EFS aastaraamatud

Sissejuhatus

Eetika on viimasel ajal tähelepanu keskmesse tõusnud ka seni end väärtushinnangutest distantseeruda püüdnud loodusja täppisteadustes, ja seda koguni kahes erinevas mõttes. Esiteks, ühiskonna poolt teadusele esitatud üldine maksiim nõuab, et teadlased ei tohi osaleda massihävitusrelvade arendamises ning projektides, mis võivad kahjustada inimeste tervist ja keskkonda või takistada elukvaliteedi tõusu vaestes riikides. Teiseks, teaduse enda sisemise eetika normid nõuavad uurimuste läbiviimist ilma plagiaadi, teadustulemuste võltsimise, doktorantide ja nooremate kaastöötajate ekspluateerimise ja intellektuaalse omandi varastamiseta. Inglise keeles kasutatakse niisuguse tegevuse kohta sõna “misconduct”, eesti keeles ehk „sündsusetu käitumine“.

Füüsikud on kaua olnud arvamusel, et võrreldes näiteks bioloogiavõi arstiteadusega esineb sündsusetu käitumise probleeme füüsikas äärmiselt harva. Nobeli laureaat Steven Weinberg on kümme aastat tagasi ilmunud rahvaraamatus julgenud koguni kuulutada: “To the best of my knowledge there has never been an outright falsification of data in physics.” [1]. Seda optimistlikku väidet peab aga nüüd korralikult revideerima. Põhjuseks on kaks suurejoonelist skandaali, millesse segatud kuulsad USA teadusekeskused, Lawrence Berkeley National Laboratory (LBNL) ja Lucent Technologies’ Bell Laboratories. Neis laborites on aastakümnete jooksul tehtud maailmaklassi kuuluvat uurimistööd, mida on hinnatud suure arvu Nobeli preemiatega, sellest siis nende senine kõrge autoriteet teadusmaailmas.

Berkeleys teatas tuumafüüsikute töörühm 1999. aastal, et nende katseseadmes on registreeritud uue elemendi Z=118 ühe isotoobi (293) olemasolu. Selle sensatsioonilise tulemuse pidid aga needsamad teadlased kaks aastat hiljem tühistama, kuna seda ei olnud võimalik kinnitada sõltumatute katsetega ei teistes laborites ega ka mitte sealsamas Berkeleys. Lähemal uurimisel selgus, et esimese katse tulemuste analüüsid olid sihilikult ebakorrektsed. Belli laboritest ilmus ajavahemikul 1998 – 2001 kümneid artikleid tahkisefüüsika ja eriti nanotehnika alal, mis kirjeldasid näiteks ülijuhtivaid fullereene ja molekulaartransistore. Ka neid tulemusi ei õnnestunud teiste laborite teadlastel korrata ja kinnitada. Loodi komitee, kes uuris müsteeriumi ja leidis, et vähemalt 16 artiklit põhinesid enam-vähem väljamõeldud tulemustel, nii et selleski loos oli tegemist sohi ja pettusega. Neist kahest juhtumist on palju juba kirjutatud nii teadusajakirjades kui ka tavameedias. Katsume siinkohal veel kord valgustada sündmuste tagapõhja ning järele mõtelda, kuidas niisugused asjad võisid juhtuda.

Element Z=118 Berkeleys

Uraan (Z=92) on teatavasti kõige raskem element, mis looduses esineb. Kuid viimase 60 aasta jooksul on füüsikud ja keemikud suutnud kunstlikult luua veelgi raskemaid elemente. Neid saab tekitada tuumareaktsioonide abil, kiiritades näiteks selliseid raskeid tuumi nagu Pb energiliste ioonidega. Saadud elemendid on radioaktiivsed, lühikese poolestusajaga ja lagunevad alfakiirguse toimel või spontaanse lõhustumise teel. Enam kui 20 transuraani on sel viisil laborites avastatud, peamiselt Moskva lähedal Dubnas (Joint Institute for Nuclear Research, JINR), Berkeleys (LBNL) ja Darmstadtis (Gesellschaft für Schwerionenforschung, GSI). Veel hiljuti olid kõige raskemad katseliselt kinnitatud elemendid Z=107 kuni Z=112, mis avastatud GSI-s. On ju teada, et mida suurem on Z, seda lühem on tuuma poolestusaeg ja ainet on järjest raskem tekitada. Kuid juba 1970ndatel aastatel ennustasid juhtivad teoreetikud – rootslane Sven Gösta Nilsson jt –, et raskete elementide tuumade hulgas on nn maagiliste arvudega määratuid, näiteks Z=114 (prootonid) ja N=184 (neutronid), mille ümbruses, nn stabiilsetel saartel, on poolestusajad hästi pikad. See põnev võimalus on olnud üheks põhjuseks, miks läbi aastakümnete on tehtud üha uusi katseid selleks, et leida järjest raskemaid transuraane [2].

Juulis 1999 teatas üks teadlasterühm Dubnas [3], et nad on avastanud elemendi Z=114. Selle poolestusaeg – 30 sek – oli sensatsiooniline, tuhandeid kordi pikem kui Z=110 ja Z=112 puhul. Tulemust võis tõlgitseda nii, et stabiilne saar on käes. Samaaegselt ennustas Poola teoreetik V. Smolan´ czuk [4], et eriti soodne oleks Z=118 tekitamine, sest vastava reaktsiooni ristlõige võis tema mudelarvutuste järgi olla umbes 700 korda suurem kui näiteks Z=112 puhul.

Rõõm oli muidugi suur, kui teadlased Berkeleys eesotsas Victor Ninoviga (vene päritolu füüsik, kes töötas 10 aastat GSI-s ja tuli Berkeleysse 1997. a) peatselt tegid teatavaks [5], et nad ongi avastanud elemendi Z=118 ja jälginud selle alfalagunemist elementideks Z=116, 114, 112, 110 jne. Katse seisnes Pb (Z=82) tuumade kiiritamises 450 MeV energiaga Kr (Z=36) ioonidega. Pärast 10 päeva kestnud kiiritamist oli avastatud kolm Z=118 tuuma ja jälgitud nende lagunemiskaskaade. Teooria ja eksperiment olid perfektses kooskõlas ja Ninov võis konstateerida, et oli olemas “rock-solid trend”. Eufooriline kirjeldus katsetest Berkeleys ja tulevikust ilmus näiteks ajakirjas Physics Today (aug 1999, lk 17). Spekuleeriti isegi võimaluste üle avastada elemente Z=119 ja 126.

Nagu ikka, hakati katseid kordama teistes laborites, sest esimesi tulemusi on vaja kinnitada. Selle töö võtsid käsile GSI ja veel kaks laborit, kus uuritakse transuraane – RIKEN (Tokio) ja GANIL (Caen). Kuid igal pool olid tulemused negatiivsed – mitte ühtegi Z=118 tuuma ei registreeritud. Isegi Berkeleys, kus katseid korrati, ei õnnestunud esimesele kolmele tuumale lisa saada. Veel hullem oli ehk see, et ka 1999. a katsematerjali uued analüüsid ei andnud positiivseid tulemusi. Sellepärast saatsid Berkeley teadlased 26. juulil 2001 teate ajakirjale Physical Review Letters [6], milles võtsid tagasi oma 1999. a tulemused [5]. Ajakirja toimetus nõudis, et kõik 15 esimese artikli autorit ühineksid tolle uue teatega, kuid Ninov keeldus. Ta leidis, et selline otsus on ennatlik ja et esimese katse andmeid ei saa tühistada. Seetõttu avaldati kiri [6] ligi aasta hiljem, 1. juulil 2002, autoriteks kõik 15, ka Ninov, kuid lisatud on toimetuse märkus: “All but one of the authors of the original Letter have asked us to publish the following retraction.”

Berkeleys alustati sisekontrolli, et kindlaks teha, mis tegelikult toimus 1999. aasta katse juures. Varsti leiti, et andmed katsetulemuste arvutifailidel ei sisaldanud niisugust informatsiooni, mida Ninov oli väitnud seal olevat, ja ei olnud muud võimalust, kui et Ninov oli andmeid meelevaldselt „töödelnud“. Tema oli nimelt ainuke autoritest, kes oli kursis andmetöötluse arvutiprogrammidega ja analüüsi metoodikaga. Ei olnud ka võimalik, et keegi teine oleks arvutifailidele ligi pääsenud. Ninov ise küll väitis: “I have never fabricated data. I hold myself to the highest standards of conduct during experiments and in analysis and interpretation of experimental data.” (Physics World, aug 2002, lk 7). Kuid teda ei võetud kuulda ja ta vallandati Berkeleyst juunis 2002.

Kaasautoreid kritiseeriti uurimiskomisjoni poolt sellepärast, et nad ei olnud kontrollinud Ninovi analüüse: “We find it incredible that no one in the group, other than Ninov, examined the original data to confirm the purported discovery of element 118.” Üks kaasautoritest oli kuulus Al Ghiorso, kes on uurinud transuraane enam kui poole sajandi jooksul ja sellega jõudnud ka Guinnessi rekordite raamatussse kui isik, kelle käsi on mängus olnud kõige suurema arvu uute elementide avastamisel. Ta töötas Berkeleys kaua aega koos rootsi päritolu Glenn Seaborgiga (1912 – 1999), kellele koos Edwin MacMillaniga (1907 – 1991) anti 1951. a Nobeli preemia keemias “for their discoveries in the chemistry of the transuranium elements”. Mitmed teadlased on pidanud seda suureks õnneks, et Seaborg ei pidanud üle elama Z=118 häbiplekki.

On teada, et enne Berkeleysse minekut töötas Ninov GSI-s katsete juures, milles avastati Z=108, 110 ja 112, ja tekkis küsimus, kas ta mitte ei „parandanud“ ka selle töö tulemusi. Kuid arvatakse, et GSI-s on siiski küllalt materjali, mis garanteerib tulemuste korrektsuse. Üks endine GSI kolleeg Sigurd Hoffman väidab Ninovi kohta: “He is a very intelligent person and I see no logical reason why he would have altered the data files. He should have known that a faked result would be exposed. Maybe in time he will explain why he did it.” (Physics World, aug 2002, lk 7).

Nanoteadus Belli laborites

Belli laborites (mis erinevalt Lawrence Berkeley laboritest on kaubanduslik ettevõte) ja ka paljudes teistes keskustes käib praegu forsseeritud uurimistöö tahkisefüüsikas, kaasa arvatud nanotehnikas (mis haarab ka molekulaarelektroonikat). Kui transuraanide uurimisel on tegu põhiliselt fundamentaalfüüsikaga, siis nanoteadusel võib olla ka palju suurt äriedu lubavaid rakendusi, näiteks odavad molekulaarlaserid, molekulaararvutid tohutu arvutusvõimsusega, ülijuhtivad polümeerid jne. Paljudest sel alal edukatest teadlastest hakkas viimastel aastatel järjest suuremat tähelepanu äratama (praegu) 32-aastane Jan Hendrik Schön. Ta oli kaitsnud doktorikraadi Konstanzi ülikoolis 1998. a ja ta juhendaja Ernst Bucher oli teda soovitanud tööle Belli laboritesse oma teadustuttava, austria päritolu Bertram Batloggi juurde. Viimane oli rahvusvaheliselt kuulus kui suurepärane eksperimentaalfüüsik ja kõrgtemperatuursete ülijuhtide spetsialist ning parajasti otsimas noort kaastöötajat. Schöni koostöö Batloggiga ning keemikust proovidevalmistaja Christian Kloci ja teistega osutus erakordselt tulemusrikkaks: kahe aasta jooksul avaldati molekulaarelektroonika alal enam kui 60 artiklit sellistes soliidsetes ajakirjades nagu Nature, Science, Phys. Rev. Lett. ja Appl. Phys. Lett. „Avastuste“ hulka kuulusid esimene orgaaniline laser, ülijuhtivad molekulid (tetratseen, pentatseen), ülijuhtivad fullereenid (C60) ja transistor, mis valmistatud ainult ühest tetratseeni molekulist. See kõik tekitas muidugi äärmiselt suurt tähelepanu ja Schöni vaadati kolleegide poolt kui hiilgavat tähte, kes viis nanoteaduse ja -tehnoloogia ülimalt huvitavatele ja futuristlikele aladele. Ta töötas probleemide kallal, millega ka sadu teisi teadlasi üle maailma tegeles, kuid ta tulemused olid niivõrd ainulaadsed, et võis juba aimata Nobeli preemia kontuure mitte eriti kauges tulevikus (Physics Today, nov 2002).

Ja siis tuli katastroof – hiilgus lõppes hävinguga. Schöni tulemusi ei suutnud ükski teine teadlaste rühm reprodutseerida (sama olukord kui Z=118 puhul!). Seda fakti oli veel kuidagi võimalik seletada: ehk oli asi katseobjektide erilistes omadustes, ehk oli tal erakordselt osav proovidevalmistaja? Kuid 2002. aasta alguses panid eksperdid tähele, et foonimüra kõverad mitmes Schöni artiklis, mis käsitlesid täiesti erinevaid probleeme, olid identsed. Kuigi foonid võisid ju sarnased olla, äratas see – eriti veel nii paljude mittereprodutseeritavate tulemuste taustal – siiski kahtlusi ja tekitas küsimusi (“Pioneering physics papers under suspicion for data manipulation.” Science, 295, No 5563, 24 May 2002, 1376 – 1377).

Loodi komitee, mida juhatas Malcolm Beasley (Stanford), ülesandega lähemalt uurida Schöni töid. Komitee pidi seisukoha võtma 25 „kahtlase“ artikli kohta ajakirjades Science, Nature, Appl. Phys. Lett. ja Phys. Rev. Olles põhjalikult uurinud seda materjali, olid komitee järeldused ja kriitika hävitavad [7]: 16 artikli kohta leidis komitee, et “the preponderance of evidence indicates that Hendrik Schön committed scientific misconduct, specially data fabrication/falsification in this case”. Kuuel juhul ei saadud sohki kindlaks määrata, kuid leiti, et tulemuste analüüs oli lohakas, halvasti dokumenteeritud ja kõvasti allpool normaalset standardit. Beasley aruanne [7] sisaldab ka hulgaliselt konkreetseid pettusenäiteid.

Nüüd võib esitada palju küsimusi. Miks hakkas Schön, kes kahtlemata on võimekas teadlane, sohki tegema? Miks ei avastanud seda tema kaasautorid? Kuidas oli võimalik, et ajakirjade toimetajad ja artiklite retsensendid, näiteks Nature ja Science’i omad, ei avastanud võltsimist nii paljudes artiklites? Miks läks nii kaua aega, enne kui teadlaste kogukond sohile reageeris?

Kuna Schön töötas väga aktuaalsetel teadusaladel, oleks ta pidanud aru saama, et petmine avastatakse varem või hiljem ja siis tuleb ta karjäärile järsk lõpp („Ikarus der Physik“, iseloomustab teda Der Spiegel oma võrguväljaandes 7. okt 2002). Kas ta võis tunda survet Belli laborite poolt, kus temalt nõuti järjest uusi ja järjest põnevamaid tulemusi? Võis ju ka nii olla, et ta ise uskus, et ta fabritseeritud tulemused kirjeldavad tegelikke füüsikalisi efekte ja et on vaid ajaküsimus, millal ta ise või teised teadlased need katsetes kätte leiavad. Kuid kui silmapiiril terendab Nobeli preemia, on kõige tähtsam olla ise justnimelt see esimene avastaja. Selles võidukihutamise meeleheites jõudis Schön lõpuks uue publikatsiooni avaldamiseni iga kaheksa päeva järel.

Beasley komitee andis Schönile võimaluse kommenteerida aruande järeldusi ja ta vastuses on muu hulgas üteldud: “Although I have made some mistakes I truly believe that the reported scientific effects are real, exciting, and worth working for.” Kas oli isepäine töönarkomaan Schön ületanud piiri tegelikkuse ja luulu vahel? Kas ta koostas oma katsetulemuste kirjeldusi üleoleva ah-ma-tean-naguniimis-sealt-välja-peab-tulema tundega? Üleoleva – või fanaatilise, või haiglase? Ta vallandati Belli laboritest 25. septembril 2002, päev enne Beasley komitee lõpparuande avalikustamist.

Küsimusi tõuseb ka seoses Batloggiga, kes on enamiku nende artiklite kaasautor, mille kohta komitee kinnitas, et tegemist on sohiga. Kuidas oli võimalik, et tema kui Schöni šeff ja mentor Belli laborites ei avastanud valskust, mida kahe aasta jooksul publitseeriti ühes artiklis teise järel tõe pähe? Komiteel ei läinud ju rohkem aega kui paar kuud, et kindlaks teha sohk – tulemuste võltsimine, ebarealistlik täpsus ja efektid, mis on üksteisega vastuolus. Oleks võinud oodata, et Batlogg, kes oli keskne kuju tulemuste levitamisel nii teaduskonverentsidel kui finantseerijate juures, oleks nendesse ka põhjalikult süveneda püüdnud ja lõppude lõpuks ebaaususe ära tundnud. Kas see võis olla nii, et ta siiski hakkas midagi aimama juba sügisel 2001, kui kriitikat oli tulnud? Sel ajal oli Batlogg ise juba lahkunud Belli laboritest ja töötas Šveitsis Zürichi tehnoloogiainstituudis (ETH). Talle heidetakse ette, et tema roll maailmarändurina ja tulemuste ettekandjana oli väga mugav ja igaks juhuks (?) ei tahtnud ta midagi teada kahtlustest sisulistes küsimustes. Sest kui tulemused oleksid olnud korrektsed, siis on tõenäoline, et neid mõlemaid oleks hinnatud Nobeli preemia väärilisteks ja sel juhul oleks Batlogg koos Schöniga esinenud poodiumil Stockholmi kontserthoones. Kuid kui loota au jagamisele, siis peab ka olema valmis kriitikat jagama!

Huvitav on asjaolu, et mõlemad komiteed vabastasid kõik Ninovi ja Schöni 34 kaasautorit võltsimise või võltsimisest teadlik olemise süüst. Kaasautorite vastutuse küsimus jääb siiski lahtiseks ja võib loota, et põhjalikel aruteludel füüsikute seas räägitakse need probleemid selgemaks. Kaasautor, kes hiljem ju lisab artikli oma publikatsioonide nimekirja ja kasutab seda oma karjääri edendamisel, peaks siiski ka vastutama selle eest, et artiklite teaduslik sisu oleks õige, vaatamata sellele, et tema enda panus võibolla puudutab ainult mõnda osa tööst. On tõstatatud ka küsimus, kellel õieti on õigus kirjutada oma nimi artikli autorite hulka. Eugen Tarnowi hiljutine küsitlus Ameerika Füüsika Seltsi liikmete seas (ca 3500 vastust) näitas, et rohkem kui nelja autoriga artiklite autoritest arvas tervelt veerand, et nende viimases artiklis olid neljas ja järgnevad autorid üleliigsed. Peeti õigeks, et autorite hulka kuuluksid need, kes on osalenud uurimuse põhimõttelises ja praktilises kavandamises, läbiviimises ja tulemuste interpreteerimises, kuid finantside muretsemise, andmekogumise ja töörühma üldise juhendamise märkimine peaks jääma vaid tänuavalduste rubriiki (Physics World, sept 2002, lk 17 – 18). On olemas ka vastupidine probleem – töö, mis tegemise ajal tundub olevat rutiinne ja mitteatraktiivne, vormistatakse artikliks, mille autorite koosseisust jääb ühel või teisel põhjusel mõni tegelik osaline välja; kui siis mõnes hilisemas kontekstis osutuvad tulemused vägagi silmapaistvateks, on tõelist autorlust kui mitte võimatu, siis igal juhul üsna raske välja selgitada.

Nii nagu Z=118 „avastamisloos“ Berkeleys, on ka Schön ja tema 8 kaasautorit nõustunud tagasi võtma kõik 8 artiklit, mis ilmusid ajakirjas Science (kiri 1. nov 2002, lk 961), nende hulgas artiklid, mida võltsimises ei kahtlustatudki. Traagilist olukorda illustreerib viimane lause autorite kirjas: “We note that although these papers may contain some legitimate ideas and contributions we think it best to make a complete retraction.” Nature toimetus võttis ise tagasi nende poolt avaldatud 5 artiklit (3. okt 2002, lk 425).

Kuid ajakirjad, eriti Science ja Nature, kus suur osa Schöni artikleid avaldati, ei ole sellega pääsenud kriitikast. Vastuseks kirjeldab Nature (3. okt 2002, lk 417, 419 – 421) juhtunut ausa üksikasjalikkusega, kuid lisab, et ei näe publitseerimise praegusele süsteemile alternatiivi. Nature töökuulutuste rubriigi toimetaja märgib (1. nov 2002), et võltsingute avastamine vaid kinnitab olemasoleva teadussüsteemi elujõulisust, kuigi sõkalde väljasõelumine võib vahel olla aeganõudev. Science’i (18. okt 2002, lk 495) toimetaja väidab, et retsenseerimissüsteemile (“peer-review”) ei saa etteheiteid teha ja et nutika pettuse läbimineku vastu ei olegi kindlat kaitset. Kuid siiski tundub, et toimetuste kiusatus avaldada oma ajakirjas põneva sisuga artikkel (Nobeli preemia lõhnaga!) väga aktuaalsel teadusalal (nanofüüsika!) maailmakuulsast instituudist (Bell!) mõne rahvusvaheliselt tuntud autoriga on olnud üle kahtlusest, kas iga selliste sotsioloogiliste parameetritega töö ikka on maailmatasemel huvipakkuv ja – korrektne. Niisamuti tundub, et retsensentidel on vahel kiusatus ilma pikemalt mõtlemata tagasi lükata vastupidiste sotsioloogiliste parameetritega töö – tundmatud autorid tundmatust instituudist kaugel suurtest keskustest ja töö, olgugi et igati korrektne, seetõttu natuke teises tonaalsuses kui teadusuuringute ühiskatla ümber istujatel.

Nimetatud kaks skandaali on kahtlemata kahjustanud füüsikat ja füüsika positsiooni ühiskonnas. Arvatavasti on suurenenud skepsis füüsika tulemuste suhtes üldse, lisaks sellele on paljud doktorandid ja nooremad teadlased kaotanud väärtuslikku aega, katsudes kinnitada ja edasi arendada võltsitud tulemusi. On siiski rõõmustav, et füüsikud ise avalikustasid petuartiklid ja otsivad nüüd abinõusid, mille abil saaks niisugust võltsimist tulevikus takistada.

Nobeli preemiad

Nagu juba oleme nentinud, on paljud asjatundjad leidnud, et eespool kirjeldatud teaduslikud tööd oleks võinud olla Nobeli preemia kaliibriga, ja võib oletada, et ka Ninov ja Schön ise mõtlesid niisamuti. Nobeli preemia saamiseks on enamasti tarvis olla esimene, kes suure avastuse teeb. See, kes publitseerib võltsitud tulemusi, mida õigel ajal ei ole avastatud, võiks teoreetiliselt preemia saadagi. Ja kui võltsimine alles hiljem selgub, tekib suuri probleeme. Siinkohal võib nimetada, et Schön, Batlogg ja Kloc võtsid 2001. a vastu ühe silmapaistva saksa auhinna, kuid selle on nad nüüd tagasi saatnud.

Rootsi Kuninglikul Teaduste Akadeemial ja teistel Nobeli preemiate väljaandmist otsustavatel institutsioonidel on suur vastutus ja nad peavad tegema kõik, mis nende võimuses, et garanteerida preemiate jagamise aluste ja premeeritute ausus. Vähemalt füüsika ja keemia alal pole õnneks seni veel ühtegi preemiat vaidlustatud. Huvitav lugu oli füsioloogias ja arstiteaduses, kus taanlane Johannes Fibiger (1867 – 1928) sai 1926. a Nobeli preemia oma „avastuse“ eest, mille järgi võivad putukad tekitada inimestel vähktõbe. Siiski ei olnud siin tegemist otsese sohiga, vaid katsematerjali vigase tõlgendamisega. Võib nimetada, et Fibiger ise suri vähktõve kätte kuu aega pärast oma auhinna kättesaamist Stockholmis 1927. a. Järgmine Nobeli preemia vähiuurimise eest anti 1966. a, siis sai selle ameeriklane Peyton Rous (1879 – 1970) “for his discovery of tumour-inducing viruses” – seekord korrektne avastus, kuid tehtud 55 aastat varem, seega 16 aastat varem ka Fibigeri „kahtlasest“ preemiast!

Enrico Fermi (1901 – 1954) võttis vastu 1939. a füüsikapreemia “for his demonstrations of new radioactive elements produced by neutron irradiation, and for his related discovery of nuclear reactions brought about by slow neutrons”. Pärast tuumalõhenemise avastamist Otto Hahni ja Fritz Straßmanni poolt on nüüd ju teada, et “new radioactive elements” polnud midagi muud kui lõhenemise fragmendid. Siin ei olnud küll tegemist väga suure veaga ja Fermi võis auhinna vastu võtta puhta südametunnistusega, sest tal oli ka mitmeid teisi avastusi, mis oleksid preemiat küllaldaselt põhjendanud.

Kui vaadata ka maailmakirjandust, siis võib nimetada vene autorit Mihhail Šolohhovi (1905 – 1984), kes 1965. a sai Nobeli preemia “for the artistic power and integrity with which, in his epic of the Don, he has given expression to a historic phase in the life of the Russian people”. Kuid 1974. a tõi Aleksandr Solženitsõn, Nobeli kirjandusauhinna laureaat aastast 1970, maailma avalikkuse ette kahtlused, mis Venemaal olid liikuma hakanud juba 1929. a, kohe pärast „Vaikse Doni“ kahe esimese raamatu ilmumist: Šolohhov on vaid kaasautor, võõraste käsikirjade kohendaja. Poleemika selle kirjandusliku plagiaadi üle jätkub tänaseni, kindlaid tõendeid ei ole ei poolt ega vastu, originaalkäsikirjad on kadunud, tekstoloogiliste analüüside lõppotsus näib sõltuvat tegijate eelhoiakutest [8].

Veel mõned kommentaarid

1985. aastal ilmus raamat, mille autoriteks William Broad ja Nicholas Wade, kaks New York Times’i teadusajakirjanikku, “Betrayers of Truth” [9]. See annab huvitava ülevaate sellest, kuidas pettus võib teadlaste tegevusse sisse sattuda ja kuidas sohk – kogemata või meelega – võib rikkuda teaduslikke tulemusi.

Kas leidub ratsionaalseid selgitusi miks sohk ja pettused esinevad teadustes ja miks võib võtta palju aega, enne kui need avastatakse? On väidetud, et kolm tegurit on eriti olulised (David Goodstein, Physics World, nov 2002, lk 17 – 18): 1) teadlased tunnevad survet, on mures oma karjääri pärast (näiteks nii nõudlikus miljöös nagu Belli laborid) ja peavad järjest ette näitama uusi ja põrutavaid tulemusi; 2) kui teadlasele tundub, et ta on lahendanud mõne tähtsa probleemi, ei hakkagi ta enam tegema põhjalikke ja aegaviitvaid katseid, vaid usaldab oma intuitsiooni ja „töötleb“ tulemusi sobival viisil; 3) teadmine, et fiktiivsete tulemuste objektiivne kontrollimine on raske ja aeganõudev. Kolmas tegur „soodustab“ eriti bioloogiat ja meditsiini, kus on raskem korrata katseid identsetes tingimustes. Goodsteini arvates mõjutasid kõik need kolm tegurit oluliselt ka Ninovi ja Schöni käitumist.

Sohki teaduses võib ehk võrrelda dopinguga spordis. Nii nagu Ben Johnson, Katrin Krabbe, Johann Mühlegg jt, olid ka Ninov ja Schön jõudnud omal erialal tipu lähedale, kuid nad tahtsid ilmtingimata võitjateks saada – kasvõi keelatud vahendite abil. Diskvalifitseeritud sportlastel on lootust pärast paariaastast võistluskeeldu rajale tagasi tulla, sest spordireeglid, mida nemad rikkusid, ja karistused rikkumiste eest on spordikorraldajate poolt kehtestatud. Kuid missugune saatus ootab ees sohki teinud füüsikuid, kes on rikkunud tõeotsimise kirjutamata reegleid? Ajaloost on (seni?) selle kohta vähe näiteid tuua (õnneks!), siiski on olemas vähemalt üks pretsedent. Saksa teadlane Emil Rupp (1898 – ?) avaldas 1934. a viis artiklit elektronide hajumise kohta sellistes juhtivates ajakirjades nagu Annalen der Physik ja Zeitschrift für Physik. Ta võttis N. F. Motti viis aastat varem ilmunud teoreetilise artikli ja väitis, et on eksperimentaalselt kinnitanud selle järeldusi (lisame, et oma tuntuse teadusemaailmas pälvis Rupp 20ndatel aastatel sellega, et võttis ühe A. Einsteini artikli valguse kvantiseloomu kohta ja kinnitas katseliselt (?) seal tehtud ennustuste õigsust). Kui sai selgeks, et tegemist oli võltsimisega – tema tulemusi ei õnnestunud kellelgi korrata ja pealegi ilmnes, et Ruppi laboris ei olnud katseks vajalikku kõrgepingeaparatuurigi – võttis ta kõik artiklid tagasi ja esitas arstitõendi (mis ka ajakirjades ära trükiti), et ta oli olnud vaimuhaige, kui noid 1934. a artikleid kirjutas. Saksa keeles hakati kasutama sõna „geruppt“ võltsitud tulemuste ja artiklite kohta. Pärast Teist maailmasõda töötas Rupp ühes trükitööstuse teadusliku uurimise instituudis Ida-Saksamaal [10].

Üks suurt tähelepanu äratanud sohiga seotud juhtum – seekord õnneliku lõpuga – on “The Baltimore Case” [11]. David Baltimore’i (1975. a Nobeli laureaat füsioloogias ja meditsiinis) üht nooremat kaastöölist süüdistati 1986. a tulemuste võltsimises. Kaebus tuli ühe teise teadlase poolt, kellel ei õnnestunud tema tulemusi korrata. Asi puhuti üles ajalehtedes – kuulus Nobeli laureaat on sohiga seotud! Kongress Washingtonis pani käima juurdluse – riiklik toetus ja sohk!! Baltimore kaitses oma noort alluvat, kuid kaotas – tema teadusgrandid lõpetati ja ta pidi lahkuma Rockefelleri ülikooli rektori kohalt. Ajujaht ei olnud veel lõppenud, kui pärast 10 aastat kestnud uurimisi selgus, et tegemist ei olnud sohiga, vaid katsetulemuste lohaka analüüsiga vähekogenud noore teadlase poolt. Viimane sai lisaks korralikule kahjutasule võimaluse oma teadustöö jätkamiseks. Ka Baltimore rehabiliteeriti. Ta valiti 1997. a California tehnoloogiainstituudi rektoriks ja sai 1999. a autasuks prestiižika National Medal of Science. See lugu, mida võiks peaaegu võrrelda Dreyfusi afääriga Prantsusmaal, illustreerib täpse ja asjaliku teadusliku uurimise vajadust, enne kui ajalehed, kohtud ja poliitilised instantsid lavale ilmuvad.

Võib leida mitmeid näiteid, kus enam-vähem „ausad“ vead on tekitanud turbulentsi teadlaste hulgas, kuid ühtlasi ka negatiivset suhtumist teadusesse üldse. Vigased „avastused“, mille „eksistents“ ei ole olnud kauakestev, on näiteks külm tuumasüntees, magnetmonopolid ja polüvesi (polywater). Viimasest teatas umbes 40 a. eest vene keemik Boris Derjagin ja kirjeldas tema fantastilisi omadusi, aga varsti selgus, et need omadused ei olnud midagi muud kui mustus ja lisandid. Kui Derjagin siis mõned aastad hiljem teatas, et ta on valmistanud sünteetilisi teemante, ei võetud teda enam tõsiselt. Kuid seekord oli Derjaginil õigus, sünteetilised teemandid olid tehtud ja tema labor muutus sellel alal juhtivaks keskuseks maailmas [12].

Teaduses on oluline teha vahet teadliku sohi, lohaka analüüsi ja muude vigade vahel. Lisaks sellele ei saa mööda minna tegevusest, mis samuti nimetab end teaduseks, kuid tegelikult ei hooli füüsikaseadustest üldse ja eelistab lihtsalt nõidumist. Robert Parki raamat “Voodo Science” [13] annab selle kohta huvitavaid ja hirmuäratavaid näiteid ja demonstreerib ühtlasi, kui sügavad juured on niisugusel „teadusel“ ühiskonnas.

Ka teaduse tulemuste võimalike rakenduste võidujooksu on ilmunud üks „teadustegevuse“ arusaamatu alaliik. BBC kodulehekülje 29. juuli 2002 teadusuudiste rubriigis ilmus teade “Boeing tries to defy gravity” (vt ka Physics World, sept 2002, lk 8). Jutt on vene teadlasest Jevgeni Podkletnovist, kes väidab, et ülitugeva elektromagneti kohal väga kiiresti pöörlevast keraamilisest ülijuhist ülalpool kaotab Maa gravitatsioonijõud ca 2% oma tugevusest, ja Boeing loodab seda hakata kasutama kütuse suuremastaabiliseks kokkuhoiuks lennukite õhkutõusmisel. Oma esimesed „positiivse tulemusega katsed“ on Podkletnov teinud 1992. a Tampere tehnikaülikooli juures, kirjutanud siis neist ka artikli, kuid võtnud selle enne avaldamist ise tagasi. Ka 1996. a publikatsiooni tabas sama saatus. Ükski teine labor tema tulemusi saavutanud ei ole, kuigi on proovitud nii Jaapanis, Euroopas kui USA-s. Oma Moskva laborisse ei lase Podkletnov teiste riikide eksperte ligi, vihjates tehnilistele saladustele. Tõesti, teoreetiliselt siin saladusi pole, katsekirjeldus viitab üsna üheselt mingite gravitatsioonipööriste arvatavale toimele, mis teoorias ei ole põhimõtteliselt ei uudis ega ka mitte võimatu. Kuid efekti väidetavalt mõõdetud suurus – 2% – ei tule küll üheski praegu olemasolevas ega mõeldavas gravitatsiooniteoorias kõne allagi. Tundub lausa uskumatuna, et hoolimata teadlastest ekspertide hoiatustele – meelega salajas hoitud katseseade ja teooriaga räiges vastuolus olev mõõtmistulemuse suurusjärk – on Boeing Podkletnovile oma rahakotirauad lahkesti lahti teinud. Samad sõnad võib ütelda Inglise kompanii “Technology Investment and Exploration Limited” kohta, kes on teatanud kavatsusest anda 1,5m £ „mikroleptongeneraatori“ ehitamiseks, selleks et „leptonite perekonna väga väikeste liikmete abil“ avastada õlivälju süda-Inglismaal (Physics World, juuli 2002, lk 5).

Selle pettust ja sohki täis artikli lõpetuseks võiks ehk meelde tuletada varasemate aegade ülikooliteaduse vaimsust, mida ligi kaks sajandit tagasi, 1819. a, väljendas Halle ülikooli professor Ludwig Heinrich von Jakob [14] oma nii ilusates sõnades akadeemilisest vabadusest ja aususest: „Die Lüge kann nicht aufkommen, das Falsche kann nicht lange beherrschen, wo Freiheit des Geistes waltet. Denn sein natürliches Streben ist auf Wahrheit und auf Zerstörung des Falsches gerichtet. /. . . / Die Vereinigung so vieler Gelehrten an Einem Orte, zu Einer Gesammtheit, die kein anderes Geschäft haben, als die ihnen anvertrauten Wissenschaften zu cultivieren, muß diesen Zweck außerordentlich fördern, da jeder Gelehrte einen andern neben sich findet, mit dem er sich über seine eigne Wissenschaft unterhalten, andere, durch die er sich über das, was er nicht weiß , belehren, seine Irrthümer berichtigen, kurz, die Mängel seines Wissens ergänzen kann. Die tägliche Mittheilung seiner Ideen, das stete Reiben der Meinungen gegen einander läße nicht leicht Irrthümer aufkommen, die nicht bald ihre Critik oder Berichtigung fänden.“

Täname prof Lorenzo J. Curtist ja prof Hans Rydet huvitavate kommentaaride eest.

Kirjandus

1. S. Weinberg, Dreams of a Final Theory, Pantheon Books, New York (1992).
2. S. Hofmann, Rep. Prog. Phys. 61 (1998) 639.
3. Yu. Ts. Oganessian et al, Nature 400 (1999) 242.
4. R. Smolan´ czuk, Phys. Rev. C 59 (1999) 2634.
5. V. Ninov et al, Phys. Rev. Lett. 83 (1999) 1104.
6. Editorial Note, Phys. Rev. Lett. 89 (2002) 039901–1.
7. Beasley Report: http://www.lucent.com/news_events/pdf/ researchreview.pdf .
8. R. Medvedev, Problems  in  the  Literary  Biography  of  Mikhail Sholokhov, Cambridge University Press (1977).

Eesti Füüsika Seltsi korraldusel toimusid 15. ja 16. veebruaril Tartus Eesti XXXII füüsikapäevad. Esitati 15 suulist ja 10 stendiettekannet. EFSi aastapreemia sai 2002. a Romi Mankin. EFSi aukirja laureaat oli Ruth Lias ja üliõpilaspreemiat jagasid Kristjan Saal ning Aleksei Krasnikov.

Füüsikapäevade esimesel päeval toimus EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevusja majandusaruanne, seltsi liikmemaksude tasumise kord ning kiideti heaks plaanid Koolifüüsika Ühingu ühendamisest EFSiga. Kuulati ülevaadet TÜ tehnoloogiainstituudi plaanidest, Kalev Tarkpea ettekande põhjal toimus arutelu füüsika uute õppekavade üle. Uueks juhatuse liikmeks valiti Henn Voolaid.

EFSi juhatus pidas aruandeperioodil kokku 4 koosolekut, neist kaks e-koosoleku vormis.

Ilmus EFSi aastaraamat 2001 (toimetaja Piret Kuusk). EFSi kodulehekülge http://www.physic.ut.ee/efs/ toimetab Andi Hektor ja EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee haldab Jaak Jõgi.

Aprillis toimunud Eesti koolinoorte XLIX füüsikaolümpiaadil andis EFS traditsioonilise eriauhinna parimale mitte-lõpuklassi õpilasele – Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Mihkel Kree sai ajakirja “Scientific American” aastatellimuse.

Oktoobris korraldas Eesti Füüsika Selts TÜ spordibaasis Käärikul noorte füüsikute IV sügiskooli (korraldajad Andi Hektor ja Margus Saal). Kolme päeva jooksul kuulati üle 20 akadeemilise tunni loenguid kosmoloogiast, nanotehnoloogiast ja tahkiste mikroskoopiast, tuumamagnetresonantsist, fotosünteesist ja meditsiinifüüsikast. Pikemad loengusarjad pidasid Agu Laisk, Enn Saar ja Ago Samoson. Osavõtjaid oli kokku 46.

EFS vahendusel ja osalusel (Koit Timpmann) ning Haridusministeeriumi ja Hasartmängumaksunõukogu toetusel valmis koostöös OÜ Polarfilmiga video-õppefilm füüsikakatsetest põhikoolidele. EFS aitas sel aastal ka läbi viia Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud koolinoorte keskkonnaprogrammi GLOBE.

EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse, mis koondab 38 rahvuslikku füüsikaühingut ja 80 000 nende liiget. Eesti Füüsika Seltsi esindajana kuulub EFSi esimees Raivo Jaaniso Euroopa Füüsikaühingu Nõukogusse. Euroopa Füüsikaühingu haridusosakonnas esindavad EFSi Ülo Ugaste ja Kalev Tarkpea, ajaloo-osakonda on EFSi esindajateks soovitatud Piret Kuusk ja Henn Käämbre.

2002. a moodustati EFS juhatuse otsusega Eesti Optikakomitee, mis võeti Rahvusvahelise Optikakomitee (International Commission for Optics) liikmeks. Eesti Optikakomitee interim juhatus on koosseisus: Peeter Saari (president), Aleksei Treštšalov (asepresident), Hiie Hinrikus, Rein Kaarli.

EFSi toetas rahaliselt EV valitsus, kes tasus EFSi liikmemaksu Euroopa Füüsikaühingule (1073,80 EUR).Aasta lõpus kuulus EFSi 193 liikmemaksu tasunud liiget.

• Alates 1. jaanuarist on TÜ keskkonnafüüsika instituudi juhatajaks professor Rein Rõõm.
• Professor Hannes Tammetile anti TÜ Nõukogu otsusega (nr 89, 21.12.2001) emeriitprofessori nimetus.
• jaanuaril valiti TÜ füüsika-keemiateaduskonna nõukogus eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli assistendiks Toomas Plank.
• märtsil valiti TÜ füüsika-keemiateaduskonna dekaaniks prof Jaak Järv.
• 22. aprillil valiti Tartu Observatooriumi vanemteaduriteks Mirt Gramann, Tõnu Kipper, Olavi Kärner, Tiit Nugis, Jaan Pelt, Enn Saar, Arved-Ervin Sapar ja Uno Veismann.
• juunil valiti TÜ füüsika-keemiateaduskonna nõukogus eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli teaduriks Peeter Paris.
• Vastavalt TTÜ nõukogu 23.04. 2002. a otsusele kujundati 1. septembriks 2002. a ümber kaks TTÜ teaduskonda – matemaatika-füüsikateaduskond ja keemiateaduskond. Ümberkujundatud teaduskonnad nimetati vastavalt matemaatika-loodusteaduskonnaks ning keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonnaks. Matemaatika-füüsikateaduskonnast läks keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonna koosseisu põhiliselt füüsikalisi uurimismeetodeid kasutav ja füüsikute tööjõudu ning oskusi pruukiv materjaliuuringute keskus. Momendil kuuluvad matemaatika-loodusteaduskonda (dekaan R.-K. Loide): 1) füüsikainstituut (direktor T. Ruus), 2) geenitehnoloogia instituut (direktor E. Truve), 3) keemiainstituut (direktor M. Lopp), 4) matemaatikainstituut (direktor P. Puusemp), 5) biomeditsiinitehnika keskus (juhataja T. Lipping), 6) insenerigraafika keskus (juhataja H. Annuka).
• Alates 1. septembrist töötavad TTÜ-s füüsikainstituudi erakorraliste assistentidena Jaanika Sirkel ja Marek Vilipuu, erakorralise teadurina Vladislav-Veniamin Pustõnski.
• Alates 1. septembrist töötab TÜ füüsika-keemiateaduskonna eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudis (FKEF) täiskohalise meditsiinifüüsika dotsendina Jüri Vedru, kes oli varem 0,5 k. meditsiinifüüsika dotsent FK materjaliteaduse instituudis (FKMF) ja 0,5 k. vanemteadur TÜ arstiteaduskonna füsioloogia instituudis (ARFS).
• 5.– 7. sept oli TÜ Füüsika Instituudi rahvusvahelise nõuandva kogu II sessioon. Instituudi tööga tutvusid prof M. Jacob (CERN), prof R. van Grondelle (Amsterdam) ja prof T. Kivikas (Stockholm).
• 22. novembril valiti Tartu Observatooriumi vanemteaduriteks Jaan Einasto, Kalju Eerme, Andres Kuusk ja Tiit Nilson ning nooremteaduriks Valeri Maljuto.
• 27. novembril valiti TÜ füüsika-keemiateaduskonna nõukogus eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli lektoriks Toomas Plank, kes varem oli samas assistent, ning assistendiks Lennart Neiman, kes oli varem samas insener.

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 28. jaanuaril kaitses TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi assistent Toomas Plank väitekirja “Positive corona at combined DC and AC voltage” („Positiivne koroona segapingel“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (optika ja spektroskoopia). Juhendaja: dr Ants Haljaste (TÜ FKEF). Oponendid: prof Reidar Svein Sigmond (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia Ülikool, Trondheim) ja dr Jaan Salm (TÜ FKKF).
• 22. märtsil kaitses TÜ FI laserspektroskoopia labori insener Kristjan Leiger väitekirja “Pressure-induced effects in inhomogeneous spectra of doped solids” („Rõhuefektid tahkiste mittehomogeensetes lisandispektrites“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (tahkisefüüsika). Juhendaja: prof Jaak Kikas (TÜ FKMF). Oponendid: dr Lothar Kador (Bayreuthi Ülikool) ja dr Raivo Jaaniso (TÜ FI).
• 10. juulil kaitses TÜ FI tahkiseteooria labori teadur Helle Kaasik väitekirja “Nonperturbative theory of multiphonon vibrational relaxation and nonradiative transitions” („Mitmefoononilise võnkerelaksatsiooni ja kiirguseta üleminekute mittehäirituslik teooria“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (teoreetiline füüsika). Juhendaja: prof Vladimir Hižnjakov (TÜ FKTF ja TÜ FI). Oponendid: dr Götz Seibold (Brandenburgi Tehnikaülikool) ja dr Mati Haas (TÜ FI).
• 18. septembril kaitses TÜ teoreetilise füüsika instituudi doktorant Jelena Gerškevitš väitekirja “Formation and evolution of binary systems with compact objects” („Kaksiktähtede süsteemide moodustumine ja evolutsioon kompaktsete objektidega“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (astrofüüsika). Juhendajad: prof Ene Ergma (TÜ FKTF) ja dr hab Marek J. Sarna (Nicolaus Copernicus Astronomical Center, Polish Academy of Sciences). Oponendid: dr G. S. Bisnovatyi-Kogan (Kosmoseuuringute Instituut, Moskva) ja dr Laurits Leedjärv (TO).
• 27. novembril kaitses TÜ keskkonnafüüsika instituudi doktorant Marko Vana väitekirja “Formation and evolution of atmospheric aerosol size spectrum by the occurrence of nucleation burst events in the atmospheric boundary layer; transport of the climatically active particulate air pollution” („Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri teke ja areng nukleatsioonipuhangute ajal atmosfääri piirkihis; klimaatiliselt aktiivse osakeselise õhusaaste levi“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (keskkonnafüüsika). Juhendaja: dr Eduard Tamm (TÜ FKKF). Oponendid: prof Taisto Raunemaa (Kuopio Ülikool) ja dr Kalju Eerme (TO).
• 27. novembril kaitses Tallinna Pedagoogikaülikooli rakendusfüüsika õppetooli lektor Tõnu Laas väitekirja “Propagation of waves in curved spacetimes” („Lainete levimine kõverates aegruumides“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (teoreetiline füüsika). Juhendajad: prof Romi Mankin (TPÜ) ja prof Risto Tammelo (TÜ FKTF). Oponendid: prof Rainer Schimming (Greifswaldi Ülikool) ja prof Arved Sapar (TO).
• 16. detsembril kaitses TÜ keskkonnafüüsika instituudi doktorant Veljo Kimmel väitekirja “Analysis of methods of air quality assessment. Applications in Estonia” („Õhu kvaliteedi hindamismeetodite analüüs. Meetodite rakendused Eestis“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (keskkonnafüüsika). Juhendaja: prof Hannes Tammet (TÜ FKKF). Oponendid: dr Tiit Kallaste (Säästva Eesti Instituut, Tallinn) ja dr Vidmantas Ulevicius (Füüsika Instituut, Vilnius).
• 16. detsembril kaitses TÜ FI madalate temperatuuride labori teadur Rünno Lõhmus väitekirja “Application of novel hybrid methods in SPM studies of nanostructural materials” („Uute hübriidmeetodite rakendamine nanostruktuursete materjalide teravikmikroskoopia-uuringutes“) PhD kraadi saamiseks füüsikas (eksperimentaalfüüsika). Juhendajad: dr Rein Kink (TÜ FI) ja prof Lembit Pung (TÜ FKEF). Oponendid: prof Anne Borg (Norvegian University of Science and Technology, Trondheim) ja prof Urve Kallavus (TTÜ).

Tallinna Tehnikaülikool

• 8. novembril kaitses Liivi Kluge väitekirja „Preoperaadi algebralisest struktuurist“ loodusteaduste doktori kraadi saamiseks. Töö juhendajaks oli prof E. Paal (TTÜ). Oponeerisid DSc P. Cartier (ENS Pariis), DSc M. Markl (Tšehhi TA) ja DSc J. Lõhmus (TÜ FI).

Uppsala Ülikool

• 8. veebruaril kaitses TÜ füüsikaosakonna vilistlane Tanel Käämbre väitekirja “Resonant Soft X-ray Spectroscopic Studies of C60 and Related Materials” („C60 ja sarnaste materjalide resonantsergastusega röntgenspektroskoopilised uuringud“) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Töö juhendajaks oli prof J. Nordgren, oponeeris Arne Rosén (Göteborg).

Durhami Ülikool

• 14. oktoobril kaitses TÜ füüsikaosakonna vilistlane, Durhami Ülikooli ja TÜ doktorant Laur Järv väitekirja “The Enhançon Mechanism in String Theory” („Enhançon-mehhanism stringiteoorias“) PhD kraadi saamiseks matemaatilistes teadustes. Töö juhendajaks oli prof Clifford V. Johnson. oponeerisid prof Chris Hull (Queen Mary, Londoni Ülikool) ja dr Ruth Gregory (Durhami Ülikool).

