Nädalakiri Mesilane

On nüüd lõpuks ilmunud. Nii paberil kui e-õpikuna.

Töövihiku ja metoodiliste materjalidega tegeleme. Ka 9. klassi materjalid on töös.

Loodame, et jumalapäike siis veel paistab, kui kogu see 2006.a. alanud füüsika õppematerjalide projekt enam-vähem komplektse ja töötava kuju  saab.

Lisamaterjalid e-õpikus

Õpikute lisamaterjale saab sirvida e-õpiku repositooriumis. Õpikute seest viib reposse parempoolsel pildil punasega rõhutatud ikoon. St me oleme asju veidi ümber korraldanud - kuna

Energiast räägitakse kõigis loodusainetes. Aga näiteks bioloogia ja füüsika saavad koolikursuses  harva kokku. Nii võib energia käsitlus jääda liiga ainepõhiseks, füüsikas pakutavaid mudeleid ei osata kasutada bioloogias, keemias või geograafias, samuti ei jõua geograafias või keemias käsitletavad näited füüsika (aga ka näiteks matemaatika) tundi elavdama.

Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika

Püüame siin selgitada elu ja energia vahelisi seoseid. Mõistagi saab siin tegemist olla vaid linnulennulise ülevaatega. Seda enam, et põhjalikku uurimist väärivaid küsimusi tekib bioenergeetikas aiva juurde.

Mesilane leidis internetist USA-s tegutseva mittetulundusühingu The Concorde Consortium. See on päris muljetavaldav, mille kallal nad töötavad ja millega on juba hakkama saanud, mitmeski mõttes ägedam kui Phet. Tegime tutvust, hakkame tõlkima, ehk õnnestub ka koostööd teha.

Allpool on näiteks otselink kasvuhooneefekti seletavale simulatsioonile, laiema ülevaate saab e-õpiku repositooriumist. Edaspidi tutvustame lähemalt.

Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid.

Kõhedust tekitav vaikus

Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada.

Paljud meist on ehk juba sattunud rakendusele nimega Earth Nullschool. Kui ei, siis kindlasti soovitame. Rakendus näitab reaalajas kõikvõimalikke atmosfääri ja maailmamerd iseloomustavaid parameetreid väga vingelt animeerituna. Tuulte tugevus ja suund, temperatuur, õhuniiskus, sademed, õhusaaste, CO₂, hoovused, jne. Rakendus kasutab mitmete Ameerika ilmateenistuste andmeid.

Kliki pildile. Ja ära piirdu vaid vaikimisi seadetega. Alumises vasakus nurgas on sõna earth, millele vajutades avaneb menüü kõikvõimalike valikutega.

Suurepärane animeeritud ilmamudel. Saab vaadata õhumasside liikumis Maa erinevates projektsioonides ja erineva taustainfoga.

Go to page

Go to page

Andi Hektor arutleb 2013.aastal ajakirjas Sirp ilmunud loos Higgsi bosoni avastamisega seonduva üle. Kõrge (aga kiiduväärselt ladusalt seletatud) füüsika kõrval on loos ka tuntav inimlik mõõde.

Pohmelus pärast Higgsi

Fundamentaalfüüsikuid on tabanud mitu matsu korraga. Viimased viiskümmend aastat painas maailma parimate füüsikute krobelisi ajusid näiliselt lihtne küsimus ...

Kalle Olli räägib planktonist. Kirjatükk pärineb ajakirjas Sirp. Oleme koos autoriga lisanud hulga pildimaterjali. Aeg hakata suviseks sinivetikate hooajaks taustateadmisi koguma.

Väike, aga võimas

Plankton on inimesele sageli midagi raskestihoomatavat. Seda põhjusel, et plankton koosneb organismidest, mis enamasti, aga mitte alati, on liiga väikesed, et palja silmaga näha. Otsese visuaali ja käegakatsutavuse puudumine tekitab tunnetusliku barjääri.

Kaasaskantavad nutiseadmed võiks sisaldada õhu saastegaaside ja peenosakeste sensoreid. Miks see nii ei ole? Kas on lootust, et tulevikus saab nii olema? TÜ füüsika instituudi vanemteadur Raivo Jaaniso räägib ajakirja Horisont 6/2016 kaaneloos oma uurimistööst.

