Nüüd on teadlased kindlaks teinud aja, millal toimus sündmus, mis pani Fermi mullid kerkima. See oli 6-9 miljonit aastat tagasi.

Viide

Kole huvitav lugu

Lugu pärineb 1998.a. aastast, aga räägib ka täna asjakohase loo gammakiirguse sähvatuste avastamisest ja nende uurimisest. Selge see, et sellel sajandil on gammakiirgust mõõtvaid satelliite juurde tulnud (ja ka läinud), kõige ägedamat neist mainitakse ka allpool. Muide, loo pealkiri ei ole kunstiline liialdus.

Gammakiirguse sähvatused - surmaoht tsivilisatsiooni kohal

Aastakümneid peeti supernoovasid kõige „äkilisemateks“ suure võimsusega astronoomiliste sündmuste seas ning enamik astronoome ei näinud vist uneski, et kusagil palju hullemaid plahvatusi ette tuleb. 
Gammakiirguse teleskoop näeb
Fermi gammakiirguse kosmoseteleskoop

Allpool on pilt, mille sarnaseid te arvatavasti varemgi näinud olete.  See konkreetne pärineb Fermi gammakiirguse kosmoseteleskoobist (vt pilt paremal) ning videos on näha, kuidas Fermi mullid ilmuvad pärast mitmeastmelist andmetöötlust. Alumisest pildist aru saamiseks võrrelge seda ülemisega!

Must auk?
Tähe S2 orbiit ümber Sagittarius A* (Sgr A*)

Natuke Linnutee keskpunktist eemal on täht, mida tuntakse nime all S2 ja mis liigub mööda elliptilist orbiiti perioodiga 17 aastat. Selge see, et täht ei saa niimoodi liikuda, kui läheduses ei oleks mõnd massiivset objekti. Kuna näha ei ole seal midagi, siis arvatakse, et tegemist on musta auguga - objektiga, mille gravitatsiooniväli on nii tugev, et sellest eemale ei pääse isegi valgus.

Proovi järele!

Gammakiirgusega kodus eksperimente teha ei ole võimalik. Sestap soovitame tegevust, mis meelitab uksest välja astuma. Mõõdame ära, kui suur see meie täht ikkagi on.

Päikese läbimõõdu määramine

Mida lühemat aega Päike end näitab, seda hoolsam tuleks tema energia püüdmisega olla. Soovitaksin üht tegevust, mis külmale ilmale vaatamata vahest meelitab uksest välja astuma. Mõõdame ära, kui suur see meie täht ikkagi on.
Nädalakiri Mesilane 2/15: Uurimistöö
Uurimistöö 2017 logo

TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond ja TÜ Teaduskool korraldavad õpilaste loodus- ja täppisteaduslikke teemasid käsitlevate loov- ja uurimistööde konkursi.

Oma loov- ja uurimistöid on oodatud esitama üldharidus- ja kutsekoolide õpilased.

Kõigi osalenud õpilaste vahel loosime välja iPad mini Tööde hindamisel väärtustame:

  • Töö uurimuslikkust,
  • Originaalsust, analüüsi- ja üldistusoskust;
  • Teksti korrektsust ja arusaadavust;
  • Kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust.

Vähemalt pool töö mahust peab olema autoritekst. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles. Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Tööd tuleb üles laadida elektroonselt (soovitavalt pdf) 15. juuniks e-õpikusse aadressil:  http://opik.fyysika.ee/index.php/poll/view/code/uurimus2017.

Konkursi käiguga hoidke end kursis FB lehel: https://www.facebook.com/uurimisryhm/

Kontakt: kaido.reivelt@ut.ee

Vaatame laulu
Teritame silma

1976-1977. aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid, mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele "kosmilise folkloori" lainele.

Nägu Marsil ja teised kosmilised ehitised

1976-1977. aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid, mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele "kosmilise folkloori" lainele.
Simulatsioonid

Küsisime neil päevil õpetajatelt veebipõhiste õppematerjalide keskkondade kohta. Saime teada, et füüsika õpetajad otsivad kõige sagedamini simulatsioone. Allpool mõned, mida te ehk seni leidnud ei olnud. Sobivad 9. klassis soojusõpetuse õpetamiseks ja on sees ka 9.klassi õpikusse mis varsti ilmavalgust näeb. (Jah, eestikeelsed tõlked on jätkuvalt tulemas.)