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Janno Tuulik „Euroopa ilmamustrid ja sünoptiline situatsioon Eestis“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ keskkonnafüüsika instituut). Juhendaja: Piia Post (PhD füüsikas, TÜ keskkonnafüüsika instituudi lektor). Oponendid: Olavi Kärner (f.-m. kand, Tartu Observatooriumi vanemteadur), Mait Sepp (MSc, TÜ bioloogiageograafiateaduskond).
• Helina Eerik „Kerasparvede allsüsteemide parameetrid erinevat morfoloogilist tüüpi galaktikates“. Eriala: astrofüüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendaja: Peeter Tenjes (PhD füüsikas, TÜ FKTF dotsent). Oponendid: Mihkel Jõeveer (f.-m. kand, Tartu Observatooriumi vanemteadur), Jaan Vennik (f.-m. kand, Tartu Observatooriumi vanemteadur).
• Sergei Štšemeljov “Generation of resonance-enhanced third harmonic and multiphoton ionization in Bessel and segmented conical beams” („Resonantselt võimendatud kolmanda harmoonilise genereerimine ning mitmefootoniline ionisatsioon Besseli ning segmenteeritud koonilistes laserkiirtes“). Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Viktor Peet (f.-m. kand, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Matti Laan (f.-m. kand, TÜ FKEF dotsent), Erko Jalviste (PhD füüsikas, TÜ FI teadur).
• Maire Piirimäe „Konstruktivismi ideede rakendamine füüsikaõppes“. Eriala: füüsikaharidus (TÜ materjaliteaduse instituut). Juhendaja: Enn Pärtel (MSc, TÜ FKMF lektor). Oponendid: Henn Voolaid (f.-m. kand, TÜ FKMF dotsent), Tiia Pedastsaar (ped.kand, TÜ haridusteaduskonna dotsent).
• Tõnu Sisask „Signaalitöötlusseade EPR spektromeetrile“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Ando Ots (f.-m. kand, TÜ FKEF dotsent). Oponendid: Lembit Pung (f.-m. doktor, TÜ FKEF emeriitprof), Valeri Vassiltšenko (f.-m. kand, TÜ FKEF lektor).
• Valter Kiisk „TiO2 fotoluminestsentskarakteriseerimine“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ materjaliteaduse instituut). Juhendaja: Ilmo Sildos (f.-m. kand, TÜ FI LSL juhataja). Oponendid: Raivo Jaaniso (f.-m. kand, TÜ FI LSL vanemteadur), Indrek Reimand (PhD füüsikas, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse asedirektor).
• Küllike Rägo „MgB2 omaduste kirjeldamine kahepilulises ülijuhtivusmudelis“. Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendaja: Teet Örd (f.-m. kand, TÜ FKTF dotsent). Oponendid: Rein Saar (f.-m. kand, TÜ FKTF dotsent), Mihhail Klopov (f.-m. kand, TTÜ FI dotsent).
• Kersti Peedo „Spiroanalüsaatori SA-03 evalveerimine hingamiskõverate generaatori abil“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Peet-Henn Kingisepp (med. kand, TÜ füsioloogia instituudi dotsent). Oponendid: Rein Raamat (tehn. kand, TÜ füsioloogia instituudi vanemteadur), Rain Jõgi (TÜ Kliinikumi Kopsukliiniku funktsionaalse diagnostika kabineti arst).
• Mait Müntel „Termotuumaplahvatuste modelleerimine akretseeriva neutrontähe pinnal 2-tsoonilise mudeliga“. Eriala: astrofüüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendaja: Ene Ergma (f.-m. doktor, TÜ FKTF professor). Oponendid: Tõnu Kipper (f.-m. doktor, Tartu Observatooriumi vanemteadur), Anna Aret (MSc astronoomias, Tartu Observatooriumi teadur).
• Taavi Jantson „Er:YAG kilede kasvatamine impulss-laser- sadestusega ja sadestusprotsessi optiline monitooring“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.-m. kand, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Jaan Aarik (MSc füüsikas, TÜ FI teadur), Vambola Kisand (PhD füüsikas, TÜ FI).
• Urmas Tamm „Interaktiivne füüsika käsiraamat“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Kalev Tarkpea (f.-m. kand, TÜ FKEF dotsent). Oponendid: Henn Käämbre (f.-m. doktor, TÜ FI vanemteadur), Jüri Raud (MSc füüsikas, TÜ FKEF vaneminsener).
• Anti Liivat “Fluctuations of superconductivity order parameters in a two-band model” („Korrastusparameetrite fluktuatsioonid kahetsoonilises ülijuhi mudelis“). Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendaja: Teet Örd (f.-m. kand, TÜ FKTF dotsent). Oponendid: Jaak Kikas (f.-m. kand, TÜ FKMF juhataja, professor), Peeter Tenjes (f.-m. kand, TÜ FKTF dotsent).

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-füüsikateaduskonna nõukogu

• 6. juunil kaitses Taavi Ugam väitekirja „Pingest põhjustatud faasiülemineku frondi levi ühedimensionaalne numbriline modelleerimine kujumäluga sulamites“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja prof J. Engelbrecht (TTÜ). Retsensendid: tehnikakand A. Ravasoo (Küb.I) ja DSc O. Vaarmann (TTÜ).
• 7. juunil kaitses Dan Hüvonen väitekirja „Dipoolne relaksatsioon kaaliumiga asendatud hüdrosodaliitides“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja lektor A. Mere (TTÜ). Retsensendid: PhD I. Heinmaa (KBFI) ja PhD M. Klopov (TTÜ).

Tallinna Pedagoogikaülikooli loodusteaduskonna magistrinõukogu

• 20. detsembril kaitses Alar Mägi väitekirja „Mitmekomponentse sulami pinnakihti implanteeritud kergete elementide difusioonilise hajumise stohhastiline mudel“. Oponent: PhD Tõnu Laas (TPÜ).

• TÜ füüsikaosakonna nõukogu otsustas võtta füüsika erialal doktoriõppesse järgmised 9 õppurit:

1. Helina Eerik (juhendaja  Peeter Tenjes)
2. Taavi Jantson (juhendaja Raivo Jaaniso)
3. Valter Kiisk (juhendaja Ilmo Sildos)
4. Anti Liivat (juhendajad Alvo Aabloo, Jaak Kikas)
5. Mait Müntel (juhendaja Ene Ergma)
6. Küllike Rägo (juhendaja Teet Örd)
7. Tõnu Sisask (juhendajad Enn Realo, Lembit Pung) 
8. Sergei Štšemeljov (juhendaja Viktor Peet)
9. Urmas Tamm (juhendaja Kalev Tarkpea)

• TÜ füüsikaosakonna nõukogu otsustas võtta füüsika erialal magistriõppesse järgmised 20 õppurit :

1. Uljana Boiko (juhendaja  Aadu Mirme)
2. Vadim Boltruško (juhendaja Vladimir Hižnjakov )
3. Vigen Issahanjan (juhendaja Tiit Kärner)
4. Heija Pärtel (juhendaja Rünni Lõhmus)
5. Rainer Paat (juhendaja Aadu Mirme)
6. Els Heinsalu (juhendajad R. Tammelo, T. Örd)
7. Anna Pugatšova (juhendaja Eduard Tamm)
8. Yevgeny Chikeyev (juhendaja Aleksei Treštšalov)
9. Veera Krasnenko (juhendaja Koit Mauring)
10. Toomas Velka (juhendaja Peeter Saari)
11. Erko Jakobson (juhendaja Hanno Ohvril)
12. Martti Pärs (juhendajad V. Palm, K. Rebane )
13. Leho Roots (juhendaja Ants Haljaste)
14. Raavo Josepson (juhendaja Matti Laan)
15. Kaupo Komsaare (juhendaja Aadu Mirme)
16. Dmitri Bobkov (juhendaja Aleksei Šerman)
17. Martin Vilbaste (juhendaja Olev Saks)
18. Birgot Paavel (juhendajad A. Reinart, H. Ohvril)
19. Igor Linap (juhendaja  Andres Stolovitš)
20. Dmitri Oništšik (juhendajad A. Luštšik, F. Savihhin)

• TÜ füüsikaosakonna magistriõppesse infotehnoloogia erialal (avatud ülikool) võeti vastu järgmised 2 õppurit

1. Andero Belov (juhendajad M. Roos, A. Hektor)
2. Maksim Petrov (juhendaja Alvo Aabloo)

• TÜ füüsikaosakonna magistriõppesse füüsikaõpetaja erialal (avatud ülikool) võeti vastu järgmised 3 õppurit

1. Svetlana Ganina (juhendaja Henn Voolaid)
2. Nadežda Liss (juhendaja Henn Voolaid)
3. Natalia Nazarova (juhendaja Henn Voolaid)

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lõpetasid bakalaureusediplomiga füüsika erialal:

1. Dmitri Bobkov
2. Vadim Boltruško
3. Yevgeny Chikeyev
4. Els Heinsalu
5. Vigen Issahhanjan
6. Erko Jakobson
7. Raavo Josepson
8. Gerrit Kanarbik
9. Aliisi Kazakevitš
10. Veera Krasnenko
11. Igor Linap
12. Dmitri Oništšik
13. Rainer Paat – cum laude
14. Birgot Paavel
15. Rain Purge
16. Ervin Põld
17. Martti Pärs
18. Tagne Ratassepp
19. Leho Roots
20. Marek Sokk
21. Toomas Velka
22. Urmas Vesi
23. Martin Vilbaste
24. Reemo Voltri

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lõpetasid füüsikalise infotehnoloogia erialal (diplomiõpe): 

1. Uljana Boiko – cum laude
2. Maksim Petrov
3. Tatiana Polikarpova
4. Anna Pugatšova
5. Heija Pärtel

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lõpetasid bakalaureusediplomiga materjaliteaduse erialal:

1. Marko Lätt
2. Tanel Pärn
3. Valter Reedo

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lõpetas gümnaasiumi füüsika-õpetaja erialal

Meelis Lain

• 2002. a Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseja doktoriõppesse vastu võetud üliõpilased alustasid õpinguid uute (3 + 2 + 4) õppekavade alusel (magistriõppes säilis põhiliselt vana õppekava). TTÜ füüsikainstituudi juures jätkasid õpinguid:

a) doktorantuuris:

Dan Hüvonen (juhendaja P.-E. Kukk)

Tõnis Oja (juhendaja R.-K. Loide)

b) magistrantuuris:

Kerd Kaarus (juhendaja R.-K. Loide)

Jaanika Sirkel (juhendaja A. Lõhmus)

Marek Vilipuu (juhendaja J. Paesalu)

• Tallinna Tehnikaülikooli tehnilise füüsika õppesuunal lõpetasid loodusteaduse bakalaureuse kraadiga:

1. Andrei Errapart
2. Kerd Kaarus
3. Tarmo Kuub
4. Mario Mars
5. Jaanika Sirkel
6. Marek Vilipuu

• Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpivad:

a) doktorantuuris:

– Ako Sauga, juh prof Romi Mankin

b) magistratuuris:

– Anneli Roode, juh van. teadur PhD Priit Reiska,

– Kirsti Räim, juh van. teadur PhD Priit Reiska

– Marko Reedik, juh prof Jüri Elken, Eesti Mereinstituut, TPÜ

– Tambet Lember, juh prof Jüri Elken, Eesti Mereinstituut, TPÜ

– Rainer Randmeri, juh prof Jüri Elken, Eesti Mereinstituut, TPÜ

– Ermo Soobik, juh prof Ülo Ugaste

– Marina Fatejeva, juh prof Ülo Ugaste

– Jaanis Priimets, juh prof Ülo Ugaste

– Aet Terasmaa, juh prof Ülo Ugaste

– Olga Kuzmina, juh prof Ülo Ugaste

– Kristiina Paunel, juh prof Romi Mankin

• Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetasid füüsikaõpetaja erialal:

1. Jaanis Priimets 
2. Kristiina Paunel
3. Olga Saar

• Tallinna Pedagoogikaülikoolis toimus üleminek 3+2 õppekavale – füüsika bakalureus (3a) + MSc – füüsika õpetaja; füüsika magister (2a).
• Euroopa juhtivate ülikoolide ühisotsuse (Bologna deklaratsioo- ni) kohaselt alustas Tartu Ülikool aastal 2002 üleminekut kõrgha-riduse 3+2-süsteemile, milles 3-aastane bakalaureuseõpe annab alusteadmised mingis valdkonnas ning alles järgneva 2-aastase magistriõppe lõpetajat tunnustatakse tõelise erialaspetsialistina (nt füüsikuna). Süsteem on väga sarnane NL ajal toiminule (3aastane lõpetamata ning kokku 5-aastane lõpetatud kõrgem haridus).

TÜ õppekavareform näeb ette õppekavade koosnemist põhiosas 16 AP mahuga moodulitest (1 AP ehk ainepunkt on tinglikult üks nädal ehk 40 tundi üliõpilase tööd, millest ca pool on auditoorne). Semestris läbitakse reeglina üks 16 AP-moodul ja ca 4 AP mahus valikvõi vabaaineid. Üks alusmoodul (1. semester) on kõigile sama valdkonna õppekavadele ühine. Füüsika kuulub koos keemia, matemaatika ja informaatikaga täppisteaduste valdkonda, mille alusmoodul sisaldab 8 AP matemaatikat (matemaatiline analüüs, algebra ja geomeetria), ainet „Programmeerimine“ (4 AP) ja ainet „Füüsikaline maailmapilt“ (4 AP). Bakalaureuseõppe kavad omavad kontsentrilist struktuuri – 1. aastal alusõpe (õpetatavate ainete põhiseisukohad), 2. aastal suunaõpe (kasutatavad meetodid) ja 3. aastal erialaõpe (füüsikas tähendab see valikut fundamentaalse või rakendusliku eriala vahel). Igal aastal läbitakse üks kord kogu füüsika, aga igal järgmisel ringil üha kõrgemal tasemel. Selline kordamine tagab üliõpilaste teadmiste varasemast oluliselt suurema terviklikkuse ja vajalike miinimumteadmiste kindla olemasolu lõpetajatel.

Magistriõppe kogumahust (80 AP) moodustab magistritöö TÜ kesksete nõuete kohaselt 20 AP (ühe semestri mahu). Lähtudes soovist tagada magistritööde vastavus vähemasti NL aegse tugeva diplomitöö tasemele, sisaldavad FK magistriõppe kavad veel 8 AP menetluspraktikat ja 4 AP mahus osavõttu magistriseminarist. Niiviisi moodustab magistritööga seotud osa õppekavas kokku 32 AP (ca 8 kuu töömahu). Füüsika magistriõppes eksisteerivad eraldi fundamentaalfüüsika õppekava (spetsialiseerumisega optikas ja spektroskoopias, tahkisefüüsikas, astrofüüsikas või teoreetilises füüsikas) ning rakendusfüüsika kava (spetsialiseerumisega keskkonnafüüsikas, plasmafüüsikas, mõõtmistehnoloogias, meditsiinitehnoloogias või nanotehnoloogias). Täpsemat infot FK uute õppekavade kohta võib saada aadressil http://www.physic.ut.ee/fk/oppekavad/uued/.

• 2002. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad said:

täppisteaduste valdkonnas

1. I preemia Küllike Rägo (TÜ) – „MgB2 omaduste kirjeldamine kahepilulises ülijuhtivusmudelis“;
2. II preemia Mihhail Juhkam (TÜ) – „Valimi värvilisus ja katvus multinomiaalse ning Poissoni skeemi korral“;
3. III preemia Anu Roos (TÜ) – „Mitmemõõtmeline asümmeetriline normaaljaotus“;
4. Diplom Sergei Štšemeljov (TÜ) – „Resonantsi lähedased kolmefootonilised ergastusprofiilid ksenoonis kasutades segmenteeritud koonilisi laserkimpe“;

keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas

1. II preemia Kristjan Saal (TÜ) – „Immobiliseeritud glükoosi oksüdaasi visualiseerimine aatomjõumikroskoobi abil“;
2. III preemia Silvar Kallip (TÜ) – „Monokristalliliste Bi ja Sb elektroodide pindade teravikmikroskoopiline uurimine“;
3. Diplom Jaanus Eskusson (TÜ) – „Impulsslaser-sadestusaparatuuri väljatöötamine teemandisarnaste süsinikkilede sünteesiks ja saadud kilede omaduste sõltuvuse uurimine sünteesiparameetritest“;

tehnikateaduste valdkonnas

1. Tanel Tätte (TÜ) – „Antimoniga legeeritud tina(IV)oksiidist läbipaistvate ja elektritjuhtivate skaneeriva teravikmikroskoobi sensorite valmistamine sool-geel meetodil“.

Viimatinimetatud neli tööd on osaliselt valminud TÜ Füüsika Instituudis.

• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi II auhinna said Els Heinsalu (TÜ) bakalaureusetöö „Browni osakeste üle- kandeprotsessid kallutatud perioodilisel potentsiaalil“ (juhendajad prof R. Tammelo ja dots T. Örd) eest ja Sergei Štšemeljov (TÜ) magistritöö „Resonantselt võimendatud kolmanda harmoonilise genereerimine ning mitmefootoniline ionisatsioon Besseli ning segmenteeritud koonilistes laserkiirtes“ (inglise keeles; juhendaja van. teadur V. Peet) eest.
• TÜ Füüsika Instituudi üliõpilasstipendiumi said TÜ füüsikaosakonna üliõpilane Martti Pärs ja magistrandid Aleksei Krasnikov ja Kristjan Saal.
• Tartu Observatooriumi poolt väljaantava Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi pälvisid TÜ astrofüüsika eriala magistrandid Anti Hirv ja Indrek Vurm.

• 15.–16. veebr korraldas Eesti Füüsika Selts Tartus ülikooli füüsikamajas Eesti XXXII füüsikapäevad. Esitati 15 suulist ja 10 stendiettekannet.
• 22.– 24. veebr korraldas KBFI talvekooli Käärikul, millest võttis osa paarkümmend inimest. Peeti 7 ettekannet, neist 5 esinejat olid välisriikidest:

– Prof Dieter Suter (Univ. of Dortmund) “Quantum computing”,

– Teet Velling (Biomedical Centre, Uppsala University) “Formation of the extracellular matrix: role of integrins”,

– Juhan Subbi (NICPB) “Fuel cells”,

– B. Meier (ETH Zürich) “Study of spider webs, most poisonous mushrooms, and other fascinating biological objects by solid state NMR”,

– Stephan Appelt (Forchungszentrum Jülich) “Hyperpolarized Gases, Production and Applications in NMR”,

– Priit Kogerman (NICPB) “Protein modular domains in tumor genesis”,

– Urmas Arumäe (Inst. Biochem, Univ. Helsinki) “N-Bak: lifepromoting in neurons, death-promoting in other cells”.

• 5. märtsil toimus TÜ Füüsika Instituudis mälestusseminar „Harry Õiglane 75 (5.03.1927 – 17.07.1999)“. Ettekannetega esinesid Ivar Piir (H. Õiglase eluteest), Jaak Lõhmus (H. Õiglase teadustegevusest ja raamatutest), Ludmilla Raudits (H. Õiglane ja Eesti Entsüklopeedia) ja Elmar Vesman (H. Õiglane iseendast ja teistest).
• 20. märtsil toimus Tartu Ülikoolis XXIV füüsikaõpetajate päev. Kuulati ära 9 ettekannet :

– H. Käämbre „Universumi külmim aine ja aatomlaserid“,

– P. Paris „Nanoosakeste tekitamine ja evolutsioon“,

– J. Kikas „Mida õpetavad anamorfid?“,

– A. Mere „Füüsika riigieksami tulemused aastal 2001 ja eksam aastal 2002“,

– E. Pärtel „Multimeedia õppevahend 7. klassi loodusõpetuses“,

– H. Voolaid „Koolifüüsika Ühingu lõpp?“,

– A. Tõnisson „Füüsikast läbi õppekava prisma“,

– K. Tarkpea „Uued füüsika õppekavad Tartu Ülikoolis“,

– M. Kuurme, H. Käämbre, E. Pärtel, J. Saukas, K. Timpmann „Uued füüsika ja loodusõpetuse õppematerjalid“.

AS Winther korraldas Murr Brand laboriseadmete näituse.

• 29.– 31. maini toimus Tartus TÜ Füüsika Instituudis (korralduskomitee esimees Ants Lõhmus) IV Põhjaja Baltimaade teravikmikroskoopia (SPM) konverents. Ettekannetega esinesid R. Erlandsson (Linköping), A. Schwarz (Hamburg), P. Bøggild (Lyngby), J. Peltonen (Turu), B. T. Stokke (Norra), A. Lõhmus (Tartu), H. Olin (Göteborg), D. Erts (Riia), Th. Dziomba (Saksamaa), A. V. Krasheninnikov (Helsinki), V. Sammelselg (Tartu), A. Kuzmin (Riia), E. Wahlström (Århus) ja D. Cepite (Riia). Osales 93 teadlast 12 riigist.
• 3.– 5. juulini toimus Tartus GAIA projekti fotomeetria töögrupi nõupidamine “Photometry of stellar and non-stellar objects in the framework of GAIA”. GAIA on Euroopa Kosmoseagentuuri ambitsioonikas kosmoseobservatooriumi projekt, mille eesmärgiks on enneolematu täpsusega mõõta enam kui miljardi tähe positsioonid (vt http://astro.estec.esa.nl/GAIA/). Nõupidamisest võttis osa 25 teadlast erinevatest Euroopa riikidest, esitati 20 teadusettekannet.
• 21.– 25. juulini toimus Pühajärve Puhkekodus VIII rahvusvaheline sümpoosion „Madalatemperatuurilise kõrgrõhuplasma kee- mia“ (HAKONE VIII), mille korraldajaks oli TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi optika ja spektroskoopia õppetooli gaaslahenduse töörühm. Sümpoosioni kohalik orgkomitee tegutses koosseisus: J. Aaviksoo (esimees), M. Laan (kaasesimees), A. Haljaste (teadussekretär), M. Aints, H. Korge, P. Paris, T. Plank. Sümpoosioni töös osales 95 teadusettekannete autorit kuueteistkümnest riigist, kellele lisandus 15 ettekandeta osavõtjat välismaalt. Osavõtjaid oli Aasiast (Jaapanist, Koreast), Austraaliast, Euroopast (Prantsusmaalt, Saksamaalt, Venemaalt jt riikidest) ning Põhja-Ameerikast (Kanadast, Ameerika Ühendriikidest). Nelja päeva jooksul kuulati ära 36 suulist ettekannet ning arutati läbi 52 stendiettekannet. Kõik ettekanded (á 5 lk) avaldati sümpoosioniettekannete kaheköitelises kogumikus. Rahvusvaheline orgkomitee ja osavõtjad andsid sümpoosioni organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tasemele väga kõrge hinnangu.
• 9.–13. aug toimus Käina Gümnaasiumis Hiiumaal astronoomiahuviliste VII üle-Eesti kokkutulek. Toimusid loengud ja vaatlused, registreeritud osavõtjaid oli 87.
• 27.– 30. aug korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Observatoorium rahvusvahelise arheoastronoomia alase teaduskollokviumi, mis tähistas ühtlasi maineka Euroopa Arheoastronoomia Seltsi (SEAC) 10. tegevusaastat.
• 26. septembril toimus Türil VI keskkonnakaitse-alane nõupidamine „Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus“. Konverentsi korraldajad: EV Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium, Ultraviolettkiirguse, Osooni ja Aerosoolide Uurimise Eesti Nõukogu.
• 26.– 28. sept toimus TÜ Füüsika Instituudis (korralduskomitee: Jaak Kikas, Ilmo Sildos, Kristjan Leiger) rahvusvaheline seminar “Advanced optical materials for information storage and processing” („Perspektiivsed optilised materjalid informatsiooni salvestamiseks ja töötluseks“). Ettekannetega esinesid Albrecht Winnacker (Erlangen), Herbert Balzer (Regensburg), Fedor Jelezko (Stuttgart), Judit Fidy (Budapest), Karl Rebane, Viktor Palm, Martti Pärs, Andres Osvet, Jaan Aarik, Ilmo Sildos, Indrek Renge, Artur Suisalu, Jaak Kikas (kõik Tartu) ja Enn Mellikov (Tallinn). Osavõtjaid oli 50, neist 15 välismaalt.
• 11.–13. okt korraldas Eesti Füüsika Selts Käärikul TÜ spordibaasis noorte füüsikute IV sügiskooli. Kooli eesmärk oli tõsta füüsikat õppivate ja füüsikahuviliste üliõpilaste, magistrantide ja doktorantide kompetentsitaset kolmes valdkonnas: materjalifüüsika ja nanotehnoloogia; tuumamagnetresonantsi meetodid; kosmoloogia. Kolmel päeval kuulati 22 akadeemilist tundi loenguid, lektoriteks Rünno Lõhmus, Kristjan Saal, Agu Laisk, Ago Samoson, Enn Saar, Margus Saal, Jüri Vedru ja Väino Sammelselg. Vaba mikrofoni õhtul diskuteeriti teemadel: a) mida ja kuidas võiks rääkida järgmistes sügiskoolides, b) füüsika perspektiividest Eestis ja kuidas tudeng endale hea töörühma võiks leida ning c) kas oleks vajalik ka kevadkool. Koolis osales üle 50 inimese.
• 24.– 26. okt toimus Tartus V Läänemeremaade aatomkihtsadestamise sümpoosion (5th Baltic Symposium on Atomic Layer Deposition). Osa võttis üle 60 teadlase 11 maalt. Korraldustoimkond: Alar Gerst (sekretär), Arnold Rosental (esimees), Aivar Tarre (kõik TÜ FI). Rahvusvaheline komitee: Jaan Aarik, Ugo Bardi (Itaalia), Steven George (USA), Anders Hårsta (Rootsi), Kaupo Kukli, Markku Leskelä (aseesimees, Soome), Lauri Niinistö (Soome), Mikko Ritala (Soome), Arnold Rosental (esimees).

• Eesti Vabariigi teaduspreemia 2002 said täppisteaduste alal akadeemik Ene Ergma töö „Kompaktsete objektidega kaksiktähtede evolutsioon“ eest ning tehnikateaduste alal Jüri Elken (kollektiivi juht), Jüri Kask, Tarmo Kõuts, Uno Liiv ja Tarmo Soomere Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade hüdrodünaamiliste ja geoloogiliste uuringute eest.
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänupreemia elutöö eest pälvis Madis Kõiv.
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustati Heino Eelsalu lese Helin Eelsalu algatusel Heino Eelsalu fond. Fondi nõukogu koosseisus U. Veismann (esimees), Helin Eelsalu, M. Jõeveer, E. Tammiksaar, H. Õim otsustas tänavuaastase preemia anda Izold Pustõlnikule.

Eesti Teadusfondi uurimistoetused 2002. a

Füüsika (sh tahke keha ja keemiline füüsika, optika, väljateooria, matemaatiline füüsika)

1. Aabloo, Alvo TÜ FI 100 000 Modeleerimise kasutamine polümeeride interfeisside uurimisel
2. Aben, Hillar TTÜ KÜBI 110 000 Mittelineaarne integraalne fotoelastsusmeetod
3. Aints, Märt TÜ 60 000 Koroonalahenduse fotoioniseeriva kiirguse karakteristikute uurimine
4. Arst, Helgi TÜ EMEI 30 000 Erinevat tüüpi järvede bio-optiliste parameetrite tsüklilise varieerumise määr ja mõjufaktorid
5. Haljaste, Ants TÜ 30 000 VIII rahvusvaheline sümpoosion „Madalatemperatuurilise kõrgrõhuplasma keemia“ (HAKONE VIII)
6. Heinmaa, Ivo KBFI 80 000 Leelismetallidega dopeeritud tseoliitide tuumaresonantsi uuringud
7. Hižnjakov, Vladimir TÜ FI 165 000 Tahkiste mittelineaarne kvantdünaamika: lokaliseeritud ergastused korrastatud ja korrastamata süsteemides
8. Jaaniso, Raivo TÜ FI 140 000 Impulss-laser sadestatud õhukesed kiled ja nanomaterjalid: süntees, karakteriseerimine ja optilised uuringud
9. Jaek, Ivar TTÜ GI 40 000 Energiasalvestus, defektiloome ja relaksatsioonprotsessid põldpao ja kvartsi tüüpi tahkistes
10. Kikas, Arvo TÜ FI 220 000 Röntgenergastuste mittekiirguslik ja kiirguslik lagunemine tahkistes, kiledes ja molekulides
11. Kikas, Jaak TÜ FI 140 000 Molekulaartahkiste lokaalne dünaamika defektsets piirkondades
12. Kink, Rein TÜ FI 170 000 Elektronergastuste dünaamika uuringud kristallides madalatemperatuurse VUV spektroskoopia meetoditega
13. Konsin, Peet TÜ FI 65 000 Elektrivälja ja fotoindutseeritud efektid ferroelektrik-ülijuht struktuurides
14. Kristoffel, Nikolai TÜ FI 130 000 Korrastused dopingmuutlike energiaspektritega ülijuhtides
15. Kropman, Daniel EMERA 35 000 Süsteemi Si-SiO2 punktdefektide identifitseerimine ja nende mõju uurimine süsteemi omadustele
16. Krustok, Jüri TTÜ 95 000 Rekombinatsiooniprotsessid CulnSe2-l baseeruvates päikesepatareides
17. Kundla, Enn KBFI 70 000 Polarisatsioonivahetus heterotuumsetes spinnsüsteemides
18. Kuusk, Piret TÜ FI 65 000 Stringiteooria, braanikosmoloogia ja aja probleem
19. Kärner, Tiit TÜ FI 300 000 Erinevate kiirituste selektiivne detekteerimine metallioksiidsete ühendite omaja lisandluminestsentsi abil
20. Käämbre, Henn TÜ FI 100 000 Elektronemissioon ja koroonalahendus metall-dielektriksüsteemidest
21. Laan, Matti TÜ 40 000 Kõrgsagedusja kapillaarlahendus eksimersegudes
22. Laisaar, Arlentin TÜ FI 130 000 Lisandtsentrite ja eksitonide kõrgrõhuspektroskoopia tahkistes madalatel temperatuuridel
23. Liidja, Georg KBFI 50 000 Bioapatiidi kiiritusdefektide termiline modifitseerimine ja EPR dateerimise metoodika täiustamine
24. Lippmaa, Endel KBFI 190 000 Multispinn-tuumamagnetresonants-kvantarvutustehnika eksperimentaalde realiseerimine
25. Luštšik, Aleksander TÜ FI 380 000 Üksikute VUV-footonite poolt laia keelutsooniga kristallides tekitatud ruumiliselt korreleeritud ergastuste või defektide rühmad
26. Lõhmus, Ants TÜ FI 10 000 VI Põhjaja Baltimaade teravikmikroskoopia-alane nõupidamine (Nordic-Baltic SPM Workshop NB2002)
27. Nagel, Urmas KBFI 135 000 Madaladimensioonsete spinnpiluga ainete uurimine ülikõrges magnetväljas
28. Ots, Ilmar TÜ FI 65 000 Kõrgemad spinnid Standardmudelis ja väljaspool
29. Peet, Viktor TÜ FI 150 000 Uued laserkimbud ning nende omadused mittelineaarses optikas
30. Pikver, Rein KBFI 35 000 Negatiivse iooni kineetilise energia fokuseerimise kiirenduspidurdusmeetodi edasine arendamine deprotoneeritud biomolekulaarsete ioonide kõrge lahutusega ITR mass-spektrite registreerimiseks
31. Raidal, Martti KBFI 50 000 Mass, lõhn ja sümmeetriad
32. Realo, Enn TÜ FI 140 000 Tehnogeensete radionukliidide migratsiooni ja levi modelleerimine keskkonnas
33. Rebane, Karl TÜ FI 160 000 Ühe lisandimolekuli laserspektroskoopia nukleotiidide järjestuse määramisel DNA molekulis
34. Renge, Indrek TÜ FI 100 000 Spektraalse ülikõrglahutusega fotokroomsete materjalide väljaarendamine orgaaniliste värvainete alusel ja nende rakendused
35. Rosental, Arnold TÜ FI 350 000 Nanostruktuursete oksiidkilede elektrilised omadused
36. Rõõm, Toomas KBFI 160 000 Peegelduse mõõtmine infrapunase spektri kauges osas rakendusega kõrgtemperatuursete ülijuhtide uurimiseks
37. Saari, Peeter TÜ FI 200 000 Lokaliseeritud lainete süntees, levi ja muundumine lineaaroptilistes süsteemides
38. Sammelselg, Väino TÜ FI 130 000 Tahkise pinna ja sadestiste uurimine teravikja sondmeetoditega
39. Samoson, Ago KBFI 100 000 Dünaamilise rotatsiooniga TMR
40. Sarv, Priit KBFI 100 000 Uudsed mesopoorsed ja mikropoorsed materjalid ja nende uuringud tahke-keha tuumamagnetresonants (TMR) spektroskoopia meetoditega
41. Šerman, Aleksei TÜ FI 80 000 Antiferromagneetikute omaduste uurimine mõõdukal dopeerimisel ja temperatuuril
42. Sildos, Ilmo TÜ FI 200 000 Nanomõõdus struktureeritud mitmekomponendiliste metall-oksiid kilematerjalide optilised uuringud
43. Stolovitš, Andres TÜ FI 120 000 Elektronide transport ja releksatsioon madaladimensionaalsetes elektrijuhtides
44. Subbi, Juhan KBFI 90 000 Maatriksi abil laserdesorbtsiooni-ionisatsiooni protsessi gasodünaamilise paisumise dünaamika uurimine
45. Tehver, Imbi TÜ FI 86 000 Ülikiirete protsesside dünaamika tahkistes
46. Treštšalov, Aleksei TÜ FI 80 000 Inertgaasides tugevvoolu elektrilahenduste spektroskoopiline diagnostika VUV laserite pumpamiseks
47. Ugaste, Ülo TPÜ 40 000 Vastastikdifusiooni eksperimentaalse uurimise optimaalne metoodika kolmekomponentsetes metallisüsteemides
48. Varlamov, Viktor TPÜ ÖI 34 000 Naftareostuste identifitseerimine mittelineaarse fluorestsentse spektroskoopia meetodil
49. Zazubovitš, Svetlana TÜ FI 180 000 Uute stsintillatsioonimaterjalide aeglahutusega spektroskoopia
50. Voolaid, Henn TÜ 50 000 Füüsikalised väärkontseptsioonid ja füüsikaterminite väärkasutus ning nende mõju füüsika õpitulemustele

Astronoomia (sh astrofüüsika, kosmoloogia, atmosfäärifüüsika)

1. Einasto, Jaan TO 243 000 Universumi struktuuri evolutsioon kaugest minevikust tänapäevani
2. Ergma, Ene TÜ 80 000 Lähiskaksiktähtede evolutsiooni lõpp-staadiumid
3. Gramann, Mirt TO 80 000 Suure-skaalaline struktuur ja liikumised Universumis
4. Kaasik, Marko TO 31 000 Metsade ja lendtuha atmosfäärse sissekande vastasmõju
5. Kipper, Tõnu TO 190 000 Suure absoluutheledusega mittestatsionaarsete tähtede evolutsioon
6. Kärner, Olavi TO 35 000 Globaalsete temperatuuriridade mudelleerimine
7. Nilson, Tiit TO 100 000 Satelliidipiltide aegridade analüüs taimestiku muutuste hindamiseks
8. Pelt, Jaan TO 60 000 Suure täpsusega statistilisedja arvutuslikud meetodid astronoomias
9. Pustõlnik, Izold TO 28 300 Arheoastronoomiliste mälestusmärkide ja kosmiliste katastroofide kajastumine kultuuri kontekstis
10. Ross, Juhan TO 30 000 Energiametsa (hall lepp ja paju) kiirgusrežiim, arhitektuur ja biomassi toodang Eesti tingimustes
11. Russak, Viivi TO 100 000 Atmosfääri muutlike komponentide ja nende varieeruvuse uurimine optilise sondeerimise meetodil
12. Rõõm, Rein TO 100 000 Täiustatud integreerimisskeemiga kõrglahutuslik mittehüdrostaatiline atmosfääridünaamika regionaalmudel
13. Sapar, Arved-Ervin TO 100 000 Tähespektrid ja kiirguslevi: teooriast mudelarvutusteni
14. Tamm, Eduard TÜ 350 000 Nanomeeterdiapasooni aerosooli tekke ja selle mõõtmespektri dünaamika uurimine atmosfääris
15. Tammet, Hannes TÜ 300 000 Atmosfäärielektrilised meetodid keskkonnaseires
16. Veismann, Uno TO 100 000 Päikese ultraviolettkiirgus Eestis
17. Vennik, Jaan TO 150 000 Galaktikate ja nende allsüsteemide ehitus erinevatel arenguetappidel

Biofüüsika

1. Engelbrecht, Jüri TTÜ KÜBI 86 000 Südame isheemia matemaatiline modelleerimine
2. Freiberg, Arvi TÜ FI 275 000 Elektroni ülekanne ja valgu dünaamika fotosünteetilises reaktsioonitsentris kõrge rõhu all
3. Laisk, Agu TÜ 50 000 Fotosüsteem I kui lehe fotosünteesiaparaadi tuumik: elektrontranspordi kineetika ja regulatsioon normaalsetes ja stressitingimustes
4. Sikk, Peeter KBFI 100 000 Tsütoskeleti/tsütosooli valkude roll mitokondrite regulatsioonis in vivo: proteoomsed aspektid
5. Sõber, Anu TÜ 30 000 Lehtede veerežiimi ja fotosünteesi struktuursete ja funktsionaalsete karakteristikute ontogeneetiline kujunemine heitlehises puistus
6. Vanatalu, Kalju KBFI 45 000 13C/2H/15N märgistatud valkude ja peptiidide preparatiivse biosünteesi metoodika väljatöötamine. Peptiidhormoonide toim struktuursete ja dünaamiliste aspektide NMR uuringud vedelas ja tahkes faasis

• Haridusministri käskkirjaga (nr 1202, 5. november 2002. a) kinnitati aastateks 2002 – 2006 Eesti teaduse tippkeskusteks TÜ Füüsika Instituut (keskuse juht Kristjan Haller, TÜ FI) ja Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus (keskuse juht Endel Lippmaa, KBFI).
• TÜ Füüsika Instituudis jätkub teadustöö seitsme sihtfinantseeritava teema raames:

– mälumaterjalid ja nende laserspektroskoopilised uuringud (J. Kikas),

– nanostruktuursed materjalid (K. Haller),

– biofüüsikalised elementaarprotsessid ja nende dünaamika (A. Freiberg),

– Eesti keskkonna radioaktiivsus ja kiirgusdoos (E. Realo),

– aine süvastruktuuri teooria (V. Hižnjakov):

a) kondenseeritud aine teooria,

b) elementaarosakeste teooria ja relativistlik gravitatsiooniteooria,

– laserfüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad (P. Saari),

– fundamentaalnähtused dielektrilistes materjalides ja nende rakendusperspektiivid tehnikas (A. Luštšik).

• TÜ FI tuumaspektroskoopia laboril on koostöö kolme välispartneriga:

1. TÜ ja Saksamaa Lübecki Meditsiiniülikooli (LMÜ) koostööprojekti allprojekt „Untersuchung dynamischer biomolekularer Eigenschaften durch 57Fe-Kernstreuexperimente mittels Synchrotronstrahlung“ (2001 – 2003, A. X. Trautwein ja E. Realo);
2. PECO Project PA n◦ 96 “Combatting Illicit Trafficking of Nuclear Materials”, JRC Institute of Transuranium Elements, Karlsruhe, ja Euroopa Komisjon, koos IAEA projektiga “Regional Technical Co-operation Project RER/9/060” (O. Cromboom, I. Maalmann (EKK) ja E. Realo, 1999 – 2002);
3. Eesti-Taani ühisuuringute projekt “Joint Estonian-Danish Co-operation Project on Radiation Protection”, Risoe National Laboratory/ Taani Valitsus (S. P. Nielsen, R. Rajamäe (EKK) ja E. Realo, 2001 – 2003).

• KBFI-s on alustatud tahke oksiidi kütuseelementide materjalide uurimisja arendustööd. Eesmärgiks on leida elektrood- ja elektrolüütmaterjale, mis võimaldaksid alandada kütuseelemendi töötemperatuuri ning muudaksid ta töökindlamaks ja odavamaks.
• Tartu Observatooriumis jätkub töö kolme sihtfinantseeritava teema raames:

– galaktikate teke ja areng paisuvas Universumis,

– tähtede ja nende atmosfääride ehitus ning evolutsioon,

– atmosfääri ja aluspinna kiirgusrežiim ja Eesti keskkonna optiline monitoring.

• TO osaleb rahvusvahelises projektis “Crop Reflectance Operational Models for Agriculture” (CROMA), Eesti-poolne projektijuht on Andres Kuusk.
• TÜ keskkonnafüüsika instituudis algas koostöö (A. Mirme) maailma juhtiva aerosooli uurimise aparatuuri tootva firmaga TSI Incorporated, USA.
• TÜ keskkonnafüüsika instituudi teadur Ülle Kikas sai Euroopa Liidu Socrates/Minerva programmi grandi projekti e-LSEE (e-Learning in Science and Environmental Education) läbiviimiseks 2001/2003. aastal. Projekti koordinaator on Tartu Ülikool, partneriteks Hollandi, Inglismaa, Norra, Poola ja Tšehhi institutsioonid. Projekti kogumaksumus on 262 817 e, millest EL grandiga kaetakse 169 735 e. Tartu Ülikooli poolt kasutatav grandi osa on 36 272 e ja omafinantseerimine 19 892 e. Projekti sisuks on Euroopa GLOBE õpetajate koostöö Internetipõhise aineõppe edendamiseks loodusainetes ja keskkonnakasvatuses. Projekti põhitulemuseks on ainekavadega sobitatud õppematerjalide kogum Interneti-põhiseks õppimiseks GLOBE interaktiivsele andmebaasile tuginedes (http://ael.physic.ut.ee/elsee/). Projekti tegevus Eestis toimub Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas ja kümnes pilootkoolis, õppematerjalide loomisse ja testimisse on kaasatud 14 õpetajat.
• Tallinna Pedagoogikaülikoolis toimub koostöö Rahvusvaheli- se Aatomienergia Agentuuriga (International Atomic Energy Agency), mis on eraldanud teadustöö läbiviimiseks grandi No 12062 “Stochastic processes at dense plasma beams interaction with construction materials”.

1. Kalev Tarkpea, Henn Voolaid. Füüsika käsiraamat. Koolibri, 2002, 144 lk, ISBN 9985-0-1352-2.
2. Ü. Ugaste, J. Saukas. Füüsika gümnaasiumile. Küsimused, ülesanded I. Tallinn, Avita, 2002.
3. Bronxten V. A., Pustilbnik I. B. ornst lOlius opik. 1893 – 1985. – Moskva, Nauka, 2002. ISBN 5-02-022761-7 (Bronšten V. A., Pustõlnik I. B. Ernst Julius Öpik. Vene keeles).
4. VIII International Symposium on High Pressure Low Temperature Plasma Chemistry, July 21 – 25, 2002, Pühajärve, Estonia, Contr. Papers, Eds: A. Haljaste and T. Plank, Vol. 1, p. 1 – 209, Vol. 2, p. 213 – 445, Tartu, 2002.
5. The 4th Nordic-Baltic SPM Workshop (Tartu, Estonia, May 29 – 31, 2002). Abstract Book. Ed.: Ilmar Kink. Tartu, 2002, 84 pp.
6. Advanced Optical Materials for Information Storage and Processing (Tartu, September 26 – 28, 2002). Abstract Book. Eds: J. Kikas, I. Sildos. Tartu, 2002, 15 pp.

• Peep Kalv 25. XI 1934 – 1. I 2002

Meie hulgast on lahkunud innukas astronoom, astronoomia populariseerija ja pedagoog füüsika-matemaatikakandidaat Peep Kalv, kes on andnud olulise panuse eesti astronoomiateadusesse ja kogu eesti teaduskultuuri.

Astronoomina alustas ta tööd 1960. aastal tollases Füüsika ja Astronoomia Instituudis. Tema põhiliseks uurimisalaks kujunes muutliku heledusega tähtede, eriti varjutusmuutlike lähiskaksiktähtede ehituse uurimine fotoelektriliste vaatluste abil Tallinna Tähetornis. Seejuures osales ta ka rahvusvahelistes muutlike tähtede vaatlusprogrammides. Astronoomi-vaatlejana kuulub talle kahtlemata esikoht eesti astronoomide seas. Pikka aega oli Peep Kalv Tallinna Tähetorni juhatajaks ja selle instrumentaariumi täiendajaks ja edasiarendajaks. Olles kõrghariduse saanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis, pidas ta väga tähtsaks pedagoogilist tegevust. Mitmeid aastaid töötas ta kohakaasluse alusel Tallinna keskkoolides astronoomiaõpetajana. Ta kujundas ja juhendas Tallinna Tähetornis edukalt töötavat noorte astronoomiahuviliste ringi. Selles saadud teadmised ja kogemused on määranud mitmele noorele edasise elukutse valiku.

Peep Kalvile oli südamelähedane astronoomia saavutuste populariseerimine. Tänu temale sai kogu eesti teadushuviline üldsus kujundada ja täiendada oma teadmisi planeetide, tähtede, tähesüsteemide, galaktikate ja nende süsteemide ning kogu Universumi ehituse ja evolutsiooni kohta. Ulatuslikku populariseerimistööd tegi Peep Kalv väga mitmeti. Sageli esines ta raadios ja televisioonis, mitmesuguse kuulajaskonnaga auditooriumides ning ekskursioonijuhina Tallinna Tähetornis. Ta on kirjutanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ajakirjades ja ajalehtedes, koostanud Eesti Taevaatlase, tõlkinud soome keelest mitu raamatut, kirjutanud palju märksõnu eesti entsüklopeedilistele väljaannetele ning edukalt tegutsenud astronoomiliste väljaannete toimetaja ja korrektorina.

Peep Kalv on olnud innukas ka populaarteadusliku tegevuse organisaatorina kuuludes Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Kesknõukogusse ja selle Eesti Osakonna juhatusse, Eesti Astronoomiaseltsi juhatusse, olles ühingu „Teadus“ loodusteaduste teaduslik-metoodilise nõukogu liige ning veel mõningatel analoogsetel juhtkohtadel. Ta oli initsiaatoriks praegu igal aastal toimuvatele Eesti amatöörastronoomide konverentskokkutulekutele.

Peep Kalv on õpetanud, et astronoomia on üks romantilisemaid reaalteadusi. Urmas Sisask, kes peab ennast Peep Kalvi õpilaseks, on kirjutanud oratooriumi RX Cassiopeia, mis on pühendatud Peep Kalvi mälestusele ning mille esiettekanne toimus 7. aprillil kell 12.00 Tallinnas Mustpeade majas.

• Juhan Ross 14. VIII 1925 – 21. VI 2002

Tartu Observatooriumi ja kogu Eesti teadlaskonda on tabanud valus kaotus. Pärast rasket haigust lahkus 77. eluaastal meie hulgast mitmekülgne teadlane, Tartu biogeofüüsikute koolkonna rajaja akadeemik Juhan Ross.

Juhan Ross sündis Virumaal Aburi külas kooliõpetajate peres. Ta lõpetas 1951. a TRÜ teoreetilise füüsika erialal ja suunati tööle Tartu Aktinomeetriajaama nooremteaduriks. Aktinomeetriajaama baasil tekkis J. Rossi initsiatiivil ja juhtimisel Füüsika ja Astronoomia Instituudi atmosfäärifüüsika sektor. J. Ross töötas instituudis, praeguse nimega Tartu Observatooriumis, kokku 52 aastat.

Juhan Rossi esialgseks peamiseks uurimisteemaks olid aktinomeetrilised riistad ja mõõtmismetoodika, mille tulemuste põhjal ta kaitses 1957. a kandidaadiväitekirja Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis. Kuuekümnendatel aastatel kerkis J. Rossi ja tema juhitava atmosfäärifüüsika sektori uurimistemaatikas seniste päikesekiirguse ja atmosfääriuuringute kõrvale päevakorda taimkatte kiirgusrežiim. Viimasest omakorda kasvasid välja taimkatte struktuuri, fotosünteesi ja produktiivsuse uurimisteemad ning hiljem süvauuringud taimelehe fotosünteesi ja taimefüsioloogia alal. Doktoriväitekirja kaitses Juhan Ross optika alal 1971. a Tartu Ülikoolis, professoriks valiti 1978. a. Ülemaailmse tuntuse omandas J. Ross oma töödega taimkatte kiirguslevi, produktiivsuse teooria ja biogeofüüsika alal.

J. Ross valiti 1988. a Üleliidulise Põllumajandusakadeemia tegevliikmeks, 1992. a Vene Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliikmeks ning 1993. a Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta on valitud Joensuu Ülikooli audoktoriks (1989) ja mitmete teaduslike seltside auliikmeks, ta oli mitmete teadusajakirjade toimetuskolleegiumi liige. 1985. a autasustas Eesti Teaduste Akadeemia J. Rossi medaliga. 2001. a autasustati teda Valgeristi 3. järgu ordeniga. Juhan Ross kuulus Eesti Füüsika Seltsi asutajaliikmete hulka ja oli aastail 1989 – 1991 EFSi juhatuse esimese koosseisu liige.

Liialdamata võib väita, et Juhan Rossiga algas Eesti kaasaegne atmosfäärifüüsika ja biogeofüüsika. Juhan Rossi poolt juhitud teaduskollektiivist on aastate jooksul välja kasvanud hulk Eestis ja ka rahvusvaheliselt tuntud teadlasi, kelle kujunemisel on tal olnud suur panus ja kes kannavad edasi tema alustatud ideid.

• EL Socrates/Minerva projekti raames korraldas TÜ keskkonnafüüsika instituut koos Tšehhi Keskkonnahariduse Assotsiatsiooniga TEREZA rahvusvahelise e-õppe alase seminari. 4.– 7. aprillil Prahas toimunud seminarist võttis osa 38 õpetajat, teadlast ja haridustegelast kuuest Euroopa riigist ja USA-st.
• 2002. a kevadel korraldati Tallinna Reaalkooli gümnaasiumi viimase klassi õpilastele ekskursioon KBFI laboratooriumidesse ja räägiti füüsikute tööst.
• Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi töötajad T. Aas ja V. Harvig jätkasid Tallinna tähetornis tööd noorte astronoomiahuvilistega.
• Tartu Tähetornis on jätkanud astronoomia populariseerimist astronoomiaring, kus toimuvad laiale huviliste ringile mõeldud loengud ja vaatlused. AHHAA-keskuse planetaariumiga viiakse läbi planetaariumietendusi erinevates Eesti paikades. Regulaarselt ilmub ka veebi-ajakiri „Vaatleja“, mille leiate veebiaadressilt http://www.obs.ee/.
• Tartu Observatooriumi Stellaariumit külastas 2002. aasta jooksul 190 ekskursioonigruppi, kokku ligi 5000 inimest.
• Tartus Struve majas saavad kooliõpetajad ja teised huvitatud kasutada (populaar)teaduslikku laborit LabPro. See on peamiselt populaar-teadusliku suunitlusega riistvarakomplekt, mille abil saab mõõta erinevaid füüsikalisi suurusi alates kiirusest, temperatuurist ja valgushulgast ning lõpetades aine koostisega. Lisainfo: http://www.ahhaa.ee/E/?m5-mitmesugust.html.
• 8. aprillil lõppes Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 49. füüsikaolümpiaad.

Eesti koolinoorte 49. füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus

I Autasustada eriauhindadega

– Hendrik Nigul (12. klass, Tallinna Inglise Kolledž) – Füüsika Instituudi eriauhind; 

– Mihkel Kree (11. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium) – Eesti Füüsika Seltsi eriauhind;

– Martin Pettai (12. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium) – Tartu Tähetorni Astronoomiaringi eriauhind.

II Autasustada 1. järgu diplomiga

– Gümnaasiumi arvestuses: Hendrik Nigul (12. klass, Tallinna Inglise Kolledž).