Ninaga nutiseadmed

Hommikul ärkamisjärgset kohvi juues teatab teie kohvitass, et täna on soovitatav töötada kodus või äärmisel juhul kulgeda tööle mööda tavapärasest tunduvalt pikemat aedlinna läbivat marsruuti, mis samal hetkel köögiseinale kuvatakse. Teavituse põhjus on lähitundideks prognoositud välisõhu halb kvaliteet ja asjaolu, et teid on viimase kuu jooksul ümbritsenud suurem hulk õhusaasteaineid kui tavaliselt.

On ilmselge, et astroloogia kuulub pseudoteaduste alla ja püüdlused teadusliku meetodi abil tõestada päikesemärgi mõju inimese eluõnnele on juba ette määratud läbikukkumisele. Sellest hoolimata kinnitavad väga paljud tublid ja arukad inimesed horoskoopidest rääkides, et „midagi seal ikkagi on“. Horoskoobid näivad sageli kõnelevat tõtt, hoolimata põhjusliku seose absurdsusest. Miks see nii on?

Tuul Sepp: Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus

TUUL SEPP, lugu on avaldatud ajakirjas Sirp.Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on kahtlemata väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi pal

Puhkpüss on sihitud lakke riputatud raskusele. Raskus lastakse laest lahti täpselt lasu hetkel. Kui kõvasti peaks puhuma, et puhkpüssi kuul raskusele pihta saaks? Selgub, et vahet ei ole.

Puhkpüss tabab alati

Puhkpüss on sihitud lakke riputatud raskusele. Raskus lastakse laest lahti täpselt lasu hetkel. Kui kõvasti peaks puhuma, et puhkpüssi kuul raskusele pihta saaks? Osutub, et raskus saab alati pihta. Seda saab tõestada nii matemaat

Niisiis, füüsikaõpetajad korraldavad koos füüsikutega füüsikapäevi, kus sees ka füüsikaõpetajate päev.

Toimuvad Tartus, TÜ füüsikumis  24.-25. märtsil.

Tutvuge füüsikapäevade kavaga. Tulla tahtmise tunnet saab väljendada registreerumisvormis.

NB Laupäeval pakume ka korraliku lõunasöögi. 

Kuidas küünal põleb, see tähendab, kuidas see oma põletusainet tarbib? Miks on küünlaleegi valgus peamiselt kollane ja miks on leegi äärtes tavaliselt sinised alad? Miks on küünlatahi ja leegi kollase osa vahel tume koonus? Miks mõned küünlad suitsevad, teiste leek aga võbeleb?

Küünlaleek

Kuidas küünal põleb, see tähendab, kuidas see oma põletusainet tarbib? Miks on küünlaleegi valgus peamiselt kollane ja miks on leegi äärtes tavaliselt sinised alad (joonis 4-12)? Miks on küünlatahi ja leegi kollase

Kiidame tegijaid ja korraldajaid, eesotsas Tiit Sepaga!

Ülesanded jäid järele ja on nüüd taaskasutatavad - neist saab nüüd sealsamas e-õpikute keskkonnas kokku panna oma viktoriini või kontrolltöö.

Üks veider number: hetkel on seal e-õpikus kokku 4259 küsimust või ülesannet.

Kui seista mäetipu lähedal sellal, kui päike on madalal, paistab mäe vari kolmnurkne. Selle kolmnurga tipp ulatub vaatlejast eemale. Miks tekitavad kõik mäed enam-vähem ühesuguse varju?

Mägede varjud

Kui seista mäetipu lähedal sellal, kui päike on madalal, paistab mäe vari kolmnurkne. Selle kolmnurga tipp ulatub vaatlejast eemale (vt pildid). Miks tekitavad kõik mäed enam-vähem ühesuguse varju? Varju kuju ei sõltu eriti m

1986. aasta augustis tappis mürgine gaasipilv Kamerunis asuvas Nyose järve orus 1700 inimest ja lugematul arvul loomi. Uurijad, kes jõudsid kohale mitu päeva hiljem, teatasid, et süüdlane oli järv ise, mitte mingit liiki mürgine vulkaaniline gaas. Kuidas sai järv eraldada mürgist gaasi?

Nyose järve katastroof

1986. aasta augustis tappis mürgine gaasi- ehk aerosoolpilv Kamerunis asuvas Nyose järve orus 1700 inimest ja lugematul arvul loomi. Uurijad, kes jõudsid kohale mitu päeva hiljem, teatasid, et süüdlane oli järv ise, mitte mingit liiki m&

Šokolaadi tegemiseks ei ole palju komponente vaja - kakaojahu, kakaovõi, emulgaator (kondenspiim või letsitiin) ja suhkur. Aga šokolaaditegu nässu ajada ei ole üldse keeruline.  Kööki me teadust tavaliselt kaasa ei võta? Nojah, meile vaid tundub nii.

 Šokolaaditeadus

Olete te tähele pannud, et šokolaad sulab suus, aga ei sula käes? Katsetades selgub ka, et tume šokolaad sulab aeglasemalt kui piimašokolaad. Miks murdub šokolaad "krõpsuga"? Selgub, et üks põnev komponent selles mängus on kakaovõi. Sest (üllatus-üllatus) kakaovõis moodustuvad kristallilised struktuurid.

Kodune jäätisemasin koosneb kesksest metallanumast, mida ümbritsevad soola ja purustatud jää kihid. Mida sellise masina kasutamisel tähele panna?

Kodus valmistatud jäätis

Kodune jäätisemasin koosneb kesksest metallanumast, mida ümbritsevad soola ja purustatud jää kihid. Väliskihiks on puidust anum. Pärast kooresegu jahutamist külmkapis valatakse segu anumasse ja sinna torgatakse segamisseadeldis. Vanas

Vaskvitriol ehk vask(II) sulfaat annab ilusaid siniseid kristalle. Ise kasvatasime sellised mõned aastad tagasi Teaduslaagris. Sealne kogemus on kokku võetud järgneval paaril slaidil.

Füüsika on see, kui üks printsiip võimaldab aru saada paljudest nähtustest ning lubab ka ise uusi katseid välja mõelda.

Pärast seda, kui patarei on elektripirni põlema pannud, tasub läbi käia (näiteks) Oomipoest ja küsida mähisetraati (so lakiga kaetud vasktraati). Allpool on mõned ideed, mida sellega peale hakata.

Browni liikumine vääriks omaette lugu. Tuleb välja, et Browni liikumise jälgimine oli esimene katse, mille kaudu oli võimalik tõestada aatomite ja molekulide olemasolu (vt näiteks seda artiklit). Ja Browni liikumisele andis füüsikalise selgituse Albert Einstein, see on ühtlasi tema enim tsiteeritud artikkel üldse. Ja Robert Brown ei olnud üldse esimene, kes Browni liikumist jälgis.

Teeme siinkohal vaid esimese sammu ja vaatame seda katset. Videojuhis allpool. Soovitame soojalt ise järele proovida!

On kuri kahtlus, et Browni osakeste Browni liikumine aetakse tihti segi aatomite ja molekulide soojusliikumisega. Browni osakeste läbimõõt on mõned mikromeetrid ja nad koosnevad paljudes aatomitest või molekulidest. Ja liiguvad nad sellepärast, et aatomid ja molekulid pommitavad neid erinevatelt külgedelt erineva intensiivsusega.

Alljärgnevalt pakume kolme simulatsiooni, mis lubavad näitlikustada aatomite ja molekulide soojusliikumist gaasides, vedelikes ja tahkistes. (Jah, concord.org simulatsioonide tõlkimine on jätkuvalt plaanis).

Pindadel, mida valgustab hele päikesevalgus, võib näha teralist mustrit (täpikestest koosnevat mustrit), mis koosneb heledatest ja tumedatest punktidest. Tihti võivad sellel mustril olla eredad värvid.

Alljärgnevas loos ei saa mööda ka Browni liikumisest.

Suvi on tulemas, otsival silmal on, mida otsida.