– Põhikooli arvestuses: Dmitri Derkatš (9. klass, Tallinna Läänemere Gümnaasium).

III Autasustada 2. järgu diplomiga

– Gümnaasiumi arvestuses:

* Martin Pettai (12. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium),

* Mihkel Kree (11. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium),

* Fjodor Novožilov (10. klass, Narva Humanitaargümnaasium),

* Jaanus Sepp (12. klass, Tallinna Reaalkool).

– Põhikooli arvestuses:

* Aleksandr Morozenko (9. klass, Narva Humanitaargümnaasium),

* Karel Aru (9. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium),

* Jaan Vajakas (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Ott Rebane (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Mattias Linnap (9. klass, Tallinna 21. Kool).

IV Autasustada 3. järgu diplomiga

– Gümnaasiumi arvestuses:

* Mihkel Rähn (12. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium),

* Anton Karputkin (12. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool),

* Anti Sullin (12. klass, Õismäe Humanitaargümnaasium),

* Margus Sepp (10. klass, Tallinna Reaalkool),

* Aleksandr Jakovlev (11. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium),

* Peeter Piksarv (11. klass, Tallinna Rocca al Mare Kool),

* Deivid Pugal (12. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium),

* Toomas Laasik (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium).

– Põhikooli arvestuses:

* Siim Ainsaar (9. klass, Saku Gümnaasium),

* Jevgenia Rogožina (9. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium),

* Andres Kõiv (9. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium).

V Autasustada järguta diplomiga

– Gümnaasiumi arvestuses:

* Mihkel Müür (10. klass, Tallinna Prantsuse Lütseum),

* Andres Luuk (12. klass, Nõo Reaalgümnaasium),

* Rainer Vabamäe (12. klass, Tallinna Inglise Kolledž),

* Martin Kütimets (10. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium),

* Oleg Košik (11. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool),

* Sander Sõnajalg (11. klass, Tallinna Reaalkool),

* Dmitri Lomovski (10. klass, Tallinna Lasnamäe Gümnaasium),

* Siim Rahu (12. klass, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium).

– Põhikooli arvestuses:

* Holger Haas (8. klass, Viira Põhikool),

* Mihhail Bõtšinski (8. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium),

* Andrei Korsunski (8. klass, Mustamäe Humanitaargümnaasium),

* Vassili Novikov (8. klass, Narva Humanitaargümnaasium),

* Erik Jaaniso (9. klass, Tartu Tamme Gümnaasium),

* Oleg Jelissejev (8. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium).

VI Autasustada eridiplomiga

– Andrei Šehirev (9. klass, Vladimir Kornijenko Eragümnaasium) – parim eksperimentaator põhikooli vanuserühmas;

– Deivid Pugal (12. klass, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium), Anton Karputkin (12. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool) – parimad eksperimentaatorid keskkooli vanuserühmas.

VII Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele: Guido Vegman, Veljo Aava, Madis Reemann, Nadežda Tšerkašina, Mart Kuurme, Tatjana Beloussova, Ülo Meerits, Nelli Afonina, Tõnu Lember, Olga Astahhova, Eero Järvekülg, Janne Tüür, Endel Nöörlaid, Mare Kalle.

VIII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Hendrik Nigul (12. klass, Tallinna Inglise Kolledž).

IX Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Martin Pettai, Mihkel Kree, Fjodor Novožilov, Jaanus Sepp, Mihkel Rähn, Anton Karputkin, Anti Sullin, Margus Sepp, Aleksandr Jakovlev, Peeter Piksarv, Deivid Pugal, Toomas Laasik, Mihkel Müür, Martin Kütimets, Oleg Košik, Siim Rahu.

• 6.– 7. mail toimus Soomes Joensuu Ülikoolis Eesti-Soome maavõistlus füüsikas. Täiendavat informatsiooni leiate veebileheküljelt http://www.ttkool.ut.ee/phys/soome/.
• 21.– 30. juulil Indoneesias Bandungis toimunud XXXIII rahvusvahelisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil pälvisid pronksmedali Mihkel Kree (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Anti Sullin (Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium), diplomi vääriliseks tunnistati Jaanus Sepp (Tallinna Reaalkool). Võistlusel osalesid ka Mihkel Rähn (Viljandi C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium) ja Fjodor Novožilov (Narva Humanitaargümnaasium). Võistkonna esindajatena olid kaasas Jaan Kalda (KübI) ja Maksim Säkki (TTÜ).
• 23. novembril korraldas TÜ täppisteaduste kool Eesti koolinoorte 13. füüsikaülesannete lahendamise lahtise võistluse. Noore- mas rühmas võttis võistlusest osa 223 õpilast, vanemas rühmas 100 õpilast.

– Noorema rühma tulemused

1. Aleksandr Morozenko, 58 pt, Narva Humanitaargümnaasium, 10. kl, õpetaja Nadežda Tšerkašina
2. Mattias Linnap, 56 pt, Tallinna 21. Kool, 10. kl, õpetaja Maie Tibar
3. Dmitri Derkatš, 54 pt, Tallinna Läänemere Gümnaasium, 10. kl, õpetaja Olga Astahhova

– Vanema rühma tulemused

1. Fjodor Novožilov, 51,5 pt, Narva Humanitaargümnaasium, 11. kl, õpetaja Nadežda Tšerkašina
2. Mihkel Kree, 51 pt, Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl, õpetaja Madis Reemann
3. Aleksei Lissitsin, 40 pt, Ahtme Gümnaasium, 12. kl, õpetaja Viktor Titov

Eesti Füüsika Seltsi korraldusel toimusid 14. ja 15. veebruaril Tartus Eesti XXXIII füüsikapäevad. Esitati 17 suulist ja 6 stendiettekannet. EFSi aastapreemia sai 2003. a Viktor Peet töödetsükli eest mitteli- neaarsete optiliste nähtuste uurimisel Besseli kimpude abil. EFSi üliõpilaspreemiat jagasid Taavi Jantson ning Sergei Štšemeljov. Esimest korda anti välja üliõpilaste stendipreemia, mille vääriliseks tunnistati Kristi Õige.

Füüsikapäevade esimesel päeval toimus EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne ning võeti vastu rida muudatusi seltsi põhikirjas seoses auliikme staatusega ja osakondade moodustamisega. Moodustati kolm seltsi osakonda: koolifüüsika (esimees Jaak Jõgi), noorfüüsikute (esimees ad interim Andi Hektor) ja optika (esimees Peeter Saari) osakonnad. Uuteks juhatuse liikmeteks valiti Peeter Saari ja Ilmar Kink. Kuulati ettekandeid Ülle Kikaselt GLOBE programmi rollist koolihariduses ja Kalev Tarkpealt uuest alusainest „Füüsikaline maailmapilt“ ülikoolihariduses.

Ilmus EFSi aastaraamat 2002 (toimetajad Anna Aret ja Piret Kuusk). EFSi kodulehekülge http://www.physic.ut.ee/efs/ toimetab Andi Hektor ja EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee haldab Jaak Jõgi.

Märtsis toimunud Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaadil sai EFS eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Narva Humanitaargümnaasiumi 10. kl õpilane Aleksandr Morozenko. Aruandeaastal korraldati kaks noorte füüsikute kooli. Suvekool Türisalus (korraldajad Andi Hektor ja Ahto Kuusk) toimus esimest korda ning selle kavas oli 16 akadeemilist tundi loenguid, sh pikemalt kütuse- ja päikeseelementidest ning kõrgete energiate füüsikast. Osavõtjaid oli 48. Oktoobris korraldati Käärikul järjenumbrilt juba viies sügiskool (korraldajad Margus Saal ja Andi Hektor). Kolme päeva jooksul kuulati 18 akadeemilist tundi loenguid, sh põhjalikumalt bioinformaatikast, nanotehnoloogiast ja mittelineaarsetest nähtustest. Osavõtjaid oli 55. Seoses peatselt saabuva rahvusvahelise füüsika-aastaga 2005 toimusid sügiskooli raames mõttetalgud teemal: kuidas populariseerida füüsikat.

EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse, mis koondab 38 rahvuslikku füüsikaühingut. EFSi toetas rahaliselt Eesti Teaduste Akadeemia, kes tasus EFSi liikmemaksu Euroopa Füüsikaühingule (1255.80 EUR). 2003. a kuulus EFSi 205 aktiivset liiget. Aasta lõpus valis juhatus seltsi esimeseks auliikmeks Harald Kerese.

Tartus 12. jaanuaril 2004. a.

Eesti Füüsika Seltsi esimees

Raivo Jaaniso

• 28. veebr valiti ETA akadeemik, TÜ optika ja spektroskoopia prof Jaak Aaviksoo teiseks ametiajaks Tartu Ülikooli rektoriks. Rektori inauguratsioon toimus 2. juunil.
• 2. märtsil valiti ETA akadeemik, TÜ astrofüüsika prof Ene Ergma EV Riigikogu liikmeks ja 31. märtsil selle esimeheks.
• 1. mail lahkus Kristjan Haller TÜ Füüsika Instituudi direktori ametikohalt ja asus tööle EV Haridus- ja teadusministeeriumis teaduse asekantslerina. TÜ FI direktori kohusetäitjaks sai senine asedirektor Ergo Nõmmiste.
• 28. mail valiti TÜ Füüsika Instituudi vanemteadur f.-m.knd Väino Sammelselg Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia korraliseks professoriks.
• 20. juunil valiti TÜ Füüsika Instituudi sektorijuhataja f.-m.dr Arvi Freiberg Tartu Ülikooli taimefüsioloogia korraliseks professoriks.
• Seoses prof Jaak Järve tagasiastumisega TÜ füüsika-keemiateaduskonna dekaani ametikohalt määrati TÜ rektori käskkirjaga alates 1. sept FK dekaaniks keemilise füüsika korraline professor Peeter Burk.
• Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu otsusele laiendati 1. septembrist füüsikainstituuti kahe õppetooli võrra: 1) füüsikalise geoloogia õppetool (juhataja Alvar Soesoo), 2) okeanograafia õppetool (juhataja Jüri Elken). A. Soesoo ja J. Elken valiti TTÜ nõukogu poolt füüsikainstituudi korralisteks professoriteks.
• 11. dets toimus Tallinna Tehnikaülikoolis materjaliteaduse instituudi uue teaduslabori, skaneeriva mikroskoopia labori avamine. Tegemist on tõeliselt 21. sajandi teaduslaboriga. 8 miljonit krooni maksev mikroskoop on oma hinda väärt, sest ta võimaldab suurendusel ca miljon korda näha ühe nanomeetri suuruseid objekte ja uurida nanotasemel nii materjali keemilist koostist kui elektrivoolu jaotust materjalis. Uue labori põhiväljundiks on uut tüüpi päikesepatareide loomine ja laialdasem kasutuselevõtt.
• 12. sept avati pidulikult TÜ Füüsika Instituudi kapitaalselt uuendatud krüokorpus. Lisaks vedela heeliumi tootjatele asuvad uutes ruumides tööle kiletehnoloogia töörühm (juh Jaan Aarik) ja molekulaartehnoloogia labor (juh Jaan Leis). 
• 11.–13. sept oli TÜ Füüsika Instituudi rahvusvahelise nõuandva kogu III sessioon. Prof Dietrich Haarer (Bayreuth), prof Hans G. Forsberg (Stockholm) ja prof Tõive Kivikas (Stockholm) tutvusid instituudi tööga ja viibisid krüokorpuse avamisel. Sessioonil osales ka prof Indrek Martinson (Lund).
• TÜ Füüsika Instituut on jätkuvalt Euroopa Ühenduse Tippkeskus (1. okt. 2000 jõustunud kolmeaastast granti pikendati aprillini 2004) ja Eesti teaduse tippkeskus.
• 12. dets valis TÜ Füüsika Instituudi teadusnõukogu instituudi direktori ametikohale järgmiseks viieks aastaks senise direktori kt Ergo Nõmmiste. Tema ametiaeg algab 5. jaanuaril 2004.

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 26. veebruaril kaitses TÜ doktorant Oleg Okulov väitekirja “Variability of atmospheric transparency and precipitable water in Estonia” („Atmosfääri läbipaistvuse ja niiskussisalduse muutlikkus Eestis viimastel aastakümnetel“) PhD kraadi saamiseks füüsikas keskkonnafüüsika erialal. Juhendaja: dots Hanno Ohvril (TÜ FKKF). Oponendid: prof Heino Tooming (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning Eesti Sisekaitseakadeemia) ja dr Olga Chilovtseva (Moskva Ülikool).
• 12. märtsil kaitses Tartu Observatooriumi teadur Ivan Suhhonenko väitekirja “Large-scale motions in the universe” („Suuremastaabilised liikumised Universumis“) PhD kraadi saamiseks füüsikas astrofüüsika erialal. Juhendaja: dr Mirt Gramann (TO). Oponendid: dr Volker Müller (Potsdami Astrofüüsika Instituut) ja dr Enn Saar (TO).
• 24. märtsil kaitses TÜ doktorant Kaido Reivelt väitekirja “Optical implementation of propagation-invariant pulsed free-space wave fields” („Levi-invariantsete lokaliseeritud laineväljade optiline genereerimine“) PhD kraadi saamiseks füüsikas optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja: prof Peeter Saari (TÜ FKEF). Oponendid: prof Amr Mohamaed Ali Shaarawi (Ameerika Ülikool Kairos) ja prof Aleksei P. Kiselev (Steklovi Matemaatikainstituut, Sankt-Peterburg).
• 27. juunil kaitses TÜ Tehnoloogia Instituudi teadur Heiki Kasemägi väitekirja “The effect of nanoparticle additives on lithiumion mobility in a polymer electrolyte” („Anorgaaniliste nanolisandite mõju liitiumiooni liikuvusele polümeerelektrolüüdis“) PhD kraadi saamiseks füüsikas tahkisefüüsika erialal. Juhendajad: dr Alvo Aabloo (TÜ FI) ja prof Josh Thomas (Uppsala Ülikool). Oponendid: dr Patrik Johansson (Chalmersi Tehnoloogiaülikool, Göteborg) ja prof Peeter Burk (TÜ).
• 29. septembril kaitses TÜ keskkonnafüüsika instituudi teadur Aarne Männik väitekirja “Implementation and validation of the nonhydrostatic adiabatic core of the numerical weather prediction model HIRLAM” („Numbrilise ilmaennustusmudeli HIRLAM mittehüdrostaatilise adiabaatilise tuuma teostus ja testimine“) PhD kraadi saamiseks füüsikas keskkonnafüüsika erialal. Juhendaja: prof Rein Rõõm (TÜ FKKF). Oponendid: prof Pedro M A Miranda (Lissaboni Ülikool) ja dr Carl Fortelius (Soome Meteoroloogiainstituut, Helsinki).

Tallinna Tehnikaülikool

• 16. mail kaitses Valdek Mikli väitekirja “Electron Microscopy and Image Analysis Study of Powdered Hardmetal Materials and Optoelectronic Thin Films” („Kõvasulamist pulbermaterjalide ja õhukeste optoelektroonsete kilede uurimine elektronsondi ja kujutise analüüsi meetoditega“) loodusteaduste doktori kraadi saamiseks. Juhendaja: prof Urve Kallavus (TTÜ materjaliuuringute keskus). Oponendid: prof Michal Besterci (Slovaki Teaduste Akadeemia Materjaliuuringute Instituut, Košice) ja prof Enn Mellikov (TTÜ materjaliteaduste instituut).
• 16. mail kaitses Mart Viljus väitekirja “The Microstructure and Properties of Fine-grained Cermets” („Peenteraliste paagutatud kõvasulamite struktuur ja omadused“) loodusteaduste doktori kraadi saamiseks. Juhendaja: prof Urve Kallavus (TTÜ materjaliuuringute keskus). Oponendid: prof Toivo Lepisto (Tampere Tehnoloogiaülikool, Soome) ja prof Priit Kulu (TTÜ materjaliteaduste instituut).

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Mari Burmeister „Sümbiootiliste tähtede AG Draconis ja EG Andromedae spektroskoopiline uurimine“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Laurits Leedjärv (f.-m.knd, TO direktor). Oponendid: Tõnu Kipper (f.-m.dr, TO vanemteadur), Jaan Pelt (f.-m.knd, TO vanemteadur).
• Indrek Vurm „Kahedimensionaalne kiirguslevi“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Tõnu Viik (astron.dr, TO teadusdirektor). Oponendid: Rein Rõõm (f.-m.knd, TÜ FKKF juhataja, professor), Tiit Nilson (geof.dr, TO professor).
• Taavi Tuvikene „Programmipakett fotomeetriliste vaatlusandmete analüüsiks Tartu Observatooriumis“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Indrek Kolka (f.-m.knd, TO vanemteadur). Oponendid: Tõnu Kipper (f.-m.dr, TO vanemteadur), Peeter Tenjes (astron.dr, TÜ FKTF dotsent).
• Anti Hirv „Lühiperioodiliste Wolf-Rayet’ kaksiksüsteemide spektroskoopiline ja fotomeetriline uurimine“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Kalju Annuk (f.-m.knd, TO teadur). Oponendid: Tiit Nugis (f.-m.knd, TO vanemteadur), Indrek Kolka (f.-m.knd, TO vanemteadur).
• Tõnis Eenmäe „Tähe X Persei pikaajalise spektrimuutlikkuse uurimine“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Indrek Kolka (f.-m.knd, TO vanemteadur). Oponendid: Laurits Leedjärv (f.-m.knd, TO direktor), Alar Puss (MSc, TO doktorant).
• Svetlana Ganina «Lmenauqnye ponHtiH v kurse fiziki osnovnoM xkoly» („Põhikooli õpilaste füüsikalised vääraru- saamad“). Eriala: füüsikaharidus (TÜ FKMF). Juhendaja: Henn Voolaid (f.-m.knd, TÜ FKMF dotsent). Oponendid: Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dotsent), Ott Krikmann (MSc, TÜ FKMF assistent).
• Indrek Jõgi „Tunnelvoolud kilesüsteemides“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendajad: Henn Käämbre (f.-m.dr, TÜ FI vanemteadur), Matti Laan (f.-m.knd, TÜ FKEF dotsent). Oponendid: Kaupo Kukli (PhD, TÜ FKEF vanemteadur), Teet Uustare (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Andres Luhamaa „Pool-Lagrange’i kahe-ajatasemeline integreerimisalgoritm atmosfääri potentsiaalse pöörisvälja võrrandile“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Rein Rõõm (f.-m.knd, TÜ FKKF juhataja). Oponendid: Kalju Eerme (f.-m.knd, TO vanemteadur), Aare Luts (PhD, TÜ FKKF teadur).
• Jaanus Karo „NaBH4(EO)20 amorfse struktuuri modelleerimine“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Alvo Aabloo (PhD, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Jaak Kikas (f.-m.knd, TÜ FKMF juhataja, professor), Anti Liivat (MSc, TÜ FKMF doktorant).
• Aleksei Krasnikov «SpektroskopiH sodermawih redkozemelbnye iony fosfatnyh stekol kak perspektivnyh scintillHcionnyh materialov» („Haruldaste muldmetallide ioone sisaldavate fosfaatklaaside kui perspektiivsete stsintillatsioonmaterjalide spektroskoopia“). Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Svetlana Zazubovitš (f.-m.dr, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Olev Sild (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Lembit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprofessor).
• Juri Smirnov «Ustanovka dlH izmereniH optiqeski stimulirovannogo poslesveqeniH v naturalbnom kvarce; problemy svHzannye s paleodozimetriqeskimi issledovaniHmi» („Naturaalse kvartsi optiliselt stimuleeritud järelhelenduse mõõteseade; paleodosimeetria uurimisega seotud probleemid“). Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Valeri Vassiltšenko (f.-m.knd, TÜ FKEF lektor). Oponendid: Lembit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprofessor), Olev Saks (PhD, TÜ peametroloog).
• Valdur Truija „Eestikesksete atmosfääri tsirkulatsiooni klassifikatsioonide uurimine“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Piia Post (PhD, TÜ FKKF lektor). Oponendid: Marko Kaasik (PhD, TÜ FKKF lektor), Oliver Tomingas (MSc, TÜ BGGG erakorraline teadur).
• Ly Sõõrd „Interaktiivne võrguõpik ‘Võnkumised ja lained’“. Eriala: füüsikaharidus (TÜ FKMF). Juhendajad: Jaak Kikas (f.- m.knd, TÜ FKMF juhataja, professor), Henn Voolaid (f.-m.knd, TÜ FKMF dotsent). Oponendid: Ülle Kikas (PhD, TÜ FKKF teadur), Urmas Tamm (MSc, AS KTK Overall konsultant).
• Kuno Kooser „Tseesiumi 3d röntgenergastuste lagunemine ja röntgenneeldumisspektrid tseesiumisoolades“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Arvo Kikas (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja). Oponendid: Vambola Kisand (PhD, TÜ FI järeldoktor), Tanel Käämbre (PhD, TÜ FI järeldoktor).
• Nadežda Tšerkašina «Primenenie mehaniqeskih modeleM alektromagnitnyh HvleniM» („Mehaaniliste mudelite kasutamine elektromagnetnähtuste kirjeldamisel“). Eriala: füüsikaharidus (TÜ FKEF). Juhendaja: Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dotsent). Oponendid: Henn Voolaid (f.-m.knd, TÜ FKMF dotsent), Alina Braziulene (MSc, Tartu Puškini Gümnaasiumi füüsikaõpetaja).

Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna nõukogu

• 26. veebruaril kaitses Ingrid Niklus magistritöö teemal „Lühilainelise kiirgusbilansi komponentide olenevus atmosfääri ja aluspinna optilistest karakteristikutest Tartu Meteoroloogiajaama andmete alusel“. Juhendajad Viivi Russak (Tartu Observatoorium), Ain Kallis (EMHI) ja Jaak Jaagus ning oponendid Hanno Ohvril (TÜ keskkonnafüüsika instituut) ja Tõnu Oja (TÜ geograafia instituut). Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon
• 22. mail kaitses Raido Puust väitekirja „Soojuskoormusega pulseeriva voolamise modelleerimine“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja prof T. Koppel (TTÜ mehaanikainstituut), retsensendid T. Tiikmaa (TTÜ soojustehnika instituudi professor) ja T. Soomere (Meresüsteemide Instituudi vanemteadur).
• 9. juunil kaitses Lauri Ilison väitekirja „Solitoni tüüpi lained granuleeritud materjalides“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja prof A Salupere (TTÜ mehaanikainstituut), retsensendid T. Soomere (Meresüsteemide Instituudi vanemteadur) ja P. Peterson (Küberneetika Instituudi vanemteadur).
• 9. juunil kaitses Maris Lemba väitekirja „Mitokondriaalse kreatiinkinaasi ja adeniinnukleotiid-translokaasi funktsionaalne konjugeeritus südamerakus“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja vanemteadur M. Vendelin (TTÜ Küberneetika Instituut), retsensendid T. Tiivel (TÜ teadur) ja V. Saks (J. Fourier’ Ülikooli (Prantsusmaa) professor).
• 20. novembril kaitses Kadri Kaldma väitekirja „Statistiliste meetodite valik nende rakendatavuse aspektist“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja dots A. Lõhmus (TTÜ matemaatikainstituut), retsensendid L. Võhandu (TTÜ informaatikainstituudi emeriitprofessor) ja M. Väljas (TTÜ matemaatikainstituudi dotsent).
• 20. novembril kaitses Külli Meister väitekirja „Visualiseerimine kujutavas geomeetrias“ loodusteaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendaja dots Rein Mägi (TTÜ insenerigraafika keskus), retsensendid F. Angelstok (Sisekaitseakadeemia professor) ja L. Türn (insenerigraafika keskuse lektor).

Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon

• 22. mail kaitses Tambet Lember väitekirja „Kiirlaevade käigulainete kirjeldamine 1+1D Nwogu-Boussinesqi mudeli abil“. Juhendaja prof Jüri Elken (TPÜ).
• 23. detsembril kaitses Ermo Soobik väitekirja „Vastastikdifusiooni kontsentratsioonikõverate arvutamine kolmekomponentsetes metallisüsteemides“. Juhendaja prof Ülo Ugaste (TPÜ).

Eesti Põllumajandusülikool

• 25. juunil kaitses Rainis Uiga väitekirja „Raiete avastamine satelliidipiltidelt ning harvendusraie kraadi ja heleduse muutuse seose leidmine“ metsateaduste magistri kraadi saamiseks. Juhendajad DSc T. Nilson ja MSc M. Lang (Tartu Observatoorium), oponent Urmas Peterson (Tartu Observatoorium).

• TÜ füüsika-keemiateaduskonna nõukogus on kahel korral täpsustatud infotehnoloogia ja materjaliteaduse õppekavasid.
• 17. veebr külastas TÜ FKEF-i infotehnoloogia õppekava akre- diteerimiseks moodustatud rahvusvaheline komisjon koossei- sus prof Peter Johansen (University of Copenhagen), prof
• TÜ füüsikanõukogu otsustas võtta füüsika erialal doktoriõppesse järgmised 11 õppurit :
  • Anti Hirv (juhendajad Kalju Annuk, Peeter Tenjes)
  • Indrek Vurm (juhendajad Tõnu Viik, Peeter Tenjes)
  • Andres Luhamaa (juhendaja) Rein Rõõm
  • Taavi Tuvikene (juhendajad Indrek Kolka, Peeter Tenjes)
  • Aleksei Krasnikov (juhendaja Svetlana Zazubovitš)
  • Mari Burmeister (juhendajad Laurits Leedjärv, Peeter Tenjes)
  • Jaan Pruulmann (juhendajad Peeter Saari, Alvo Aabloo)
  • Indrek Jõgi (juhendajad Matti Laan, Kaupo Kukli)
  • Tõnis Eenmäe (juhendajad Indrek Kolka, Peeter Tenjes)
  • Svetlana Ganina (juhendaja Henn Voolaid)
  • Jaanus Karo (juhendaja Alvo Aabloo)
• TÜ füüsika teadusmagistri (MSc) õppesse võeti riigieelarvelistele õppekohtadele :
  • Taavi Hein (juhendaja Ergo Nõmmiste)
  • Kristjan Kannike (juhendajad Martti Raidal, Rein Saar)
  • Joel Kuusk (juhendajad Ando Ots, Matti Pehk)
  • Irina Kärkkänen (juhendaja Raivo Jaaniso)
  • Andrei Kärkkänen (juhendajad Sergei Dolgov, Aleksandr Luštšik)
  • Meelis Lain (juhendaja Enn Pärtel)
  • Sven Lange (juhendaja Ilmo Sildos)
  • Lauri Juhan Liivamägi (juhendajad Enn Saar, Peeter Tenjes)
  • Marina Lulla (juhendajad Mart Ustav, Jüri Vedru)
  • Silver Lätt (juhendaja Uno Veismann)
  • Sander Mirme (juhendaja Aadu Mirme)
  • Ingrid Pärn (juhendajad Enn Saar, Peeter Tenjes)
  • Meelis-Mait Sildoja (juhendaja Artur Suisalu)
  • Elmo Tempel (juhendaja Peeter Tenjes)
  • Janek Uin (juhendaja Aadu Mirme)
• TÜ füüsika teadusmagistri (MSc) õppe riigieelarvevälistele õp-pekohtadele võeti vastu :
  • Raul Rammula (juhendaja Jaan Aarik)
  • Thea Toomla (juhendaja Arved Vain)
  • Fred Valk (juhendaja Peeter Paris)
  • Marko Zirk (juhendaja Rein Rõõm)
• Füüsikaõpetaja magistriõppesse (3+2 süsteem) võeti vastu Siim Oks.
• TÜ füüsikaosakonna infotehnoloogia magistriõppesse riistvara õppesuunale (3+2 süsteem) võeti riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu (riiklikke õppekohti polnud):
  • Margus Jäger
  • Raivo Oks
  • Kristjan Piir
  • Urmas Repinski
  • Henri Roostoja
  • Laas Toom
  • Aleksandr Tšarnetski
• TÜ füüsika õpetajakoolitusse võeti vastu:
  • Kuno Kooser, MSc tahkisefüüsikas
  • Aleksandra Korsunova, BSc
  • Rihet Luikmäe, BSc
  • Markus Vardja, BSc
• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna põhiõppe lõpetasid:

— füüsika erialal:

1. Irina Aravina
2. Olga Filtchenkova
3. Reina Henn
4. Ksenia Jazeva
5. Kristjan Kannike
6. Andrei Kärkkänen
7. Joel Kuusk – cum laude
8. Sven Lange
9. õnu Leemet
10. Lauri Juhan Liivamägi
11. Tarmo Luhaäär
12. Rihet Luikmäe
13. Marina Lulla
14. Silver Lätt 1
15. Sander Mirme – cum laude
16. Siim Oks
17. Sergei Pavlov
18. Tatiana Polikarpova
19. Ingrid Pärn
20. Mariann Reissaar
21. Jevgeni Rivkin
22. Marko Zirk
23. Elmo Tempel
24. Thea Toomla
25. Janek Uin
26. Fred Valk
27. Markus Vardja
28. Viktor Vesi
29. Kerli Õunamaa

— füüsikalise infotehnoloogia erialal:

1. Lauri Ehrenpreis
2. Tanel Jakobsoo
3. Harti Kiveste
4. Kristjan Piir
5. Risto Rahu
6. Urmas Repinski
7. Jüri Reinsalu
8. Meelis-Mait Sildoja

— infotehnoloogia erialal:

1. Imre Paadik
2. Henri Roostoja
3. Laas Toom
4. Dmitri Troškov
5. Aleksandr Tšarnetski
6. Andrei Tsõmbaljuk
7. Laido Valdvee

— materjaliteaduse erialal:

1. Meelis Jürgens
2. Gea Jürmann
3. Margus Jänes
4. Indrek Kivi
5. Silve Liibert
6. Mikk Putk
7. Raul Rammula
8. Marek Tiit
9. Ailet Õis

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna füüsikaõpetaja kutseõppe (1 aasta) lõpetasid Gerrit Kanarbik ja Kusta Rumma.
• Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi juures jätkasid õpinguid:

a) doktorantuuris:

Enli Kipli, juhendaja A. Soesoo

Tambet Lember, juhendaja J. Elken

Tõnis Oja, juhendaja R.-K. Loide

b) magistratuuris:

Kerd Kaarus, juhendaja R.-K. Loide

Jaanika Sirkel, juhendaja A. Lõhmus

Marek Vilipuu, juhendaja J. Paesalu

Ahto Kuusk, juhendaja M. Klopov

Mario Mars, juhendaja V. Harvig

• TTÜ lõpetasid tehnilise füüsika õppesuunal loodusteaduse bakalaureuse kraadiga:

1. Mati Danilson
2. Kristjan Enno
3. Natalja Gladko
4. Maarja Grossberg
5. Ahto Kuusk
6. Madis Laas
7. Priidik Lagemaa
8. Margit Ott
9. Priit Rask
10. Madis Ratassepp
11. Mervi Sepp
12. Andres Sokk
13. Janek Tabun
14. Helery Trei
15. Jüri Virkepu

• Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpivad:

a) doktorantuuris:

Ako Sauga, juhendaja Romi Mankin

b) magistratuuris:

Marina Fatejeva, juhendaja Ülo Ugaste

Reina Henn, juhendaja Ülo Ugaste

Kristiina Paunel, juhendaja Romi Mankin

Jaanis Priimets, juhendaja Ülo Ugaste

Rainer Randmeri, juhendaja Tarmo Soomere

Anneli Roode, juhendaja Priit Reiska

Marko Reedik, juhendaja Madis-Jaak Ilover

Kirsti Räim, juhendaja Priit Reiska

• TPÜ gümnaasiumi füüsikaõpetaja õppekava bakalaureuseõppe lõpetas Marge Laagemann (juhendaja Anneli Roode).
• Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad täppisteaduste valdkonnas said:

— I preemia Sven Nõmm (TTÜ) – „Diskreetsete mittelineaarsete komposiitjuhtimissüsteemide realiseerimine“;

— I preemia Astrid Haljas (TPÜ), Dmitri Martila (TÜ) – „Trihhotoomse müra poolt indutseeritud efektid perioodilistes struktuurides ja ökosüsteemis“;

— diplom Marina Lulla (TÜ) – „Diagnostilise röntgenseadme kiirgussaagise stabiilsus ja patsiendidoosi hindamine“.

— Eripreemia väljapaistva eksperimentaaltöö eest sai Sergei Štšemeljov (TÜ)

– „Resonantselt võimendatud kolmanda harmoonilise genereerimine ning mitmefootoniline ionisatsioon Besseli ning segmenteeritud koonilistes laserkiirtes“.

— II preemia tehnikateaduste valdkonnas sai Tambet Lember (TPÜ)

– „Kiirlaevade käigulaine kirjeldamine 1+1D NwoguBoussinesqi mudeli abil“.

• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi I auhinna said:

— Lauri Ilison (TTÜ) – magistritöö „Solitoni tüüpi lained granuleeritud materjalides“ (juhendaja prof Andrus Salupere);

— Ilona Oja (TTÜ) – magistritöö „TiO2 õhukesed kiled soolgeeli meetodil“ (juhendajad dr Malle Krunks ja prof M. Es- Souni).

• TÜ Füüsika Instituudi üliõpilasstipendiumi said Kertriin Paabo (TÜ materjalit. 3. a), Sven Lange (TÜ füüs. 4. a) ja Martti Pärs (TÜ füüs. magistr. 1. a).
• Tartu Observatooriumi poolt väljaantava E. J. Öpiku nimelise preemia said TÜ doktorandid Taavi Tuvikene ja Tõnis Eenmäe.

• 14. ja 15. veebr korraldas Eesti Füüsika Selts Tartus TÜ füüsikahoones Eesti XXXIII füüsikapäevad. Esitati 17 suulist ja 6 stendiettekannet.
• 21. veebr toimus TÜ füüsikahoones mälestuste pärastlõuna/seminar tähistamaks geofüüsika professori Olev Avaste 70. sünniaastapäeva ning 20 aasta möödumist Tartu Ülikooli geofüüsika kateedri taasasutamisest. Seminari korraldas TÜ keskkonnafüüsika instituut (Piia Post), osavõtjaid oli ca 70. Ettekanded:

— Heino Tooming – Olev Avaste (OA) esimesed aktinomeetrilised sammud;

— Tõnu Viik – OA kiirgusülekandes: Shifrinist Vainikko kaudu IRC’ni;

— Uno Veismann – OA FAZA projektis ja purjetamises;

— Kalju Eerme – OA ja ööpilved semmimas ChV’ga;

— Tiiu Müürsepp – OA ja TRÜ geofüüsika kateeder;

— Piia Post – OA kui õpetaja; — sõnavõtud.

Avatud oli professor Olev Avaste publikatsioonide ja fotode näitus, mis koondus koduleheks http://www.zone.ee/leeni/avaste.

• 9. märtsil toimus Tartu Ülikoolis XXV füüsikaõpetajate päev, millest võttis osa 76 inimest. Peeti 8 ettekannet, elav arutelu arenes ka 6 töötoas.
• <3. mail toimus Tartu Observatooriumis Tõraveres Eesti kaugseire seminar, millest võtsid osa U. Peterson, M. Lang, T. Lükk, K. Eerme, V. Russak, T. Nilson, A. Kuusk, H. Böttcher. Seminaril esitati järgmised ettekanded:

— Eerme K. – Atmosfääri muutlikkust Eesti kohal iseloomustava andmebaasi koostamine (poster);

— Peterson U. – Olulisemad maakasutuse ja maakatte muutused Eestis satelliidipiltide 10-aastasest aegreast mõõdetuna (suuline);

— Lang M. – Lageraiete kaardistamine Landsat TM piltidelt (suuline);

— Lükk T. – KNN-meetodi rakendamine metsade takseerparameetrite hindamisel ja kaardistamisel (suuline);

— Ohvril H., Teral H., Okulov O., Russak V., Reinart A.

– Atmosfääri aerosoolse spektraalse optilise paksuse arvutamine päikese integraalsest otsekiirgusest (poster);

— Nilson T. – Rootsi kaugseireprogrammist RESE. Kaugseire rakendusvõimalusi erinevates valdkondades (suuline).

• 27. mail tähistati aktusega TÜ kauaaegse rektori ja Tartu tahkisefüüsika koolkonna rajaja Feodor Klementi 100. sünni- aastapäeva. TÜ raamatukogu raamatumuuseumis avati näitus, milles antakse ülevaade F. Klementi elust ja tegevusest.
• 16. juunil viibis TÜ Füüsika Instituudis “NATO Science for Peace” programmi korralduskomitee: prof P.T. Pedersen (Technical University of Denmark, Lyngby, Denmark), prof dr Maria Vallet Regi (Universidad complutense, Madrid, Spain), prof M.F. Girard (Dipartimento di Scienze Fisiche “E.R.Cainiello”, Baronissi, Italy) ja Mrs Nicolle Schils van Maris (Programme Secretary, NATO Science for Peace Programme, Brussels, Belgium). Vastuvõtjateks olid H. Käämbre ja S. Zazubovitš.
• 27.–29. juunini korraldasid Eesti Füüsika Seltsi noorfüüsikud Türisalus EFS Noorfüüsikute I suvekooli. Kooli eesmärk oli anda uusi teadmisi füüsikat õppivatele ja füüsikahuvilistele üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele ning abiturientidele kolmes valdkonnas: uued kütuseelemendid, tuumamagnetresonantsi meetodid, päiksepatareid ja kõrgete energiate füüsika. Loenguid oli kolmel päeval umbes 15 akadeemilist tundi, kooli tööst võttis osa 48 inimest. Suvekooli toetasid rahaliselt mitmed asutused (TTÜ, TÜ, KBFI). Lisainfo http://www.physic.ut.ee/efs/ kroonika/kool2003suvi/.
• 21.–27. juulini korraldasid Eesti TA akadeemik prof Vladimir Hižnjakov ja prof A.J. Sievers (Cornelli Ülikool, Ithaca, USA) Itaalias Erices Rahvusvahelise tahke keha füüsika kooli 27. töötoa (International School of Solid State Physics, 27. Workshop “Intrinsic localized modes and discrete breathers in nonlinear lattices” (A NATO Advanced Research Workshop)). Korralduskomitee tehniline sekretär oli Vadim Boltruško (TÜ FO/FI). Osavõtjaid oli 79, pärit 20 riigist (Austraalia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Hong Kong, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Portugal, Venemaa, Serbia ja Montenegro, Hispaania, Rootsi, Ukraina, Inglismaa, USA, Usbekistan). V. Hižnjakov esitas kutsutud ettekande “Multiquantum decay of intrinsic localized modes and strong extended bosonic excitations“.
• 8.–12. aug peeti Tõraveres astronoomiahuviliste VIII kokkutu- lek, millest võttis osa 110 huvilist. Peeti loenguid Marsist, tähtedest, kosmoloogiast, astronoomide suurematest ja ülemaailmsetest üritustest. Ürituste kava leiate veebiaadressilt http://www. obs.ee/kokkutulekud/toravere2.html.
• 12.–14. sept toimus Tartus Põhjamaade Planetaariumide Ühingu (Nordic Planetarium Association – NPA) konverents. Esinesid Jaak Jaaniste (EPMÜ), Tiiu Sild (Teaduskeskus AHHAA), Lars Broman (Rootsi), Dale Smith (USA), Aslaug Norden-Ott (Rootsi), Lars Petersen (Taani), Per Broman (Rootsi), Andres Kuperjanov (Eesti Kirjandusmuuseum). Astromuusika kontserdiga esines Urmas Sisask.
• 1.– 4. okt korraldas TÜ keskkonnafüüsika instituut rahvusvahelise konverentsi „e-õpe loodusainetes ja keskkonnahariduses“. Konverentsi põhiteemaks oli arvutite ja Interneti kasutamine loodusainete ja matemaatika õpetamiseks üldhariduskoolis. Konverentsil oli 83 osavõtjat 14 riigist, programm sisaldas suulisi ettekandeid ja arvutiklassi seminare. Anti välja laiendatud teeside kogumik “e-Learning in Science and Environmental Education” (University of Tartu, 2003, 93 lk). Konverents lõpetas 2 aastat kestnud Euroopa Liidu Minerva projekti e-LSEE, millest võtsid osa Eesti, Hollandi, Inglismaa, Norra, Tšehhi ja Poola hari- duseksperdid ja õpetajad ning mille koordinaatoriks oli keskkonnafüüsika instituudi teadur Ülle Kikas. Projekti tulemusena loodi html-formaadis õppematerjalid, mis võimaldavad õppida erinevaid loodusaineid (sh. füüsikat), tuginedes Internetis GLOBE programmi andmebaasis loodavatele interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Viiekeelsed õppematerjalid on kättesaadavad aadressil http://www.globe-europe.org, eestikeelsed materjalid võib leida ka aadressil http://www.fk.ut.ee/elsee/. Konverentsi ja projekti kohta ilmus artikkel ajakirjas “The Parliament Magazine” (20.10.2003), mida levitatakse Euroopa Parlamendi liikmete, valitsuste ja saatkondade kaudu.
• 2.–3. okt toimus Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi, Balti Materjalitehnika Ühingute Assotsiatsiooni ja Eesti materjaliühingute (Eesti Materjalitehnika Ühing, Eesti Keevitusühing) eestvedamisel järjekordne eelkõige Balti riike hõlmav rahvusvaheline uute materjalide ja materjalitehnoloogiate alane konverents BALTMATTRIB–2003 “Engineering Materials & Tribology”. Konverentsist võtsid osa 14 riigi esindajad, kuulati ära 24 ettekannet oma ala tippspetsialistidelt ja esitati peaaegu sama palju poster-ettekandeid. Käsitletavad teemad puudutasid eelkõige pulbermetallurgiat ja pulbermaterjale, pinnatehnoloogiat ja pindeid ning materjalide triboloogiat.
• 9.–11. okt toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis rahvusvaheline plasmafüüsika seminar “Dense plasma interaction with materials“, mille organiseerijaks oli TPÜ loodusteaduste osakond. Seminari korraldamise eesmärgiks oli tihendada koostööd erinevate uurimisrühmade vahel, mis töötavad eri uurimisasutustes Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri koordineeritud projekti „Tihe magnetiseeritud plasma“ raames. Ettekandeid oli kokku 9, ettekandjaid 11. Osavõtjad:

— V. A. Gribkov – Institute of Plasmaphysics and Laser Microfusion; Institute for Theoretical and Experimental Physics, Moscow;

— A. V. Dubrovsky – Moscow Physical Society; Institute for Theoretical and Experimental Physics, Moscow;

— V. N. Pimenov – A. A. Baikov Institute of Metallurgy and Material Science RAS, Moscow;

— Ü. Ugaste – Tallinna Pedagoogikaülikool;

— R. Mankin – Tallinna Pedagoogikaülikool;

— M. Scholz – Institute of Plasma Physics and Laser Microfusion, Warsaw;

— R. Miklaszewski – Institute of Plasma Physics and Laser Microfusion, Warsaw;

— A. Kolman – Institute of Plasma Physics AS CR, Prague.

• 10.–12. okt korraldas Eesti Füüsika Selts Käärikul TÜ spordi- ja puhkekeskuses EFS Noorte füüsikute V sügiskooli kõigile füüsikahuvilistele. Sügiskoolis toimusid loengud viiel teemal: nanofüüsika, bioinformaatika, füüsikafilosoofia, mittelineaarsed protsessid ja arvutusfüüsika. Toimusid ka posterisessioon ja mõttetalgud teemal „Rahvusvaheline füüsika-aasta 2005“. Sügiskoolist võttis osa kokku 63 inimest, neist 52 tudengit. Sügiskooli toetasid rahaliselt Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikoo- li füüsikaosakond. Lisainfo http://www.physic.ut.ee/efs/kroonika/ kool2003s/.
• 17. okt toimus TÜ aulas rahvusvaheline seminar tähistamaks Wilhelm Ostwaldi 150. sünniaastapäeva. Peahoone seinal avati mälestustahvel. Ostwald on ainuke Tartu Ülikoolis õppinud või töötanud teadlane, kes pärjatud Nobeli preemiaga (keemiaauhind 1909).

• Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Tartu Observatooriumi kosmoloogia osakonna juhataja akadeemik Jaan Einasto.
• Riigi teaduspreemia täppisteaduste alal sai Tartu Ülikooli professor, TÜ FI tahkiseteooria labori juhataja akadeemik Vladimir Hižnjakov tööde tsükli „Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria“ eest.
• Riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal sai Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusdirektor keemiadoktor Tõnis Pehk tööde tsükli eest kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal.
• 23.–25. maini promoveeriti Turu Ülikooli audoktoriks Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes sel puhul pidas humanitaarteaduskonnas Studia generalia loengu “Tartu and Turku Universities in the European perspective”.
• 17. dets toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul valiti akadeemikuks materjalitehnoloogia alal Tallinna Tehnikaülikooli pooljuhtmaterjalide tehnoloogia professor Enn Mellikov.
• TÜ Füüsika Instituudi röntgenspektroskoopia laboris töötav Uppsala Ülikooli järeldoktor Tanel Käämbre sai Uppsala Kuningliku Teadusseltsi Thaléni auhinna fullereenide ja nende sugulasmaterjalide röntgenspektroskoopiliste uurimuste eest.
• Eesti astus ICO (International Comission for Optics) liikmeks. Eesti Rahvuskomitee president on P. Saari ja asepresident A. Treštšalov (mõlemad TÜ FI).
• Tartu Ülikooli füüsiku Jaan Salmi elulugu avaldati Ameerika Ühendriikides kirjastuse “Facts on File” poolt välja antud kogumikus “A to Z of Scientists in Weather and Climate”. Selles raamatus on esitatud 115 meteoroloogia ja atmosfäärifüüsikaga tegelenud või tegeleva inimese elulood. Isikute valik nii ajas, ruumis kui ka tuntuse taseme poolest on äärmiselt lai. Eestit on Jaan Salm ainsana esindamas.

Eesti Teadusfondi uurimistoetused 2003. a 1.3. Füüsika

1. Alvo Aabloo, TÜ Füüsika Instituut Modeleerimise kasutamine polümeeride interfeisside uurimisel (4513) 2001–2004, 100 000 kr
2. Hillar Aben, TTÜ Küberneetika Instituut Mittelineaarne integraalne fotoelastsusmeetod (4972) 2002–2005, 105 000 kr
3. Märt Aints, Tartu Ülikool Koroonalahenduse fotoioniseeriva kiirguse karakteristikute uurimine (4518) 2001–2003, 60 000 kr
4. Ivo Heinmaa, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kõrglahutusega tahke keha TMR madalatel temperatuuridel proovikeha maagilisel pöörlemisel (5550) 2003 –2005, 80 000 kr
5. Vladimir Hižnjakov, TÜ Füüsika Instituut Tahkiste mittelineaarne kvantdünaamika: lokaliseeritud ergastused korrastatud ja korrastamata süsteemides (5023) 2002–2004, 170 000 kr
6. Raivo Jaaniso, TÜ Füüsika Instituut Impulss-laser sadestatud õhukesed kiled ja nanomaterjalid: süntees, karakteriseerimine ja optilised uuringud (4204) 2000 –2003, 155 000 kr
7. Arvo Kikas, TÜ Füüsika Instituut Röntgenergastuste mittekiirguslik ja kiirguslik lagunemine tahkistes, kiledes ja molekulides (5024) 2002–2004, 210 000 kr
8. Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituut Ühismõõduta faaside optiline spektroskoopia (5544) 2003 –2006, 285 000 kr
9. Ilmar Kink, TÜ Füüsika Instituut Heterogeensete materjalide ruumiliste nanostruktuuride omadused (5545) 2003 –2004, 110 000 kr
10. Rein Kink, TÜ Füüsika Instituut Elektronergastuste dünaamika uuringud kristallides madalatemperatuurse VUV spektroskoopia meetoditega (4508) 2001–2003, 155 000 kr
11. Peet Konsin, TÜ Füüsika Instituut Elektrivälja ja fotoindutseeritud efektid ferroelektrik-ülijuht struktuurides (5025) 2002–2004, 65 000 kr
12. Nikolai Kristoffel, TÜ Füüsika Instituut Korrastused dopingmuutlike energiaspektritega ülijuhtides (4961) 2002–2004, 130 000 kr
13. Daniel Kropman, Eesti Mereakadeemia Süsteemi Si-SiO2 punktdefektide identifitseerimine ja nende mõju uurimine süsteemi omadustele (4970) 2002–2003, 30 000 kr
14. Jüri Krustok, Tallinna Tehnikaülikool Rekombinatsiooniprotsessid CulnSe2-l baseeruvates päikesepatareides (5149) 2002–2005, 90 000 kr
15. Enn Kundla, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Polarisatsioonivahetus heterotuumsetes spinnsüsteemides (4923) 2001–2003, 60 000 kr
16. Piret Kuusk, TÜ Füüsika Instituut Stringiteooria, Braanikosmoloogia ja aja probleem (5026) 2002–2005, 65 000 kr
17. Tiit Kärner, TÜ Füüsika Instituut Erinevate kiirituste selektiivne detekteerimine metallioksiidsete ühendite oma- ja lisandluminestsentsi abil (5027) 2002–2004, 290 000 kr
18. Henn Käämbre, TÜ Füüsika Instituut Elektronemissioon ja koroonalahendus metall-dielektrik- süsteemidest (5028) 2002–2004, 95 000 kr
19. Georg Liidja, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Bioapatiidi kiiritusdefektide termiline modifitseerimine ja EPR dateerimise metoodika täiustamine (5131) 2002–2003, 70 000 kr
20. Endel Lippmaa, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Multispinn-tuumamagnetresonants-kvantarvutustehnika eksperimentaalne realiseerimine (5132) 2002–2005, 190 000 kr
21. Aleksandr Luštšik, TÜ Füüsika Instituut Üksikute VUV-footonite poolt laia keelutsooniga kristallides te- kitatud ruumiliselt korreleeritud ergastuste või defektide rühmad (5029) 2002–2004, 370 000 kr
22. Urmas Nagel, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Madaladimensioonsete spinnpiluga ainete uurimine ülikõrges magnetväljas (4926) 2001–2004, 120 000 kr
23. Ilmar Ots, TÜ Füüsika Instituut Kõrgemad spinnid standardmudelis ja väljaspool (4510) 2001–2004, 75 000 kr
24. Viktor Peet, TÜ Füüsika Instituut Uued laserkimbud ning nende omadused mittelineaarses optikas (5030) 2002–2004, 145 000 kr
25. Rein Pikver, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Negatiivse iooni kineetilise energia fokuseerimise kiirenduspidurdusmeetodi edasine arendamine deprotoneeritud biomolekulaarsete ioonide kõrge lahutusega ITR mass-spektrite registreerimiseks (5134) 2002–2004, 30 000 kr
26. Martti Raidal, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Mass, lõhn ja sümmeetriad (5135) 2002–2004, 120 000 kr
27. Enn Realo, TÜ Füüsika Instituut Tehnogeensete radionukliidide migratsiooni ja levi modelleerimine keskkonnas (4691) 2001–2004, 130 000 kr
28. Karl Rebane, TÜ Füüsika Instituut Foononvabad jooned kui kõrglahutusega spektroskoopia, ühe lisandimolekuli spektroskoopia, spektrite sälkamise nurgakivi (5547) 2003 –2006, 160 000 kr
29. Indrek Renge, TÜ Füüsika Instituut Spektraalse ülikõrglahutusega fotokroomsete materjalide väljaarendamine orgaaniliste värvainete alusel ja nende rakendused (4511) 2001–2004, 90 000 kr
30. Arnold Rosental, TÜ Füüsika Instituut Nanostruktuursete oksiidkilede elektrilised omadused (4205) 2000 –2003, 350 000 kr
31. Toomas Rõõm, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Molekulaarmagnetite magnet-optika (5553) 2003 –2006, 140 000 kr
32. Peeter Saari, TÜ Füüsika Instituut Lokaliseeritud lainete süntees, levi ja muundumine lineaaroptilistes süsteemides (5031) 2002–2004, 190 000 kr
33. Väino Sammelselg, TÜ Füüsika Instituut Tahkise pinna ja sadestiste uurimine teravik- ja sondmeetoditega (5032) 2002–2005, 130 000 kr
34. Ago Samoson, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Dünaamilise rotatsiooniga TMR (4929) 2001–2004, 110 000 kr
35. Priit Sarv, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Uudsed mesopoorsed ja mikropoorsed materjalid ja nende uuringud tahke-keha tuumamagnetresonants (TMR) spektroskoopia meetoditega (5136) 2002–2003, 80 000 kr
36. Aleksei Šerman, TÜ Füüsika Instituut Spektraalsete ja magnetiliste omaduste uurimine kahemõõtmelises tugevalt korreleeruvas elektronsüsteemis (5548) 2003 –2005, 80 000 kr
37. Ilmo Sildos, TÜ Füüsika Instituut Nanomõõdus struktureeritud mitmekomponendiliste metalloksiid kilematerjalide optilised uuringud (4512) 2001–2003, 190 000 kr
38. Raivo Stern, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kvantsiirete tuumaresonantsuuringud mitmesuguse dimensionaalsusega frustreeritud antiferromagneetilistes spinnpiluga süsteemides (4931) 2001–2004, 80 000 kr
39. Andres Stolovitš, TÜ Füüsika Instituut Elektronide transport ja releksatsioon madaladimensionaalsetes elektrijuhtides (5033) 2002–2005, 115 000 kr
40. Imbi Tehver, TÜ Füüsika Instituut Relaksatsioon ja energia ülekanne tahkistes ja molekulaarsüsteemides: kvantteooria arendus ja mudelarvutused (5549) 2003 –2005, 80 000 kr
41. Aleksei Treštšalov, TÜ Füüsika Instituut Inertgaasides tugevvoolu elektrilahenduste spektroskoopiline diagnostika VUV laserite pumpamiseks (5044) 2002–2004, 80 000 kr
42. Ülo Ugaste, Tallinna Pedagoogikaülikool Vastastikdifusiooni eksperimentaalse uurimise optimaalne me- toodika kolmekomponentsetes metallisüsteemides (5080) 2002–2004, 40 000 kr
43. Viktor Varlamov, TPÜ Ökoloogia Instituut Naftareostuste identifitseerimine mittelineaarse fluorestsentse spektroskoopia meetodil (4717) 2001–2004, 35 300 kr
44. Henn Voolaid, Tartu Ülikool Füüsikalised väärkontseptsioonid ja väärkasutused ning nende mõju õpitulemustele (5321) 2002–2004, 40 000 kr
45. Svetlana Zazubovitš, TÜ Füüsika Instituut Uute stsintillatsioonimaterjalide aeglahutusega spektroskoopia (5045) 2002–2004, 180 000 kr

1.4 Astronoomia

1. Jaan Einasto, Tartu Observatoorium Universumi struktuuri evolutsioon kaugest minevikust tänapäevani (4695) 2001–2004, 230 000 kr
2. Ene Ergma, Tartu Ülikool Lähiskaksiktähtede evolutsiooni lõpp-staadiumid (4338) 2000 –2003, 80 000 kr
3. Mirt Gramann, Tartu Observatoorium Superparvede, parvede ja galaktikate dünaamiline evolutsioon Universumis (5347) 2003 –2006, 80 000 kr
4. Marko Kaasik, Tartu Observatoorium Metsade ja lendtuha atmosfäärse sissekande vastasmõju (5002) 2002–2004, 31 000 kr
5. Tõnu Kipper, Tartu Observatoorium Suure absoluutheledusega mittestatsionaarsete tähtede evolutsioon (5003) 2002–2005, 200 000 kr
6. Olavi Kärner, Tartu Observatoorium Globaalsete temperatuuriridade mudelleerimine (5004) 2002–2005, 35 000 kr
7. Tiit Nilson, Tartu Observatoorium Satelliidipiltide aegridade analüüs taimestiku muutuste hindamiseks (4696) 2001–2004, 100 000 kr
8. Jaan Pelt, Tartu Observatoorium Suure täpsusega statistilised- ja arvutusmeetodid astronoomias (4697) 2001–2004, 70 000 kr
9. Viivi Russak, Tartu Observatoorium Atmosfääri muutlike komponentide ja nende varieeruvuse uurimine optilise sondeerimise meetodil (4140) 2000 –2003, 90 000 kr
10. Rein Rõõm, Tartu Ülikool Täiustatud integreerimisskeemiga kõrglahutuslik mittehüdrostaatiline atmosfääridünaamika regionaalmudel (4700) 2001–2003, 100 000 kr
11. Arved-Ervin Sapar, Tartu Observatoorium Tähespektrid ja kiirguslevi: teooriast mudelarvutusteni (4701) 2001–2004, 100 000 kr
12. Madis Sulev, Tartu Observatoorium Energiametsa (hall lepp ja paju) kiirgusrežiim, arhitektuur ja biomassi toodang Eesti tingimustes (4699) 2001–2004, 30 000 kr
13. Eduard Tamm, Tartu Ülikool Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri struktuuri seosed atmosfääri elektriliste ja optiliste parameetritega ning õhumassi päritoluga (5387) 2003 –2006, 300 000 kr
14. Hannes Tammet, Tartu Ülikool Atmosfäärielektrilised meetodid keskkonnaseires (4622) 2001–2004, 290 000 kr
15. Uno Veismann, Tartu Observatoorium Atmosfääri optiliste parameetrite mõju Päikese ultraviolettkiirgusele maapinnal (5348) 2003 –2006, 100 000 kr
16. Jaan Vennik, Tartu Observatoorium Galaktikate ja nende allsüsteemide ehitus erinevatel arenguetappidel (4702) 2001–2004, 180 000 kr

1.5 Biofüüsika

1. Jüri Engelbrecht, TTÜ Küberneetika Instituut Südame isheemia matemaatiline modelleerimine (4704) 2001–2003, 86 000 kr
2. Arvi Freiberg, TÜ Füüsika Instituut Autolokaliseerunud eksitonid ja eksimerid fotosünteesis: Füüsikalised mehhanismid ja praktilised rakendused (5543) 2003 –2006, 275 000 kr
3. Agu Laisk, Tartu Ülikool Fotosüsteem I kui lehe fotosünteesiaparaadi tuumik: elektront- ranspordi kineetika ja regulatsioon normaalsetes ja stressitingimustes (5236) 2002–2005, 45 000 kr
4. Koit Mauring, TÜ Füüsika Instituut Valgu struktuurimuutuste kineetika ja termodünaamika (5546) 2003 –2006, 130 000 kr
5. Peeter Sikk, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tsütoskeleti/tsütosooli valkude roll mitokondrite regulatsioonis in vivo: proteoomsed aspektid (4930) 2001–2004, 100 000 kr
6. Anu Sõber, Tartu Ülikool Lehtede veerežiimi ja fotosünteesi struktuursete ja funktsionaalsete karakteristikute ontogeneetiline kujunemine heitlehises puistus (5305) 2002–2005, 30 000 kr
7. Risto Tammelo, Tartu Ülikool Üldistatud Browni osakeste dünaamika kvaasiperioodilistes mittelineaarsetes keskkondades (5662) 2003 –2005, 110 000 kr
8. Kalju Vanatalu, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 13C/2H/15N märgistatud valkude ja peptiidide preparatiivse biosünteesi metoodika väljatöötamine. Peptiidhormoonide toime struktuursete ja dünaamiliste aspektide NMR uuringud vedelas ja tahkes faasis (5138) 2002–2005, 45 000 kr 

* * * 

• Eesti teadlased osalevad järgmistes Euroopa Teadusfondi (ESF) programmides:

— Nonlinear Acoustic Techniques for Microscale Damage Diagnostics (NATEMIS) 1/2000-12/2004. Eesti esindaja programmikomitees on dr Arvi Ravasoo (TTÜ Küberneetika Instituut);

— Nanotribology (NATRIBO) 01/2002-12/2006. Eesti esindaja programmikomitees on dr Ants Lõhmus (TÜ FI).

• TÜ keskkonnafüüsika instituut:

— on sõlminud koostöölepingu (2003 –2006) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga (EMHI) ja Soome Meteoroloogia Instituudiga (FMI) numbrilise ilmaennustuse arendamiseks;

— osaleb rahvusvahelises koostööprojektis “Baltic HIRLAM” 2003–2004 (osavõtjad EMHI, FMI, Venemaa Hüdrometeoroloogia Instituut Peterburis, SMHI (Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituut), LMS (Leedu Meteoroloogiateenistus));

— jätkab koostööd (A. Mirme) maailma juhtiva aerosooli uurimise aparatuuri tootva firmaga TSI Incorporated (USA);

— on sõlminud uurimistöö lepingu (A. Mirme) Tšehhi Vabariigi pruunsöe uurimise instituudiga (VUHU, Most).

• TÜ Füüsika Instituudi laborid teevad teaduskoostööd paljude välispartneritega:

— ioonkristallide füüsika labor (juh Aleksandr Luštšik):

* Lundi Ülikool (Rootsi),

* Hamburgi Ülikool (Saksamaa),

* Läti Ülikooli Tahkisefüüsika Instituut,

* Lebedev Physical Institute (Moskva, Venemaa),

* Utrechti Ülikool (Holland),

* Lvivi Ülikool (Ukraina),

* Almaty Riiklik Ülikool (Kasahstan),

* Aktjubinski Ülikool (Kasahstan);

* NATO programmi “Science for Peace” raames (Eestipoolne ko-direktor S. Zazubovitš): Institute of Applied Physics (Firenze, Itaalia), University of Milan-Bicocca, Dept. of Material Science (Milaano, Itaalia), Institute of Physics of Czech Acad. Sci., Laboratory of luminescence (Prague, Czech Rep.), CRYTUR Ltd. Company (Turnov, Czech Rep.);

— kiletehnoloogia töörühm (juh Jaan Aarik):

* Uppsala Ülikooli Ångströmi laboratoorium (Rootsi),

* Helsingi Ülikooli anorgaanilise keemia laboratoorium (Soome),

* Valladolidi Ülikooli elektroonikaosakond (Hispaania),

* Hamburgi Ülikooli eksperimentaalfüüsika instituut (Saksamaa);

— laserspektroskoopia labor (juh Ilmo Sildos):

* Erlangeni Ülikooli Materjaliteaduse Instituut (Saksamaa),

* Läti Ülikooli Tahkisefüüsika Instituut,

* Regensburgi Ülikooli rakendusfüüsika laboratoorium (Saksamaa),

* Bayreythi Ülikooli füüsikaosakond (Saksamaa),

* Mineraloogia Instituut (Novosibirsk, Venemaa),

* Semmelweisi Ülikooli Biofüüsika ja Radiatsioonilise Bioloogia Instituut (Ungari);

— lasertehnika labor (juh Aleksei Treštšalov):

* Uppsala Ülikool (Rootsi),

* Hokkaido Ülikooli molekulaarkeemia osakond (Jaapan); 

— madalate temperatuuride labor (juh Rein Kink):

* teaduskoostöö leping TÜ FI ja Lundi Ülikooli (Rootsi) MAX-labi vahel alates 27.02.1989, mille alusel MTL arendab MAX-labis tahkise madalatemperatuurset sünkrotronkiirguse spektroskoopiat VUV piirkonnas;

* koostööleping TÜ FI ja Lundi Ülikooli (Rootsi) tahkisefüüsika labori vahel alates 20.10.1994, mille alusel arendatakse madalatemperatuurset teravikmikroskoopiat;

* koostööleping TÜ FI ja Chalmersi Tehnoloogiaülikooli (Rootsi) rakendusfüüsika osakonna vahel alates 30.01.1998, mille alusel arendatakse krüostaate ja teravikmikroskoope tahkiste pinnauuringute tarvis;

* teaduskoostöö Stuttgarti Max-Plancki Tahkisteuuringute Instituudiga (Saksamaa);

— röntgenspektroskoopia labor (juh Arvo Kikas):

* Oulu Ülikooli füüsikaosakond (Soome),

* Tampere Tehnoloogiaülikooli pinnateaduse labor (Soome),

* Turu Ülikooli rakendusfüüsika osakond (Soome),

* Lundi Ülikooli füüsikaosakond ja MAX-lab (Rootsi),

* Kuningliku Tehnoloogiainstituudi teoreetilise keemia osakond (Stockholm, Rootsi),

* Uppsala Ülikooli füüsikaosakond (Rootsi),

* Bergeni Ülikooli keemiaosakond (Norra),

* Groningeni Ülikooli materjaliteaduse keskus (Holland),

* Japan Atomic Energy Research Institute,

* Ateena Ülikooli füüsikaosakonna tahkiselabor (Kreeka);

— tahkiseteooria labor (juh Vladimir Hižnjakov):

* Chemnitzi Tehnikaülikool (Saksamaa),

* Rooma Ülikool “La Sapienza” (Itaalia),

* Brandenburgi Tehnikaülikool (Cottbus, Saksamaa),

* Montana State University (USA),

* Stuttgarti Ülikool (Saksamaa),

* SUPRAS ja Liége’i Ülikooli Füüsika Instituut (Belgia),

* Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituut (Sankt-Peterburg, Venemaa);

— teoreetilise füüsika labor (juh Piret Kuusk):

* Jena Ülikooli teoreetilise füüsika instituut (Saksamaa);

— tuumaspektroskoopia labor (juh Enn Realo):

* Lübecki Meditsiiniülikooli Füüsika Instituut (Saksamaa),

* Risoe National Laboratory (Taani),

* Finnish Nuclear and Radiation Safety Authority (STUK, Helsinki, Soome).

• TÜ Füüsika Instituudis jätkab tööd regulaarne spektroskoopiaseminar, mis toimub üle nädala neljapäeviti, osavõtjateks paarkümmend instituudi teadurit ning kümmekond TÜ FO/KO kraadiõppurit ja üliõpilast. Seminari toimkond: A. Freiberg, V. Hižnjakov, J. Kikas, A. Luštšik, P. Saari, I. Sildos.
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi olulisimaks tulemuseks füüsika alal on uudse tuumamagnetresonantsi mõõtepea valmimine, kus uuritav pulbriline aine pöörleb madalal temperatuuril väga kiiresti. Testkatses mõõdetud spekter saadi 21 K juures 25 kHz pöörlemissagedusega, mis on maailmas esmakordne. Kasutati KBFI-s välja töötatud turbiini, mis toatemperatuuril saavutab kuni 70 kHz pöörlemissageduse. Madalal temperatuuril kiire pöörlemise saavutamiseks kasutatakse puhast heeliumgaasi, mida jahutatakse soojusvahetajate abil vedelat heeliumi kasutades. Meetod võimaldab suurt tundlikkuse tõusu ja samuti uudsete objektide uurimist seni kättesaamatutel temperatuuridel.
• Eesti füüsikute eestvedamisel on Eesti liitunud rahvusvaheliste NorduGrid ja EGEE hajusarvutusprojektiga. KBFI on juba mitmeid aastaid osalenud CERNi CMS (Compact Muon Solenoid) eksperimendis ja teinud sellega seoses tihedat koostööd NorduGridi ja EGEE-ga. 17. novembril ja 16. detsembril toimusid avatud seminarid Tartus ja Tallinnas, kus teemaks olid arvutusressursid, hajusarvutused ja arvutusklastrid kohalikus täppisteaduses.
• Tallinna Pedagoogikaülikoolis toimub koostöö Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga grandi „Tihe magnetiseeritud plasma“ alusel, grandihoidja Ülo Ugaste.

1. Universumi mikromaailm. Koostanud-toimetanud Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe. Tallinn, 2003, 416 lk.
2. Eesti kiirguskliima teatmik. Koostanud V. Russak ja A. Kallis. Tallinn, 2003, 384 lk.
3. e-Learning in Science and Environmental Education. University of Tartu, 2003, 93 lk.

• Peeter-Enn Kukk 2. IX 1934 – 11. II 2003 11. veebruaril lahkus meie hulgast TTÜ füüsikainstituudi professor Peeter-Enn Kukk. P.-E. Kukk lõpetas Tartu Ülikooli füüsika osakonna 1960. a suunamisega Tallinna Elektrotehnika Tehasesse. 1961. a siirdus ta teadustööle Tallinna Polütehnilisse Instituuti ja jäi sellele truuks elu lõpuni. 1968. a kaitses ta kandidaadiväitekirja ja 1984. aastal Sverdlovskis doktoriväitekirja. Professori kutse omistati talle 1986. aastal. P.-E. Kuke juhendamisel on kaitstud 8 kandidaadiväitekirja ning tema loodud pooljuhtmaterjalide laboratoorium on teadustööga kogunud riiklikke preemiaid ja tuntust kogu maailmas. P.-E. Kukk oli haruldaselt hea lektor. Tema loenguid mäletatakse aastakümneid, lähimad kaastöötajad peavad teda oma parimaks õpetajaks.
• Leo Sorgsepp 1. V 1928 – 1. IX 2003 1. septembril 2003 tabas Eesti füüsikute ja astrofüüsikute peret raske kaotus – parandamatu raske haiguse tagajärjel lahkus 76. eluaastal meie hulgast Tartu Observatooriumi kauaaegne töötaja, Eesti teaduspreemia laureaat Leo Sorgsepp. Leo Sorgsepp sündis töölisperekonna ainsa lapsena Tartus 1. mail 1928. Tartu I Keskkooli lõpetas ta 1947. aastal ja omandas seejärel Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsiku kvalifikatsiooni 1952. aastal. Pärast 3-aastast pedagoogitööd asus Leo Sorgsepp tööle Füüsika ja Astronoomia Instituuti, algul aspirandi, seejärel aga teadurina astrofüüsika erialal. Astrofüüsikas olid tema uurimistemaatikaks algul füüsikalised protsessid planetaarudukogudes, hiljem aga lähiskaksiktähtede füüsika probleemid, kusjuures ta teostas mahukaid vaatlustöid ja vaatlustulemuste lahtimõtestamist koostöös kaasautoritega. Leo Sorgsepa lemmikobjektiks oli lühiperioodiline lähiskaksiktäht VW Cephei, eriti selle süsteemi komponenttähtede atmosfäärides toimuvad füüsikalised protsessid. Aastate möödudes aga ilmneb järjest enam Leo Sorgsepa loomulik kalduvus teoreetilise füüsika ja eriti aine ehituse teoreetiliste probleemide suunas. Teda köitsid matemaatilise mitteassotsiatiivsuse füüsikaline olemus ja sellega seoses mitteassotsiatiivsete hüperkompleksarvude oktonioonide ja sedenioonidega seotud sümmeetriarühmade kasutamisvõimalused elementaarosakeste süstemaatikas. Viljakaks kujunes tal siin koostöö Jaak Lõhmusega ja see viis Leo Sorgsepa, Jaak Lõhmuse ja Eugen Paali Eesti teaduspreemiani 1994. aastal. Mitteassotsiatiivsusega seotud probleemide ring osutus võrdlemisi laiaks. Leo Sorgsepa põhiliseks tulemuseks kujunes assotsiatiivsete algebrate jaoks hästi defineeritud maatriksesituse teatava loomuliku üldistuse, nn. assotsiatiivse projektsiooni kasutuselevõtt mitteassotsiatiivse oktonioonalgebra jaoks, mis omakorda lubas Diraci võrrandi oktonioonformuleeringu kaudu konstrueerida fundamentaalfermionide kvarkide ja leptonite laengulise spektri. Lihtsamalt ja lühemalt: fermionide põhivõrrandi oktonioniseerimine viib assotsiatiivse projektsiooni kaudu aine süvaehituse põhikujundini. Leo Sorgsepp ei katkestanud innuka uurijana teadustööd ka pensionäripõlves, pühendudes sellele jäägitult ja kandes eneses lootusi jõuda veel lahti mõistatada mitmeid osakestefüüsika ja Universumi tekke fundamentaalseid probleeme. Selliseks jäi ta kuni viimaste elupäevadeni ja jääb veel kauaks püsima meie mälestustes.
• Vello Ross 21. XIII 1935 – 26. X 2003 Vello Ross sündis Väike-Maarja lähistel Kõrtsi külas. Tema koolitee algas Kiltsis ja Avispeal, jätkus hiljem Väike-Maarja Keskkoolis, mille lõpetas 1955. a. Samal sügisel astus ta Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsika osakonda. Sealt sai Vello Ross 1960. a diplomi geofüüsiku ja keskkooli füüsikaõpetaja kvalifikatsiooniga ning asus tööle tolleaegsesse Füüsika ja Astronoomia Instituuti atmosfäärifüüsika sektorisse nooremteadurina. Kandidaadikraadi kaitses Vello Ross 1970. a. Aastatel 1972–1981 töötas V. Ross TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis vanemteadurina, seejärel 1981–2001 Eesti Põllumajandusülikooli füüsika kateedris, olulise osa sellest ajast kateedri juhatajana. Lisaks pidas ta loenguid ka Tartu Ülikoolis. Viimased aastad töötas ta Tartu Observatooriumis, jätkates samal ajal loengute pidamist Tartu Ülikoolis ja Türi Kolledžis. Vello Rossi peamiseks teaduslikuks uurimisteemaks oli taimkatte struktuuri kirjeldamine kvantitatiivsete meetoditega. Olulisel kohal tema töös olid suvised välitööd andmete kogumiseks nii põldudel kui metsades, viimastel aastatel ka energiavõsas. V. Rossi poolt välja töötatud nn mudeltaime meetod taimkatte keeruka struktuuri kirjeldamisel osutus väga otstarbekaks. Just taimkatte struktuuri kvantitatiivsel kirjeldamisel baseerub taimkatte kiirgusrežiimi teooria, mis arendati oluliselt välja Tartu biofüüsikute poolt eesotsas akad Juhan Rossiga. Vello Ross oli aktiivne Eesti Loodusuurijate Seltsi liige, organiseeris äikesevaatlusi ning koostas selleks juhendi. Õpingute ajal ülikoolis kaitses ta teaduskonna ja ülikooli spordiau akadeemilises sõudmises. Ta oli üks Tartu Akadeemilise Meeskoori staažikamaid liikmeid alates 1955. a kuni surmani.

• TÜ FI vanemteaduri Jaak Lõhmuse ja ajakirja „Horisont“ toimetaja Rein Veskimäe initsiatiivil ning toimetamisel ilmus mahukas aimeraamat „Universumi mikromaailm“, milles Eesti osakestefüüsikud tutvustavad elementaarosakeste maailma ning selle seoseid maise ja taevase füüsikaga. Raamat sisaldab ligi 30 artiklit ja ulatusliku teatmeosa, autoriteks Harry Õiglane, Jaak Lõhmus, Ilmar Ots, Piret Kuusk, Ain Ainsaar, Paavo Helde, Helle Kaasik, Laur Palgi, Jüri Örd, Leo Sorgsepp, Rein Silberberg ja Elmar Vesman. Ta on mõeldud järjena kogumikule „Universum“ (koostajad Peep Kalv ja Rein Veskimäe, Tallinn, 1997) ja eelnevana kogumikule „Maa Universumis“ (koostajad Heldur Nestor ja Rein Veskimäe, Tallinn, 2004).
• TÜ FI teadusdirektor Henn Käämbre sai AS Loodusajakiri 2003. a üllatusauhinna Stephen Hawkingi raamatu “Universe in a Nutshell” eesti keelde tõlkimise eest (tõlge ilmus 2002, AS Entsüklopeediakirjastus).
• 17.–21. märtsini korraldasid TÜ AHHAA-keskus ja MTÜ Tartu Tähetorni Astronoomiaring koolivaheaja üritusi. Iga päev töötas šokolaadilabor Tähetorni auditooriumis, toimusid AHHAA-keskuse planetaariumi etendused, vaatlused teleskoobiga (Kuu, Jupiter, Saturn) ja populaarteaduslikud loengud.
• 9. apr toimunud Tallinna Reaalkooli teaduste päeval esinesid Urmas Nagel loenguga „Varjatud mateeria ja varjatud energia“ ja Toomas Rõõm loenguga „Ülitugevad magnetväljad“, jätkates KBFI igakevadist traditsiooni füüsika tutvustamiseks Reaalkooli vanemate klasside õpilaste seas.
• 17. okt esines KBFI direktor A. Samoson Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi aastapäeva teaduskonverentsil ülevaatega kaasaegse füüsika probleemidest. 5. dets külastas KBFI-d sama kooli delegatsioon (46 õpilast).
• 14. nov korraldas TÜ Tehnoloogia Instituut Tartus „Vanemuise“ kontserdimajas tehnoloogiapäeva, kus TÜ Füüsika Instituudi poolt esinesid Kaido Reivelt (laserid ja nende kasutusest nüüd ja tulevikus) ning Rünno Lõhmus (eksponaadid teravikmikroskoop ja eksimeerlaser).
• 21. nov toimus Tallinna Tehnikaülikoolis robotite võistlus „Robotex 2003“. Robotexi eesmärk on läbi aastate olnud mehhatroonika ja robotiteaduse võimaluste tutvustamine avalikkuse, eriti tudengite ja koolinoorte hulgas, samuti ülikooli ettevõtlus- ja teaduspartnerite seas (lisainfo www.robotex.ee).
• Füüsika ja astronoomia populariseerimist jätkas TÜ teaduskeskus AHHAA. 2003. aastal toimus 3 suuremat näitust: „Ahhaa, šokolaadilabor!“ Tallinnas, „Ahhaa muuseumi aidas!“ Pärnus ja „Ahhaa, mullid ja nullid!“ Tartus.
• Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi töötajad T. Aas ja V. Harvig jätkasid Tallinna Tähetornis tööd noorte astronoomiahuvilistega.
• Tartu Observatooriumi külastas aasta jooksul 230 gruppi ca 6000 huvilisega. Kevadel tehti kolm avalikku vaatlusõhtut Jupiteri ja Saturni vaatlemiseks, augustis näidati huvilistele Marssi. Stellaariumisse osteti annetatud raha eest meediaprojektor ja programm Starry Night, mis võimaldab arvuti abil seinale projekteerida kõike seda, mida tavaliselt näidatakse spetsiaalsete kalliste planetaariumide projektoritega, s.t tähistaeva liikumist, tähtkujusid, planeete ja nende liikumist, Galaktika ehitust jne.
• Tartu Tähetorni astronoomiaring on aktiivselt tegutsenud kogu aasta, viies läbi laiale huvilisteringile mõeldud loenguid ja vaatlusi. Regulaarselt ilmub veebiajakiri „Vaatleja“, mille leiate aadressilt http://www.obs.ee/.
• KBFIs on korraldatud ekskursioone koolilastele.
• Noorte teadlaste teadustööde riikliku konkursi tulemustest:

— riiklikud preemiad:

* I preemia – Mihkel Kree, Aigar Vaigu (Hugo Treffneri Gümnaasium) – „Lääts optilise paralleelprotsessorina Fourier’ teisendusteks“ (juhendaja Peeter Saari);

* III preemia – Sven-Erik Enno, Kaupo Mändla (Türi Gümnaasium) – „Kliimamuutused Eestis ja Euroopas 1945 –2002“ (juhendaja Sirje Haav);

— konkursi eripreemiad:

* Tartu Ülikooli teaduskeskuse AHHAA eripreemia – Marko ja Marek Tooming (Türi Gümnaasium) – „Jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendusvõimalusi Türi Gümnaasiumi valgustussüsteemi näitel“ (juhendajad Reiu Sootla ja Sirje Haav);

* eripreemia särava esitluse eest – Peeter Jürviste (Ants- la Gümnaasium) – „Võrumaa linnade keskkonnaprobleemid ja nende teadvustamine elanikkonna poolt“ (juhendaja Aarne Tõldsepp).

— Eesti esindajana läheb 2003. aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Mihkel Kree ja Aigar Vaigu (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Lääts optilise paralleelprotsessorina Fourier’ teisendusteks“.

— Eduka õpilaste teadustööde juhendamise eest sai preemia 1500 krooni Peeter Saari (TÜ FI).

• 30.–31. märtsini toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaadi lõppvoor.

Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus

I Autasustada eriauhindadega

* Fjodor Novožilov (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium) – Füüsika Instituudi eriauhind;

* Aleksandr Morozenko (10. klass, Narva Humanitaargümnaasium) – Eesti Füüsika Seltsi eriauhind;

* Karl Kruuse (9. klass, Nõo Põhikool) ja Monika Päri (8. klass, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium) – MTÜ Loodusajakirja eriauhinnad.

II Autasustada 1. järgu diplomiga — Keskkooli arvestuses:

* Fjodor Novožilov (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

* Mihkel Kree (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium).

— Põhikooli arvestuses:

* Artur Kornijenko (9. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

* Karl Kruuse (9. klass, Nõo Põhikool).

III Autasustada 2. järgu diplomiga

— Keskkooli arvestuses:

* Aleksandr Morozenko (10. klass, Narva Humanitaargümnaasium),

* Dmitri Derkatš (10. klass, Tallinna Läänemere Gümnaasium),

* Siim Ainsaar (10. klass, Tallinna Reaalkool),

* Sander Sõnajalg (12. klass, Tallinna Reaalkool),

* Andrei Anissimov (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium).

— Põhikooli arvestuses:

* Oleg Jelissejev (9. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium),

* Jürgen Lina (9. klass, Vastse-Kuuste Kool),

* Mihkel Heidelberg (9. klass, Gustav Adolfi Gümnaasium),

* Aleksei Filippov (8. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium),

* Andrei Lošitski (8. klass, Narva Humanitaargümnaasium).

IV Autasustada 3. järgu diplomiga

— Keskkooli arvestuses:

* Oleg Košik (12. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool),

* Vitali Perov (10. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium),

* Ove Kangur (10. klass, Tallinna Reaalkool),

* Mattias Linnap (10. klass, Tallinna 21. Kool),

* Andres Tiko (12. klass, Tallinna Reaalkool),

* Karel Aru (10. klass, C. R. Jakobsoni Gümnaasium).

— Põhikooli arvestuses:

* Joonas Sova (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Mihhail Komaško (8. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium),

* Mihhail Bõtšinski (9. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium),

* Sander Pajusalu (8. klass, Tartu Tamme Gümnaasium),

* Andres Tamm (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Jevgeni Martjušev (8. klass, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium),

* Timur Ader (9. klass, Viljandi Vene Gümnaasium).

V Autasustada järguta diplomiga

— Keskkooli arvestuses:

* Aigar Vaigu (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium),

* Andre Kaldamäe (12. klass, Tallinna Reaalkool),

* Indrek Tallo (12. klass, Tallinna Reaalkool),

* Margus Sepp (11. klass, Tallinna Reaalkool),

* Konstantin Astapov (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium),

* Mihkel Pajusalu (10. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium),

* Ott Rebane (10. klass, Tallinna Reaalkool),

* Riho Taba (11. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium),

* Vladislav Belous (10. klass, Tallinna Humanitaargümnaasium),

* Tõnis Kusmin (11. klass, Nõo Reaalgümnaasium),

* Andres Hunt (11. klass, Pärnu Koidula Gümnaasium),

* Erik Jaaniso (10. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium),

* Hardi Veermäe (11. klass, Viljandi Paalalinna Gümnaasium),

* Taavi Vaikjärv (11. klass, Tallinna Reaalkool),

* Madis Lõhmus (11. klass, Nõo Reaalgümnaasium).

— Põhikooli arvestuses:

* Holger Haas (9. klass, Viira Kool),

* Siim Tolk (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Monika Päri (8. klass, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium),

* Rivo Laks (9. klass, Pärnu Ühisgümnaasium),

* Sander Kõiv (9. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium),

* Mari Rohtla (9. klass, Tallinna Reaalkool),

* Aleksandr Bitjukov (8. klass, Lasnamäe Vene Gümnaasium),

* Aleksei Vlassov (9. klass, Tallinna Mustamäe Üldhariduskool),

* Nikolai Voitsehhovski (8. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium),

* Tatjana Sokolova (8. klass, Jõhvi Vene Gümnaasium).

VI Autasustada eridiplomiga

* Karl Kruuse (9. klass, Nõo Põhikool) – põhikooli raskeima ülesande parima lahenduse eest;

* Monika Päri (8. klass, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium) – parim tütarlaps põhikooli vanuserühmas.

VII Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele:

Artur Lihh (Tallinna Mustamäe Üldhariduskool), Elmu Mägi (Pärnu Koidula Gümnaasium), Ene Toodo (Viljandi Paalalinna Gümnaasium), Hilja Iher (Viira Kool), Jaak Saukas (Tallinna Reaalkool), Jüri Kaljurand (Gustav Adolfi Gümnaasium), Kadri Mitt (Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium), Lilian Tambek (C. R. Jakobsoni Gümnaasium), Ljubov Šugajeva (Lasnamäe Vene Gümnaasium), Madis Reeman (Hugo Treffneri Gümnaasium), Maie Tibar (Tallinna 21. Kool), Mare Kalle (Rapla Vesiroosi Gümnaasium), Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), Mart Kuuskmann (Pärnu Ühisgümnaasium), Mihhail Jemeljanov (Narva Pähklimäe Gümnaasium), Nadežda Tšerkašina (Narva Humanitaargümnaasium), Nelli Afonina (Narva Pähklimäe Gümnaasium), Olga Astahhova (Tallinna Läänemere Gümnaasium), Peet-Märt Irdt (Nõo Reaalgümnaasium), Reet Lahe (Vastse-Kuuste Kool), Rimma Kvjatkovskaja (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Rita Romaškevitš (Jõhvi Vene Gümnaasium), Robert Štšerbakov (Tallinna Humanitaargümnaasium), Salima Ader (Viljandi Vene Gümnaasium), Tatjana Beloussova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Tiiu Üts (Tartu Tamme Gümnaasium).

VIII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil

* Fjodor Novožilov (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium).

IX Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks

* Mihkel Kree, Aleksandr Morozenko, Dmitri Derkatš, Jaanus Sepp, Siim Ainsaar, Sander Sõnajalg, Andrei Anissimov, Oleg Košik, Vitali Perov, Ove Kangur, Mattias Linnap, Andres Tiko, Karel Aru, Aigar Vaigu, Andre Kaldamäe, Riho Taba, Andres Hunt.

Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees

Ly Sõõrd, komisjoni esinaine

Tartus 31. märts 2003. a.

• 12. veebr toimus Tartu Ülikoolis I akadeemiline füüsikaolümpiaad, mille võitis füüsika eriala 2. a üliõpilane Endel Soolo. 2.–3. kohta jagasid sama kursuse üliõpilane Alar Ainla ja füüsika 1. a doktorant Valter Kiisk, 4.–5. kohta 3. a üliõpilane Alar Mitt ning 4. a üliõpilane Sander Mirme. Olümpiaadi parima (ja ainsa) tütarlapse eripreemia pälvis 3. a füüsikatudeng Heli Valtna. Kokku osales 15 üliõpilast ja kraadiõppurit.
• 2.–11. aug Taiwanis Taipeis toimunud 34. rahvusvahelisel füüsikolümpiaadil pälvis hõbemedali Mihkel Kree (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja diplomi Fjodor Novožilov (Narva Humanitaargümnaasium). Eesti võistkonda kuulusid veel Aleksandr Morozenko (Narva Humanitaargümnaasium), Jaanus Sepp (lõpetanud Tallinna Reaalkooli) ja Sander Sõnajalg (Tallinna Reaalkool). Võistkonna esindajatena olid kaasas Jaan Kalda (TTÜ Küberneetika Instituut) ja Jaak Kikas (TÜ füüsikaosakond).

Eesti Füüsika Seltsi korraldusel toimusid 13. ja 14. veebruaril Tartus Eesti XXXIV füüsikapäevad. Esitati 12 suulist ja 10 stendiettekannet. EFSi aukirjaga tunnustati Ülle Kikase tööd füüsikahuvi äratamisel noorte hulgas ning „GLOBE“ programmi ja internetipõhiste õppematerjalide korraldamisel ning Jaak Lõhmust ja Rein Veskimäed algupärase eestikeelse aimeraamatu „Universumi mikromaailm“ mõtte algatamise ja teostamise eest. Preemia parima üliõpilaste stendiettekande eest anti Margo Plaadole, Kristjan Saalile ja Tanel Tättele.

Füüsikapäevade esimesel päeval toimus EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne, võeti vastu õpilaspreemia statuut ning arutati rahvusvahelise füüsika-aasta korraldust aastal 2005. Uuteks juhatuse liikmeteks valiti Tõnu Laas ja Raivo Stern.

Ilmus EFSi aastaraamat 2003 (toimetajad Anna Aret ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee haldab Jaak Jõgi ning EFSi kodulehte toimetasid Andi Hektor ja Kaido Reivelt. EFS registreeris domeeni aadressiga www.fyysika.ee ja sellega seoses muutus ka seltsi kodulehe aadress, mis on nüüd http://www.fyysika.ee/efs.

Märtsis toimunud Eesti koolinoorte 51. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Holger Haas.

Koolifüüsika osakonna ja TÜ koolifüüsika keskuse koostööna toimus 24. märtsil füüsikaõpetajate päev (korraldasid H. Voolaid, O. Krikmann ja J. Susi). Kuulati 8 ettekannet ja arutati füüsikaõpetuse päevaprobleeme. Esmakordselt toimus Jaak Jõgi eestvedamisel EFSi füüsikaõpetajate suvekool 28.–30. juunil Nõos. Koolis kuulati loenguid tänapäeva füüsikast ja füüsikaõpetusest, külastati Tõravere observa- tooriumi ja TÜ Füüsika Instituuti. Suvekoolis oli 19 osavõtjat.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati aruandeaastal ka kaks noorte füüsikute kooli. Suvekool toimus 18.–20. juunil Türisalus (korraldajad Andi Hektor ja Ahto Kuusk) ning selle kavas oli 16 akadeemilist tundi loenguid, pikemalt arvutusfüüsikast, teadusarvutustest, mittelineaarsest optikast ja infotehnoloogiast. Osavõtjaid oli 46. 8.–10. oktoobril korraldati Andi Hektori ja Margus Saali eestvedamisel Käärikul järjenumbrilt juba kuues sügiskool. 57 osavõtjat 4 kõrgkoolist kuulasid kolme päeva jooksul 18 akadeemilist tundi loenguid, sh sünkrotronkiirgusest, molekulaardünaamikast, teadlaste ja ettevõtjate koostööst ning osakeste- ja kiirgusfüüsikast. Esimest korda oli sügiskoolis välismaine lektor.

Alustati ettevalmistusi rahvusvaheliseks füüsika-aastaks 2005. Kaido Reivelti eestvedamisel on juba käivitunud füüsikute esinemised hommikutelevisioonis, plaanis on füüsikaportaali loomine, akadeemilised füüsikaloengud, teadusbuss ja palju muudki.

EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse (EPS), mis koondab 38 rahvuslikku füüsikaühingut. Arvo Kikas osales EPS nõukogu istungil ja Kaido Reivelt rahvusvahelise füüsika aasta korraldusele pühendatud EPS korraldatud nõupidamisel „European Preparatory meeting for the WYP“. EFS osaleb EPS poolt koordineeritud rahvusvahelise füüsika-aasta (WYP 2005) ürituste rahastamiseks mõeldud europrojektis. EFSi 2004. aasta liikmemaksu Euroopa Füüsikaühingule (1337.70 EUR) tasus Eesti Teaduste Akadeemia. 2004. a kuulus EFSi 185 aktiivset liiget.

2004 aastal valis juhatus seltsi teiseks auliikmeks akadeemik Jaan Einasto.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2004 rahaliselt Tartu Observatoorium, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusfond, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikooli Avatud Ülikool, Füüsika Instituut ning füüsikaosakond. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist. Tartus, 22. veebruaril 2005. a. Eesti Füüsika Seltsi esimees Arvo Kikas

• 5. jaanuaril asus Ergo Nõmmiste tööle TÜ Füüsika Instituudi direktorina. Teadusdirektorina töötab alates 1. juulist Marco Kirm, senine teadusdirektor Henn Käämbre jätkab tööd direktsiooni nõunikuna.
• 2. märtsil valis Tartu Observatooriumi teadusnõukogu Tartu Observatooriumi direktoriks teiseks ametiajaks praeguse direktori Laurits Leedjärve. 16. märtsil kinnitas selle otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjon.
• 22. märtsil valiti Tartu Observatooriumis teaduriteks astrofüüsika erialal Lilli Sapar, Alar Puss ja Kalju Annuk, kosmoloogia erialal Peeter Tenjes, atmosfäärifüüsika erialal Madis Sulev ja Matti Mõttus ning järeldoktori ametikohale atmosfäärifüüsika erialal Oleg Okulov.
• 7. aprillil valiti Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna valimiskogu istungil dekaaniks keemilise füüsika prof Peeter Burk.
• TÜ Füüsika Instituudis valiti vanemteaduriteks (tähtajaga 1. jaan 2005 – 31. dets 2009) Margus Rätsep optika ja spektroskoopia erialal, Teet Uustare pinnafüüsika erialal, Hugo Mändar röntgenstruktuuranalüüsi erialal, Mati Haas tahkiseteooria erialal ning Ilmar Kink, Viktor Palm ja Rein Ruus tahkisefüüsika erialal. Teaduriteks (tähtajaga 1. juuli 2004 – 30. juuni 2007) valiti Juri Maksimov optika erialal ning Sergei Dolgov, Aleksandr Ellervee, Irina Kudrjavtseva ja Pavel Rubin tahkisefüüsika erialal.
• 1. septembril asus TTÜ füüsikainstituudi direktori kohuseid täitma Pavel Suurvarik. Füüsikainstituudi rakendusfüüsika õppetooli professoriks valiti Jüri Krustok (õppetooli juhataja alates 01.09.04) ja füüsikalise geoloogia õppetooli professoriks Rein Vaikmäe. Füüsikainstituudi assistendina asus tööle Marika Vallikivi.
• Septembris astus ametisse uus TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna dekaan orgaanilise keemia professor Margus Lopp, keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaaniks valiti taas professor Andres Öpik.
• 8. septembril toimus Tartu Observatooriumi teadustöötajate üldkoosolek, kus vastavalt põhimäärusele valiti 8 teadusnõukogu liiget. Valituks osutusid Kalju Eerme, Jaan Einasto, Tõnu Kipper, Andres Kuusk, Tiit Nilson, Jaan Pelt, Enn Saar ja Arved Sapar.
• 12. oktoobril valiti korralistel valimistel KBFI teadusnõukogu esimeheks Mart Saarma ja aseesimeheks Tõnis Pehk. KBFI teadusnõukogu uuteks liikmeteks valiti Valdur Saks ja Martti Raidal.
• 29. novembril valiti Tartu Observatooriumis teadurite ametikohtadele astrofüüsika erialal Anna Aret ja Raivo Poolamäe, kosmoloogia erialal Ivan Suhhonenko ning atmosfäärifüüsika erialal Urmas Peterson ja Mait Lang.
• 1. detsembril alustas Eesti Teaduste Akadeemia presidendina tööd Eesti Biokeskuse direktor, TÜ evolutsioonilise bioloogia professor bioloogiadoktor Richard Villems.
• 17. detsembril kinnitas TÜ nõukogu Tartu Ülikooli füüsikumi statuudi. TÜ füüsikum on füüsikaga seotud struktuuriüksuste ühendus Tartu Ülikoolis. Algselt kuuluvad füüsikumi TÜ Füüsika Instituut ja füüsika-keemiateaduskonna füüsikaosakond.
• 17. detsembril avati pidulikult aadressil Akadeemia tee 15 Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone – Loodusteaduste maja, mis sai uueks koduks üheksa õppetooli ja ühe teaduslabori tudengitele, õppejõududele ning teaduritele. Majas paiknevad nii kaasaegsed õppelaborid üliõpilastele praktiliste tööde tegemiseks kui ka teaduslaborid.
• TÜ Füüsika Instituut on jätkuvalt Eesti teaduse tippkeskus ja kuni 30. märtsini ka Euroopa Ühenduse Tippkeskus.

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 8. apr kaitses TÜ doktorant Villu Repän väitekirja „Low current mode of negative corona“ („Negatiivse koroonalahenduse nõrga voolu staadium“) PhD kraadi saamiseks füüsikas optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja: dots Matti Laan (TÜ FKEF). Oponendid: dr Juri Akishev (Troitsk Institute for Innovation and Fusion Research, Russia) ja dr Henn Käämbre (TÜ FI).
• 15. okt kaitses TÜ doktorant Matti Mõttus väitekirja „Shortwave solar radiation field inside willow canopy“ („Lühilainelise päikesekiirguse väli pajuvõsas“) PhD kraadi saamiseks keskkonnafüüsika erialal. Juhendajad: prof Tiit Nilson (TO), akad Juhan Ross† (TO) ja prof Hannes Tammet (TÜ). Oponendid: dr Pauline Stenberg (Helsinki Ülikool) ja dr Piia Post (TÜ).
• 20. okt kaitses TÜ doktorant Aleksei Kotlov väitekirja „Oksianionnye diзlektriqeskie kristally: zonnaJI struktura i зlektronnye vozbuжdeniJI” („Dielektrilised oksianioonkristallid: tsoonstruktuur ning elektronergastused“) PhD kraadi saamiseks füüsikas tahkisefüüsika erialal. Juhendajad: f.-m.knd Vitali Nagirnõi (TÜ FI) ja prof Aleksandr Luštšik (TÜ FKEF). Oponendid: dr Vladimir Makhov (Lebedev Physical Institute, Moscow, Russia) ja dr Rein Kink (TÜ FI).
• 21. okt kaitses TÜ doktorant Jaak Talts väitekirja „Continous non-invasive blood pressure measurement: comparative and methodological studies of the differential servooscillometric method“ („Pidev mitteinvasiivne vererõhu mõõtmine: diferentsiaalse servoostsillomeetrilise meetodi metodoloogilised uuringud“) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsikas. Juhendaja: dr Rein Raamat (TÜ füsioloogia instituut). Oponendid: prof Kalju Meigas (TTÜ) ja prof Janis Spigulis (Läti Ülikool).
• 3. nov kaitses TÜ doktorant ja TÜ FI teadur Margus Saal väitekirja „Studies of pre-big bang and braneworld cosmology“ („Uurimusi Suure Paugu eelse Universumi ja braanimaailma kohta“) PhD kraadi saamiseks füüsikas teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja: dr Piret Kuusk (TÜ FI). Oponendid: dr Syksy Räsänen (Inglismaa, Oxfordi Ülikool) ja dr Enn Saar (TO).