Täpikeste mustrid

Pindadel, mida valgustab hele päikesevalgus, võib sageli näha teralist mustrit (täpikestest koosnevat mustrit), mis koosneb heledatest ja tumedatest punktidest. Tihti võivad sellel mustril olla eredad värvid. Katsetame esmalt tasast musta p

Viide

Lugu pärineb 1998.a. aastast, aga räägib ka täna asjakohase loo gammakiirguse sähvatuste avastamisest ja nende uurimisest. Selge see, et sellel sajandil on gammakiirgust mõõtvaid satelliite juurde tulnud (ja ka läinud), kõige ägedamat neist mainitakse ka allpool. Muide, loo pealkiri ei ole kunstiline liialdus.

Gammakiirguse sähvatused - surmaoht tsivilisatsiooni kohal

Aastakümneid peeti supernoovasid kõige „äkilisemateks“ suure võimsusega astronoomiliste sündmuste seas ning enamik astronoome ei näinud vist uneski, et kusagil palju hullemaid plahvatusi ette tuleb. 

Allpool on pilt, mille sarnaseid te arvatavasti varemgi näinud olete.  See konkreetne pärineb Fermi gammakiirguse kosmoseteleskoobist (vt pilt paremal) ning videos on näha, kuidas Fermi mullid ilmuvad pärast mitmeastmelist andmetöötlust. Alumisest pildist aru saamiseks võrrelge seda ülemisega!

Natuke Linnutee keskpunktist eemal on täht, mida tuntakse nime all S2 ja mis liigub mööda elliptilist orbiiti perioodiga 17 aastat. Selge see, et täht ei saa niimoodi liikuda, kui läheduses ei oleks mõnd massiivset objekti. Kuna näha ei ole seal midagi, siis arvatakse, et tegemist on musta auguga - objektiga, mille gravitatsiooniväli on nii tugev, et sellest eemale ei pääse isegi valgus.

Gammakiirgusega kodus eksperimente teha ei ole võimalik. Sestap soovitame tegevust, mis meelitab uksest välja astuma. Mõõdame ära, kui suur see meie täht ikkagi on.

Päikese läbimõõdu määramine

Mida lühemat aega Päike end näitab, seda hoolsam tuleks tema energia püüdmisega olla. Soovitaksin üht tegevust, mis külmale ilmale vaatamata vahest meelitab uksest välja astuma. Mõõdame ära, kui suur see meie täht ikkagi on.

TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond ja TÜ Teaduskool korraldavad õpilaste loodus- ja täppisteaduslikke teemasid käsitlevate loov- ja uurimistööde konkursi.

Oma loov- ja uurimistöid on oodatud esitama üldharidus- ja kutsekoolide õpilased.

Kõigi osalenud õpilaste vahel loosime välja iPad mini Tööde hindamisel väärtustame:

• Töö uurimuslikkust,
• Originaalsust, analüüsi- ja üldistusoskust;
• Teksti korrektsust ja arusaadavust;
• Kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust.

Vähemalt pool töö mahust peab olema autoritekst. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles. Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Tööd tuleb üles laadida elektroonselt (soovitavalt pdf) 15. juuniks e-õpikusse aadressil:  http://opik.fyysika.ee/index.php/poll/view/code/uurimus2017.

Konkursi käiguga hoidke end kursis FB lehel: https://www.facebook.com/uurimisryhm/

Kontakt: kaido.reivelt@ut.ee

1976-1977. aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid, mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele "kosmilise folkloori" lainele.

Nägu Marsil ja teised kosmilised ehitised

1976-1977. aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid, mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele "kosmilise folkloori" lainele.

Küsisime neil päevil õpetajatelt veebipõhiste õppematerjalide keskkondade kohta. Saime teada, et füüsika õpetajad otsivad kõige sagedamini simulatsioone. Allpool mõned, mida te ehk seni leidnud ei olnud. Sobivad 9. klassis soojusõpetuse õpetamiseks ja on sees ka 9.klassi õpikusse mis varsti ilmavalgust näeb. (Jah, eestikeelsed tõlked on jätkuvalt tulemas.)