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Vadim Boltruško „Theory of vibronic transitions between states with hard and soft local phonon dynamics“ („Vibroonsiirete teooria jäiga ja pehme lokaalse foonondünaamikaga seisundite korral“). Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Vladimir Hižnjakov (f.-m.dr, TÜ emeriitprofessor, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Nikolai Kristoffel (f.-m.dr, TÜ emeriitprofessor, TÜ FI vanemteadur), Olev Sild (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Els Heinsalu „Diffusion and coherence of Brownian particles in tilted periodic potentials“ („Browni osakeste difusioon ja koherentsus kallutatud perioodilistel potentsiaalidel“). Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ FKTF). Juhendajad: Teet Örd (f.-m.knd, TÜ FKTF dotsent), Risto Tammelo (f.-m.dr, TÜ FKTF professor). Oponendid: Romi Mankin (f.-m.knd, TPÜ professor), Jaan Kalda (f.-m.knd, TTÜ KübI vanemteadur).
• Vigen Issahhanjan „VirtualьnyH ЗPR spektrometr i ego ispolьzovanie na primere kristalla MgO:Be"(„’VirtualEPR Spectrometer’ ja tema kasutus MgO:Be kristalli näitel“). Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Tiit Kärner (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Lembit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF vanemteadur), Eduard Feldbach (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Erko Jakobson „Atmosfääri veeaurusisalduse parametriseerimine Läänemere regioonis“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Hanno Ohvril (f.-m.knd, TÜ FKKF dotsent). Oponendid: Viivi Russak (f.-m.knd, PhD geograafias, TO teadur), Marko Vana (PhD keskkonnafüüsikas, TÜ FKKF lektor).
• Raavo Josepson „Negatiivne koroona N2 + O2 segudes“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Matti Laan (f.-m.knd, TÜ FKEF dotsent). Oponendid: Märt Aints (f.-m.knd, TÜ FKEF vanemteadur), Aleksei Treštšalov (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Veera Krasnenko „Photophysics of Green and Blue Fluorescent Proteins“ („Rohelise ja sinise fluorestseeruva proteiini fotofüüsika“). Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKMF). Juhendaja: Koit Mauring (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Jaak Kikas (f.-m.knd, TÜ FKMF professor), Kõu Timpmann (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Mehis Kuusik „Täppistakistustermomeetrite stabiilsuse uurimine“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Toomas Kübarsepp (tehnikadoktor, AS Metrosert etaloniteenuste divis- joni juht). Oponendid: Olev Saks (PhD füüsikas, TÜ peametro- loog), Viktor Vabson (AS Metrosert teadur-etalonihoidja).
• Aleksandr Lissovski „Spectroscopic diagnostics of pulsed discharge in high-pressure rare gas mixtures“ („Impulsslahenduse spektroskoopiline diagnostika kõrgrõhulistes inertgaasisegudes“). Eriala: optika ja spektroskoopia (FKEF). Juhendaja: Aleksei Treštšalov (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja). Oponendid: Viktor Peet (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Matti Laan (f.-m.knd, TÜ FKEF dotsent).
• Markko Paas „Metsa kiirgusrežiimi uurimine CCD-radiomeetriga. Digitaalpiltide radiomeetriline korrektsioon“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Andres Kuusk (PhD geofüüsikas, TO vanemteadur). Oponendid: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur), Aare Luts (PhD keskkonnafüüsikas, TÜ FKKF teadur).
• Birgot Paavel „Peipsi järve vee optilised omadused“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Anu Reinart (PhD, TO teadur), Hanno Ohvril (f.-m.knd, TÜ FKKF dotsent). Opo- nendid: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur), Helgi Arst (f.-m.knd, geofüüsikadoktor, TÜ mereinstituudi vanemteadur).
• Anna Pugatšova „Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri iseloomu ja osakeste kogukontsentratsiooni seose uurimine õhumassi päritoluga“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Eduard Tamm (f.-m.knd, TÜ FKKF vanemteadur). Oponendid: Ülle Kikas (PhD, TÜ FKKF teadur), Matti Mõttus (MSc, TO teadur).
• Martti Pärs „Konfokaalne mikroskoopia üksikute kiirgustsentrite detekteerimiseks“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Viktor Palm (f.-m.knd, TÜ FI teadur). Oponendid: Kaido Reivelt (PhD, TÜ FI teadur), Koit Mauring (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Leho Roots „Alalispinge teravikkoroona fotoioniseeriva kiirguse neeldumine õhus“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Ants Haljaste (f.-m.knd, TÜ FKEF vanemteadur). Oponendid: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur), Jaan Susi (f.-m.knd, TÜ FKMF lektor). Tartu Ülikooli keemiaosakonna nõukogu magistrikomisjon
• Kristi Õige „Optimisation of oxygen-sensitive layer for fibreoptical sensor“ („Fiiberoptilise anduri hapnikutundliku kihi optimeerimine“). Eriala: füüsikaline ja analüütilise keemia. Juhendajad: Artur Suisalu (TÜ FI), Tea Avarmaa (TÜ FI), Lilli Paama (TÜ keemiaosakond). Retsensent: Koit Mauring (TÜ FI). Tallinna Pedagoogikaülikooli füüsika magistrinõukogu
• Kristiina Paunel „Värvilise müra poolt indutseeritud üleminekud sümbiootilistes ökosüsteemides“. Juhendaja prof Romi Mankin. Oponent Cand Sc TTÜ dotsent Erik Reiter.
• Marina Fatejeva „Investigation of the Kirkendall Effect in the Ternary Systems of Co-Ni-Fe and Cu-Ni-Fe“ („Kirkendalli efekti uurimine kolmekomponendilistes metallisüsteemides Co-Ni-Fe ja Cu-Ni-Fe“). Juhendaja prof Ülo Ugaste. Oponent PhD füüsikas TPÜ dotsent Tõnu Laas.

Tallinna Pedagoogikaülikooli füüsika didaktika magistrinõukogu

• Olga Kuzmina „Õpilaste füüsikaliste mõistete kujunemine füüsikatunnis“. Juhendaja prof Ülo Ugaste. Oponent MA füüsika didaktikas Tallinna Reaalkooli õpetaja Mart Kuurme. Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon
• Marek Vilipuu „Raskuskiirenduse kordusmõõtmiste tulemuste analüüs Põltsamaa-Lelle profiilil“. Juhendaja Joel Paesalu (TTÜ füüsikainstituudi lektor). Retsensendid Harli Jürgenson (EPMÜ Maamõõdu Instituudi dotsent) ja tehnikateaduste kanditaat Heldur Sildvee.
• Jaanika Sirkel „Gümnaasiumi ja ülikooli õppeinformatsiooni sidumine (reaalainete näitel)“. Juhendaja Ahto Lõhmus (TTÜ matemaatikainstituudi dotsent). Retsensendid Arvo Mere (TTÜ füüsikainstituudi lektor) ja Ebu Tamm (TTÜ matemaatikainstituudi dotsent).
• Margo Mäits „Kõverjoonte ja kõverpindade arvutigraafiline kä- sitlus kujutavas geomeetrias“. Juhendaja Harri Annuka (TTÜ insenerigraafika keskuse dotsent). Retsensendid Vello Vainola (TTK mehaanikateaduskonna dekaan) ja Leo Türn (TTÜ insenerigraafika keskuse lektor).
• Kerd Kaarus „Spinni 2 relativistlikud lainevõrrandid“. Juhendaja prof Rein-Karl Loide (TTÜ füüsikainstituut). Retsensendid prof Eugen Paal (TTÜ matemaatikainstituut) ja dots Pavel Suurvarik (TTÜ füüsikainstituut).

Helsinki Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonna rakendusteaduste osakonna litsensiaadikomisjon

• Tiiu Lember „The Renewal of Physics Curriculum in Estonia: Historical Changes in Physics Curriculum in Estonia“ („Füüsika õppekava uuendamine Eestis: ajaloolised muutused füüsika õppekavas Eestis“). Eriala: kasvatusteadused. Juhendaja: prof Jari Lavonen (Helsinki Ülikool). Oponendid: dr Katrin Niglas ja prof Kaarle Kurki-Suonio.

• TÜ füüsika-keemiateaduskonnas viidi sisse üliõpilaste lävendipõhine vastuvõtt. Füüsika ja materjaliteaduse erialade lävi oli 23 punkti 40st, infotehnoloofias (FK) 28 punkti 40st. Keskkonnatehnoloogia (FK) erialal lävendipõhist vastuvõttu ei rakendatud. Füüsika erialal oli riiklik koolitustellimus 34, avaldusi laekus 224 ja immatrikuleeriti 63. Materjaliteaduse erialal olid vastavad arvud 30, 187 ja 82 ning infotehnoloogia (FK) erialal 29, 98 ja 31. Keskkkonnatehnoloogia (FK) erialal, kus 20 riigieelarvelist kohta täideti konkursi korras, oli laekunud avaldusi 133 ja sissesaamise piir 23,7 punkti 40st. Lisaks immatrikuleeriti riigieelarvevälistele kohtadele füüsika erialal 3, infotehnoloogia (FK) erialal 7, materjaliteaduse erialal 1 ja keskkonnatehnoloogia (FK) erialal 5 üliõpilast.
• TÜ doktoriõppesse füüsika erialal võeti järgmised 14 õppurit:
  • Vadim Boltruško (juhendaja Vladimir Hižnjakov)
  • Alina Braziulene (juhendaja Henn Voolaid)
  • Els Heinsalu (juhendajad Martti Raidal, Teet Örd)
  • Vigen Issahhanjan (juhendaja Tiit Kärner)
  • Erko Jakobson (juhendaja Hanno Ohvril)
  • Raavo Josepson (juhendaja Matti Laan)
  • Kuno Kooser (juhendaja Arvo Kikas)
  • Veera Krasnenko (juhendaja Koit Mauring)
  • Aleksandr Lissovski (juhendaja Aleksei Treštšalov)
  • Anna Pugatšova (juhendaja Eduard Tamm)
  • Martti Pärs (juhendaja Jaak Kikas füüsika)
  • Leho Roots (juhendaja Ants Haljaste)
  • Ly Sõõrd (juhendaja Henn Voolaid)
  • Rainer Taniloo (juhendaja Kalev Tarkpea)
  • TÜ magistriõppesse füüsika erialal (4+2) võeti järgmised õppurid:
  • Reina Henn (juhendaja Henn Voolaid)
  • Kadri Hillermaa (juhendaja Lembit Sossi)
  • Kari Hinnov (juhendaja Kalev Tarkpea)
  • Kadri Isakar (juhendaja Enn Realo)
  • Julija Ivlijeva (juhendaja Arved Vain)
  • Aleksei Kirillov (juhendaja Mihhail Danilkin)
  • Marju Kleemann (juhendaja Artur Suisalu)
  • Aret Leetsaar (juhendaja Tõnis Eenmäe)
  • Madis Lobjakas (juhendajad Ants Lõhmus, Rünno Lõhmus)
  • Imre Mäger (juhendajad Peet-Henn Kingisepp, Jüri Vedru)
  • Natalja Ovetško (juhendaja Jüri Vedru)
  • Mariann Reissaar (juhendaja Henn Voolaid)
  • Dmitri Troškov (juhendaha Arvi Freiberg)
  • Heli Valtna (juhendaja Peeter Saari)
  • Artjom Vargunin (juhendaja Risto Tammelo)
  • Urmas Vesi (juhendaja Rünno Lõhmus)
• TÜ füüsikaosakonna infotehnoloogia magistriõppesse (3+2) võeti vastu Risto Rahu (juhendaja Eero Vainikko) ja Henri Valdmann (juhendaja Aadu Mirme).
• TÜ füüsika õpetajakoolitusse (3+2) võeti vastu Riina Leet (juhendaja Henn Voolaid) ja Marika Paas (juhendaja Henn Voolaid).
• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna põhiõppe lõpetasid:

– füüsika erialal:

∗ Marina Aleksejeva

∗ Egle Audova

∗ Sergei Burak

∗ Kadri Hillermaa

∗ Kadri Isakar

∗ Julija Ivlijeva

∗ Laur Kelder

∗ Aleksei Kirillov

∗ Raul Kivimäe

∗ Aret Leetsaar

∗ Imre Mäger

∗ Reet Ollik

∗ Nigul Olspert

∗ Natalja Ovetško

∗ Sigrid Rootsmaa

∗ Irina Smirnova

∗ Kristian Sägi

∗ Heli Valtna

∗ Artjom Vargunin – cum laude

– infotehnoloogia erialal:

∗ Artur Assor

∗ Janar Haidak

∗ Mihhail Karutin

∗ Inga Lentsius

∗ Kairit Mikkel

∗ Tarmo Needo

∗ Jaan Oder

∗ Bret Pellenen

∗ Priit Raag

∗ Martin Vahi

∗ Henri Valdmann

∗ Timo Vennik

∗ Ando Viispert

– füüsikalise infotehnoloogia erialal:

∗ Eero Korol

– materjaliteaduse erialal:

∗ Relika Alliksaar

∗ Marju Kleemann

∗ Kertriin Paabo

∗ Anni Ruudi

– õpetajakoolitus:

∗ Marina Aleksejeva

∗ Alexandra Korchounova

∗ Irina Smirnova

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna magistriõppe infotehnoloogia erialal (3+2) lõpetasid Kuldar Aas ja Andero Belov.
• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna õpetajakoolituse (3+2) lõpetasid Natalia Nazarova ja Nadežda Liss.
• TTÜ füüsikainstituudi juures õppisid:

– doktorantuuris:

∗ Enli Kiipli, juhendaja prof A. Soesoo

∗ Tambet Lember, juhendaja prof J. Elken

∗ Andri Jagomägi, juhendaja prof J. Krustok

∗ Reedik Kuldkepp, juhendaja prof A. Soesoo

∗ Tõnis Oja, juhendaja prof R.-K. Loide

∗ Dan Hüvonen, juhendajad U. Nagel ja T. Rõõm (KBFI)

∗ Ove Pärn, juhendaja prof J. Elken

∗ Veljo Sinivee, juhendaja prof R.-K. Loide

∗ Jaak Toomela, juhendaja dots M. Klopov

∗ Gennadi Lessin, juhendaja van.teadur U. Raudsepp (TTÜ MSI)

– magistratuuris:

∗ Ahto Kuusk, juhendaja dots M. Klopov

∗ Mario Mars, juhendaja vanemteadur V. Harvig

∗ Svetlana Vassiljeva, juhendaja vanemteadur U. Raudsepp (TTÜ MSI)

∗ Mario Kadastik, juhendaja vanemteadur M. Raidal (KBFI)

• TTÜ lõpetasid tehnilise füüsika õppesuunal loodusteaduse bakalaureuse kraadiga:

– Jelena Bespalova

– Annika Kriisa

– Riina Rõa

– Kert Tamm

– Mario Kadastik

– Liis Rebane

– Edith Soosaar

– Alo Uus

• Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpivad magistratuuris:

– Jaanis Priimets, juhendaja TPÜ prof Ülo Ugaste

– Rainer Randmeri, juhendaja TTÜ vanemteadur Tarmo Soomere

– Marko Reedik, juhendaja TTÜ vanemteadur Madis-Jaak Lilover

– Anneli Roode, juhendaja TPÜ prof Ülo Ugaste

– Erkki Soika, juhendaja TPÜ prof Romi Mankin

– Rando Tuvikene, juhendaja TPÜ professor Kalle Truus

• TPÜ bakalaureuseõppe füüsikaõpetaja erialal lõpetasid Liisi Räim ja Erkki Soika.
• Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad said:

– täppisteaduste valdkonnas:

∗ II preemia Heli Valtna (TÜ) – „Fokuseeritud X-laine kui tugevalt lokaliseeritud laialivalgumatu valgusimpulss“;

∗ Eripreemia Aleksei Krasnikov (TÜ) – „Spectroscopy of rare-earth-ions-containing phosphate glasses as perspective materials for scintillators“ („Haruldaste muldmetallide ioonesisaldavate fosfaatklaaside kui perspektiivsete stsintillatsioonimaterjalide spektroskoopia“);

∗ Eripreemia Katrin Teras (TPÜ) – „Stohhastiline resonants“;

∗ Diplomi Madis Ratassepp (TTÜ) – „Kajasignaalide hajumine silindrilistel koorikutel“;

– tehnikateaduste valdkonnas:

∗ Diplomi Riho Tarbe (TTÜ) – „Pulberpinded teisese kõvasulami baasil“;

∗ Diplomi Liina Kaupmees (TTÜ) – „Elektrokeemiliselt sadestatud CuInSe₂ kilede koostise ja morfoloogia uurimine“;

∗ Diplomi Valter Reedo (TÜ) – „Madaladimensiooniliste optiliste materjalide valmistamine sool-geelmeetodil“;

– bio-geoteaduste valdkonnas:

∗ Diplomi Peeter Somelar (TÜ) – „Segakihilise illiitsmektiidi morfoloogia ja struktuuri uurimine teravikmikroskoopia ja röntgenstruktuuanalüüsi meetoditega: Kinnekulle K-bentoniidi illitiseerumise mehhanism Balti Basseinis“.

• TÜ Füüsika Instituudi magistrandistipendiumi said Vigen Issahanjan (juh Tiit Kärner) ja Veera Krasnenko (juh Koit Mauring) ning bakalaureusestipendiumi Sergei Vlasov (juh Ants Lõhmus) ja Marju Kleeman (juh Artur Suisalu).
• >27. septembril määrati Ernst Julius Öpiku nimeline stipendium Tartu Ülikooli doktorandile Mari Burmeistrile.
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Eelsalu allfondi stipendium anti Ken Kallingule Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.

• 22.–24. jaan toimus Tallinnas KBFI-s rahvusvaheline nõupidamine NorduGrid-i projekti raames. NorduGrid on Põhjamaadesarendatav arvutusvõimsuste ja salvestusmahtude ühendamise projekt (lisainfo www.nordugrid.org).
• 13. ja 14. veebr korraldas Eesti Füüsika Selts TÜ füüsikahoones Eesti XXXIV füüsikapäevad. Esitati 12 suulist ja 10 stendiettekannet.
• 15. märtsil toimus Tartus TÜ Füüsika Instituudis NORFA finantseeritava koostöövõrgustiku nõupidamine „Sünkrotronkiirgusel baseeruv elektronspektroskoopia“ („Synchrotron-based electron spectroscopy“). Korralduskomiteed juhtis Arvo Kikas (TÜ FI), osavõtjaid oli 20 (Eesti, Norra, Rootsi, Taani). TÜ FI töötajad esitasid 2 suulist ja 3 stendiettekannet.
• 24. märtsil toimus TÜ füüsikahoones XXVI füüsikaõpetajate päev. Registreeritud osavõtjaid oli 62. Otsustati Koolifüüsika Ühingu asemele luua EFS koolifüüsika osakond ning edaspidi ühendada füüsikaõpetajate päev EFS füüsikapäevadega.
• 25. märtsil toimus TÜ füüsikaosakonnas seminar tähistamaks 200 aasta möödumist Tartust pärit maailmakuulsa füüsiku Heinrich Friedrich Emil Lenz’i sünnist. Ettekannetega esinesid Ivar Piir („Emil Lenz’i elust ja tööst“) ning Kalev Tarkpea („Lenzi reegel kui looduse fundamentaalprintsiip (demokatsetega)“).
• 13. apr toimus Eesti Teaduste Akadeemia hoones Eestist pärineva XX sajandi silmapaistvaima optiku Bernhard Schmidti 125. sünniaastapäevale pühendatud seminar. Ettekannetega esinesid Mihkel Veiderma, Tõnu Viik, Mihkel Jõeveer, Uno Veismann ja Vahur Mägi.
• 19.–21. apr toimus Tartus rahvusvaheline seminar „Baltic HIRLAM application to NORFA“, teemaks Läänemere piirkonna riikide koostöö atmosfääri dünaamika ja numbrilise ilmaennustuse alal. Osavõtjaid oli 10 (sh Soomest, Venemaalt, Leedust, Rootsist), esitati 10 ettekannet. Korraldaja prof Rein Rõõm (TÜ FKKF).
• 20.–21. apr toimus Tõraveres GOODS-i projektile (The Great Observatories Origins Deep Survey) pühendatud Tartu ja Tuorla Observatooriumi ühisseminar. Esitati 12 ettekannet.
• 14. mail toimus Eesti Elektroonikaühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli ühiskorraldusel XI rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverents „Elektroonika 2004“. Konverentsi juhatas Uljas Tamm Tallinna Tehnikaülikoolist.
• 30. maist 1. juunini toimus Pühajärvel rahvusvaheline (Soome-Eesti) seminar atmosfääriaerosooli osakeste mõõtmespektri ja aeroioonide liikuvusspektri kujunemise ja arengu teemal („Finnish-Estonian ion workshop“), millest võttis osa 28 teadlast, sh 13 Soomest 8 ettekandega. TÜ keskkonnafüüsika instituudi töötajatelt oli üks 30-minutiline ettekanne ja kaheksa 20-minutilist ettekannet. Korraldaja Eduard Tamm (TÜ FKKF).
• 7.–8. maini korraldas Tartu Observatoorium Tartus ajakirja „Astronomy and Astrophysics“ direktorite nõukogu traditsioonilise aastakoosoleku. Koos kirjastajate ja toimetajatega ulatus koosolekust osavõtjate arv ligi 30-ni, paljud neist külastasid ka observatooriumi Tõraveres.
• 2.–5. juunini toimus Käärikul sünkrotronkiirguse suvekool („Synchrotron Radiation Summer School“), kus oli 39 osavõtjat (Eesti, Soome, Rootsi, Ungari), eesti teadlased esitasid 4 suulist ja 2 stendiettekannet. Korralduskomitee: Ergo Nõmmiste (TÜ FI), Edvin Kukk (Oulu Ülikool).
• 18.–20. juunini korraldasid EFS noorfüüsikud Türisalu Puhkekeskuses noorfüüsikute II suvekooli kõigile füüsikahuvilistele.
• 6.–9. juulini toimus Tartus IV rahvusvaheline kaasaegsete optikamaterjalide ja -seadiste alane konverents (The Fourth International Conference on Advanced Optical Materials and Devices, AOMD-4), milles osales 95 teadlast Eestist, Iisraelist, Lätist, Leedust, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, USA-st ja Venemaalt. Korralduskomitee koosseis: Alar Gerst, Raivo Jaaniso, Arnold Rosental (esimees), Ilmo Sildos, Liivia Sildos, Aivar Tarre, Imbi Tehver (kõik TÜ FI). TÜ FI teadlased esitasid 14 ettekannet.
• 11.–16. juulini toimus Riias Läti Ülikoolis Läti Ülikooli Tahkisefüüsika Instituudi ja TÜ FI ühisel organiseerimisel XV rahvusvaheline konverents „Defektid dielektrilistes materjalides“ (The 15th International Conference on Defects in Insulating Materials, ICDIM-2004). Korralduskomitee kaasesimehed olid prof A. Luštšik (TÜ FI) ja prof I. Tale (Läti Ülikool), korralduskomiteesse kuulusid TÜ FI-st T. Kärner, V. Nagirnõi ja S. Zazubovitš. Konverentsi materjalid avaldatakse ajakirjas Phys. Stat. Solidi (c), külalistoimetajateks A. Luštšik, S. Zazubovitš ja I. Tale. Konverentsil oli 235 osavõtjat 30 riigist.
• 8.–10. okt toimus TÜ Kääriku Spordi- ja puhkekeskuses Eesti Füüsika Seltsi noorte füüsikute VI sügiskool, osavõtjaid oli 57. Organiseerijad: Margus Saal (TÜ FI), Andi Hektor (KBFI) ja Arvo Kikas (TÜ FI).
• 26. okt toimus TÜ Füüsika Instituudis seminar, mis oli pühendatud tuumasünteesi programmile „European Fusion Programme“ ja eesti teadlaste võimalikule osalusele selles programmis. Ülevaateettekande „European Fusion Programme“ esitas dr Barry Green (Scientific Officer, EU Directorate-General for Research). Eesti teadlaste osalusperspektiividest kõnelesid Aleksandr Luštšik (TÜ), Matti Laan (TÜ), Ülo Ugaste (TPÜ) ja Karl Rebane (TÜ FI ja ETA).
• 11. nov toimus Eesti Põllumajandusülikoolis Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents „Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine VI“, korraldajateks Eesti Biokütuste Ühing (Meeli Hüüs), EPMÜ (Valdur Tiit), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning SA Archimedes (Maria Habicht).
• 14. dets toimus Tartu Ülikoolis seminar, mis pühendatud Eesti TA liikme, füüsikadoktori professor Paul Kardi 90ndale sünniaastapäevale. Ettekande „Meenutades Paul Kardi (15.12.1914 – 3.09.1985)“ esitas Ivar Piir.

• Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis riigi teaduspreemia TÜ Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur, akadeemik, füüsika-matemaatikadoktor Tšeslav Luštšik.
• Riigi teaduspreemia said:

– täppisteaduste alal TÜ Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur, füüsika-matemaatikadoktor, emeriitprofessor Nikolai Kristoffel ja TÜ füüsika-keemiateaduskonna dotsent, füüsika-matemaatikakandidaat Teet Örd tööde tsükli „Magneesiumdiboriidi ülijuhtivuse mehhanism“ eest;

– geo- ja bioteaduste alal TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur geofüüsikadoktor Helgi Arst tööde tsükli „Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusväli“ eest;

– tehnikateadusete alal TTÜ Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna vanemteadur füüsika-matemaatikakandidaat Arkadi Berezovski töö „Faa- sisiirdefrondid martensiitsetes tahkistes“ eest.

• TÜ FI tuumaspektroskoopia labori juhataja dr Enn Realo sai EV haridus- ja teadusministri preemia.
• Tartu Linna Volikogu andis Tartu linna aukodaniku nimetuse ning sellega kaasneva Tartu Suurtähe TO vanemteadurile akad Jaan Einastole.
• Maikuus valiti TÜ füüsikaosakonna vilistlane Edwin Kukk (PhD Oulu Ülikoolis 1996. a) Turu Ülikooli materjaliteaduse korraliseks professoriks alates 1. sept 2004.
• Septembris pälvis TÜ molekulaartehnoloogia doktorant Tanel Tätte (juh Ants Lõhmus, TÜ FI) Hispaanias nanotehnoloogia uute suundade konverentsil (Trends in Nanotechnology, Segovia, 13-17 Sept) diplomi ja preemia oma ettekande eest.
• 1. okt tähistati pidulikult Tõraveres uue observatooriumi avamise 40. aastapäeva. Aastapäeva jäävad meenutama tänukirjad Haridus- ja Teaduministeeriumilt ning Eesti Teaduste Akadeemialt.
• Oktoobris said erinevate valdkondade tippteadlasi ühendava Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liikmeteks Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Eesti TA president Jüri Engelbrecht, Eesti haridusminister prof Toivo Maimets ja TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop. Juba varasemast ajast kuuluvad liikmeskonda Eesti TA akadeemikud Karl Rebane ja Jaan Einasto ning TTÜ füüsikalise geoloogia professor Rein Vaikmäe.

Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseeritavaid teadusteemasid 2004. aastal

Tartu Ülikool

1. Jaak Aaviksoo – Kiirguse, plasma ja tahkise vastasmõju optilisspektroskoopilised uuringud (0181791s01) 2001–2005, 802 000 kr
2. Lembit Pung – Laia keelutsooniga dielektriliste ja optiliste materjalide süntees ja füüsikalised omadused (0182134s02) 2002–2006, 675 000 kr
3. Rein Rõõm – Atmosfääriprotsesside dünaamiline ja statistiline modelleerimine (0182133s02) 2002–2006, 2 009 000 kr
4. Agu Laisk – Taimede fotosüntees ja selle seos keskkonnatingimustega (0182535s03) 2003–2007, 1 110 000 kr
5. Rein Tamsalu – Läänemere ja Eesti suurjärvede ökosüsteemi matemaatiline modelleerimine ning operatiivse prognoosimudeli koostamine (0182589s03) 2003–2007, 1 040 000 kr
6. Risto Tammelo – Stohhastilised protsessid mittetasakaalulistes füüsikalistes süsteemides (0182647s04) 2004–2008, 820 000 kr

TÜ Füüsika Instituut

1. Enn Realo – Eesti keskkonna radioaktiivsus ja kiirgusdoos (0382144s02) 2002–2006, 735 000 kr
2. Vladimir Hižnjakov – Aine süvastruktuuri teooria (0382145s02) 2002–2006, 2 473 000 kr
3. Peeter Saari – Laserfüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad (0382146s02) 2002–2006, 2 145 000 kr
4. Aleksandr Luštšik – Fundamentaalnähtused laia keelutsooniga materjalides ja nende rakendusperspektiivid (0382148s02) 2002–2006, 3 073 000 kr
5. Kristjan Haller – Nanostruktuursed materjalid (0382149s02) 2002–2006, 2 569 000 kr
6. Jaak Kikas – Valgustundlike materjalide laserspektroskoopia ja nende rakendused (0382150s02) 2002–2006, 2 050 000 kr
7. Arvi Freiberg – Biofüüsikalised elementaarprotsessid ja nende dünaamika (0382147s02) 2002–2006, 1 143 000 kr

Tallinna Tehnikaülikool

1. Urve Kallavus – Ainete ja materjalide struktuuriuuringud (0141752s01) 2001–2005, 601 000 kr
2. Andres Öpik – Elektrit juhtivate polümeeride omaduste ja kasutamisvõimaluste uurimine mitmekihilistes struktuurides (0142080s02) 2002–2005, 733 000 kr
3. Priit Kulu – Pihustus- ja sadestuspinded (materjalid, tehnoloogia, omadused) (0142082s02) 2002–2005, 1 200 000 kr
4. Hiie Hinrikus – Bioelektriliste signaalide interpreteerimine (0142084As02) 2002–2006, 891 000 kr
5. Malle Krunks – Nano ja submikroonsete kilede keemia ning tehnoloogia (0142515s03) 2003–2007, 536 000 kr
6. Enn Mellikov – Pooljuhtpäikeseenergeetika materjalide keemia, füüsika ja tehnoloogia (0142516s03) 2003–2007, 1 647 000 kr
7. Ülo Rudi – Disperssete (gaas-tahked osakesed) vooluste teooria arendamine ja rakendused energeetikas (0812526s03) 2003–2007, 936 000 kr

TTÜ Meresüsteemide Instituut

1. Jüri Elken – Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid muutuvates kliimatingimustes (0822522s03) 2003–2007, 1 226 000 kr
2. Tarmo Soomere – Rannikumere dünaamika ja optika (0822523s03) 2003–2007, 1 002 000 kr

Tartu Observatoorium

1. Jaan Einasto – Struktuuride areng Universumis kaugest minevi- kust tänapäevani (0062465s03) 2003–2007, 2 300 000 kr 
2. Tõnu Kipper – Tähtede ehitus, keemiline koostis ja evolutsioon (0062464S03) 2003–2007, 2 589 000 kr
3. Tiit Nilson – Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused (0062466s03) 2003–2007, 2 070 000 kr

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

1. Endel Lippmaa – Keemiline spektraalfüüsika (0222598s03) 2003 – 2007, 5 508 000 kr 

* * * 

Eesti Teadusfondi uurimistoetused 2004. aastal

1.3. Füüsika

1. Aabloo, Alvo – TÜ Füüsika Instituut Modelleerimise kasutamine polümeeride interfeisside uurimisel (4513) 2001–2004, 100 000 kr
2. Aben, Hillar – TTÜ Küberneetika Instituut Mittelineaarne integraalne fotoelastsusmeetod (4972) 2002–2005, 100 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
3. Aints, Märt – Tartu Ülikool Mitteiseseisva lahenduse optiliste ja elektriliste karakteristikute uurimine (5675) 2004–2006, 70 000 kr
4. Danilkin, Mihhail – Tartu Ülikool Luminestsentsnähtused korrastatud mittehomogeensetes tahketes lahustes (5779) 2004–2007, 50 000 kr (kaasfinantseeritakse keemias ja molekulaarbioloogias)
5. Heinmaa, Ivo – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kõrglahutusega tahke keha TMR madalatel temperatuuridel proovikeha maagilisel pöörlemisel (5550) 2003–2005, 80 000 kr
6. Hižnjakov, Vladimir – TÜ Füüsika Instituut Tahkiste mittelineaarne kvantdünaamika: lokaliseeritud ergastused korrastatud ja korrastamata süsteemides (5023) 2002–2004, 170 000 kr
7. Jaaniso, Raivo – TÜ Füüsika Instituut Edendatud funktsionaalsete materjalide lasersadestus (6010) 2004–2006, 200 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
8. Kalda, Jaan – TTÜ Küberneetika Instituut Iseorganiseeruvalt kriitiliste dünaamiliste dissipatiivsete süsteemide statistiline topograafia (5036) 2002–2004, 55 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
9. Kikas, Arvo – TÜ Füüsika Instituut Röntgenergastuste kiirguslik ja mittekiirguslik lagunemine tahkistes, kiledes ja molekulides (5024) 2002–2004, 210 000 kr
10. Kikas, Jaak – TÜ Füüsika Instituut Ühismõõduta faaside optiline spektroskoopia (5544) 2003–2006, 285 000 kr
11. Kink, Ilmar – TÜ Füüsika Instituut Heterogeensete materjalide ruumiliste nanostruktuuride omadused (5545) 2003–2004, 110 000 kr
12. Konsin, Peet – TÜ Füüsika Instituut Elektrivälja ja fotoindutseeritud efektid ferroelektrik-ülijuht struktuurides (5025) 2002–2004, 65 000 kr
13. Kristoffel, Nikolai – TÜ Füüsika Instituut Korrastused dopingmuutlike energiaspektritega ülijuhtides (4961) 2002–2004, 140 000 kr
14. Kropman, Daniel – Eesti Mereakadeemia Süsteemi Si-SiO₂ punktdefektide identifitseerimine ja nende mõju uurimine süsteemi omadustele (5727) 2004–2006, 30 000 kr
15. Krustok, Jüri – Tallinna Tehnikaülikool Rekombinatsiooniprotsessid CuInSe₂-l baseeruvates päikesepatareides (5149) 2002–2005, 100 000 kr
16. Kundla, Enn – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tuumamagnetilise polarisatsiooni kinemaatikat pulbertermostaadis määrava võrrandi lahendi detailsuse sõltuvus võrrandi esitusest (5934) 2004–2006, 100 000 kr
17. Kuusk, Piret – TÜ Füüsika Instituut Stringiteooria, braanikosmoloogia ja aja probleem (5026) 2002–2005, 70 000 kr
18. Kärner, Tiit – TÜ Füüsika Instituut Erinevate kiirguste selektiivne detekteerimine metallioksiidsete ühendite oma- ja lisandluminestsentsi abil (5027) 2002–2004, 305 000 kr
19. Käämbre, Henn – TÜ Füüsika Instituut Elektronemissioon ja koroonalahendus metall-dielektriksüsteemidest (5028) 2002–2004, 95 000 kr
20. Laan, Matti – Tartu Ülikool Laserablatsioon ja aerosooli osakesed (5690) 2004–2006, 100 000 kr
21. Lippmaa, Endel – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Multispinn-tuumamagnetresonants – kvantarvutustehnika eksperimentaalne realiseerimine (5132) 2002–2005, 180 000 kr
22. Luštšik, Aleksandr – TÜ Füüsika Instituut Üksikute VUV-footonite poolt laia keelutsooniga kristallides tekitatud ruumiliselt korreleeritud ergastuste või defektide rüh- mad (5029) 2002–2004, 370 000 kr
23. Nagel, Urmas – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Madaladimensioonsete spinnpiluga ainete uurimine ülikõrges magnetväljas (4926) 2001–2004, 120 000 kr
24. Ots, Ilmar – TÜ Füüsika Instituut Kõrgemad spinnid standardmudelis ja väljaspool (4510) 2001–2004, 85 000 kr
25. Peet, Viktor – TÜ Füüsika Instituut Uued laserkimbud ning nende omadused mittelineaarses optikas (5030) 2002–2004, 155 000 kr
26. Pikver, Rein – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Negatiivse iooni kineetilise energia fokuseerimise kiirenduspidurdusmeetodi edasine arendamine deprotoneeritud biomolekulaarsete ioonide kõrge lahutusega ITR mass spektrite registreerimiseks (5134) 2002–2004, 25 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes ja keemias ja molekulaarbioloogias)
27. Realo, Enn – TÜ Füüsika Instituut Tehnogeensete radionukliidide migratsiooni ja levi modelleerimine keskkonnas (4691) 2001–2004, 130 000 kr
28. Rebane, Karl – TÜ Füüsika Instituut Foononvabad jooned kui kõrglahutusega spektroskoopia, ühe lisandimolekuli spektroskoopia, spektrite sälkamise nurgakivi (5547) 2003–2006, 160 000 kr
29. Rosental, Arnold – Tartu Ülikool Pinna- ja siirdekihtide mõju laia keelutsooniga oksiidikilede aatomkihtkasvule ja omadustele (5861) 2004–2007, 350 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
30. Rõõm, Toomas – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Molekulaarmagnetite magnet-optika (5553) 2003–2006, 150 000 kr
31. Saari, Peeter – TÜ Füüsika Instituut Lokaliseeritud lainete süntees, levi ja muundumine lineaaroptilistes süsteemides (5031) 2002–2004, 190 000 kr
32. Sammelselg, Väino – TÜ Füüsika Instituut Tahkise pinna uurimine teravik- ja sondmeetoditega (5032) 2002–2005, 140 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
33. Samoson, Ago – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Dünaamilise rotatsiooniga TMR (4929) 2001–2004, 115 500 kr (kaasfinantseeritakse keemias ja molekulaarbioloogias ning tehnikateadustes)
34. Sarv, Priit – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Bimetalsed mesopoorsed ja mikropoorsed materjalid ja nende uuringud tahke keha tumamagnetresonants (TMR) spektros- koopia meetoditega. (5936) 2004–2005, 80 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
35. Selg, Matti – Tartu Ülikool Eksimeeride ja eksimeerisarnaste tsentrite tekkemehhanismi ning kiirgusliku lagunemise spektroskoopilised uuringud inertgaasides ja inertkristallides (5863) 2004–2007, 235 000 kr
36. Sildos, Ilmo – Tartu Ülikool Õhukeste metalloksiidkilede ja -fiibrite spektroskoopilised uuringud ja uudsed rakendused (5864) 2004–2006, 230 000 kr
37. Stern, Raivo – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kvantsiirete tuumaresonantsuuringud mitmesuguse dimensionaalsusega frustreeritud antiferromagneetilistes spinnpiluga süsteemides (4931) 2001–2004, 90 000 kr
38. Stolovitš, Andres – TÜ Füüsika Instituut Elektronide transport ja relaksatsioon madaladimensionaalsetes elektrijuhtides (5033) 2002–2005, 115 000 kr
39. Sherman, Aleksei – TÜ Füüsika Instituut Spektraalsete ja magnetiliste omaduste uurimine kahemõõtmelises tugevalt korreleeruvas elektronsüsteemis (5548) 2003–2005, 90 000 kr
40. Zazubovitch, Svetlana – TÜ Füüsika Instituut Uute stsintillatsioonimaterjalide aeglahutusega spektroskoopia (5045) 2002–2004, 180 000 kr
41. Tehver, Imbi – TÜ Füüsika Instituut Relaksatsiooni ja energia ülekanne tahkistes ja molekulaarsüsteemides: kvantteooria arendus ja mudelarvutused (5549) 2003–2005, 80 000 kr
42. Treshtshalov, Aleksei – TÜ Füüsika Instituut Inertgaasides tugevvoolu elektrilahenduste spektroskoopiline diagnostika VUV laserite pumpamiseks (5044) 2002–2004, 80 000 kr
43. Ugaste, Ülo – Tallinna Pedagoogikaülikool Vastasikdifusiooni eksperimentaalse uurimise optimaalne metoodika kolmekomponentsetes metallsüsteemides (5080) 2002–2004, 40 000 kr
44. Varlamov, Viktor – TPÜ Ökoloogia Instituut Naftareostuste identifitseerimine mittelineaarse fluorestsentse spektroskoopia meetodil (4717) 2001–2004, 30 000 kr (kaasfinantseeritakse tehnikateadustes)
45. Raidal, Martti – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Mass, lõhn ja sümmeetriad (5135) 2002–2004, 130 000 kr
46. Raidal, Martti – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut LHC CMS andmeanalüüs ja selle infotehnoloogilised rakendused (5935) 2004–2007, 125 000 kr
47. Renge, Indrek – TÜ Füüsika Instituut Spektraalse ülikõrglahutusega fotokroomsete materjalide väljaarendamine orgaaniliste värvainete alusel ja nende rakendused (4511) 2001–2004, 90 000 kr (kaasfinantseeritakse keemias ja molekulaarbioloogias)
48. Voolaid, Henn – Tartu Ülikool Füüsikalised väärkontseptsioonid ja väärkasutused ning nende mõju õpitulemustele (5321) 2002–2004, 40 000 kr

1.4 Astronoomia

1. Einasto, Jaan – Tartu Observatoorium Universumi struktuuri evolutsioon kaugest minevikust tänapäevani (4695) 2001–2004, 240 000 kr
2. Gramann, Mirt – Tartu Observatoorium Superparvede, parvede ja galaktikate dünaamiline evolutsioon Universumis (5347) 2003–2006, 88 000 kr
3. Hõrrak, Urmas – Tartu Ülikool Atmosfäärielektrilised meetodid keskkonnaseires (4622) 2001–2004, 300 000 kr
4. Kaasik, Marko – Tartu Ülikool Metsade ja lendtuha atmosfäärse sissekande vastasmõju (5002) 2002–2004, 31 000 kr (kaasfinantseeritakse bio- ja geoteadustes ning põllumajandusteadustes)
5. Kipper, Tõnu – Tartu Observatoorium Suure absoluutheledusega mittestatsionaarsete tähtede evolutsioon (5003) 2002–2005, 215 000 kr
6. Kärner, Olavi – Tartu Observatoorium Globaalsete temperatuuriridade mudelleerimine (5004) 2002–2005, 35 000 kr
7. Mirme, Aadu – Tartu Ülikool Elektrilise ja optilise aerosoolospektromeetri mõõtmistulemuste võrreldavuse sõltuvus keskkonna tingimustest (5855) 2004–2006, 130 000 kr
8. Nilson, Tiit – Tartu Observatoorium Satelliidipiltide aegridade analüüs taimestiku muutuste hindamiseks (4696) 2001–2004, 100 000 kr (kaasfinantseeritakse põllumajandusteadustes)
9. Ohvril, Hanno – Tartu Ülikool Õhusamba veeauru- ja aerosoolisisalduse uurimine (5857) 2004–2007, 110 000 kr
10. Pelt, Jaan – Tartu Observatoorium Suure täpsusega statistilised- ja arvutusmeetodid astronoomias (4697) 2001–2004, 70 000 kr
11. Pustõlnik, Izold – Tartu Observatoorium Füüsikalised protsessid ja evolutsioonilised trendid kaksiksüsteemides valgete kääbustähtede formeerumise varajases staadiumis (5760) 2004–2006, 75 000 kr
12. Rõõm, Rein – Tartu Ülikool Ilmutamata protsesside füüsikaline parametriseerimine kõrglahutuslikus mittehüdrostaatilises atmosfääridünaamikas rakendustega numbrilises ilmaennustuses ja keskkonnaseisundi modelleerimisel (5711) 2004–2007, 130 000 kr
13. Sapar, Arved-Ervin – Tartu Observatoorium Tähespektrid ja kiirguslevi: teooriast mudelarvutusteni (4701) 2001–2004, 100 000 kr
14. Sulev, Madis – Tartu Observatoorium Energiametsa (hall lepp ja paju) kiirgusrežiim, arhitektuur ja biomassi toodang Eesti tingimustes (4699) 2001–2004, 40 000 kr (kaasfinantseeritakse bio- ja geoteadustes ning põllumajandusteadustes)
15. Tamm, Eduard – Tartu Ülikool Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri struktuuri seosed atmosfääri elektriliste ja optiliste parameetritega ning õhumassi päritoluga (5387) 2003–2006, 300 000 kr
16. Veismann, Uno – Tartu Observatoorium Atmosfääri optiliste parameetrite mõju Päikese ultraviolettkiirgusele maapinnal (5348) 2003–2006, 100 000 kr
17. Vennik, Jaan – Tartu Observatoorium Galaktikate ja nende allsüsteemide ehitus erinevatel arenguetappidel (4702) 2001–2004, 190 000 kr

1.5 Biofüüsika 

1. Freiberg, Arvi – TÜ Füüsika Instituut Autolokaliseerunud eksitonid ja eksimerid fotosünteesis: Füüsikalised mehhanismid ja praktilised rakendused (5543) 2003–2006, 275 000 kr
2. Laisk, Agu – Tartu Ülikool Fotosüsteemi kui lehe fotosünteesiaparaadi tuumik: elektrontranspordi kineetika ja regulatsioon normaalsetes ja stressitingimustes (5236) 2002–2005, 45 000 kr (kaasfinantseeritakse keemias ja molekulaarbioloogias)
3. Mauring, Koit – TÜ Füüsika Instituut Valgu struktuurimuutuste kineetika ja termodünaamika (5546) 2003–2006, 130 000 kr
4. Sikk, Peeter – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tsütoskeleti/tsütosooli valkude roll mitokondrite regulatsioonis in vivo: proteoomsed aspektid (4930) 2001–2004, 100 000 kr
5.  
6. Tammelo, Risto – Tartu Ülikool Üldistatud Browni osakeste dünaamika kvaasiperioodilistes mittelineaarsetes keskkondades (5662) 2003–2005, 110 000 kr
7. Vanatalu, Kalju – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 13C/2H/15N märgistatud valkude ja peptiidide preparatiivse biosünteesi metoodika väljatöötamine. Peptiidhormoonide toime struktuursete ja dünaamiliste aspektide NMR uuringud vedelas ja tahkes faasis (5138) 2002–2005, 40 000 kr (finantseeritakse keemias ja molekulaarbioloogias ning tehnikateadustes) 

* * *

• Eesti teadlased osalevad järgmistes Euroopa Teadusfondi (ESF) programmides:

– Nonlinear Acoustic Techniques for Microscale Damage Diagnostics (NATEMIS) 1/2000-12/2004. Eesti esindaja programmikomitees on dr Arvi Ravasoo (TTÜ Küberneetika Instituut);

– Nanotribology (NATRIBO) 01/2002–12/2006. Eesti esindaja programmikomitees on dr Ants Lõhmus (TÜ FI).

• Tartu Observatooriumi teadlased said uurimistoetusi järgmiste projektide elluviimiseks:

– Keskkonnaministeeriumi riikliku keskkonnaseire programmi maastike kaugseire alamprogramm: U. Peterson, T. Lükk – 140 kEEK.

– Ajavahemikel 1992–1993 ja 2000 –2002 tehtud lageraiete kaardistamine Landsat TM ja Landsat ETM piltidelt – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus: M. Lang – 80 kEEK.

– EL Marie Curie reintegratsiooni grant „Eesti veekeskkonna kaugseire Peipsi järve näitel“: A. Reinart – 40 kEUR (kasuta- miseks aastatel 2004–2005).

• TÜ keskkonnafüüsika instituut alustas projekti, mille sisuks on loodusteadusliku koolihariduse edendamine, toetudes GLOBE programmi kaudu saadud materjalidele ja kogemustele. Aastatel 2004–2007 toimuvat projekti finantseerib USA Saatkond Tallinnas. Eesmärgiks on teha koolidele emakeeles kättesaadavaks NASA haridusprogrammide materjalid Maa uurimise kaasaegsetest meetoditest ning koolitada õpetajaid neid materjale kasutama. Projekt toetab ka õpilaste loodusteaduslikke uurimusi ja nende juhendamist.
• TÜ keskkonnafüüsika instituudil on sõlmitud koostööleping (2003–2006) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga (EMHI) ja Soome Meteoroloogia Instituudiga (FMI) numbrilise ilmaennustuse arendamiseks.
• TÜ keskkonnafüüsika instituut osales rahvusvahelises koostööprojektis „Baltic HIRLAM“ 2003–2004 (osavõtjad: EMHI, FMI, Venemaa Hüdrometeoroloogia Instituut Peterburis, SMHI (Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituut), LMS (Leedu Meteoroloogiateenistus)).
• TÜ keskkonnafüüsika instituudis jätkub koostöö (A. Mirme) maailma juhtiva aerosooli uurimise aparatuuri tootva firmaga TSI Incorporated (USA).
• TÜ Füüsika Instituudis jätkusid teaduskoostööd välispartneritega, kelle nimekiri toodud EFS 2003. a aastaraamatus.
• Alustas tööd Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli materjaliuuringute ühisseminar. 7. aprillil toimus seminaripäev Tartus TÜ Füüsika Instituudis ja 17. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis.
• TÜ Füüsika Instituudis jätkus spektroskoopiaseminari töö, milles osalejaid üle kahekümne. Esitati 14 ettekannet. Seminari toimkond: Arvi Freiberg, Vladimir Hižnjakov, Jaak Kikas, Peeter Saari, Ilmo Sildos, Aleksandr Luštšik.
• TÜ Füüsika Instituudis jätkus tahkiseteooria seminari töö. Toimus 13 istungit.
• Tartu Observatooriumis regulaarselt toimusid astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika seminarid.
• TÜ füüsikaosakonnas jätkasid regulaarset tööd teoreetilise füüsika, astronoomia, gaaslahenduse ja keskkonnafüüsika seminarid.
• 15. detsembril asutatati Tallinnas Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS, kus TÜ teadlased hakkavad tegelema ettevõtluses rakendatavate nano- ja sensortehnoloogiate väljatöötamisega. Tartu Ülikool osales arenduskeskuse asutamisel teaduspartnerina. Ettevõtluspartneritena osalesid asutamisel MikroMasch Eesti OÜ, Evikon MCI OÜ, Maico Metrics OÜ, NexTech Supply OÜ ja USA firma K-TEK International.
• Loodi uus koostöövõrgustik Nordic Grid Neighbourhood, mille eesmärgiks on toetada ja edendada koostööd Põhjamaade, Baltimaade ja Loode-Venemaa teadusasutuste vahel Gridtehnoloogia arendamiseks. Eesti poolt osalevad projektis KBFI, TÜ ja EENet, projekti koordinaatoriks on Andi Hektor (KBFI).
• KBFI ülijuhtivusega tegelevate teadlaste rühm (koordinaator R. Stern) võeti vastu Eesti „sõlmena“ (node) Euroopa teadusvõrgustikku SCENET – The European Network for Superconductivity, mille tegevust rahastatakse Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse Viienda Raamprogrammi GROWTH programmi raames.
• Eesti osaleb COST (European Cooperation in the field of Scientific and Technical Research) projektis P16 „ECOM: Emergent Behaviour In Correlated Matter“. Eestipoolseteks liikmeteks projekti juhtkomitees on KBFI vanemteadurid Toomas Rõõm ja Raivo Stern.

• Ugaste, Ü., Saukas, J., Füüsika gümnaasiumile. Küsimusi ja ülesandeid III. Tallinn, Avita, 2004.
• Reiska P., Experimente und Computersimulationen im naturwissenschaftlichen Unterricht. Frankfurt am Main, Peter Lang, 2005.

• Rutt Koppel 29. X 1938 – 25. IX 2004

25. septembril lahkus raske haiguse tagajärjel meie hulgast kauaaegne kolleeg, Tartu Observatooriumi atmosfääriseire töörühma insener Rutt Koppel (65). Töötades tagasihoidlikel laborandi ja inseneri ametikohtadel, aitas ta kaasa paljude teadustööde valmimisele – oma elu viimasel aastakümnel peamiselt töödele, mis olid pühendatud atmosfääriosooni ja Päikese ultraviolettkiirguse uurimisele, varasematel aastatel aga helkivate ööpilvede uurimisele ning Maa atmosfääri uurimisele kosmosest.

Rutt Koppel lõpetas Paide Keskkooli 1957. aastal ja viis aastat hiljem Tartu ülikooli matemaatikaosakonna astronoomia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle Füüsika ja Astronoomia Instituudis Tõraveres ning töötas samas (vahepeal mitmeid nimesid muutnud asutuses) kuni surmani. Töö algusaastatel tegeles ta helkivate ööpilvede üleliidulise vaatlusvõrgu ja Ch. Villmanni eestvõttel loodud rahvusvahelise helkivate ööpilvede andmetöötluskeskuse töö korraldamisega, vaatlusandmete töötlemiseks ettevalmistamise, andmebaaside koostamise ja kokkuvõtete tegemisega vaatlusandmetest. Aastatel 1970–1993 oli Rutt Koppeli töö seotud instituudi kosmoseuuringute ja kosmilise radiomeetria sektorite osalusega N. Liidu kosmoseprogrammides, põhiliselt teaduspublikatsioonide ja mahukate lepingutööde aruannete vormistamise kaudu, kuid olulise osalusega ka andmetöötluses. Eesti taasiseseisvumise järel lülitus ta koos senise üsna suure kollektiivi väheste instituuti jäänud liikmetega eestikesksemale temaatikale – atmosfääri osoonikihi ja maapinnani jõudva ultraviolettkiirguse uurimisele – tegeles andmebaaside moodustamise ja korrastamisega ning publikatsioonide trükiks ettevalmistamisega.

Kestvalt oli Rutt Koppel seotud kahe suure hobiga – taidluse ja orienteerumisspordiga, olles mõlema puhul oluliseks eestvedajaks ja initsiaatoriks.

• Kaljo Schults 26. XII 1925 – 18. X 2004

Kaljo Schults, vitaalne ja täis elutahet, töötas veel 78-aastaselt TTÜ Virumaa Kolledži erakorralise dotsendi ja reaalkeskuse juhatajana. Tema lahkumine oli kõigile valusalt ootamatu.

Kaljo Schults sündis Tallinnas. Hiiu algkooli järel jätkus tema haridustee Tallinna Reaalkoolis, mille pidi lõpetama 1944. a, kuid sõjakeerises sattus 1943. a oktoobris Soome, olles jalaväerügemendi-200 radist, ja pöördus soomepoisina Eestisse tagasi 1944. Tänu juhusele ja noorusele jäi ta julgeolekule märkamata ja nii sai ta 1945. a reaalkooli lõpetada.

1945–1951 õppis ta TPI mehaanikateaduskonnas, mille lõpetas insener-elektrikuna elektrimasinate ja aparaatide alal. Pedagoogiline töö algas 1948. a Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikumi ja Merekalandustehnikumi tehnilise mehaanika ja metallide tehnoloogia õpetajana. Järgnes töö TPI elektrotehnika teoreetiliste aluste kateedris ning hiljem füüsika kateedris. Aastatel 1953–1956 õppis ta samas aspirantuuris tahke keha füüsika erialal. Kandidaadikraadi kaitses ta 1961 ja 1963 omistati talle dotsendi kutse.

1962. a alates elas ja töötas Kaljo Schults Kohtla-Järvel. Tema tööga on seotud TPI õppe-konsultatsioonipunkti muutmine TPI üldtehniliseks teaduskonnaks, kus ta oli 10 aastat kateedrijuhataja ning 7 aastat dekaan. Seejärel 1992. a alates töötas ta Virumaa Kõrgkooli füüsika õppetooli juhatajana, dotsendina ja professorina. 2000. a alates kuni surmani õpetas ta TTÜ Virumaa Kolledžis füüsikat ja mitut tehnilist distsipliini. Pedagoogina oli ta väga nõudlik, kuid seejuures hinnatud ja armastatud õppejõud nii kolleegide kui ka üliõpilaste seas. Ta oli suurepärane õpetaja, tema loengutes leidus alati kasvatuslikku ja eetilist. Ta pidas väga oluliseks õppe-metoodilist tööd, kirjutades ja avaldades viimastelgi aastatel rea mitmesuguseid füüsika ja tehnilise mehaanika alaseid õppevahendeid. Mitme põlvkonna füüsikutele ja inseneridele on asendamatuks teatmikuks olnud Kaljo Schultsi brošüür „Mõõtühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI“. Ta oli ka kuldsete kätega praktik. Tema meelisharrastused olid male ja bridž, milles ta oli arvestatava tasemega mängija.

Kaljo Schults oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ning kuulus 1990. a EFSi juhatusse.

• Gleb Bichele 30. VII 1909 – 28. XII 2004

Gleb Bichele sündis 30. juulil 1909 Narvas. Ta lõpetas Tartu ülikooli matemaatika osakonna 1932. a ja omandas 1936. a matemaatikamagistri kraadi töö „Problema poleta rakety“ eest. Töö temaatika oli tolle aja praktikast tublisti ees – selles arvutati soodsaid orbiite inimeste lennuks Kuule, Veenusele ja Marsile. 1946. a atesteeriti magistrikraad ümber füüsika- matemaatikakandidaadi teaduskraadiks. Aastail 1944–46 töötas G. Bichele TRÜ teoreetilise mehaanika kateedri assistendina ja 1946–52 sealsamas dotsendina (dotsendi kutse omistati 1949. a). Ta luges teoreetilise mehaanika, hüdromehaanika jt kursusi nii matemaatikutele kui füüsikutele. Aastail 1948–51 kuulus ta 1947. a asutatud TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi koosseisu, olles matemaatika ja mehaanika sektori vanem- teadur. 1952. a läks G. Bichele tööle Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, kus asus juhatama mehaanika kateedrit. Sel ametikohal töötas ta üle kahe aastakümne, kuni 1973. a. Aastail 1957– 62 oli ta ühtlasi ka põllumajanduse mehaniseerimise teaduskonna dekaan. Loengute pidamist EPAs jätkas G. Bichele veel pensionieaski.

• 28.–30. juunini korraldasid GLOBE programm ja Eesti Füüsika Selts GLOBE teaduspäevad Ida-Virumaal. Sillamäel toimunud laagrist võttis osa sadakond õpilast ja õpetajat. Eesmärgiks oli innustada venekeelseid koole mitmekesistama loodusteaduslikku haridust ning osalema ülemaailmses teadus- ja haridusprogrammis GLOBE. Ettekande materjalimaailmast pidas prof J. Kikas, GPS-süsteemi tutvustas dr T. Plank. Suure osa ajast hõivasid praktilised atmosfäärivaatlused ja mõõtmised klindialuses metsas ning veekogudel. Juhendajatena tegutsesid TÜ teadlased-õppejõud koos kogenud GLOBE õpetajatega Tartu Miina Härma ja Kivilinna Gümnaasiumist. Õhtune rollimäng „Tulnukad Ida-Virumaal“ pani koos tegutsema eesti- ja venekeelsed lapsed ja koostöö sujus vägagi hästi vaatamata teineteise keele mittemõistmisele. Üritust rahastas USA Eesti saatkond, eestvedajaks oli GLOBE programmi Eesti koordinaator Ü. Kikas TÜ keskkonnafüüsika instituudist.
• 11.–16. aug toimus Krabi Põhikoolis Võrumaal Astronoomiahuviliste IX üle-Eesti kokkutulek. Peeti 13 ettekannet, igal õhtul toimusid astronoomilised vaatlused. Ettekannetega esinesid J. Jaaniste (EPMÜ), M. Nissinen (Tähtitieteellinen yhdistys Ursa, Soome), J. Pelt (TO), T. Eenmäe (Tartu Tähetorni Astronoomiaring), I. Piir, M. Jõeveer (TO), T. Viik (TO), T. Tuvikene (Tartu Tähetorni Astronoomiaring), M. Kama (TÜ), J. Einasto (TO) ja I. Pustõlnik (TO). Amatöörastronoomide ümarlauas tutvustati vaatlusriistu ning arutati koostööd Soome amatööridega. Toimus kontsert, kus kõlas Urmas Sisaski muusika ja Anne Kahro luule.
• 11. nov toimus Tallinnas Teadusete Akadeemia saalis Õpilaste Teadusliku Ühingu (ÕTÜ) avaseminar. 1980. aastal asutatud ÕTÜ oli aktiivne viimati 1995. aastal, nüüd alustas ühing taas tegevust. ÕTÜ missiooniks on toetada õpilaste teadusliku loomevõime arengut. ÕTÜ seminari avas Teaduste Akadeemia president prof Jüri Engelbrecht, ettekannetega esinesid Riigikogu esimees akad Ene Ergma, akad Richard Villems, Einar Meister (TTÜ KübI) ja Marko Kaasik (TÜ FKKF). Projekti „Tulevikukool“ tutvustas partner Rootsist Scott Hall. ÕTÜ eesmärkidest ja tulevikust rääkisid prof Peeter Lorents (EBS) ja Terje Tuisk (SA Archimedes). Oma esimestest sammudest teaduse tegemisel tegid ülevaate õpilased, erialasektsioonide juhid rääkisid oma eriala võimalustest ÕTÜ liikmetele.
• 12. nov avati Tartus Wilde kohviku veranda-talveaias teaduskohvik – Café Scientifique, mis on Briti Nõukogu ja teaduskeskuse AHHAA uus sariüritus teadusteemade arutamiseks vabas õhkkonnas. Seekordne teema oli „Nanomaailm: suur hüve või oht?“, peaesinejaks prof Neil Champness Inglismaalt Nottinghami ülikoolist. Kohvikuõhtupoolikut juhatas prof Jaak Kikas (TÜ).
• 26. nov leidis Tallinna Tehnikaülikoolis aset traditsiooniline robotivõistlus „Robotex 2004“. Populaarne robotivõistlus toimub juba neljandat aastat. Seekordne võistlusülesanne oli ehitada robot, mis leiab etteantud mõõtmetega võistlusplatsil üles objektid ja pöörab need ringi (lisainfo www.robotex.ee).
• Tartu Observatoorium on jätkuvalt populaarne ekskursioonide sihtpunkt – 2004. aastal külastas Tõraveret 193 gruppi ligikaudu 4900 külastajaga. TO giidid K. Annuk, I. Kolka, L. Leedjärv, A. Puss, I. Pustõlnik, M. Ruusalepp, J. Vennik ja T. Viik rääkisid huvilistele astronoomia ja atmosfäärifüüsika põhiteadmisi ja uudiseid.
• Tallinna Tähetornis jätkas tegevust loodusteaduste huvialaring, kus noorte astronoomiahuvilistega töötasid T. Aas, V. Harvig ja M. Mars (TTÜ).
• Tartu Tähetornis on jätkanud tegevust astronoomiaring, kus koostöös AHHAA-keskusega korraldatakse laiale huviliste ringile mõeldud vaatlusi ja loenguid. Endiselt ilmub 6 korda aastas veebiajakiri astronoomiahuvilistele „Vaatleja“, mille leiate veebiaadressilt http://www.obs.ee/.
• Teaduse populariseerimisega tegeles aktiivselt Teaduskeskus AHHAA, korraldades planetaariumi ja teadusteatri etendusi ning näitusi. Huvilised said kasutada ka populaarteaduslikku laborit LabPro ning osaleda töötubade töös.
• 11. veebr toimus Tartu Ülikoolis II akadeemiline füüsikaolümpiaad, millest võttis osa 15 üliõpilast alates esmakursuslastest kuni kraadiõppureini ning kaks kooliõpilast. I preemia sai füüsika doktorant Valter Kiisk ja II preemia füüsika 1. a tudeng Mihkel Kree. Ergutuspreemiad said Oleg Košik (MI teaduskond), Sander Mirme (FK teaduskond), Aleksandr Morozenko (Narva Humanitaargümnaasium), Margus Pala (FK teaduskond) ja Urmo Visk (FK teaduskond). Preemiasumma jagati järgmiselt: I koht – 3000 krooni, II koht 2000 krooni, ergutuspreemiad 5×200 krooni. Auhinnatud said füüsikaosakonnalt mälestuseks ka raamatu, Teaduskooli eripreemia – TÜ raamatupoe kinkekaardi – sai teine osalenud kooliõpilane Fjodor Novožilov (Narva Humanitaargümnaasium).
• 7.–8. märtsini toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 51. füüsi-kaolümpiaadi lõppvoor.

Eesti koolinoorte 51. füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus

I Autasustada 1. järgu diplomiga

– Keskkooli arvestuses:

∗ Aleksandr Morozenko (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

∗ Fjodor Novožilov (12. klass, Narva Humanitaargümnaasium).

– Põhikooli arvestuses:

∗ Andrei Lošitski (9. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

∗ Aleksei Filippov (9. klass, Narva Kesklinna Gümnaasium).

II Autasustada 2. järgu diplomiga

– Keskkooli arvestuses:

∗ Margus Niitsoo (11. klass, Tallinna Reaalkool);

∗ Margus Sepp (12. klass, Tallinna Reaalkool);

∗ Siim Ainsaar (11. klass, Tallinna Reaalkool);

∗ Ove Kangur (11. klass, Tallinna Reaalkool);

∗ Dmitri Derkatš (11. klass, Tallinna Läänemere Gümnaasium).

– Põhikooli arvestuses:

∗ Tatjana Sokolova (9. klass, Jõhvi Vene Gümnaasium);

∗ Hardi Koduvere (9. klass, Tallinna Realkool);

∗ Kristel Kosk (9. klass, Tallinna Realkool);

∗ Olga Bulgakova (8. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium);

∗ Mihhail Komaško (9. klass, Narva Pähklimäe Gümnaa- sium);

∗ Edvard Ljulko (9. klass, Tallinna Realkool).

III Autasustada 3. järgu diplomiga

– Keskkooli arvestuses:

∗ Karel Aru (11. klass, C.R. Jakobsoni Gümnaasium);

∗ Riho Taba (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);

∗ Konstantin Astapov (12. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

∗ Andrei Anissimov (12. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

∗ Holger Haas (10. klass, Pärnu Koidula Gümnaasium);

∗ Laur Tooming (10. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);

∗ Martin Sepp (10. klass, Tallinna Reaalkool);

∗ Mattias Linnap (11. klass, Tallinna 21. Kool).

– Põhikooli arvestuses:

∗ Andres Laan (8. klass, Tallinna Inglise Kolledž);

∗ Jana Tšerkašina (8. klass, Narva Humanitaargümnaasium);

∗ Aleksandr Bitjukov (9. klass, Lasnamäe Vene Gümnaasium);

∗ Aleksandr Belugin (9. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium);

∗ Andrei Klevtsov (8. klass, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium);

∗ Martin Parker (9. klass, Kaiu Põhikool).

IV Autasustada eridiplomiga

– Erki Metsanurk (11. klass, Saaremaa Ühisgümnaasium) – parim eksperimentaator; 

– Kätlin Hein (12. klass, Tallinna Reaalkool) – parim neiu keskkooli arvestuses;

– Irina Ljubovskaja (12. klass, Mustamäe Reaalgümnaasium) – parim neiu keskkooli arvestuses;

– Tatjana Sokolova (9. klass, Jõhvi Vene Gümnaasium) – parim neiu põhikooli arvestuses;

– Olga Bulgakova (8. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium) – parim 8. klassi õpilane;

– Taavi Vaikjärv (12. klass, Tallinna Reaalkool) – raskete ülesannete eduka lahendamise eest;

– Ando Aasa (12. klass, Pärnu Koidula Gümnaasium) – raskete ülesannete eduka lahendamise eest;

– Jaan Vajakas (11. klass, Tallinna Reaalkool) – raskete ülesannete eduka lahendamise eest.

V Eriauhinnad toetajatelt:

– Aleksandr Morozenko (11. klass, Narva Humanitaargüm- naasium) – Füüsika Instituudi eriauhind;

– Holger Haas (10. klass, Pärnu Koidula Gümnaasium) – Eesti Füüsika Seltsi eriauhind;

– Kätlin Hein (12. klass, Tallinna Reaalkool) ja Irina Ljubovskaja (12. klass, Mustamäe Reaalgümnaasium) – OÜ Reves Grupi eriauhinnad;

– Tatjana Sokolova (9. klass, Jõhvi Vene Gümnaasium) ja Olga Bulgakova (8. klass, Narva Pähklimäe Gümnaasium) – MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad.

VI Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele:

Elmu Mägi (Pärnu Koidula Gümnaasium); Guido Vegman (Tal- linna Inglise Kolledž); Jaak Saukas (Tallinna Reaalkool); Lilian Tambek (C.R. Jakobsoni Gümnaasium); Ljubov Šugajeva (Las- namäe Vene Gümnaasium); Madis Reemann (Treffneri Güm- naasium); Maie Tibar (Tallinna 21. Kool); Mart Kuurme (Tallin- na Realkool); Mihhail Jemeljanov (Narva Pähklimäe Gümnaa- sium); Nadežda Tšerkašina (Narva Humanitaargümnaasium); Nelli Afonina (Narva Kesklinna Gümnaasium); Olga Astahhova (Tallinna Läänemere Gümnaasium); Rimma Kvjatkovskaja (Tal- linna Kesklinna Vene Gümnaasium); Rita Romaškevitš (Jõhvi Vene Gümnaasium); Väino Kundla (Kaiu Põhikool); Miroslava Belova (Mustamäe Reaalgümnaasium) ja Arne Loorpuu (Saare- maa Ühisgümnaasium).

VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Aleksandr Morozenko (11. klass, Narva Humanitaargümnaasium).

VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Fjodor Novožilov, Margus Niitsoo, Margus Sepp, Siim Ainsaar, Sander Sõnajalg, Ove Kangur, Dmitri Derkatš, Karel Aru, Riho Taba, Konstantin Astapov, Andrei Anissimov, Holger Haas, Laur Tooming, Martin Sepp, Mattias Linnap, Erki Metsanurk, Jürgen Lina, Jaan Vajakas, Irina Ljubovskaja ja Andres Hunt.

Henn Voolaid, füüsikaolümpiaadi žürii esimees

Ly Sõõrd, komisjoni esimees

Tartus, 8. märtsil 2004. a.

• 28.–30. apr peeti Tallinnas Eesti-Soome maavõistlus füüsikas. Sami Kivistö Soomest pälvis KBFI poolt välja pandud peaauhinna. II auhinna sai Fjodor Novožilov Narva Humanitaargümnaasiumist, III kohta jagasid Lauri Ahlorth (Soome), Timo Voipio (Soome), Aleksandr Morozenko (Narva Humanitaargümnaasium), Dimitri Derkatš (Tallinna Läänemere Gümnaasium), Riho Taba (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkool).
• 15.–23. juulini Lõuna-Koreas Pohangis toimunud 35. rahvus- vahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO’XXXV pälvisid pronksmedali Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkool) ja Fjodor Novožilov (Narva Humanitaargümnaasium) ning diplomi ja sellega kaasneva klaasmedali Aleksandr Morozenko (Narva Humanitaargümnaasium), Dimitri Derkatš (Tallinna Läänemere Gümnaasium) ja Riho Taba (Hugo Treffneri Gümnaasium). Auhindadega naasid koju kõik Eesti võistkonna liikmed.
• 1.–9. okt Ukrainas Krimmis toimunud Rahvusvahelisest astronoomiaolümpiaadist võttis esimest korda osa ka Eesti võistkond, millesse kuulusid Annika Tiko (Tallinna Reaalkool, 10. klass), Edvard Ljulko (Tallinna Reaalkool, 10. klass), Jana Tšerkašina (Narva Humanitaargümnaasium, 9. klass) ja Andrei Lošitski (Narva Humanitaargümnaasium, 10. klass). Võistkonna esindajatena olid kaasas Nadežda Tšerkašina (Narva Humanitaargüm- naasium) ja Jaak Jaaniste (EPMÜ prof).
• 27. nov toimus TÜ täppisteaduste koolis Eesti koolinoorte 15. füüsika lahtine võistlus. Nooremas rühmas võttis võistlusest osa 230 õpilast, vanemas rühmas 125 õpilast. 

– Noorema rühma tulemused 

1. Aleksei Filippov, 50 pt, Narva Pähklimäe Gümnaasium, 10. kl, õpetaja Mihhail Jemeljanov
2. Sander Pajusalu, 49 pt, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. kl, õpetaja Madis Reemann
3. Fjodor Gainullin, 48 pt, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 9. kl, õpetaja Tatjana Beloussova

– Vanema rühma tulemused 

1. Aleksandr Morozenko, 56 pt, Narva Humanitaargümnaasium, 12. kl, õpetaja Nadežda Tšerkašina
2. Ott Rebane, 55 pt, Tallinna Reaalkool, 12. kl, õpetaja Mart Kuurme
3. Siim Ainsaar, 53,5 pt, Tallinna Reaalkool, 12. kl, õpetaja Mart Kuurme

On üsna raske paari lausega edasi anda kogu seda kirevat elamuste virrvarri, mis seostub Suure Vankri ja selle reisidega, telekaamerate ees eksperimenteerimisega, füüsika-aastaga üldiselt. Sest justkui oleks miskit väga olulist liikuma läinud, olulist sel määral, et ühtäkki ei tundugi Eesti füüsika tulevikuperspektiivid nii trööstitud kui mõnel eriti sombusel sügispäeval kaks või kolm aastat tagasi. Aga kas füüsikatudengite aktiivne tegutsemine enese teadvustamisel ja neis tärkav ametiuhkus on pelgalt füüsika-aasta teene või hakkab lihtsalt ümber saama üks mõõnaperiood ning sellele järgnev tõus on paratamatu, mine sa võta kinni. Alljärgnev pole enamat kui killud füüsika-aasta mosaiigist neile Eesti Füüsika Seltsi liikmetele, kes asjast eemal olid.

Aga alustaks päris algusest. . .

Algus oli varsti pärast EFSi üldkogu 13. veebruaril 2004, kus füüsika-aasta tähistamine ja kajastamine Ülle Kikase ja Andi Hektori sõnavõttudes teemaks tuli. Sõnastatud projekt oli määratud „propageerima füüsikat, üldse reaalteadusi ning koondama reaalteaduste populariseerimisega tegelevaid inimesi ning vastavalt muutma kogu sellesuunalist tegevust efektiivsemaks ja mõjuvamaks“. Olgu siin nimetatud esialgses projektis sisaldunud ideed.

1. Reaalteaduste portaali käivitamine internetis.
2. Sisuline ning finantsiline toetus Teaduskeskusele AHHAA füüsikanäituse korraldamisel.
3. „Teadusteatri“ etenduste loomine ning avalikud etendused TÜ füüsikaosakonnas ja väljasõitudel Eesti koolides.
4. Avalike meistriloengute korraldamine ning levitamine erinevates meediumides.
5. Vähemalt üks reaalteaduste teemaline raadio- ja telesaadete sari, kas originaalne või sisseostetud/tõlgitud/kommenteeritud.
6. Suvelaager „Füüsika Aasta 2005“ noortele.

Projekti koostajateks ja algatusrühmaks olid Kaido Reivelt, Ülle Kikas, Raivo Jaaniso, Arvo Kikas, Andi Hektor.

Oli olemas suhteliselt selge nägemus sellest, mida võiks enesest kujutada füüsikaportaal. AHHAA näitusele toetust lubades eeldasime, et AHHAA teeb füüsika-aasta tähistamiseks erinäituse. Teadusteatrit oli tehtud Teaduskeskuse AHHAA üritustel, sellist tegevust oli plaanis laiendada. Avalike loengute all pidasime silmas Eesti prominentsete teadlaste esinemisi, mis salvestatakse ning hiljem esitatakse erinevates meediumides. Kõik olid nõus, et tele- ja raadioeeter on kõige mõjusamad kanalid asja tutvustamiseks, sestap pidasime vajalikuks saadete tootmist. Suvelaager võinuks olla otsene jätk EFSi suve- ja sügiskoolide korraldamise traditsioonile.

Sellel projektil oli ka potentsiaalne rahaline kate: liitusime Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi kuuluva ja Euroopa Füüsika Seltsi poolt toimetatava projektiga „World Year of Physics 2005“ ning järgneva paari kuu jooksul kirjutasime EFSi „europrojekti“, s.o hakkasime üheks partneriks selles üleeuroopalises projektis.

Registreerisime domeeni www.fyysika.ee, hakates ühtlasi füüsikaportaalile kirjeldust koostama. Arendasime omapoolset nägemust koostööst ETV-ga, selle käigus võtsime üsna varsti telesaadete sarja tegemise mõtte päevakorrast maha, kuna arvasime, et meil ei ole šansse toota sedavõrd löövaid saateid, et nendest ka reaalset ja märgatavat tulu võiks tõusta. Edaspidi üritasime pigem käivitada videoklippide tootmise, mis võinuksid olla palju löövamad ja laiema publiku poolt nähtavad, ning lootsime tuua ETV eetrisse välismaiseid populaarteaduslikke telesarju ja filme. Otsisime ja leidsime ka esmase otsekontakti ETV-ga ... ja umbes selles kohas tabas projekti suur suvi.

Järgmine etapp füüsika-aasta 2005 (fa2005) ettevalmistamisel algas neljapäeval, 4. novembril 2004. a kell 16.30 Tähe 4 aud 170, kui kutsusime läbi füüsikute listi kohale kõiki, kes on vähegi populariseerivatest tegevustest huvitatud. Kohale tuli paarkümmend praegust ja tulevast kolleegi. Algatusrühma risti-rästi aruteludest ja ideede sõelumisest oli nüüd välja koorunud selline nimekiri.

1. Füüsikaportaal.
2. Konverents teadusmahuka tootmise võimalikkusest Eestis.
3. Füüsika Hommiku TV-s.
4. Teadusbuss.
5. Füüsikanäitus.
6. Perepäev FO-s.
7. Füüsika Raekoja platsil (avalikud loengud).
8. Füüsikanädal ETV-s.

Ja seda on muidugi oluliselt rohkem, kui esimeses plaanis kirjas oli,. . . ning oluliselt rohkem, kui lõpuks sisuliselt realiseeritud sai. Aga realiseeritud sai samas oluliselt rohkem, kui tol hetkel loota võis – füüsika-aasta alguseni oli jäänud kaks kuud ja selleks hetkeks oli tehtud vaid hulk suuri sõnu. Kes ja kuidas täpselt neid plaane ellu viima hakkaks? Mis muud kui astu ette ning räägi veenvalt ja enesekindlalt. .

Aga siis nõksatas. Nii et kui aasta lõpuks infovoldiku vormistasime, oli julgust kõik need tegevused sinna sisse panna.

Füüsika-aasta mastaabist on raske adekvaatset pilti anda, näiteks ehk selline „mõõdik“: füüsika-aastaga seoses on allakirjutanu saanud enam-vähem 3336 e-maili, kusjuures enamusele neist on ühel või teisel viisil vastatud või reageeritud.

08.09.2004. Ajendatuna Henn Voolaiu TV-teemalisest kirjast viskab allakirjutanu õhku mõtte panna eksperimendid ETV Terevisiooni põhjendusega, et pikemate saadete tegemine on ehk liiga suur tükk alla neelata.

20.10.2004. Kiri ETV Tartu Stuudio juhile Tiina Rebasele, kus pakume end Terevisiooni eksperimente tegema. Vastus tuli järgmisel päeval, see oli positiivne.

03.12.2005. Lähme Heli Valtnaga ETV Tartu stuudiosse asja arutama, kutsume kaasvõitlejaid üles end proovile panema.

10.12.2005. Koguneme 17.00 Tähe tänavale otsustamaks, keda pakume Terevisiooni esinema.

13.12.2005. ETV Tartu stuudios said kokku need, keda ise sobilikuks arvasime. Tehti kaameraproovid. Sõelale jäid Alar Ainla ja Andi Hektor.

14.01.2005. Oleme eetris.

Kogu meie telelooming on vaatamiseks füüsikaportaalis, nii et kel huvi, see uurigu järele. Ise hindame, et iga sellise viieminutilise saatelõigu tegemiseks kulus mitte vähem kui neli, aga tihti ka kaheksa või kaksteist tundi tööd. Töökorraldus on selle aasta jooksul olulisi muutusi läbi teinud, aga alati oleme neljapäeva õhtuti käinud stuudios oma järgmise hommiku asja ette näitamas. Hommikul ärkame viiest-poole kuuest. . . aga minul, kui kõrvalt kiibitsejal on olnud isemoodi muhe istuda mugavas toolis, juua kohvi ja vaadata ümber askeldavaid inimesi ning omadele kaasa elada.

Me võime ka rääkida lugusid sellest, kuidas füüsikalised protsessid otse-eetris ikka kuidagi teisiti kulgema kipuvad, või lihtsalt erinevaid seiku. Mõned, mis kohe meelde tulevad:

21.01.2005 – Banaan või haamer? Siin oli tegelikult plaanis näidata klaasi purustamist heli abil (resonants). Selleks otstarbeks sai otsitud võimendi, heligeneraator, spetsiaalne kõlar, käidud mööda poode ning valitud purunevaid klaase. . . aga tänapäevased klaasid on justkui kummist tehtud – resonants on, aga katki ei lähe, ainult vanad keemikute mõõteanumad käitusid ootuste kohaselt. Need said otsa. Ostsin siis kristallpokaalid. Ja oh seda rõõmu, esimene läks katki kah. Seepeale tassisin kõik selle kraami neljapäevasele läbimängule. Sätime end üles, Alar loeb oma teksti, paneme ruupori karjuma. . . ei midagi. Piinlik. Pärast tegime külmutatud banaani purustamist haamriga, see vähemalt töötas. Saate käigus saime ka teada, et lämmastikuga allajahutatud portselananum ikkagi ei riku stuudio lauda, olin nimelt unustanud sinna raamatu alla panna.

04.02.2005 – Õhurõhk, aga kui tugev? Katse õhurõhuga purkide kokkupressimisest. Kust leida alkoholivaba joogi purke? Kuidas teha nii, et see katse kohe ka välja tuleks? Sest teist võimalust ei tule, aeg saab otsa enne, kui vesi küünlaleegist uuesti keema läheb. Reede hommikul, kui Alariga eksperimenti enne eetriaega teha proovisime, läksime haledasti alt. Siis tegime otsuse, et „tuli pannakse alla“ kohe klipi alguses. Läks õnneks.

11.02.2005 – Sõbrapäevaline. Kakskümmend sekundit enne eetrit võis näha, kuidas seltskond üritab tulutult doominokive lauale üles seada ja kuidas nad ikka ja jälle maha kukuvad. Ja pikali nad jäidki. Alar keerutas välja.

18.02.2005 – Laserid. Me ei saanud hommikul veenduda, kas see laser ikka käivitub (kunagi ei või teada), lihtsalt pärast iga käivitust ei võimaldanud mingi automaatika mingi arv minuteid laserit uuesti sisse lülitada. Pärast instituudis imestati, et saite vaske augu sisse? Selle laseriga?

25.02.2005 – Pilvevatimees. Olime käinud selle eksperimendiga Intellektikal. Seal tuli ta alati välja. Ainult üks voolik kippus pidevalt lahti tulema. Neljapäeval tuli ka. Võtsin siis reede hommikuks kaasa klambrid, et asi lõpuks parandada, ning avastasin siis, et keegi hea inimene oli seda juba minu eest teinud. Saatejuht Toomas nägi tol hommikul hirmsat vaeva selle va pumba väntamisega – ülalmainitud hea inimene oli vooliku valesse otsa kinnitanud ja seade toimis hoopis vaakumpumbana … umbes poole pumpamise pealt hakkas režiipuldist kostuma itsitamist, siis naerupahvakaid … pärast ei oldudki väga kurvad.

04.03.2005 – Kuidas keedetud muna pudelisse saada. Selle eksperimendi harjutamiseks ostsin ja keetsin ühtekokku kakskümmend muna. Sest osad justkui ei läinud pudelisse, teised jälle läksid, aga ei tahtnud siis enam välja tulla. . .

08.04.2005 – Kuidas rongid lendavad. Näitasime TTÜ tudengi Ando Uusi ehitatud masinat. Sellega oli nii, et ta töötas vaid siis, kui vasksilindrite võllid olid korralikult õlised, kusjuures õli kippus sealt töö käigus lenduma. Hommikul proovisime – töötas. Kui Alar otse-eetris nuppu vajutas, oli kohe kuulda, et õliga ei ole asjad hästi, tuurid ei tulnud päris üles, olid sellised koledad hetked kaadri taga, kus tekkis soov kuidagi sekkuda. Siiski jäid magnetid mingi ime läbi hõljuma. Pärast jäin vaatama/mõtlema – kui oleksin võllid veel kord õlitanud, oleks see värske õli kindlasti täis pritsinud kaamera hirmkalli objektiivi (see pisteti hirmus lähedale) …

22.04.2005 – Laulvad torud. Nende torude ehitamisel näitas Heli Valtna esimest korda oma võimekust ise asju valmis teha, ta otsis välja materjali, saagis ja kopsis tükid paika ning sai kätte käivitamise reeglid. Minu lugupidamine.

06.05.2005 – Güroskoobid nii ja teisiti. Neljapäeval võis jälgida, kuidas haigus Helist tasapisi jagu saab, nii et kell viis oli seis üsna lootusetu. Aigar Vaigu sai oma võimaluse.

20.05.2005 – Miks karjumine halb on. Teistkordne üritus klaaside purunemise eksperiment ära teha. Leidsin Koit Timpmanni valdustest seitse õige suuruse ja kujuga laboriklaasi. Kindluse mõttes otsustasin viis neist katsetamiseks puruks lasta, et siis kahe ülejäänuga saadet teha. Neli läksid puruks Tähe 4-s, üks neljapäeva õhtul stuudios. Ja kaks ülejäänut ei kõssanudki. Ebaõnn. Sattusime „Ärapanijasse“.

Tegelikult saaks iga saatelõigu kohta neist neljakümnest pisikese loo rääkida. Aga las ta olla. Meie töö selle projekti kallal käib endise hooga edasi, alates 2005. a. sügisest on siin pealikuks Heli Valtna. Loodame mitte väsida ja taset hoida.

Eellugu

Alljärgnev on kronoloogia daatumitest, mis lõppkokkuvõttes viisid teadusbussi projekti eduka stardini.

04.11.2004. Räägime tudengitele ja huvilistele füüsika-aasta plaanidest. Viimasel hetkel lisatud slaidile saab kirja uitmõte nimega teadusbuss.

09.11.2004. Teine kokkusaamine juba kitsamas ringis, kus otsime fa2005 alamprojektidele projektijuhte. Teadusbussi real figureerib Rünno Lõhmus. Arvame, et saame hakkama 95000 krooniga.

12.11.2004. Teadusbussi-spetsiifiline arutelu FIs, mida juhivad Rünno ja Heli. Tulemusena tekib memo, kus juba üsna adekvaatselt kirjeldatakse teadusbussi töökorralduse põhimõtteid.

14.11.2004. Rünno joonistab esimese bussi „sisekujunduse“ plaani enamus istmeid võetakse välja ning ehitatakse asemele kapid.

17.11.2004. Füüsika-aasta ürituste esitlus Tallinnas, TTÜs. Teel olles räägime Rünnoga bussiprojektist. Tekib mõte, et olgu liinibuss, et võiks olla odav. Miks mitte Tarbus? Saame bussijuhilt tehnikadirektor Sulev Nõmmiste telefoninumbri, lepime kokku kohtumise.

18.11.2004. Projekt „Teadusbuss“ sõnastatakse paberil. 19.11.2004. Oleme AS Tarbuses, räägime oma mõtetest.

19.11.2004. Kohtumine Kristjan Otsmaniga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) Tartus. Idee pakutakse välja, saame teada, et selline projekt võiks põhimõtteliselt sobida rahastamiseks. Algab lootusrikas vaatamine EASi poole.

21.11.2004. Projekt „Teadusbuss“ läheb EASi poole teele. 23.11.2004. AS Tarbusesse läheb kiri, kus me tunneme huvi bussi ostmise tingimuste vastu, tagamõttega, et äkitsi saaks odava raha eest või päris muidu kätte.

29.11.2004. Tekib küsimus, kas minna tuttavamatesse firmadesse raha otsima, kuid otsustame, et ootame ära Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja EASi arvamuse.

10.12.2004. HTM-is füüsika-aasta plaane tutvustamas. Mainitakse SA Archimedest ja meedet 1.1, soovitatakse projekt sinna saata.

15.12.2004. SA Archimedes ei saa aidata, meede 1.1 samuti mitte. EAS justkui endiselt lubab, teadusbuss läheb füüsika-aasta infovoldikusse sisse.

17.12.2005. Voldiku tekst valmis ja saadetakse kujundajale. 27.12.2005. Voldik valmis. Pannakse ümbrikutesse, saadetakse laiali. Teame nüüd, et Eestis on ca 500 kooli.

04.01.2005. Teine bussi sisekujunduse draft Rünnolt. Hiljem räägime läbi materjalid, värvid, täpsed mõõdud, lukud. . .

07.01.2005. Füüsikaõpetajad on EFSi kutsel Tartus, räägime füüsika-aastast ja kuulutame teadusbussi välja.

10.01.2005. Tutvustame Andi Hektoriga fa2005 projekte ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole. Rektor tunnistab ideed heaks, palub saata projekti.

11.01.2005. Andi kohtub Tallinnas Ene Ergmaga, vist suhteliselt juhuslikult. Sel kohtumisel lepiti kokku järgmine kohtumine, juba suuremale ringile, kus osaleks ka ETV juhatus (paralleelne teema „Teadusnädal ETV ekraanil“).

13.01.2005. Kohtumine Peeter Saariga, teemaks fa2005 ja Eesti Teaduste Akadeemia.

18.01.2005. Et läheks õige Intellektikale?

19.01.2005. Andi Hektor, kes oli kuni selle hetkeni väga aktiivselt tegutsemas, nikastab oma selja ja suhtleb järgnevatel nädalatel vaid interneti ja telefoni kaudu.

21.01.2005. Saadame Jaak Aaviksoole projekti.

21.01.2005. Kristjan Otsman (EAS) ühtäkki helistab, et tahaks Tartus kokku saada ja (teadusbussi) asja arutada, meile see ei sobi (oleme Tallinnas Õ-Fraktsiooniga videoklippide asjus kohtumas).

28.01.2005. Kohtumine Ene Ergmaga. Oskasime vist piisavalt veenvalt rääkida, sest kohtumise lõpus lubab ta rääkida Indrek Neiveltiga Hansapangast.

02.02.2005. Heli eestvõtmisel kirjutatakse ainekavad, mille alusel saavad tudengid mõtestatud populariseeriva tegevuse eest ainepunkte.

08.02.2005. EAS kuulutab välja oma Innovatsiooniteadlikkuse programmi – räägitud oli sellest juba vähemalt aasta, nüüd siis lõpuks. 09.02.2005. Saabub e-mail: EAS ei saa teadusbussi projekti toetada. Soovitatakse küsida raha EMTlt, sest vihjamisi olevat sealtpoolt huvi üles näidatud.

09.02.2005. Alates sellest neljapäevast hakkavad toimuma iganädalased tudengite kokkusaamised teadusteatri teemadel. Sihik: aprilli kolmas nädal.

16.02.2005. Käime AS Tarbuses vaatamas bussi, millest hiljem saab teadusbuss.

16.02.2005. Heli Valtna eestvedamisel pannakse kokku esimene komplekt demovahendeid, Intellektika jaoks.

17.02.2005. Rektori reservist eraldatakse fa2005-le 95 000 EEK. See on meie esimene töövõit, satume justkui veidi kindlamale pinnasele. Novembrikuisest kõnekoosolekust on möödunud neli kuud, esimese reisini on jäänud kaks kuud.

18.02.2005. Oleme Intellektikal kohal ja esineme kahel päeval eksperimentidega. Täitsa hästi esinesime. Mis eriti oluline, suhteliselt abstraktsest kavast „teha teadusbussis eksperimente“ saab Intellektikal midagi reaalset.

21.02.2005. Saabub esimene tellimus, Jõgeva Ühisgümnaasiumist.

25.02.2005. Teade Ene Ergmalt: AS Hansapank on meie projektist

huvitatud ning lubas kaaluda selle toetamist, saatku me projekt. . .

25.02.2005. Heli hakkab hirmsa energiaga teadusbussi demovahendite hankimisega tegelema, allakirjutanu rakendub järjest tihedamalt AHHAA tegevusnäituse ettevalmistamisel.

28.02.2005. Taotlus AS Hansapanka saadetakse välja.

01.03.2005. AS Hansapank: koostame lepingu teksti nädala jooksul! 04.03.2005. AS Hansapanga leping saabub. . .

04.03.2005. Leping AS Tarbuselt bussi ostu-müügi kohta, läbivaatamiseks.

08.03.2005. Tuleb hinnapakkumine demovahenditele Total Eesti OÜ-st. Heli kommentaar: „Ma ei saa hästi aru, kas hinnad on jeenides või nad lihtsalt ei tunne numbreid. Mõni ime, et Eesti koolides demovahendeid ei ole. Selle variandi asjade hankimiseks võime ilmselt maha tõmmata.“

09.03.2005. Teadusbuss saab enesele nime Suur Vanker. 14.03.2005. Saadame välja artikli Õpetajate Lehte, kus tutvustame end paari lausega ja palume meid lahkesti külla kutsuda.

16.03.2005. Teadusbuss läheb värvimisse.

18.03.2005. Robinal hakkab tulema tellimusi koolidest, ju on siis Õpetajate Lehe artikkel oma töö teinud.

22.03.2005. TÜ avatud uste päeval räägivad Alar Ainla ja allakirjutanu, esitluse sisu sündis ühistöö tulemusena.

26.03.2005. Esimese makse tähtaeg AS Tarbusele, helistan ja vabandan, kinnitan, et raha on tulemas.

28.03.2005. Saadame välja esildise AS Hansapangale raha maksmiseks AHHAA-le.

28.03.2005. Tasutakse bussi esimene osamakse.

31.03.2005. Jõulise silmavaatamise meetodil pannakse paika esimeste reiside meeskonnad. . . ega ilma vette minemata ujuma ei õpi ja kui vetteminemine silmapiiril, küll siis hakatakse sellesse tõsisemalt suhtuma.

01.04.2005. Bussi kujundus läheb töösse, 21 päeva esimese reisini. 01.04.2005. Kokkulepe firmaga Triip, kavandite trükkimise ja kleepimise tähtaeg on18.04.2005

05.04.2005. Pakume võimalust bussiga sõita ka vanematele kolleegidele füüsikaosakonnas.

06.04.2005. TÜ Füüsika Instituudi toel tellime teadusbussile vaakumpumba.

06.04.2005. Heli ülevaatest selgub, et oleme ära kulutanud 47 500 kr ehk siis ligikaudu poole TÜ eraldatud rahast. Küsimus: kui palju oleme planeerinud bussi käigushoidmise kuludeks?

07.04.2005. Saabub põhiline hulk asju Ameerikast. Järgnevate nädalate jooksul töötatakse Heli eestvõtmisel välja ja realiseeritakse süsteem vahendite paigutamiseks ja transportimiseks.

08.04.2005. Heli paneb kokku teadusbussi esimese reisi kava. 11.04.2005. Bussi kujunduse esimene draft.

13.04.2005. Bussi kujunduse eelviimane draft on käes.

13.04.2005. Prooviesinemised esinejatele … jätab mõnedele veel pisut kaootilise mulje.

14.04.2005. Failid Triipu, trükkimisse.

15.04.2005. ETVs lepime kokku, et tuleb AK „nupp“, filmimine toimub kolmapäeval.

18.04.2005. Triip lubab kleepida kolmapäeval, ülehomme.

20.04.2005. Triip kleebib, aga hilinemisega. ETV aega lükatakse kaks korda edasi. Lõpuks läheb kõik hästi.

21.04.2005. Teadusbuss Suur Vanker sõidab oma esimesele reisile.

Mis see on?

Tavaliselt teeb Suur Vanker ühe kahepäevase reisi nädalas, kusjuures väljasõidu planeerime pahatihti väga varasele hommikule. Nii et eriti varajased ärkajad võivad juba kell neli või viis näha Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi angaari juures askeldamas teadusbussi füüsikust bussijuhti – buss tuleb käivitada ja angaarist välja ajada. Eelmisel õhtul on seda tangitud ja pestud ning katseseadmed üle vaadatud ja korrastatud. Linnast korjatakse peale teised unised „vangerdajad“ ning reisi pealiku juhiste järgi sõidetakse linnast välja. Külastatava kooli juurde jõudnud, tassitakse väikeste ja suuremate abimeeste toel sisse kastid ja karbid, otsitakse lauad, seatakse kõik vajalik neile üles ning kui kell heliseb, hakatakse etendusega pihta. Kas teate, mis aasta praegu on? Nüüd oleks meil vaja üht vabatahtlikku! Mis te arvate, kui suure pinge me siia tekitasime? Mis te arvate, mis siis juhtub, kui ma siia nupule vajutan? Kas te teate, millest sai alguse universum? Selle koha peal läheb allakirjutanu tavaliselt kooli peale jalutama, sest ta natuke pelgab pauku. Niisiis, teadusbussis tehakse eksperimente, neid kõige lõbusamaid ja kaasakiskuvamaid, mis me iganes suudame välja pakkuda, õpilastele näidatakse omalaadset mosaiiki erinevatest füüsika valdkondadest.

Pärast etendust on meie laud tavaliselt ümbritsetud huviliste parvega. Siis tuleb pakkimine, laadimine, koolilõuna, kui selleks mahti on, ning sõidetakse edasi, järgmisesse kooli. Ja selliselt kuni kolm kooli ja kuus etendust päevas.

Igasuguseid asju on juhtunud. Eriti just bussiga seoses: selle parkimine imekitsastele tänavatele ja hoovidesse, kahekilomeetrine tagurdamine välja suvilarajoonist Eismal, see õhk, mis ühel hetkel otsustas välja jooksma hakata, sõit täiesti klaassiledal jääl Saaremaale, kütuse lõppemine otse keset Anne silda Tartus, kaks upakile sõidetud posti, jah, isegi seda. Ja kõik need kotermannid eksperimentide sees.

Palju ilusaid mõisa-koole, tolm, mis kusagilt topeltlagede vahelt ühtäkki alla sadama hakkas, ja see vahva muutus, mis on pannud klassi kõige suuremaid kraadesid etenduse lõpuks meile kaasa elama ... füüsika on üks kärts värk!

Statistika

Seisuga jaanuar 2006 on teadusbuss külastanud 101 kooli. Lisaks etendustele koolides on osaletud ka enam kui 15 üritusel, sh teadusfestivalil Leedus, Eesti Skautide ühingu suurlaagris Tagametsas

„Rännumaal“, Õpilaste Teadusliku Ühingu suvelaagris, noorfüüsikute suve- ja sügiskoolis, koolide ja noortekeskuste laagrites, 1. septembril Riigikogus, massiüritustel nagu Intellektika, Postimehe päev, Mulgi mess, noorte infomess Kuressaare kultuurikeskuses. Külastatud on Tallinna, Murru ja Pärnu vanglaid, aga ka Põhjamaade noorfüüsikute festivali „FysikerFest’05“ Helsinkis. Oleme teinud koostööd TÜ regionaaltalitusega ning osalenud kuuel korral TÜ infopäevadel üle Eesti.

2006. a. jätkame.

Kõigepealt oli mälestus FO-s korraldatud perepäevadest Täpe’99, kus käis palju rahvast ja mis asjaosaliste sõnul hästi korda läksid. Selle mälestuse ajel sattus see üritus fa2005 eelprojektidesse, arvatakse, et Ülle Kikase mõjutusel. Oli udune visioon, kuidas Raekoja platsil saaks pimedal ajal videot ning kõike suurt ja vägevat näidata. Sinna lisandus idee pakkuda ETV-le välja temaatiline nädal füüsikast ning asjaolu, et Euroopas räägitakse teadusnädalast. Siis avanes põhimõtteline võimalus kutsuda ITER-i näitus Eestisse ning siis millalgi tuli idee panna kõik see kokku vanasse heasse Tähe õppehoonesse. Hea õnne toel kuupäevad klappisid.

Madis Kiisk võttis enda kanda ITER-i näitusega seonduva. Andi Hektor hakkas töötama ETV suunal (vt allpool). Muus osas oli vaja leida ja realiseerida need tegevused, mida üks perekond võiks Tähes ette võtta ja katsetada, et kõigil oleks huvitav.

Omaette tegemine oli kõik, mis puudutas Tartu Raekoja platsil püsti pandud videoinstallatsiooni.

Ettevalmistused võtsid pealiskaudse rehkenduse järgi ühe kuu, see on aeg, mil asjaga otseselt ja aktiivselt tegelesime. Tegelikult algas kaudne ettevalmistus muidugi kevadel, kui teadusbussiga sõitma hakkasime. Mis me lõpuks ära tegime:

• Termotuumaprogrammi ITER tutvustav näitus fuajees. Kui Madis Kiisk avaldas valmisolekut selle organiseerimisega tegeleda, arvasin, et ta võtab enda kanda kirjavahetuse, võib-olla läbirääkimised füüsikaosakonna inimestega. Aga tema tegi asja ära otsast lõpuni, kuni giidide koolituse ja nende töögraafikute koostamiseni. Eritänud Kadri Isakarile, kes võttis enda kanda koolide registreerimise.
• Teadusnädala multimeedia Raekoja platsil. Pealik Madis Kauts. Teadmiseks nendele, kes ei sattunud nägema: õhtuti oli võimalik vaadata Ando Aasa kokkupandud füüsikateemalist videomontaaži, töötas lasershow (Jevgeni Berik ja Estla Ltd) ning parabooliga suunasime heli Raekoja platsi keskmesse. Selline „kolmnurk“ koorus lõpuks välja kõigist neist kõrgelennulistest ja tihti abstraktsetest plaanidest teemal „füüsika avalikes kohtades“. Ka selle suhteliselt minimalistliku, samas tervikliku installatsiooni ehitamine oli päris suur töö: filmi montaaž (Ando Aasa), kooskõlastused kõikvõimalike asutustega, projektori hankimine, suure paraboolantenni hankimine ja paikapanemine, ekraanide hankimine, valmistamine ja paikapanemine tõstukitega, lasershow installeerimine. . . Siin oli üks neist paljudest kordadest füüsika-aastal, kus hämmastaval kombel kõik lõpuks hästi läks, kuigi kuu või kaks enne perepäevasid vaevlesime alles ideede nappuses, et mida me õigupoolest teha tahame ja suudame.
• Teadusteater aud 160. Kuna olime selleks hetkeks juba suurte kogemustega teadusteatri tegijad, siis pidigi siin ladusalt minema. Organiseerimise võttis enda kanda Aigar Vaigu, tema valis esinejad ja tõi kohale vajalikud seadmed
• Teaduskino. Siin oli meil palju kõhklusi, eelkõige autoriõiguste osas – selle töölõigu pealik Ando Aasa üritas visalt leida Eestis inimesi, kes annaksid välja neid õigusi vanematele välismaistele filmidele, aga ei leidnud. Ainult Tallinnfilm saatis lahkesti arve välja. Sellest lähtuvalt tegime ka filmide valiku. Jagus vaatajaid ka siia.
• Infolett perepäevadel. Mis täpselt siin toimuma hakkab, oli lahtine veel päev enne ürituse algust. Lõpuks istusin siin ise ja reklaamisin seda, teist ja kolmandat üritust. Sekka esines kellade koor Pärnust ja Tartu Lastemuusikakooli tünniansambel. Läks kah. Kiitust tahaks avaldada Kalev Tarkpeale, kes võttis välisukse juures initsiatiivi ja tahvli ning seisis hea selle eest, et info kõigi huvilisteni jõuaks. saada võiks.
• Kuidas see töötab? Pealik Tiit Sepp. Mõte lihtne: korjata kokku vanad arvutid, printerid, telefonid jms igapäevased masinad ning võtta nad lahti eesmärgiga teada saada „Mis seal sees on?“ ja „Kuidas see töötab?“. Tõime asju kokku Füüsika Instituudist, füüsikaosakonnast, Estikost, Sangarist. . . Hiljem, kui huvilised oma töö lõpetasid, oli see kõik hoopis peenemates osades ning selle puru kokku korjamine ja utiliseerimine valmistas päris parajat peavalu.
• Laskumine Marsile. Selle töötoa tegemist pakkusin Silver Lätile, kes minu suureks rõõmuks pakkumise ka vastu võttis, meeskonna moodustas ning asja suurepäraselt läbi viis. Idee: ehita olemasolevatest materjalidest laskumisseade, mis võimaldaks toorel munal tervena, aga minimaalse ajaga neljandalt korruselt esimesele jõuda ning seal maanduda.
• Lastenurk. Pealik Heli Kuuseorg. Kui perepäevad, siis järelikult peaks ka kõige noorematel seal miskit toimetada olema. Niisiis, joonistasime, kleepisime, ronisime ja ehitasime ühe paberist linna. Siin tekkis ka perepäevade ainukene külalisteraamat. Ja selle külalisteraamatu seest leidsime perepäevade kõige julgustavama tagasiside.
• Planetaarium IV korruse trepikojas. Pealik Mihkel Kama. Siin pakkusime kahte programmi: Mihkel Kama esines miniloenguga tänapäeva astronoomia arengutest ning Alar Puss Tõravere Observatooriumist rääkis digitaalse planetaariumi abil tähtedest ja tähistaevast.
• Oli mõte näidata tähti, Marssi ja ilmajaama. Aga ilm juhtus sombune olema, sestap oli vaadata vaid ilmajaam ja Tartu linn. Huvitav oli seegi. Ekskursioone tegi Andres Juur.
• Ekskursioonid õppehoones ja optika laboris. Pealik Indrek Jõgi. Pidasime pikalt aru, et kas on mõtet kutsuda inimesi ekskursioonile Tähe õppehoone remontimata koridoridesse ja laboritesse. Lõpuks ikka kutsusime. Aga selle „formaadiga“ oleks vaja järgmisel korral veidi vaeva näha, inimesed justkui pelgavad.
• Robootika klubi toetas üritust selle läbi, et hoidis mõlemal perepäeval digilabori uksed valla ja näitas, kus ja kuidas need robotid ehitatakse. Erilised tänud kuuluvad siin Rainer Paadile, kes kogu üritust vedas.
• Miks helkur on helkur. Pealik Mihkel Rähn. Seletasime, kuidas töötab helkur, ning mõõtsime helkurite „headust“ Füüsika Instituudis selleks tööks kasutatavate seadmetega.
• Eesti Roheline Liikumine hakkas rõõmsalt punti ning tuli ja rääkis kahel päeval ökoloogilisest jalajäljest ja selle mõõtmisest. Huvilisi oli kohal kaugelt rohkem, kui töötoa korraldajad loota oskasid.
• Ehitaks õige hõljuki? Töötoa pealik oli Taavi Adamberg ning siin ehitati CD plaatidest ja õhupallidest hõljukeid.
• Kas maakera on ümmargune? Taavi Vaikjärv rääkis Foucault’ pendli juures, kuidas on võimalik teha kindlaks, et maakera tõepoolest pöörleb.
• Tehnoloogia- ja materjalikorrus. Korraldas Jaan Pruulmann.
• Idee: näidata kõiksugu tehnovidinaid jms, millega füüsikud insenerid Eestis tegelevad, ja siis külalistele kodumaist HiTech tootmist tutvustada. Kohale suutsime meelitada füüsikutega (TÜ Füüsika Instituut ja Tehnoloogiainstituut) seotud Eesti firmad, aga ilmselt jäi siin ettevalmistusperiood napiks ning järgnevatel kordadel tuleks asi tõsisemalt ette võtta.
• Kliimanäitus. Valmis Briti Nõukogu ja Teaduskeskuse AHHAA koostöös. Tähe tänavale sattusid nad suuresti sellepärast, et Tartus on väga raske leida häid näitusepindu. Pakkusin variandi välja ja pika kõhkluse järel sai koostöö teoks.
• Tudengikohvik „Lunaata“. Sellega läks nii, et alguses mõtlesime, et milleks, hiljem kuulsime lugusid, kuidas vanadel aegadel rahvas hoone täiesti ummistas, siis võtsime ühendust ja küsisime. . . nad keeldusid. Siis Risto Tammelo võttis asja ette nii, et uksed olid lahti nii laupäeval kui ka pühapäeval. Aga. . . ega seal rahvast eriti käinud, ehkki üritasime valjuhäälditega rahvast ka sinnapoole juhtida.
• ETV-ga koostöös valmis ETV teadusnädal 8.–14. novembril 2005. ETV teadusnädala raames toodi füüsikateemat sisse mitmesse ETV sarisaatesse (Välisilm, Tähelaev, dokfilmid) ja ETV kujunduselementidesse (identgraafika elemendid jms). Lisaks hangiti EFSi nõustamisel ETV-le aimefilme ja -sarju ning aidati neid tõlkida: Elegant Universe, MythBusters, lühimaterjale CERN-ist, rahvusvahelisest fusioonienergia projektist ITER jms. ETV meeskonnaga on kokkulepe jätkata koostööd teadusteemaliste hangete nõustamisel ka tulevikus. ETV teadusnädalat koordineeris EFSi poolel Andi Hektor, tegevuses osalesid ka Mait Müntel ja Kaido Reivelt. ETV poolel osalesid Aivo Spitsonok (produtsent) ja Marju Jurtshenko (meediamaterjalide hankimine).

Portaal – see on ehk kõige vanem teema seoses füüsika propageerimisega. Selge on see, et seda on vaja, samuti, et see peaks olema hea, et hea portaali tegemine on väga töömahukas ning et igal juhul oleks see paljude jaoks oluline. Füüsika-aasta plaanides oli füüsikaportaali loomine iseenesestmõista sees kõigi nende võimalustega, mis uuemates veebikeskkondades olla võiks: populaarsed tekstid, teaduse areng, foorumid, rubriik „küsi teadlaselt“, huvitav ja lihtne füüsika, Eesti füüsika ja tehnoloogia kaardistamine. 2005. a. ei õnnestunud neid eesmärke täita. Kuidas ja miks? Tagantjärele tarkusega võib välja tuua järgnevaid põhjuseid:

1. Kogu protsessi juhtis ja vedas allakirjutanu, oleks olnud väga vajalik kaasata rohkem inimesi nii tudengite ja kui ka vanemate kolleegide hulgast. Aga meeskonna moodustamine ei olnud kerge – kui sügisel kuulutasime välja konkursi stipendiumidele portaali materjalide kirjutamiseks, ei saanud ma ühtki sellist tagasisidet, et hei, ma löön kampa ja teeme koos. Aga tõenäoliselt oleks see võimalik olnud.
2. Esialgne projekt oli maksimalistlik, kusjuures sinna ei olnud sisse kodeeritud etapiviisilise arenduse võimalust ja skeemi ning suur tükk ajas suu lõhki.
3. Otsustasime mitte kasutada olemasolevaid veebimootoreid, vaid ehitada päris oma, ning see tõi kaasa lisaraskusi, kuigi seda ei loeks ma kindlasti tingimusteta miinuseks, pikemas perspektiivis võib asi end ära tasuda.

Füüsika-aastal oli füüsikaportaalis olemas info toimuvate ürituste kohta, info teadusbussi sõitmiste kohta ning võimalus Terevisiooni klippe vaadata. See viimane funktsioon oli ilmselt kõige olulisem – siit ja sealt oli kuulda, kuidas koolides on õpetajad seda võimalust õppetöös kasutanud. Tänaseks päevaks on projekt surnud punktist lahti saanud ning 2006. a. jooksul on lootust see keskkond arvestatavaks infoallikaks arendada. Et „milleks meile füüsika?“ ja „kes need füüsikud õigupoolest on?“ Esimese etapina on käivitatud info kogumine Eesti tehnoloogiamahuka tööstuse kohta – see on info, mis on kogu projektile eluliselt tähtis ning mida on endiselt raske sobilikul kujul hankida. Samuti hakkab tekkima realistlik struktuur portaali sisule. Hetke tulemust on võimalik vaadata www.fyysika.ee.

Igasugune koostöö on väga oodatud.

2005. a sügisel ja 2006. a kevadel nõustab EFS-i meeskond ER teadussaadet „Labor“ saateteemade valimisel ja abistab materjalide ettevalmistamisel. EFS-i poolt on tegevad Andi Hektor ja Kadri Kaldma, ER poolelt Mart Ummelas ja Priit Ennet. EFS-i meeskond abistas mitmete sarisaadete meeskondi: ETV Pealtnägija CERNi külastus, ETV saade noortest teadlastest, teadusuudised jms. EFS-i meeskond avaldas mitmeid materjale kirjutavas meedias: füüsikauudised Horisondis, teaduskommentaarid Eesti Ekspressis ja tehnoloogiateemalised artiklid Äripäevas.

Andsime ca 12 raadiointervjuud, kolm teleintervjuud, meist kirjutasid kõik Eesti suuremad päevalehed ning väga mitmed maakonnalehed.

Omaette vahva ettevõtmine oli teadusbussi käik TV3 saatesse „Rooside sõda“, kus võtsime mõõtu kinobussi võistkonnaga. Ja võitsime, kusjuures meie show oli nende omast nii kõvasti üle, et neist hakkas vahepeal päris kahju. Saates käisid Aigar Vaigu (eestvedaja ja pealik), Rünno Lõhmus, Mihkel Kree ja Taavi Adamberg.

Horisondi toimetaja Rein Veskimäe algatusel ilmusid igas füüsikaaasta ajakirjanumbris artiklid, mis tutvustasid Eesti füüsikute tegemisi ja nende rahvusvahelist koostööd.

Kirjanike Liidu ajakirja Akadeemia juulikuine number oli tervenisti pühendatud füüsika-aasta ühele ajendile – A. Einsteini artiklile erirelatiivsusteooriast, mille mõju ulatub ju kaugele üle füüsika piiride. Erinumbri esitlus toimus 1. juulil TÜ raamatukogu saalis kultuuriajakirjanduse konverentsi „Borders–Piirid–Übergänge“ raames.

Põhiline osa füüsika-aasta vahenditest tuli Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammist. Toetasid veel Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, AS Hansapank, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna linn ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus projekti TEADUSBUSS raames.

EFS-i meediasuunaline tegevus oli toetatud Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt projekti INNOTV raames. Lisaks toetas antud tegevusi Euroopa Komisjoni 6. raamprogramm läbi Euroopa Füüsika Seltsi ja SA Archimedes. Füüsika-aasta käigus toodetud meediamaterjalid on võimaluste piires esitatud ka EFSi füüsikaportaalis http://www.fyysika.ee/.

Kes me oleme (suvalises järjekorras):

Ando Aasa, Artur Mölter, Taavi Adamberg, Alar Ainla, Andi Hektor, Grete Belõi, Kadri Isakar, Andres Juur, Indrek Jõgi, Mihkel Kama, Mihkel Kree, Kaupo Komsaare, Heli Kuuseorg, Argo Lukner, Silver Lätt, Siim Pikker, Jaan Pruulmann, Martti Pärs, Mihkel Rähn, Tiit Sepp, Endel Soolo, Andrei Tsernov, Aigar Vaigu, Taavi Vaikjärv, Astrid Valdmann, Heli Valtna, Sergei Vlassov, Ahto Kuusk, Rünno Lõhmus, Kaido Reivelt, Tanel Ainla, Imre Treufeld, Ardi Mäesalu, Urmas Mihelsoo, Aare Floren, Irina Kärkkänen, Kuno Kooser, Raavo Josepson, Siim Hödemann, Sven Lange, Veera Krasnenko, Endel Soolo

Pidades silmas Eesti teaduse ja kultuuri arengu vajadusi, lähtudes Eesti Teaduste Akadeemia seadusest ning tegutsedes kumbki oma põhikirja alusel sõlmivad Eesti Teaduste Akadeemia (edaspidi Akadeemia) ja Eesti Füüsika Selts (edaspidi Selts) käesoleva assotsiatsioonilepingu (edaspidi leping):

1.

Akadeemia  lepingupartnerina:

1. tunnustab Seltsi põhikirjalisi eesmärke ja aitab kaasa nende elluviimisele;
2. arendab Seltsiga koostööd;
3. informeerib Seltsi Akadeemia tegevusest ja kaasab Seltsi esin- dajaid selles osalema, sealjuures osa võtma Akadeemia üldkogu ning Füüsika ja Astronoomia Osakonna koosolekutest;
4. oma suhetes ja esindusfunktsioonides kaitseb Seltsi huve seal, kus Selts peab seda vajalikuks;
5. kajastab Seltsi tegevust oma aastaraamatutes ja muudes Akadee- mia väljaannetes;
6. toetab rahaliselt Seltsi põhikirjalist tegevust oma aastaeelarvega ette nähtud ulatuses.

2.

Selts lepingupartnerina:

1. tunnustab Akadeemia põhikirjalisi eesmärke ja ülesandeid ning aitab oma tegevusega kaasa nende elluviimisele;
2. arendab Akadeemiaga koostööd;
3. annab Akadeemiale regulaarselt informatsiooni oma erialasest tegevusest;
4. teavitab Akadeemiat muutustest oma struktuuris, juhtimises, töökorralduses ja põhikirjas;
5. arvestab Akadeemia soovitustega Seltsi tegevuse parandami- seks, tõhustamiseks või laiendamiseks;
6. esitab Akadeemiale igal aastal kirjaliku ülevaate oma tegevusest;
7. esitab Akadeemiale iga finantsaasta lõppedes aruande Akadee- mialt saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

3.

Selts võib oma nime juures pitsatil, kirjablankettidel, dokumentidel ja trükistel, samuti meenetena kasutatavatel vimplitel, märkidel või muudel esemetel kasutada väljendit „Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga“.

4.

Lahkarvamused lepingu tõlgendamisel, samuti pretensioonid lepingutingimuste täitmise suhtes lahendavad lepingupooled läbirääki- miste teel.

5.

Leping on tähtajatu. Lepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel, kuid selle lõpetamine on võimalik ka ühe lepingupoole algatusel. Lepingu ühepoolseks lõpetamiseks peab seda taotlev lepingupool oma soovist teisele lepingupoolele vähemalt kuus kuud ette teatama.

6.

Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest. Lepingu jõustumisel loe- takse Selts Akadeemiaga assotsieerunuks Astronoomia ja Füüsika Osakonna kaudu.

⋆        ⋆        ⋆

Lepingu sõlmimise ja lepingu tingimused kõigis eespool loetletud punktides on heaks kiitnud Eesti Teaduste Akadeemia juhatus oma ot- susega 14. juunist 2005 (prot. nr 4 § 22) ja Eesti Füüsika Seltsi juhatus oma otsusega 22. märtsist 2005 ja kinnitanud Eesti Füüsika Seltsi üld- kogu 22. märtsil 2005.

Leping on koostatud kahes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, millest üht hoitakse Akadeemias ja teist Seltsis.

Tallinnas, 14. juunil 2005. a.

Eesti Teaduste Akadeemia nimel
Richard Villems
President

Eesti Füüsika Seltsi nimel
Arvo Kikas
Esimees

2005. aasta oli füüsikute jaoks eelkõige ülemaailmne füüsika-aasta (World Year of Physics – WYP 2005). Selle tähistamiseks toimus terve rida üritusi.

Kaido Reivelti ja Heli Valtna eestvedamisel esinesid terve aasta jooksul ETV Terevisioonis füüsikakatsetega noored füüsikud ja alustas liikumist teadusbuss „Suur Vanker“. Buss külastas 99 kooli, andes 120 teadusteatri etendust umbes 20000 õpilasele. Lisaks esines teadusbuss erinevatel messidel ja avalikel üritustel.

Jaak Kikase initsiatiivil käivitusid akadeemilised füüsikaloengud, kus esinesid akad. Jaan Einasto, akad. Peeter Saari, Nobeli füüsika- preemia laureaat prof. Alex K. Müller, akad. Jüri Engelbrecht ja dr. Henn Käämbre.

8.–14. novembril toimus teadusnädal TÜ füüsikahoones. Selle raames toimus termotuumaenergeetikat tutvustav näitus „FusionExpo“ („maaletoojaks“ oli Madis Kiisk), Briti Nõukogu ja AHHAA koostöös valminud kliimanäitus ja kulminatsioonina Tähe Perepäev Täpe2005 (Kaido Reivelti eestvedamisel). 21 novembrist 2. detsembrini oli näitus „FusionExpo“ ka Tallinnas.

8.–14. novembril toimus EFSi algatusel teadusnädal ka Eesti Televisioonis. Selle raames näidati ETV-s mitmeid füüsikateemalisi aimefilme ja sarju. Lisaks kajastati füüsika-aasta teemat ka teistes saadetes (Pealtnägija, Osoon jt). Projekti meeskonda kuulusid Andi Hektor, Kaido Reivelt ja Mait Müntel ning ETV-st Aivo Spitsonok ja Marje Jurtshenko.

Ülemaailmse füüsika-aastaga seoses oli ka Eesti Raadio iganädalases teadussaates „Labor“ füüsikale pühendatud 15-minutiline lõik. 2005. aasta sügise jooksul esines saates 15 füüsikut. Plaanis on saates füüsika teemat jätkata ka 2006. aasta kevadel. EFSi poolt olid tegevusega seotud Andi Hektor ja Kadri Kaldma, Eesti Raadio poolt Priit Ennet ja Mart Ummelas.

Algas töö füüsikaportaali loomisel (www. fyysika.ee).

14. juunil allkirjastati Tallinnas EFSi ja TA vaheline assotsiatsioonileping.

Traditsioonilistest üritustest toimusid Eesti Füüsika Seltsi korraldusel 22. ja 23. märtsil Tartus Eesti XXXV füüsikapäevad ja XXVII füüsikaõpetajate päevad. Esitati 23 suulist ja 16 stendiettekannet (vt www.fyysika.ee/efs). Füüsikapäevadel anti välja EFS aastapreemia Jaan Aarikule aatomkihtsadestamise meetodi arendamise ja selle abil saadud õhukeste metalloksiidkilede uuringute eest. EFS aukirja pälvisid Jaak Kikas, Henn Voolaid ja Koit Timpmann füüsikaõpikute loomise ning koolinoorte füüsikahuvi oskusliku äratamise eest AHHAA-keskuse teadusteatri etendustel. Esmakordselt anti välja EFS õpilaspreemia, mille pälvisid Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased Jaan Suve, Madis Liiva, Rain-Eric Selli, Rivo Uibo ja Ülar Nurmits töö „Isaac Newtoni seadused läbi huumoriprisma“ eest, mis valmis õpetaja Kadri-Ly Trahvi juhendamisel. Preemia füüsikapäevade parima üliõpilaste stendiettekande eest anti Lauri Aarikule.

22. märtsil toimus füüsikapäevade raames EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne, kinnitati EFSi ja TA assotsiatsioonilepingu tekst ning arutati ülemaailmse füüsika-aasta korraldust aastal 2005. Ilmus EFSi aastaraamat 2004 (toimetasid Anna Aret ja Piret Kuusk).

Eesti koolinoorte 51. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Meelis Lootus.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati aruandeaastal ka kaks noorte füüsikute kooli (vt http://www.fyysika.ee/kool/). Andi Hektori, Ahto Kuuse ja Mait Münteli korraldusel toimus 17.–19. juu- nil Jänedal EFSi noorfüüsikute III suvekool. Selles osales 49 tudengit ja füüsikut, kes kuulasid kokku 12 akadeemilist tundi loenguid ja pidasid 2 akadeemilist tundi seminare. 28.–30. oktoobril toimus Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuses EFSi noorte füüsikute VII sügiskool, mille korraldajateks olid Andi Hektor, Ahto Kuusk, Mait Müntel, Kaido Reivelt ja Margus Saal. Üritusel osales 59 füüsikatudengit ja 11 teadlast Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest. Sügiskoolis oli kokku 11 akadeemilist tundi loenguid ja 3 akadeemilist tundi seminare.

27.–29. juunil toimus Nõos Jaak Jõgi initsiatiivil II EFSi füüsikaõpetajate suvekool. Koolis oli 19 osavõtjat, kes kuulasid loenguid tänapäeva füüsikast ja füüsikaõpetusest ning tutvusid põhjalikumalt TÜ Füüsika Instituudiga. Loeng-seminarides arutleti riikliku õppekavaga seotud probleeme.

EFSi koolifüüsika osakond on teinud aktiivset koostööd Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega, seda nii kutsekomisjonis kui ka ainenõukogus. Võimalust mööda on osaletud õppekavaprotsessis.

EFSi listi (seltsid.efs@lists.ut.ee) haldab Jaak Jõgi ning EFSi kodu- lehte (http://www.fyysika.ee/efs) toimetasid Kaido Reivelt ja Ilmar Kink. 2005. a. kuulus EFSi 184 aktiivset liiget. 2005. aastal valis juhatus seltsi kolmandaks auliikmeks dr. Henn Käämbre.

EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse (EPS), mis koondab 38 rahvuslikku füüsikaühingut. Arvo Kikas kuulub EFSi esimehena EPSi nõukogusse. Kaido Reivelt osales ülemaailmse füüsika-aasta korraldusele pühendatud EPSi korraldatud nõupidamistel „European Meeting for the World Year of Physics“.

EFS osales EPSi poolt koordineeritud ülemaailmse füüsika-aasta (WYP 2005) ürituste rahastamiseks mõeldud europrojektis. Sealne grant ületas oluliselt EFSi tavaeelarve ning andis olulise osa füüsika- aasta ürituste korralduskuludest. Füüsika-aasta puhul olid suuremad ka Eesti asutuste rahalised toetused EFSle.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2005 Euroopa Liit, Tartu Ülikool, TÜ Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, AS Hansapank, Haridus- ja Teadusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Archimedes, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna linnavalitsus, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Tartu Observatoorium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, TÜ Avatud Ülikool ning TÜ füüsikaosa- kond. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Arvo Kikas
Ilmar Kink
Peeter Tenjes
Andi Hektor
Tartus, 26. jaanuaril 2006. a.

• Jõudis lõpule 2002. a algatatud Tallinna Ülikooli loomise protsess. Selle käigus ühines ülikooliga Eesti Akadeemiline Raama- tukogu. Riigikogu 16. veebruari otsuse alusel nimetati 18. märt- sil Tallinna Pedagoogikaülikool Tallinna Ülikooliks, lühendatult TLÜ. 15. mail liitus Tallinna Ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut.
• 4. märtsil kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu integreeritud tehno- loogiaprogrammi (ITP). ITP on ülikooli arengukava A2008 neljanda läbimurdevaldkonna – intellektuaalse kapitali rakendamise – edendamisele suunatud meetmete kompleks, mis integree- rib teaduskondade, instituutide jt allüksuste jõupingutused üli- kooli teadusliktehnoloogilise potentsiaali tugevdamiseks ja realiseerimiseks. ITP juhtkomitee esimees on teadusprorektor prof Ain Heinaru.
• TÜ Füüsikumi juhatus alustas tööd koosseisus Marco Kirm (TÜ FI), Ergo Nõmmiste (TÜ FI), Peeter Saari (TÜ FI/FO, esimees),

Risto Tammelo (TÜ FO) ja Kalev Tarkpea (TÜ FO).

• 7. märtsil valiti Tartu Observatooriumi vanemteaduriteks Maret Einasto, Anu Reinart, Erik Tago, Indrek Kolka, Izold Pustõlnik, Jaan Vennik ja Tõnu Viik.
• Alates 10. aprillist pole Tartu Observatooriumi struktuuris enam teadusdirektori ametikohta. Sellel töötanud Tõnu Viik jätkab vanemteadurina teoreetilise astrofüüsika töörühmas.
• 22. aprillil asutati TÜ FI õppe-asedirektori ametikoht, kus alates 1. juunist asus tööle Kaido Reivelt, ja spektrokronograafia töörühma baasil loodi biofüüsika labor (juh Arvi Freiberg).
• 26. augustil avati Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi uus hoone Tartus Nooruse tänaval, mis on esimene hoone Tartu Maar- jamõisa väljale loodavas tehnoloogialinnakus. Avamisel esines pöördumisega Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip. Tervi- tustega esinesid TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo, haridus- ja tea- dusminister Mailis Reps, sotsiaalminister Jaak Aab, Eesti Tea- duste Akadeemia president prof Richard Villems, EPMÜ rektor prof Alar Karis, TTÜ rektor prof Peep Sürje, Tartu linnapea Lai- ne Jänes ning Madis Võõras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg juhataja Taivo Täht andis pidulikult maja võtme üle TÜ Tehnoloogiainstituudi direktorile prof Mart Ustavile.
• Alates 1. septembrist on Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainsti- tuudi direktoriks Pavel Suurvarik.
• Alates 1. septembrist töötab Tartu Observatooriumi galaktikate füüsika töörühmas teadurina Antti Tamm, kosmoloogia töörüh- mas teadurina Gert Hütsi, atmosfääriseire töörühma inseneri 0,5 kohal Silver Lätt.
• Alates 26. septembrist töötab KBFI asedirektorina Juhan Subbi, tema tööülesandeks asedirektorina on asutustevahelise teadusliku koostöö koordineerimine.
• 25. novembril tähistati TÜ FI peahoone valmimise ning hõlvamise 30. aastapäeva ning avati pidulikult uus multimeedia õppeklass ja Hasselbladi fondi (Rootsi) toetusel valminud pinnafüüsi- ka labor. Lindi lõikas läbi Rootsi Teaduste Akadeemia akadeemik prof Jan Nilsson, avamisüritustel osales ka prof Indrek Martinson Lundi Ülikoolist.
• 2. detsembril otsustas TÜ FI nõukogu moodustada instituudis materjalifüüsika osakond ja teoreetilise füüsika osakond.
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu is- tungitel valiti korralistel valimistel KBFI teadusnõukogu uuteks liikmeteks Ene Ergma ja Raivo Stern (30. märtsil), Ivo Heinmaa, Anne Kahru, Uuve Kirso, Georg Liidja, Urmas Nagel, Jaan Past, Toomas Rõõm ja Richard Villems (6. oktoobril).
• Eesti teaduse tippkeskustena tegutsesid:
  • TÜ Füüsika Instituut (keskuse juht Ergo Nõmmiste, TÜ FI)
  • Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus (keskuse juht Endel Lippmaa, KBFI)
  • Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskus (keskuse juht Olevi Kull, TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut, osaleb ka TO taimkatte seire töörühm).

Doktoritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 6. juunil kaitses TÜ doktorant Eduard Gerškevitš väitekirja „Luuüdidoos ja leukeemiarisk eesnäärmevähi väliskiiritusravis“ („Dose to Bone Marrow and Leukaemia Risk in External Beam Radiotherapy of Prostate Cancer“) PhD kraadi saamiseks raken- dusfüüsika erialal. Juhendajad: K.R. Trott (Inglismaa) ja E. Realo (TÜ FI). Oponendid: prof dr W. Dörr (Saksamaa, Technische Uni- versität Dresden) ja f.-m.knd Vl. Štšerbakov (Tallinn, Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Tallinna Tehnikaülikooli tehnilise füüsika õppesuund

• 17. juunil kaitses Andres Braunbrück väitekirja „Lainete interaktsioon nõrgalt mittehomogeensetes materjalides“ („Wave Interaction in Weakly Inhomogeneous Materials“). Juhendaja: Arvi Ravasoo. Oponendid: Franco Pastrone, Claes Hedberg.
• 17. juunil kaitses Robert Kitt väitekirja „Üldistatud mastaabiinvariantsus majanduslikes aegridades“ („Generalised Scale Invariance in Financial Time Series“). Juhendaja: Jaan Kalda. Oponendid: Marcel Ausloos, Oleksiy Chechkin.
• 15. sept kaitses Juss Pavelson väitekirja „Mesomastaapsed füüsikalised protsessid ja nende mõju toitainete väljadele ja fütoplanktoni massõitsengule Soome lahe lääneosas“ („Mesoscale Physical Processes and the Related Impact to the Summer Nut- rient Fields and Phytoplankton Blooms in the Western Gulf of Finland“). Juhendaja: Jaan Laanemets. Oponendid: Kai Myrberg, Tiina Nõges.
• 15. sept kaitses Olari Ilison väitekirja „Kõrgemat järku mittelineaarsete ja dispersiivsete efektide mõju solitonide ja üksiklainete tekkele“ („Solitons and Solitary Waves in Media with Higher Order Dispersive and Nonlinear Effects“). Juhendaja: Andrus Sa- lupere. Oponendid: Nobumasa Sugimoto ja Andras Szekeres.
• 28. nov kaitses Maksim Säkki väitekirja „Südamerütmi pikamastaabiline kord ja juhumuutlikkus“ („Intermittency and Long Range Structurization of Heart Rate“). Juhendaja: Jaan Kalda. Oponendid: Olekiy Chechkin, Jan Zebrowski.
• 19. dets kaitses Enli Kiipli väitekirja „Merevee kemismi model- leerimine hilisordoviitsiumi ja varasiluri aegses Ida-Balti bassei- nis“ („Modelling Seawater Chemistry of the East Baltic Basin in the Late Ordovician-Early Silurian“). Juhendaja: Alvar Soesoo. Oponendid: Andrei Dronov, Enn-Avo Pirrus.

Magistritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Aare Floren „Pd-porfüriinidega aktiveeritud polümeerkilede hapnikutundlikkuse heterogeensuse ja fotostabiilsuse uuringud (Stability and heterogeneity of oxygen sensitivity in polymer films doped with Pd-porphyrins)“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.-m.knd, TÜ FI va- nemteadur). Oponendid: Ilmo Sildos (f.-m.knd, TÜ FI laboriju- hataja), Kristjan Leiger (PhD, TÜ FI järeldoktor).
• Irina Kärkkänen „Elektronenergia ülekande protsessid polüvinüülkarbasoolil põhinevates orgaaniliste valgusdioodide materjalides (Processes of electronic energy transfer in OLED materials based on polyvinylcarbazole)“. Eriala: optika ja spektro- skoopia (TÜ FKMF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Koit Mauring (f.-m.knd, TÜ FI va- nemteadur), Artur Suisalu (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Sven Lange „Haruldaste muldmetallide ioonid metalloksiid- kiledes: fotoergastusmehhanismide uuringud (Rare earth ions in metal oxide films: investigation of photoexcitation mechanisms)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Ilmo Sildos (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja). Oponendid: Vambola Kisand (PhD, TÜ FI järeldoktor), Ilmar Kink (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur).
• Raul Rammula „HfO2 kilede aatomkihtkasvu uurimine (Atomic layer deposition study of HfO2 thin films)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Väino Sammelselg (f.-m.knd, TÜ FKFE prof); Jaan Aarik (MSc, TÜ FI teadur, laborijuhataja). Opo- nendid: Ahti Niilisk (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Kaupo Kukli (PhD, TÜ FKEF vanemteadur).
• Heija Pärtel „E-õpe Eestis, õpikeskkond WebCT ja selle rakendamine aines „Füüsikaline maailmapilt“ (E-learning in Estonia, the learning management system WebCT and its application in the course “Physical concept of the world”)“. Eriala: rakendusfüü- sika (TÜ FKEF). Juhendaja: Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dots), Anne Villems (MSc, TÜ MTAT lektor). Oponendid: Karin Ruul (MSc, Eesti e-ülikooli projektijuht), Urmas Tamm (MSc, AS KTK Overall peaspetsialist).
• Thea Toomla „Müomeetriliste parameetrite diagnostilisest in- formatiivsusest töötervishoiu meditsiinilises uuringus (Diagnostic informativity of the myometrical method in the medical research of occupational health care)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Arved Vain (Dr. Habil. Biol, TÜ FKEF erak. vanemteadur). Oponendid: Eda Merisalu (meditsiinidoktor, TÜ ARTH dots), Kalle Kepler (MSc, TÜ BMTK juhataja).
• Martin Vilbaste „Õhuniiskuse etaloni arendamine TÜ Katseko- jas (Developing of air humidity standard at UT Testing Centre)“.Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Olev Saks (PhD, TÜ Katsekoja direktori kt). Oponendid: Piia Post (PhD, TÜ FKKF lektor), Viktor Vabson (Dipl. füüs, AS Metrosert spetsialist).
• Fred Valk „Elektrivälja tugevuse määramine gaaslahenduses lämmastiku kiirgusspektri abil (The estimation of electric field  strength in gas discharges by the radiation spectrum of nitro- gen)“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ FKEF). Juhendaja: Peeter Paris (PhD, TÜ FKEF teadur). Oponendid: Ergo Nõmmiste (PhD, TÜ FI direktor), Aleksei Treštšalov (f.-m.knd, TÜ FI labori- juhataja).
• Ilmar Ansko „Arvutijuhitavad mõõtesüsteemid spektroskoo- pia praktikumile (Computer aided measurement systems for practical works in spectroscopy)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Ilmar Rammo (f.-m.knd, TÜ FKEF spetsialist). Oponendid: Lembit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprof), Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur).
• Joel Kuusk „Välispektromeetri juhtimine ja andmehõive (Da- ta Acquisition and Control of Field Spectrometer)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Ando Ots (f.-m.knd, TÜ FKEF dots), Matti Pehk (f.-m.knd, TO insener). Oponendid: Lem- bit Pung (f.-m.dr, TÜ FKEF emeriitprof), Tõnu Sisask (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Sander Mirme „Elektrilise aerosoolispektromeetri laaduri kuju ja aerosooli laengujaotuse vahelise sõltuvuse modelleerimine (Modelling of the effect of charger geometry on aerosol charge distribution in an aerosol spectrometer)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Aadu Mirme (PhD, TÜ EFKF vanem- teadur). Oponendid: Madis Noppel (PhD, TÜ FKKF vanemteadur), Andres Luhamaa (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Janek Uin „Diferentsiaalse liikuvusanalüsaatori ülekandefunktsiooni määramine kahe aerosoolianalüsaatori eksperimendis (Determination of the transfer function of a differential mobility analyzer in a dual aerosol analyzer experiment)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Eduard Tamm (f.-m.knd, TÜ FKKF erak. vanemteadur); Aadu Mirme (PhD, TÜ FKKF vanemteadur). Oponendid: Madis Noppel (PhD, TÜ FKKF vanemteadur), Marko Vana (PhD, Helsinki Ülikooli füüsikaosakonna järeldoktor).
• Marko Zirk „Lineaarne diskreetne dünaamikamudel atmosfääri ujulainete uurimiseks (Linear discrete dynamical model for investigation of atmospheric buoyancy waves)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Rein Rõõm (f.-m.dr, TÜ FKKF juhataja, prof). Oponendid: Aarne Männik (PhD, TÜ FKKF teadur), Andres Luhamaa (MSc, TÜ FKKF doktorant).
• Silver Lätt „Päikese ultraviolettkiirguse spektromeetria (Solar ultraviolet spectrometry)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Juhendaja: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur). Oponendid: Kalju Eerme (f.-m.knd, TO vanemteadur), Teofilus Tõn- nisson (f.-m.knd, AS Interspectrum esimees).
• Anu Õmblus „Läänemere veetaseme aastase muutlikkuse käik ja hinnang amplituudile (Annual cycle and seasonal amplitudes in the Baltic Sea levels)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ FKKF). Oponendid: Tarmo Soomere (mat.dr, TTÜ KübI vanemteadur), Hanno Ohvril (f.-m.knd, TÜ FKKF dots).
• Kristjan Kannike „Running of Low-Energy Neutrino Masses and Mixing Angles in the Minimal Supersymmetric Standard Model (Neutriinomasside ja segunemisnurkade jooksmine minimaal- ses supersümmeetrilises Standardmudelis)“. Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Martti Raidal (PhD, KBFI vanem- teadur), Rein Saar (f.-m.knd, TÜ FKTF dots). Oponendid: Ilmar Ots (f.-m.knd, TÜ FI vanemteadur), Mait Müntel (MSc, TÜ FI doktorant).
• Elmo Tempel „Galaktika NGC 4594 hüdrodünaamiline mudel (Galaxy NGC 4594 hydrodynamical model)“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Peeter Tenjes (astron.dr, TÜ FKTF dots). Oponendid: Enn Saar (astron.dr, TO vanemteadur), Urmas Haud (astron.dr, TO vanemteadur).
• Lauri Juhan Liivamägi „Parvesõrmede redutseerimine wavelet- analüüsi abil (A Trous Compression of Cluster Fingers)“. Eriala: astrofüüsika (TÜ FKTF). Juhendaja: Enn Saar (astron.dr, TO va- nemteadur). Oponendid: Erik Tago (PhD, TO vanemteadur), Jaan Pelt (PhD, TO vanemteadur).
• Marina Lulla „Õhukeste metalloksiidkilede uurimine elektronsond-mikroanalüüsi  meetoditega  (Electron-probe microanalysis of thin metal oxide films)“. Eriala: rakendusfüüsi- ka (TÜ FKEF). Juhendaja: Väino Sammelselg (f.-m.knd, TÜ FKFE prof). Oponendid: Arvo Kikas (f.-m.knd, TÜ FI laborijuhataja), Aivar Tarre (MSc, TÜ FI erak. teadur).
• Andrei Kärkkänen „Fotoindutseeritud muutused süsiniku nanotorudest valmistatud kilede elektrijuhtivuses erinevates gaasikeskkondades (Photoinduced Changes in Electrical Conducti- vity of Carbon Nanotube Films in Different Gas Environments)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ FKMF). Juhendaja: Raivo Jaaniso (f.- m.knd, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Ilmar Kink (PhD, TÜ FI vanemteadur), Madis Einasto (f.-m.knd, Evikon direktor).
• Meelis-Mait Sildoja „GaAsP-põhise fotodetektori spektraalse peegelduse ja tundlikkuse uurimine ning modelleerimine (Investigation and modelling of the spectral reflectance and spect- ral transmittance of the GaAsP-based photodetector)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ FKEF). Juhendaja: Toomas Kübar- sepp (tehn.dr, AS Metrosert etaloniteenuste divisjoni juht); Kalev Tarkpea (f.-m.knd, TÜ FKEF dots). Oponendid: Uno Veismann (f.-m.knd, TO vanemteadur), Ilmar Rammo (f.-m.knd, TÜ FKEF spetsialist).

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon

Loodusteaduste magistri kraadi kaitsesid:

• Mario Kadastik “Doubly Charged Higgs Boson Decay to Muons at the LHC”. Juhendaja Martti Raidal (KBFI vanemteadur).Retsensendid Margus Saal (TÜ FI teadur) ja Andi Hektor (KBFI teadur).
• Mario Mars „Fotoelektrilisest fotomeetriast Tallinna Tähetornis“. Juhendaja vanemteadur V. Harvig. Retsensendid Enn Kasak (TLÜ dots) ja Vladislav-Veniamin Pustõnski (TTÜ füüs.inst. teadur).
• Jüri Virkepu „Lie’ teooria ja selle rakendusi“. Juhendaja Eugen Paal (TTÜ mat.inst. prof). Retsensendid Peeter Puusemp (TTÜ matem.inst. prof) ja Rein-Karl Loide (TTÜ füüs.inst. prof).

Tallinna Ülikooli füüsika eriala magistrikraadi kaitsmisnõukogu

• Rainer Randmeri „Riia lahe lainekliima kirjeldamine WAM mudeli abil“. Juhendaja Tarmo Soomere (mat.doktor, TTÜ), oponent Sirje Keevallik (f.-m.knd, EMA prof).
• Marko Reediku „Turbulentsi tekkepõhjuste uurimine ja turbulentse difusiooni koefitsentide leidmine Soome lahe suudmes“. Juhendaja Madis-Jaak Lilover (f.-m.knd, TTÜ), oponent Aleksander Toompuu (f.-m.knd, TTÜ).
• Rando Tuvikene „Kassari lahe töönduslike punavetika galaktaanide koostis, struktuur ja ekstraktsioon“. Juhendaja Kalle Truus (PhD keemias, TLÜ), oponent Merike Vaher (PhD keemias, TTÜ).
• Jaanis Priimets „Difusiooniteede uurimine kolmekomponentsetes metallisüsteemides“. Juhendaja Ülo Ugaste (f.-m.dr, TLÜ), oponent Tõnu Laas (PhD füüsikas, TLÜ).
• Kirsti Räim „Teaduslike füüsikaliste mõistete kujunemine õpilastel loodusõpetuse ja füüsika õppimisel“. Juhendaja Ülo Ugaste (f.-m.dr, TLÜ), oponent Priit Reiska (Dr. sc. paed. habil, TLÜ).

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste ja pedagoogika magistritööde kaitsmisnõukogu

• Kadri-Ly Trahv (Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsikaõpetaja) „Nüüdisaegne õpe loodusteaduste õpetaja seisukohalt“. Juhendaja Henn Voolaid (TÜ), oponent Ene-Silvia Sarv (TLÜ). Omistatud pedagoogikamagistri kraad, hinnang cum laude.

Traditsiooniliselt toimusid Eesti Füüsika Seltsi korraldusel 21. ja 22. märtsil Tartus Eesti XXXVI füüsikapäevad ja XXVIII füüsika- õpetajate päevad. Esitati 18 suulist ja 14 stendiettekannet (vt www.fyysika.ee/efs), osalejaid oli rohkem kui 150. Füüsikapäevad organiseerisid Arvo Kikas, Ilmar Kink ja Koit Mauring. Füüsikapäevade raames toimus 21. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne ning Kaido Reivelt tegi oma ettekandes kokkuvõtte füüsika-aasta üritustest. Uuteks juhatuse liikmeteks valiti Maarja Grossberg ja Kaido Reivelt. Töö- päeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu Tartu Linnamuuseumi ruumes. 22. märtsil toimus ka füüsika seltsi koolifüüsika osakonna koosolek, kus kuulati Kaido Reivelti ülevaadet füüsika populariseerimisest teadusbussi vahendusel ning toimus uue ainekava arutelu, mille tulemusena otsustati aktiivselt osaleda uute ainekavade väljatöötamises ja korralda selleks vastavad seminarid. Koosolekul valiti ka EFSi koolifüüsika osakonna juhatuse uus koosseis: Jaak Jõgi (esimees), Lehho Jõumees, Jaan Paaver ja Reina Henn.

Füüsikapäevadel anti välja EFSi aastapreemia Enn Saarele universumi struktuuri uuringute eest. EFSi aukirja pälvisid Kaido Reivelt ülemaailmse füüsika-aasta ürituste korraldamise eest Eestis ja Teadusbussi kollektiiv füüsika propageerimise eest. EFSi üliõpilaspreemia anti Kristjan Kannikesele töö „Neutriinomasside ja segunemisnurkade jooksmine minimaalses supersümmeetrilises stan- dardmudelis“ eest ja EFSi õpilaspreemia autorite kollektiivile Jaan Suve, Rivo Uibo ja Sander Küttis töö „Ioonkristallide kasvatamine“ eest, mis valmis Rakvere Reaalgümnaasiumis õpetaja Kadri-Ly Trahvi juhendamisel. Preemia füüsikapäevade parima üliõpilaste stendiettekande eest pälvis Andrei Kärkkäneni poster „Fotodesorptsiooni ilmingud süsiniku nanotorudest valmistatud kilede elektrijuhtivuses“.

Ilmus EFSi aastaraamat 2005 (toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee haldab Jaak Jõgi ning EFSi kodulehte (www.fyysika.ee/efs) toimetab Kaido Reivelt.

Märtsis toimunud Eesti koolinoorte 51. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) And- res Laan Tallinna Reaalkoolist.

Jätkusid ülemaailmsel füüsika-aastal alguse saanud füüsikat populariseerivad üritused. Kaido Reivelti eestvedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker ja jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine, Heli Valtna eestvedamisel toimusid füüsikakatsed ETV „Terevisioonis“ ning ligi viiekümne praeguse ja tulevase füüsiku ühise jõupingutusena korraldati Tähe Perepäevad Täpe 2006. Eesti Füüsika Seltsile omistati füüsika populariseeri- mise eest konkursil „Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind“ I preemia ning EFS oli 2006. a üleeuroopalise Descartes’i kommunikatsioonipreemia (Descartes Prize for Science Communication) finalist.

Koolifüüsika osakond tegutses aktiivselt füüsika õppekava koostamisel. Jaak Jõgi, Kalev Tarkpea ja Enn Pärteli eestvedamisel toimusid seminarid „Aita kujundada koolifüüsika nägu ja tegu“ 21. ja 22. aprillil 2006. a Lähte Ühisgümnaasiumis ja 13. mail 2006. a Tartus. Seminaridel osales 25 füüsika õpetamisega seotud inimest. Esimesel seminaril täpsustati füüsikaõppe eesmärkide osa ja alustati füüsikaõppe sisuloendi ja õpitulemuste formuleerimisega, tei- sel täpsustati põhikooli ainekava, gümnaasiumi põhiainekava ning gümnaasiumi laiendatud ainekava. Seminaride tulemused on andnud olulise panuse valmimisjärgus olevasse füüsika ainekavasse.

Jaak Jõgi eestvedamisel toimus TÜ Türi Kolledži ruumes 26. ja

27. juunil kolmas EFSi füüsikaõpetajate suvekool. Koolis oli 15 osalejat, teadmisi jagasid KBFI, TTÜ füüsikainstituudi ja TLÜ teadurid.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati aruandeaastal kaks noorte füüsikute kooli (vt ka www.fyysika.ee/kool). 16.–18. juunini toimus Arbaveres järjekordne EFS noorfüüsikute suve- kool. Osales 72 tudengit TLÜ-st, TTÜ-st ja TÜ-st. Toimus 20 tundi akadeemilisi loenguid ja seminare ning tudengite stendi- ja ette- kandesessioon. Organisaatoriteks olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk, kohapeal abistasid Mait Müntel, Andrei Tšernov ja Teadusbussi Suur Vanker seltskond. 20.–22. oktoobrini toimus Käärikul järjekordne (kaheksas) EFS täppisteaduste sügiskool. Osalejate arv oli rekordiline, kokku 123 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Kuulati 20 tundi loenguid ja seminare, toimus ka tudengite stendi- ja ettekandesessioon. Organisaatoriteks olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk, Rünno Lõhmus, Silver Lätt ja Imre Treufeld.

2006. a kuulus EFSi 185 aktiivset liiget. 2006. aastal valis juhatus seltsi auliikmeks akadeemik Karl Rebase. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2006 Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit, Euroopa Kosmose- agentuur, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tartu Observatoorium, Tartu Linnavalitsus, MTÜ Kinobuss, SA Teaduskeskus AHHAA, SA Archimedes, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tiigrihüppe SA, TÜ Avatud Ülikool, TÜ Füüsika Instituut, TÜ füüsikaosakond, TÜ Tehnoloogiainstituut, Eesti Televisioon, Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskus, AS Eesti AGA, AS Eesti Energia ning AS Vertex Estonia. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Arvo Kikas

Ilmar Kink

Kaido Reivelt

Peeter Tenjes

Tartus 24. jaanuaril 2007. a.

• 1. jaan viidi TÜ koolifüüsika keskus füüsika-keemiateaduskonna eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi koosseisu.
• Alates 1. jaan on KBFI Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhiks Raivo Stern.
• Alates 1. jaan alustas tööd järeldoktorina Tartu Observatooriumi kosmoloogia töörühmas Evgeny Vasiliev Rostovist, Venemaalt.
• 23. veebr võttis TÜ nõukogu vastu otsuse õppetoolide kaotamise kohta Tartu Ülikoolis.
• Alates 29. apr on KBFI direktoriks Raivo Stern, asedirektorina jätkab Tiit Saluvere.
• 10. juulil asutati KBFI 100% osalusega OÜ MAS Systems, mille põhiülesandeks on instituudis väljatöötatud TMR mõõtepeade valmistamine ja müük. OÜ MAS Systems juhatuse liikmeteks on Andres Reinhold ja Tiit Anupõld.
• 1. sept valiti TÜ nõukogus korrastamata süsteemide professoriks tagasi Jaak Kikas ja tahkisefüüsika professoriks tagasi Aleksandr Luštšik.
• 29. sept esitas TÜ rektor Jaak Aaviksoo TÜ nõukogule tagasiastumisavalduse. Samal kuul andis ta nõusoleku kandideerida Isamaa ja Res Publica valimisnimekirjas peaministri kohale. Oktoobris kuulutas TÜ nõukogu välja 18. jaan 2007 toimuvad rektorivalimised.
• 29. apr KBFI asedirektori kohalt seoses tähtaja möödumisega vabastatud Juhan Subbi valiti 29. sept instituudi teadusnõukogu liikmeks. Juhan Subbi täidab ka instituudi sisekontrolli koordinaatori kohustusi.
• 8. dets valiti TÜ Füüsika Instituudi nõukogus vanemteaduriteks materjaliteaduse alal Eduard Feldbach, Raivo Jaaniso, Vambola Kisand, Tanel Käämbre ja Rünno Lõhmus, tahkisefüüsika alal Vitali Nagirnõi ning biofüüsika alal Kõu Timpmann.
• 15. dets valiti TÜ Füüsika Instituudi nõukogus teaduriteks teoreetilise füüsika alal Hannes Liivat ja Margus Saal, tahkiseteooria alal Helle Kaasik ja Aleksander Šelkan, tahkisefüüsika alal Madis Kiisk, Aleksei Kotlov ja Kristjan Leiger, materjaliteaduse alal Kristjan Saal ja Tanel Tätte ning optika ja spektroskoopia alal Valter Kiisk.

• 22. dets võttis TÜ nõukogu vastu otsuse: „1. Pidada vajalikuks moodustada bioloogia-geograafiateaduskonna, füüsika-keemiateaduskonna, füüsika instituudi, Eesti mereinstituudi ja tehnoloogiainstituudi baasil alljärgnevad teadus- ja arendusasutuse staatuses olevat instituudid: bioloogia ja maateaduste instituut, Eesti mereinstituut, füüsika instituut, keemia instituut, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, tehnoloogiainstituut. 2. Pidada vajalikuks moodustada punktis 1 nimetatud instituutide baasil loodus- ja tehnoloogiateaduskond.“

Doktoritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 20. apr kaitses Antti Tamm väitekirja „Structure of Distant Disk Galaxies“ (Kaugete ketasgalaktikate struktuur) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendaja dr Peeter Tenjes (TÜ). Oponendid: dr Nils Bergvall (Uppsala Ülikooli Observatoorium), dr Jaan Vennik (Tartu Observatoorium).
• 13. sept kaitses Valter Kiisk väitekirja „Optical investigation of metal-oxide thin films“ (Õhukeste metalloksiidkilede optilised uuringud) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendaja dr Ilmo Sildos (TÜ FI). Oponendid: dr Jan Valenta (Praha Karli Ülikool), dr Vitali Nagirnõi (TÜ FI).
• 13. sept kaitses Sergei Štšemeljov väitekirja „Sum-frequency generation and multiphoton ionization in xenon under excitation by conical laser beams“ (Liitsageduse genereerimine ning paljufootoniline ionisatsioon ksenoonis kooniliste laserkiirekimpudega ergastamisel) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja dr Viktor Peet (TÜ FI). Oponendid: dr Anatoli Issajev (Lebedevi Füüsika Instituut, Moskva), dr Ilmo Sildos (TÜ FI).

Tartu Ülikooli keemiaosakonna nõukogu

• 21. juunil kaitses Kristjan Saal väitekirja „Surface silanization and its application in biomolecule coupling“ (Pindade silüülimine biomolekulide immobiliseerimiseks) PhD kraadi saamiseks keemias. Juhendajad: prof Ago Rinken (TÜ FKOK) ja dr Ants Lõhmus (TÜ FI). Oponent: dr Donats Erts (Läti Ülikool, Riia).
• 25. aug kaitses Tanel Tätte väitekirja „High viscosity Sn(OBu)4 oligomeric concentrates and their applications in technology“ (Kõrgviskoossed Sn(OBu)4 oligomeersed kontsentraadid ja nende tehnoloogilised rakendused) PhD kraadi saamiseks keemias. Juhendajad: dr Ants Lõhmus (TÜ FI) ja dr Uno Mäeorg (TÜ FKOK). Oponent: dr Ivo Vavra (Instititute of Electrical Engineering, Slovac Acad. Sci., Bratislava).

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna nõukogu

Väitekirjade kaitsmised loodusteaduste doktori kraad saamiseks:

• 30. nov kaitses Andri Jagomägi väitekirja „Photoluminescence of Chalcopyrite Tellurides“ („Kalkopüriitsete telluriidide fotoluminestsents“). Töö juhendajaks oli prof Jüri Krustok (TTÜ), oponeerisid dr Heikki Collan (Helsinki Tehnikaülikool) ja dr Raivo Jaaniso (TÜ FI).
• 8. dets kaitses Alar Leibak väitekirja „On Additive Generalisation of Voronoi’s Theory of Perfect Forms Over Algebraic Number Fields“ („Voronoi teooria aditiivne üldistus täiuslikele vormidele üle algebraliste arvukorpuste“). Töö juhendajaks oli prof P. Puusemp (TTÜ), oponeerisid Renaud Coulangeon (University of Bordeaux) ja Ellen Redi (Tallinna Ülikool).
• 20. dets kaitses Tõnu Martma väitekirja „Application of Carbon Isotopes to the Study of the Ordovician and Silurian of the Baltic“ („Süsiniku isotoopide kasutamine Balti Ordoviitsiumi ja Siluri arenguloo uurimisel“). Töö juhendajaks oli prof R. Vaikmäe (TTÜ), oponeerisid prof Juha Karhu (Helsinki Ülikool) ja prof Volli Kalm (Tartu Ülikool).

Eesti Maaülikool

• 30. novembril kaitses Mait Lang väitekirja „The Performance of Foliage Mass and Crown Radius Models in Forming the Input of a Forest Reflectance Model“ PhD kraadi saamiseks metsanduse erialal. Juhendajad: T. Nilson (TO) ja A. Kiviste (Eesti Maaülikool). Oponent: J. Varjo (Helsinki) Ludwig-Maximilians-Universität, München
• 30. mail kaitses Gert Hütsi väitekirja „Cosmic Sound: Measuring the Universe with Baryonic Acoustic Oscillations“ Dr. rer. nat. (loodusteaduste doktori) kraadi saamiseks. Juhendaja prof dr Rashid Sunyaev (MPA Garching, LMU München). Kaitsmiskomitee koosseis: prof dr Viatcheslav Mukhanov (LMU), prof dr Otmar Biebel (LMU), prof dr Andreas Burkert (LMU), prof dr Rashid Sunyaev (LMU).

Magistritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

• Julija Ivlijeva „Исследование топографии миометрических параметров мышц верхней и нижней конечностей (Jäsemete lihaste müomeetriliste parameetrite topograafiline uuring. The topographical study of the myometrical parameters of upper and lower limb muscules)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Arved Vain (Dr. habil. biol., TÜ FKEF erak. vanemteadur). Oponendid: Kalle Kepler (MSc rakendusfüüsikas, TÜ FKBM juhataja), Tatjana Kums (MSc sporditeadustes, TÜ kinesioloogia ja biomehaanika õppetooli laborant). Kuupäev: 12.06.2006.
• Heli Valtna „Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus (Experimental realizability of superluminally propagating localized waves)“. Eriala: optika ja spektroskoopia (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendajad: Peeter Saari (f.-m.dokt, TÜ FKEF professor, ETA akadeemik), Kaido Reivelt (PhD, TÜ FI õppedirektor). Oponendid: Peep Adamson (f.-m.kand, TÜ FI vanemteadur), Margus Rätsep (PhD, TÜ FI vanemteadur). Kuupäev: 12.06.2006.

• Kadri Isakar „Kiirguslevi Monte Carlo meetodid efektiivsuse korrigeerimiseks 210-Pb gammaspektromeetrias (Efficiency calibration in gamma spectrometry of 210-Pb using Monte Carlo methods)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ keskkonnafüüsika instituut). Juhendaja: Enn Realo (f.-m.kand, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Madis Kiisk (PhD, TÜ FI erak. teadur), Andi Hektor (MSc, KBFI teadur). Kuupäev: 12.06.2006.
• Lennart Neiman „Atmosfääri läbipaistvus Tartus 1931–1940 (Atmospheric transparency in Tartu, 1931–1940)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ keskkonnafüüsika, TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Hanno Ohvril (f.-m.kand, TÜ FKKF dotsent). Oponendid: Viivi Russak (PhD, TO teadur), Oleg Okulov (PhD, Tiirikoja Järvejaama juhataja). Kuupäev: 12.06.2006.
• Urmas Vesi „Korduvalt plastiliselt deformeeritud vase omadused (Properties of severely plastically deformed copper)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Rünno Lõhmus (PhD, TÜ FI vanemteadur). Oponendid: Rein Kink (f.-m.kand, TÜ FI vanemteadur), Hele Siimon (PhD, TÜ FI laserspektroskoopia labori erak. teadur). Kuupäev:  12.06.2006.
• Artjom Vargunin „Стохастический резонанс в мягких потенциалах (Stohhastiline resonants pehmetel potentsiaalidel. Stochastic resonance in soft potentials)“. Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendajad: Teet Örd (f.-m.kand, TÜ FKTF dotsent), Risto Tammelo (f.-m.doktor, TÜ FKTF professor). Oponendid: Nikolai Kristoffel (f.-m.doktor, TÜ FO emeriitprofessor, TÜ FI vanemteadur), Romi Mankin (f.-m.kand, TLÜ professor). Kuupäev: 12.06.2006.
• Rainer Paat „Aerosooliosakeste suurusjaotuse kiire mõõtmine (Fast Measurements of the Aerosol Size Distribution)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ keskkonnafüüsika instituut). Juhendaja: Aadu Mirme (PhD, TÜ FKKF vanemteadur). Oponendid: Matti Fischer (tehnikakand, AS Airel juhataja), Eduard Tamm (f.-m. kand, FKKF vanemteadur). Kuupäev: 27.06.2006.
• Mati Tee „Informatsiooni lõimimine (Information integration)“. Eriala: keskkonnafüüsika (TÜ keskkonnafüüsika instituut). Juhendaja: Hanno Ohvril (f.-m.kand, TÜ FKKF dotsent). Oponendid: Tõnu Oja (biol.kand, TÜ BGGG professor), Ülle Kikas (PhD, FKKF teadur). Kuupäev: 27.06.2006.

• Jüri Nosach „CTDI and DLP measurements in Estonian computed tomography cabinets (CTDI ja DLP mõõtmised kompuutertomograafia kabinettides üle Eesti)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja: Kalle Kepler (MSc rakendusfüüsika alal, TÜ FKEF biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskuse juhataja). Oponendid: Antti Servomaa, (PhD füüsikas, Oulu Ülikooli meditsiinifüüsika dotsent), Rein Koch (f.-m.kand, TÜ FI tuumaspektroskoopia labori insener). Kuupäev: 28.12.2006

Infotehnoloogia 3+2 kavaga tehnikateaduse magistrikraadi kaitses:

• Risto Rahu„Cisco NetFlow analüsaator (Cisco NetFlow analyzer)“. Eriala: infotehnoloogia. Juhendaja: Eero Vainikko (PhD informaatikas, TÜ MTAT erak. prof). Retsensent: Meelis Roos (MSc, MTAT õp.-ül.täitja). Kuupäev: 09.06.2006.

Tallinna Tehnikaülikooli  matemaatika-loodusteaduskonna magistrikomisjon

Loodusteaduste magistri kraadi kaitsesid:

• Edith Soosaar „Upwellingu filamentide numbriline modelleerimine Soome lahes“ („Numerical Modelling of Upwelling Filaments in the Gulf of Finland“). Juhendaja: Urmas Raudsepp (PhD, TTÜ Meresüsteemide Instituut, vanemteadur). Retsensent: Jaan Laanemets (PhD, TTÜ Meresüsteemide Instituut, dotsent).
• Svetlana Vassiljeva „Tuule genereeritud barokliinne veevahetus Pakri lahes” („Wind Forced Baroclinic Water Exchange in Pakri Bay“). Juhendaja: Urmas Raudsepp (PhD, TTÜ Meresüsteemide Instituut, vanemteadur). Retsensent: Aleksander Toompuu (f.-m.kand, TTÜ Meresüsteemide Instituut, vanemteadur)
• Annika Kriisa „Kahe-dimensionaalse  magnetilise ühendi Na5RbCu4(AsO4)4Cl2 uurimine TMR spektroskoobiga“ („The NMR-Study of the Two-Dimensional Magnetic Material Na5RbCu4(AsO4)4Cl2“). Juhendaja: Raivo Stern (PhD, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, vanemteadur). Retsensent: Urmas Nagel (PhD, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, vanemteadur).

Tallinna Ülikooli füüsika eriala magistrikraadi kaitsmisnõukogu

MSc füüsikas (4+2) kaitsesid:

• Erkki Soika „Trihhotoomse müra poolt indutseeritud stabiilsus metastabiilses süsteemis“. Juhendaja Romi Mankin (f.-m.kand, TLÜ prof), oponent Ain Ainsaar (f.-m.kand, TLÜ teadur).
• Anneli Roode „Laboratoorne praktikum ja füüsikaline eksperiment kõrgkoolis“. Juhendaja Tõnu Laas (PhD füüsika alal, TLÜ vanemteadur), oponent Priit Reiska (Dr. Sc. paed. habil., TLÜ kasvatusteaduste teaduskonna dekaan).

• TÜ doktoriõppesse füüsika erialal võeti järgmised õppurid:
  • Heli Valtna (juhendaja Peeter Saari)
  • Kadri Isakar (juhendaja Enn Realo)
  • Artjom Vargunin (juhendajad Teet Örd, Risto Tammelo)
  • Urmas Vesi (juhendaja Rünno Lõhmus)
  • Annika Kriisa (juhendajad Raivo Stern, Kalev Tarkpea)
  • Kaupo Komsaare (juhendajad Urmas Hõrrak, Aadu Mirme)
  • Liis Rebane (juhendaja Rein Saar)
  • Lennart Neiman (juhendaja Hanno Ohvril)
• TÜ füüsikaosakonna magistriõppesse võeti:
  • fundamentaalfüüsika erialal: Oleg Košik, Mihkel Kree, David Niinepuu, Mihkel Rähn, Andre Sääsk, Aigar Vaigu;
  • rakendusfüüsika erialal: Meelis Eller, Ivar Kuusik, Siim Pikker, Marje Prank, Rainer Vabamäe;
  • infotehnoloogia erialal: Heilo Altin, Holger Biene, Ljubov Feklis- tova, Jaas Ježov, Karl Kruusamäe, Tarvo Kärberg, Marko Peter- son, Aapo Prii, Ivan Sidorov, Natalja Tihhanovskaja, Alar Vares, Kaupo Voormansik;
  • materjalitehnoloogia erialal: Aleksei Barulin, Kelli Keevend, Siim Kinnas, Kristjan Kübar, Vilho Meier, Ivan Netšipailo, Viljar Palmre, Margo Plaado, Gailit Rohula, Jevgeni Šablonin, Mari Šavel, Liis Seinberg, Anna Šugai, Janno Torop;
  • füüsikaõpetaja erialal: Andres Ariva, Ragne Auling, Viivi Järve, Lauri Kübarsepp, Geil Siim;

• füüsikaõpetaja erialal (avatud ülikool): Sigrid Kaju, Meelis Koll, Raido Koppel, Mari Lepp, Külli Liblik, Kati Lillemets, Egle Loid, Ilvar Oja, Jelena Ragni, Heli Toit.

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna põhiõppe lõpetasid:
  • füüsika erialal

3-a bakalaureuseõpe: Meelis Eller, Mihkel Kama, Mihkel Kree, Ivar Kuusik, Siim Pikker, Marje Prank, Allan Puusepp, Mihkel Rähn, Kristjan Tamm, Rainer Vabamäe, Aigar Vaigu;

4-a bakalaureuseõpe: Ain Borodin, Margus Härk, David Niine- puu, Olga Solntseva, Margus Sootla;

• materjaliteaduse erialal

3-a bakalaureuseõpe: Ragne Auling, Aleksei Barulin, Kelli Kee- vend, Siim Kinnas, Katre Koolman, Kristjan Kübar, Mariana Naaber, Ivan Netšipailo, Viljar Palmre, Gailit Rohula, Liis Sein- berg, Jevgeni Šablonin, Mari Šavel, Anna Šugai, Janno Torop, Madli Uin, Liis Vitsut;

4-a bakalaureuseõpe: Maili Kaare, Egon Lehes, Vilho Meier;

• infotehnoloogia erialal

3-a bakalaureuseõpe: Andres Apevalov, Heilo Altin, Ailar Arak, Holger Biene, Ljubov Feklistova, Kirill Frolov, Martin Grün- berg, Mihkel Hõbejõgi, Jaas Ježov, Karl Kruusamäe, Tarvo Kärberg, Magnus Leppik, Helmet Lokk, Ivo Malm, Kristjan Meister, Joosep Meus, Ahto Metting, Marko Peterson, Aapo Prii – cum laude, Indrek Priks, Nevil Reinfeldt, Ivan Sidorov, Vahur Teppan, Natalja Tihhanovskaja, Raido Türk, Tanel Uude- berg, Alar Vares, Kaupo Voormansik;

3-a diplomiõpe: Kristjan Kuusik.

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna magistriõppe füüsika erialal (4+2) lõpetasid: Kadri Isakar, Julija Ivlijeva, Lennart Neiman, Yury Nosach, Rainer Paat, Meelis-Mait Sildoja, Mati Tee, Heli Valtna, Urmas Vesi, Artjom Vargunin.
• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna magistriõppe infotehnoloogia erialal (3+2) lõpetas Risto Rahu.
• Tallinna Ülikoolis avati füüsika doktorantuur (doktoriõpe statisti- lise füüsika või matemaatilise füüsika harus). Füüsika doktoran- tuuri võeti vastu:
  • Jaanis Priimets, juhendaja f.-m.dokt, emeriitprof Ülo Ugaste,
  • Anna Šeletski, juhendaja f.-m.kand, prof Anne Tali.

• Tallinna Ülikoolis õppisid
  • füüsika magistrantuuris (4+2):
    • Berit Pärnik, juhendaja prof Romi Mankin
    • Tatjana Škled-Gorbatševa, juhendaja emeriitprof Ülo Ugaste.
  • füüsika magistrantuuris (füüsikaõpetaja, 3+2):
    • Alge Ilosaar (juhendaja Tõnu Laas)
    • Katrin Laas (juhendaja Romi Mankin)
    • Nadežda Leitšenok (juhendaja Jaanis Priimets)
    • Gerrit Kanarbik (juhendaja Anneli Roode)
    • Ave Kokka (juhendaja Anneli Roode)
    • Kalle Kebbinau
    • Andrus Niitenberg
    • Veroonika Ivanova
    • Kristi Juuse
• TLÜ bakalaureuseõppe füüsikaõpetaja erialal lõpetasid (5-a baka- laureuseõpe): Jana Erd, Kristel Merusk, Janno Nau ja Maimu Torn.
• TTÜ füüsikainstituudi juures õppisid:
  • Tehnilise füüsika doktorantuuris:
    • Veljo Sinivee (juhendaja prof R.-K. Loide)
    • Mario Mars (juhendaja vanemteadur V. Harvig)
    • Tambet Lember (juhendaja prof J. Elken)
    • Reedik Kuldkepp (juhendaja prof A. Soesoo)
    • Andri Jagomägi (juhendaja prof J. Krustok)
    • Alar Leibak (juhendaja prof P. Puusemp)
    • Tõnu Martma (juhendaja prof R. Vaikmäe)
    • Mario Kadastik (juhendaja prof R.-K. Loide)
    • Tõnis Oja (juhendaja prof R.-K. Loide)
    • Dan Hüvonen (juhendajad van.teadurid U. Nagel, T. Rõõm, KBFI)
    • Ove Pärn (juhendaja prof J. Elken)
    • Jaak Toomela (juhendaja dots M. Klopov)
    • Gennadi Lessin (juhendaja van.teadur U. Raudsepp, TTÜ Me- resüsteemide Instituut)
    • Kristjan Urtson (juhendaja prof A. Soesoo)
    • Priidik Lagemaa (juhendaja prof J. Elken)
    • Evelyn Kalam (juhendaja prof A. Soesoo)
  • Tehnilise füüsika magistrantuuris:
    • Ahto Kuusk (juhendaja dots M. Klopov)
    • Radu Prekup (juhendaja PhD A. Samoson)

• Madis Tuul (juhendaja dots A. Gavrilov)
• Rivo Uiboupin
• Germo Väli

• TTÜ lõpetasid tehnilise füüsika õppesuunal loodusteaduse bakalaureuse kraadiga: Henri Alas, Ardo Illaste, Tanel Joon, Rainer Mark, Madis Pärn, Päivo Simson, Rivo Uiboupin, Rait Valksaare, Kristjan Tammik.
• Haridus- ja teadusminister premeeris järgmisi üliõpilaste tea- dustööde riikliku konkursi 2006 laureaate loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:
  • rakenduskõrgharidusõppe  ja  bakalaureuseõppe  üliõpilaste astmes:
    • I preemia (7500.– EEK) Palle Kotta (TÜ), konkursitöö „Biline- aarsete sisend-väljundvõrrandite  realiseeritavusest“ eest;
    • II preemia (4500.– EEK) Katri Muska (TTÜ), konkursitöö „Kee- miliselt sadestatud CdS kilede morfoloogia ja lõõmutamise uurimine“ eest;
    • III preemia (3000.– EEK) Lauri Sikk (TÜ), konkursitöö „Kelaat- sed efektid tseesiumikatiooni komplekseerumisel hüdroksü- ja aminokarboksüülhapetega“ eest;
    • III preemia (3000.– EEK) Mark Fišel (TÜ), konkursitöö „Eesti kõneprosoodia genereerimine neurovõrkude abil“ eest;
    • III preemia (3000.– EEK) Martin Langel (EMÜ), konkursitöö „Pilootprojekt torukujulise difraktsioonivõre valmistamiseks: madaladimensioonilise täpsusega seadmete konstrueerimi- se ja töötlemise metoodikakompleksi väljatöötamine“ eest;
• Diplomid: Aleksei Lissitsin (TÜ), Janar Õunpuu (TLÜ), Marge Ilmosaar (TÜ), Päivo Simson (TTÜ), Rainer Küngas (TÜ), Roman Siim (TTÜ), Tanel Esperk (TÜ), Veiko Karu (TTÜ), Viljar Palmre (TÜ).
• magistriõppe üliõpilaste astmes:
  • I preemia (7500.– EEK) Marju Laars (TTÜ), konkursitöö „(3S,3'S)–bimorfoliini asümmeetriline süntees ja tema deri- vaatide kasutamine organokatalüütilisel Michaeli liitumisel“ eest;
• II preemia (4500.– EEK) Taivo Lints (TTÜ), konkursitöö „Bak- teri rakus toimuvate protsesside esitamine multiagentsüstee- mina DnaA tiitrimise mudelil põhineva agentmudeli näitel“ eest;
• II preemia (4500.– EEK) Indrek Zolk (TÜ), konkursitöö„Banac- hi ruumi kommuteeruv aproksimatsiooniomadus“ eest;
• Diplomid: Ants Kallaste (TTÜ), Emilia Käsper (TÜ), Ester Saral (TÜ), Kadri Haamer (TÜ), Kert Tamm (TTÜ), Kristelle Kaar- maa (TÜ), Nadežda Aleksejeva (TÜ).
• doktoriõppe üliõpilaste astmes:
  • I preemia (7500.– EEK) Els Heinsalu (TÜ), konkursitöö „Ano- maalne transport perioodilistes jõuväljades“ eest;
  • I preemia (7500.– EEK) Meelis Käärik (TÜ), konkursitöö „Tõe- näosusjaotuste lähendamine hulkadega“ eest;
  • II preemia (4500.– EEK) Valter Kiisk (TÜ), konkursitöö „Õhu- keste metalloksiidkilede optilised uuringud“ eest;
  • Diplomid: Kristel Mikkor (TÜ), Maie Bachmann (TTÜ), Tiina Lõugas (TTÜ), Veera Krasnenko (TÜ).
• Õpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia põhikooli astmes sai Victor Alari (Gustav Adolfi Gümnaasium) tööga „Tuulelainete mõõtmine ja numbriline modelleerimine Küdema lahes“. Tea- dustöö eduka juhendamise eest autasustati Urmas Raudseppa Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudist.
• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi II auhinna said füüsika ja materjaliteaduse alased tööd:
  • Kelli Keevend (Tartu Ülikool) – võistlustöö „Biomorfsete kar- biidsete komposiitmaterjalide lähtestruktuuride väljatööta- mine“ (juhendajad magistrant Martin Järvekülg, doktorant Valter Reedo, laborijuhataja Ants Lõhmus);
  • Merle Randrüüt (Tallinna Tehnikaülikool) – magistritöö „Laine- levi modelleerimine mikrostruktuuriga materjalides“ (inglise keeles, juhendaja akad Jüri Engelbrecht);
  • Liis Rebane (Tallinna Tehnikaülikool) – magistritöö „Valguse orbitaalse pöördemomendi rakendused optiliste kujutiste ana- lüüsil“ (inglise keeles, juhendajad dr Pearu Peterson, prof Juan P. Torres);
  • Edith Soosaar (Tallinna Tehnikaülikool) – magistritöö „Upwel- lingu filamentide numbriline modelleerimine Soome lahes“ (inglise keeles, juhendaja dr Urmas Raudsepp);
  • Kert Tamm (Tallinna Tehnikaülikool) – magistritöö „Defor- matsioonilainete interaktsioonid mikrostruktuursetes tahkis- tes“ (juhendaja prof Andrus Salupere);
  • Heli Valtna (Tartu Ülikool) – magistritöö „Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus“ (juhendajad akad Peeter Saari, dr Kaido Reivelt).

     

    • TÜ Sihtasutuse 2006. a sügissemestri stipendiumid pälvisid järg- mised TÜ FO magistrandid:
      • Tartu Ülikooli Raefondi stipendium: Lidia Feklistova
      • Estraveli reisisihi stipendium: Janno Torop ja Viljar Palmre
      • Kaleva Traveli reisistipendium: Karin Laansalu-Veskioja
      • Gerda Spohri stipendium: Marje Prank

    Stipendiumid anti kätte sihtasutuse pidulikul vastuvõtul 30. no- vembril Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis.

    • TÜ Füüsika Instituudi üliõpilasstipendiumi bakalaureuseastmes sai Kelli Keevend (3. a materjaliteadus, juhendaja Martin Järve- külg), magistriastmes pälvis esikohastipendiumi Argo Lukner (1. a füüsika, juhendaja Ilmo Sildos), teise koha Kadri Isakar (2. a füüsika, juhendaja Enn Realo) ja kolmanda koha Jevgeni Šulga (1. a materjalitehnoloogia, juhendaja Ilmar Kink). Ära märgiti
      1. a magistrandid Rainer Pärna (materjalitehnoloogia, juhendaja Ahti Niilisk) ja Aleksei Mahhov (infotehnoloogia, juhendaja Svetlana Zazubovitš). Kõik stipendiaadid pälvisid ka diplomi ja medali „Füüsika Instituudi väike briljant“.
    • 25. sept määras Tartu Observatooriumi teadusnõukogu Ernst Julius Öpiku stipendiumi TÜ magistrandile Tiina Liimetsale. Juhan Rossi nim stipendiumi sai Eesti Maaülikooli doktorant Julia Budenkova.

• 24. jaan toimus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis seminar „Kütuselement kui perspektiivne uus energiatehnoloogia ja sel- lega seotud probleemid“. Seminaril tegi ettekande Tartu Ülikooli füüsikalise keemia prof Enn Lust, ettekande kaasautorid olid Gunnar Nurk, Priit Möller, Indrek Kivi, Priit Nigu, Silvar Kallip ja Karmen Lust Tartu Ülikoolist.
• 10. veebr toimus TÜ Füüsika Instituudis prof Mart Elango (8. jaan 1936 – 12. veebr 1996) mälestuseks seminar „Mart Elango ja 40 aastat röntgenspektroskoopiat Tartus“. Ettekannetega esinesid Arvo Kikas, Tšeslav Luštšik, Henn Käämbre, Ergo Nõmmiste (kõik TÜ FI) ja Indrek Martinson (Lundi Ülikool, Rootsi).
• 21. ja 22. märtsil toimusid Tartus XXXVI Eesti füüsikapäevad ja XXVIII Eesti füüsikaõpetajate päevad. Kuulati ettekandeid maa- ilma füüsikauudistest, Eesti füüsikute töödest ja füüsika õpeta- misest. Esitati 18 suulist ja 14 stendiettekannet. Osavõtjaid oli üle 150.
• 21. ja 22. märtsil Eesti füüsikapäevade ja Eesti füüsikaõpetajate päevade raames toimusid järgmised EFS füüsikaõpetajate osa- konna üritused:
  • 22. märtsil kell 10.00 tegi ettekande Sulev Valdmaa uuest füüsika ainekavast;
  • 22. märtsil jätkus füüsika seltsi õpetajate osakonna koosolek, kus toimus hääletus uue juhatuse leidmiseks. Hääletuse tulemusena juhib EFS füüsikaõpetajate osakonna tööd 4-liikmeline juhatus: esimees J. Jõgi, liikmed L. Jõumees, J. Paaver ja R. Henn. See- järel andis K. Reivelt ülevaate füüsika populariseerimisest tea- dusbussi vahendusel. Koosolek jätkus uue ainekava aruteluga, kus õpetajate osakonnaga koostööd tegevad inimesed otsus- tasid aktiivselt osaleda uute ainekavade väljatöötamises. Peeti vajalikuks vastavate seminaride korraldamist. Koosolekul osa- les ca 100 inimest.
• 11. apr toimus TÜ Füüsika Instituudis akadeemik Karl Rebase juubeliseminar „Foononvabad jooned: viimased arengud ja tule- vikuperspektiivid“. Ettekannetega esinesid Karl Rebane, Vladi- mir Hižnjakov, Peeter Saari, Nikolai Kristoffel, Mati Haas, Jaak Kikas (kõik Tartust) ning Aleksander Rebane (Montana Ülikool, USA).
• 20. apr toimus TÜ Tehnoloogiainstituudis Tehnoloogiapäev 2006. Materjaliteadust esindas Alvo Aabloo ettekanne „Arukad materjalid ja seadmed“. Töötas teaduskeskuse AHHAA mooto- rite töötuba, teadusbuss Suur Vanker korraldas füüsikateatri etendusi.
• 21.–22. apr toimus Lähte Ühisgümnaasiumis esimene ainekavaalane seminar „Aita kujundada koolifüüsika nägu ja tegu“. Osales ca 25 füüsikaõpetamisega seotud inimest. Täpsustus füüsikaõppe eesmärkide osa, alustati füüsikaõppe sisuloendi ja õpitulemuste  formuleerimisega.
• 13. mail toimus Tartus jätkuseminar „Aita kujundada koolifüüsika nägu ja tegu II“. Osales ca 25 füüsikaõpetamisega seotud inimest. Täpsustusid põhikooli ainekava, gümnaasiumi põhiainekava ja gümnaasiumi laiendatud ainekava.
• 26. mail esitleti TÜ füüsikahoones kogumikku „Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi 140. juubeli konverentsi ettekanded“.
• 13. juunil toimus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ruumides Eesti Teaduste Akadeemia laiendatud juhatuse istung ja raamatu „Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2006“ (X) esitlus. Kavas olid järgnevad ettekanded teaduspreemia laureaatidelt: Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Margus Rätsep, Kõu Timpmann „Fotosünteetiliste valgusergastuste eksiton-polaron iseloom“;
• 16.–18. juunini toimus Arbaveres järjekordne EFS Noorfüüsikute Suvekool. Osales 72 tudengit TLÜ-st, TTÜ-st ja TÜ-st. Üritust toetasid KBFI, TTÜ ja TÜ.
• 4.–8. juulini toimus Tartus esimene rahvusvaheline BalticGridi teadusarvutuste ja grid-tehnoloogia suvekool. Osales 41 tudengit Eestist, Leedust, Lätist, Poolast ja Saksamaalt. Suvekooli orga- nisaatoriteks olid KBFI (Andi Hektor, BalticGrid projekt), EENet (Hardi Teder, BalticGrid projekt) ja TÜ (professor Eero Vainikko, hajussüsteemide õppetool). Täpsem info www.balticgrid.org.
• 28. aug toimus Tartus Tartu Observatooriumi korraldusel regu- laarne üle-eestiline VIII keskkonnakaitse alane nõupidamine „Atmosfäär. Inimene. Ultraviolettkiirgus“. Ultraviolettkiirguse ja aerosoolide uuringuid ning ultraviolettkiirguse toimeid käsit- levate ettekannetega esinesid U. Veismann, K. Eerme, A. Kallis, E.-M. Maasik, I. Ansko, S. Lätt, E.-S. Kerner, A. Reinart, Ü. Kikas, E. Tamm ja M. Vaht. Osavõtjaid Eesti erinevatest uurimis- ja ametiasutustest oli 20.
• 11.–15. sept toimus Tartus rahvusvaheline konverents „European Large Lakes symposium“ (osalejaid 180, 20 riigist), mille korraldamisel osales TO vanemteadur Anu Reinart.
• 1. nov toimus Eesti Teaduste Akadeemia majas 6. seminar sarjast „Teaduse uued suunad“ alapealkirjaga „Komplekssüsteemid“. Avasõnaga esinesid akad Richard Villems ja akad Jüri Engelbrecht.
• 21.–22. nov korraldas Tartu Ülikool partnerina Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projektis „Naised täppisteadustes ja kõrg- tehnoloogias“ („Women in Science and High Technology“, BASNET) projekti rahvusvahelise töökohtumise Tartus. Projekti koordinaator on Dalia Šatkovskiene Vilniuse Ülikooli teoreetilise füüsika osakonnast. Kohtumise põhiteemaks olid Eestis, Leedus ja Lätis läbiviidud projektiteemalise sotsioloogilise uurimuse tulemused. Kohtumise korraldasid Helle Kaasik, Imbi Tehver, Anu Ülejõe ja Anu Laas, osavõtjaid oli 35 – Eestist, Leedust, Lätist, Poolast ja Rumeeniast.
• 12. dets pandi lõplikult paika tingimused, millega KBFI ja TÜ ühinevad esmakordselt EURATOMi fusiooniuuringute prog- rammiga. Programmi Eesti-poolne koordinaator on Madis Kiisk (TÜ FI). Täpsem info www.kbfi.ee/projects/EstFusion.
• 20.–22. okt toimus Käärikul järjekordne EFS Täppisteaduste Sügiskool, järjekorras juba kaheksas. Selleaastane osalejate arv oli rekordiline, kokku 123 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Toimus 20 tunni jagu loenguid ja seminare. Üritust toetasid KBFI, Tartu Observatoorium, TTÜ ja TÜ.
• 9. okt kogunes Genfis esmakordselt KBFI poolt moodustatud rahvusvaheline Eesti Vabariigi ja CERNi vahelise koostöö nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad: Kristjan Haller (Haridus- ja Teadusministeerium), Steinar Stapnes (CERN), Raivo Stern (KBFI), Emmanuel Tsesmelis (CERN), Jorma Tuominiemi (Helsingi Ülikool).
• 8. sept toimus Tartus restoran Atlantise konverentsiruumis raamatu „Teadusmõte Eestis. Täppisteadused“ esitlus. Esitlusel võtsid sõna akadeemikud:
  • Ilmar Koppel – Eesti Teaduste Akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja.
  • Peeter Saari – Eesti Teaduste Akadeemia astronoomia ja füü- sika osakonna juhataja;
  • Jaak Aaviksoo – Tartu Ülikooli rektor;
  • Richard Villems – Eesti Teaduste Akadeemia president;
• 31. aug toimus Tallinna Linnavolikogu hoones teaduslik istung ülemaailmselt tuntud Eesti astronoomi, professor Ernst Julius Öpiku (1893–1985) mälestuseks. Istung oli korraldatud MTÜ Euroscience Eesti üritusena. Esinejate hulgas oli emeriitpro- fessor Fred Singer – kunagine E. Öpiku kolleeg ja kaasautor Marylandi Ülikoolist – ja tema nooremad kolleegid.
• 21.–23. aug korraldati Pühajärvel VII atmosfääri ioonide ja aero- soolide alane rahvusvaheline seminar (7th Finnish-Estonian Air Ion and Aerosol Workshop). Osavõtjaid oli 38 seitsmelt maalt, ettekandeid 22. Prominentsemad osalejad: prof Markku Kulmala (Soome, Helsingi Ülikool), prof Veli-Matti Kerminen (Soome, Soome Meteoroloogia Instituut), prof Hannes Tammet (TÜ), dr Frank Stratman (Saksamaa, Troposfääri Uurimise Leibnizi- Instituut). Korraldajad: Soome poolt Markku Kulmala, Eesti poolt Urmas Hõrrak.
• 2. juulist kuni 26. augustini osalesid Genfis CERNi suvises õppe- ja praktikaprogrammis 7 Eesti noort füüsikut. Programmis osalesid Kadri Isakar, Mihkel Kree, Ilja Livenson, Liis Rebane ja Heli Valtna ning seda Andi Hektori ja Mait Münteli kohapealsel juhen- damisel. Eesti CERNi töörühma juhib KBFI juhtivteadur Martti Raidal.
• 1.–6. juulini toimus Laulasmaa spaahotellis konverents LEES’06 (Low Energy Electrodynamics in Solids 2006) ja 1. juulil sellega ühendatud USA ja Eesti teadlaste ühisseminar „Kvantmagne- tism“. LEES-i temaatika hõlmab elektronide ja magnetmomentide madalaenergeetilist elektrodünaamikat tahkises ning Tallinnas toimunu oli seitsmes üritus. Konverentsil ja seminaril osales 83 teadlast 15 riigist. LEES’08 toimumiskohaks aastal 2008 valiti Vancouver, Kanada. LEES’06 organiseerisid KBFI (eesistuja PhD Toomas Rõõm) ja Bell Labs, Lucent Technologies (kaaseesistuja PhD Girsh Blumberg).
• 26.–27. juunini toimus EFS füüsikaõpetajate kolmas suvekool, sedakorda TÜ Türi Kolledži ruumes. Osales ca 15 füüsikaõpetajat. Teadmisi jagasid KBFI, TTÜ füüsikainstituudi ja TLÜ teadurid Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold, Tiit Anupõld „Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine“, Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Sergei Bereznev, Andres Öpik „Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid“.

• 24. veebr anti kätte Eesti Vabariigi teaduspreemiad. Täppisteaduste alal pälvisid preemia TÜ FI teadlased Arvi Freiberg, Margus Rätsep ja Kõu Timpmann uurimuste tsükli „Fotosünteetiliste valgusergastuste polaron-iseloom“ eest.
• 24. veebr anti Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riigi kultuuripreemiate ja keeleauhinnaga esmakordselt välja 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia „Innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest“. Preemia pälvisid KBFI füüsikud Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold ja Tiit Anupõld tööde eest teemal „Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine“.
• Eesti Vabariigi aastapäeval pälvisid Valgetähe teenetemärgi akad Jaak Aaviksoo (II kl) ning akad Karl Rebane ja akad Tšeslav Luštšik (III kl).
• 1. dets toimunud emakeelse ülikooli 87. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga akadeemik Endel Lippmaad. Auhinna andis üle kirjanik Hando Runnel. Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinna välja kolmandat korda. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
• Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond Heino Eelsalu allfondi stipendiumi sai Sabine Brauckmann Karl Ernst von Baeri tööde avaldamiseks inglise keeles.

  Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseeritavaid teadusteemasid 2006. aastal

  Tartu Ülikool

• TÜ 0182134s02 Laia keelutsooniga dielektriliste ja optiliste materjalide süntees ja füüsikalised omadused
  Pung, Lembit 2002–2006, 895 000 kr.

• TÜ 0182133s02 Atmosfääriprotsesside dünaamiline ja statistiline modelleerimine
  Rõõm, Rein 2002–2006, 2 688 000 kr.

• TÜ 0182534s03 Maastiku aineringe dünaamika analüüs ja modelleerimine muutuvates klimaatilistes ja sotsiaalmajanduslikes tingimustes ning optimeerimine ökotehnoloogia võtete abil
  Mander, Ülo 2003–2007, 2 543 000 kr.

• TÜ 0182529As03 Loodusteadusliku hariduse relevantsuse kontseptsioon ja relevantsust mõjutavad tegurid üldhariduskoolis
  Rannikmäe, Miia 2003–2007, 527 000 kr.

• TÜ 0182552s03 Keemiliste ühendite reaktsioonivõime ja omaduste eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine
  Koppel, Ilmar 2003–2007, 3 085 000 kr.

• TÜ 0182556s03 Protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides ning nende rakendused uuetüübilistes elektrienergia allikates ning energiasalvestites
  Lust, Enn 2003–2007, 2 543 000 kr.

• TÜ 0182537As03 Piirpindadel ja kondenseeritud faasides toimuvad protsessid ning nende rakendamine keskkonnatehnoloogiates
  Tenno, Toomas 2003–2007, 1 217 000 kr.

• TÜ 0182559s03 Rakendusmatemaatika ja mehaanika ülesannete modelleerimine
  Lellep, Jaan 2003–2007, 585 000 kr.

• TÜ 0182647s04 Stohhastilised protsessid mittetasakaalulistes füüsikalistes süsteemides
  Tammelo, Risto 2004–2008, 1 217 000 kr.

• TÜ 0182644Bs04 Biotehnoloogiliste ja makromolekulaarsete süsteemide molekulaardisain
  Maran, Uko 2005–2008, 1 004 000 kr.

• TÜ 0182732s06 Ökosüsteemi süsiniku ja veevoogude interaktsioon muutuvas keskkonnas
  Kull, Olevi 2006–2011, 1 774 000 kr.

• TÜ 0182747s06 Madalatemperatuurilise gaaslahendusplasma ja tahkise vastasmõju uurimine
  Laan, Matti 2006–2011, 895 000 kr.

• TÜ 0182724s06 Keerukate süsteemide modelleerimine stohhastiliste meetoditega
  Kollo, Tõnu 2006–2011, 470 000 kr.

• TÜ 0182712s06 Suuremahuliste ja keeruliste arvutusülesannete lahendamise meetodid, arvutuskeskkonnad ja rakendused
  Vilo, Jaak 2006–2011, 1 237 000 kr.

  TÜ Eesti Mereinstituut

• TÜ 0182578s03 Rannikumere protsesside ruumilise ja ajalise varieeruvuse mõju bioloogilisele ja funktsionaalsele mitmekesisusele Läänemere kirdeosas
  Kotta, Jonne 2003–2007, 1 632 000 kr.

• TÜ 0182579s03 Läänemere kirdeosa, Soome ja Liivi lahe ökoloogiliste allsüsteemide dünaamika ja arengu seaduspärasuste uurimine
  Ojaveer, Evald 2003–2007, 1 130 000 kr.

• TÜ 0182589s03 Läänemere ja Eesti suurjärvede ökosüsteemi matemaatiline modelleerimine ning operatiivse prognoosimudeli koostamine
  Tamsalu, Rein 2003–2007, 1 255 000 kr.

• TÜ 0712699s05 Ranna- ja sisevete optika ning kaugseire
  Kutser, Tiit 2005–2010, 1 255 000 kr.

  TÜ Füüsika Instituut

• TÜ 0382147s02 Biofüüsikalised elementaarprotsessid ja nende dünaamika
  Freiberg, Arvi 2002–2006, 1 326 000 kr.
• TÜ 0382145s02 Aine süvastruktuuri teooria
  Hižnjakov, Vladimir 2002–2006, 2 761 000 kr.
• TÜ 0382150s02 Valgustundlike materjalide laserspektroskoopia ja nende rakendused
  Kikas, Jaak 2002–2006, 2 079 000 kr.
• TÜ 0382148s02 Fundamentaalnähtused laia keelutsooniga materjalides ja nende rakendusperspektiivid
  Luštšik, Aleksandr 2002–2006, 3 962 000 kr.
• TÜ 0382144s02 Eesti keskkonna radioaktiivsus ja kiirgusdoos
  Realo, Enn 2002–2006, 1 004 000 kr.
• TÜ 0382149s02 Nanostruktuursed materjalid
  Rosental, Arnold 2002–2006, 2 824 000 kr.
• TÜ 0382146s02 Laserfüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad
  Saari, Peeter 2002–2006, 2 330 000 kr.

TÜ Tehnoloogiainstituut

• TÜ 0182563s03 Vaiksed seadmed: materjalid ja juhtimisalgoritmid
  Aabloo, Alvo 2003–2007, 591 000 kr

Tallinna  Tehnikaülikool

TTÜ Küberneetika Instituut

• TTÜ 0322521s03 Mittelineaarne dünaamika ja pingeanalüüs Engelbrecht, Jüri 2003–2007, 2 958 000 kr.
• TTÜ 0322519As03 Analüütilised ja numbrilised meetodid modelleerimises
  Janno, Jaan 2003–2007, 657 000 kr.
• TTÜ 0322520s03 Mittelineaarsed ja hübriidsed juhtimissüsteemid Kotta, Ülle 2003–2007, 1 478 000 kr.
• TTÜ 0322709s06 Usaldusväärsed tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiad Uustalu, Tarmo 2006–2011, 2 160 000 kr.

Tartu Observatoorium

• TO 0062465s03 Struktuuride areng Universumis kaugest minevikust tänapäevani
  Einasto, Jaan 2003–2007, 2 300 000 kr.
• TO 0062464S03 Tähtede ehitus, keemiline koostis ja evolutsioon
  Kipper, Tõnu 2003–2007, 3 138 000 kr.
• TO 0062466s03 Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused
  Kuusk, Andres 2003–2007, 2 510 000 kr.

• Teadusmõte Eestis. Täppisteadused. Vastutavad toimetajad Ilmar Koppel ja Peeter Saari, toimetajad Helle-Liis Help, Siiri Jakobson ja Galina Varlamova. Tallinn, Eesti Teaduste Akadeemia, 2006.
  • Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antavas nn sinises sarjas „Teadusmõte Eestis“ on see kolmas kogumik, mille eesmärgiks on ilusas ja võimalikult lihtsas eesti keeles tutvustada arenguid Eesti teaduses, meie teadustegevuse haaret ja mõjukust maa- ilmateaduses ning selle praktilisi väljundeid. Samalaadne ülevaatekogumik on ilmunud ka tehnikateadustest (2002) ja arstiteadusest (2005).
• Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi 140. juubeli konverentsi ettekanded. Toimetajad Marko Kaasik, Piia Post. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
  • Eestikeelses kogumikus on 22 artiklit 2005. aasta novembris toimunud TÜ Metobs-i 140. aastapäeva tähistanud teadus- ning teadusajaloo konverentside ettekannetest ja selle on toimetanud Marko Kaasik ning Piia Post Tartu Ülikooli kesk konnafüüsika instituudist. Kogumik annab hea ülevaate Eesti geofüüsika (laiemas mõttes) tänasest seisust. Artikleid on Eesti atmosfäärifüüsika, merefüüsika, meteoroloogia, klimato- loogia ning geofüüsika korüfeede, aga ka nelja Eesti kõrgkooli üliõpilaste sulest. On kirjutisi Eesti meteoroloogia ajaloost, Tartus registreeritud temperatuuri ning atmosfääri läbipaistvuse muutuste uuringutest, Läänemere veekonveierist, 2005. aasta jaanuaritormi aegsetest unikaalsetest lainetuse tingi- mustest, numbrilisest ilmaennustusest Eestis, magnetilise deklinatsiooni mõõdistamisest ning Läänemere nivoopinna määramisest, kui mainida vaid mõningaid.
  • Kogumik on ühtlasi 1990-ndatel katkenud Tartu Ülikooli Toi- metiste geofüüsika-alaste publikatsioonide sarja 50. väljaanne. Raamatu väljaandmist on toetanud SA Keskkonnainves- teeringute Keskus ning seda on kõigil huvilistel võimalik saada TÜ keskkonnafüüsika instituudist.

• Jaan Einasto. Tumeda aine lugu. Sarja „Eesti mõttelugu“ 71. köide. Koostanud Mihkel Jõeveer, toimetanud Urmas Tõnisson. Tartu, Ilmamaa, 2006.
  • Rahvusvaheliselt tunnustatud astrofüüsiku, akadeemik Jaan Einasto raamat koosneb kolmest alajaotusest. Esimeses osas kirjeldab autor oma kujunemist lapsest teadlaseks, teine ja kolmas osa sisaldavad teadusartikleid Jaan Einasto põhilistelt uurimissuundadelt, osad neist päris teaduslikud, teised po- pulaarsema käsitlusega, üldarusaadavalt lahtiseletatult. Artik- leid on tõlgitud nii inglise kui vene keelest. Kolmandas osas on autori artiklid teaduse võimalikkusest Eestis.

Uuno Öpik 19. X 1926 Tartu – 30. IV 2005 Bath, Inglismaa

Raske haiguse tagajärjel on lahkunud aatomifüüsik Uuno Öpik. Tema elust ja teadustegevusest on ülevaate andnud Piret Kuusk ja Indrek Martinson artiklis „Eesti füüsikud võõrsil IV“ (EFS Aasta- raamat 2004, lk 38–40).

Jaak Lõhmus 28. IX 1937 – 23. II 2006

Meie hulgast on lahkunud Jaak Lõhmus, matemaatik ja füüsikateoreetik, kes läbi nelja aastakümne töötas Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika laboris.

Sündinud Valgas piirivalvuri peres, lõpetas Jaak Lõhmus Valga 1. Keskkooli ja 1961. a Tartu Ülikooli matemaatikaosakonna. Huvid viisid ta teoreetilise alusfüüsika matemaatiliste probleemide uurimiseni ja sel alal valmisid ka kaks väitekirja – füüsika- matemaatikakandidaat 1968 ja füüsika-matemaatikadoktor 1990. Tema tööandjate nimekiri on lühike – tulnud kohe pärast ülikooli lõpetamist Füüsika Instituuti, jäi ta siia kuni lõpuni, käies läbi ametikohad aspirandist kuni juhtivteadurini ja täites lühikest aega ka teadussekretäri ametiülesandeid.

Jaak Lõhmus alustas teadustööd elementaarosakeste süstemaatika alal, põhihuviks kujunesid aga kvantteooria algebralised probleemid elementaarosakeste teoorias. Tema rühmalis-topoloogiline analüüs kvarkmudelitest ennetas ajaliselt teisi samalaadseid töid suurtes teaduskeskustes, uurimused mitteassotsiatiivsete algebrate omaduste ja esituste alal on originaalsed ja tunnustatud. Jaak Lõhmus oli Palm Harbouri Alusuuringute Instituudi (USA, Florida) auprofessor, Ameerika Matemaatikaseltsi liige alates 1994, ajakirjade „Algebras, Groups and Geometries“ ja „Hadronic Journal“ (USA) asetoimetaja alates 1993. Kollektiivse monograafia eest mitteassotsiatiivsete algebrate rakendamise kohta füüsikas pärjati teda 1995. a Eesti Vabariigi teaduspreemiaga täppisteaduste valdkonnas.

Suure osa oma energiast ja ajast kulutas Jaak Lõhmus teadustööde kogumike toimetamisele, kooliõpikute koostamisele, eriti aga aimeraamatute ja -artiklite kaudu teaduse propageerimisele. Paljudel on meeles tema toimetatud ja suuresti ka kirjutatud aimeraamat „Universumi mikromaailm“ ning eelmisel aastal

„Akadeemias“ järjejutuna avaldatud unikaalne ülevaade „Matemaatika  suurprobleemidest“.

Jaak Lõhmuse pühendumus teadusele ja sellest kirjutamisele jääb tema töökaaslastele alati eeskujuks. Tema tööde bibliograafia on avaldatud käesolevas aastaraamatus.

Hillar Koppel 21. IX 1931 – 8. III 2006

Meie hulgast lahkus Hillar Koppel, keemik-eksperimentaator, kauaaegne vanemteadur, Füüsika Instituudi kiletehnoloogia töörühma (varem pooljuhtide füüsika labor) raudvara.

Hillar Koppel lõpetas 1955. a TÜ matemaatika-loodusteaduskonna füüsikalise keemia eriala. Järgnes töö kontrollaparatuuritehases. Füüsika Instituuti tuli ta 1961. a. 1966. a kaitses ta Moskvas kandidaaditöö indiumarseniidi kristallisatsioonist sulamlahustest. Instituudis evitati tema käe all kiiresti kaadmiumsulfiidkristallide kasvatamise tehnoloogia. Ta koostas mitme tehnoloogiliselt tähtsa kolmikühendi olekudiagrammid. See oli tema, kelle aktiivsel osalusel valmisid esimesed pooljuhtlaserid Eestis. Mitmed tehnoloogiaseadmed, mida tol korral kasutati, olid tema konstrueeritud. Hillar Koppelil oli kandev roll keemilise aurufaassadestamise arendamisel instituudis. Viimasel ajal andis ta tuntava panuse oksiidide aatomkihtsadestamise tehnoloogia täiustamisse. Tema sulest on ilmunud üle 30 teadusartikli.

Hillar Koppel on publitseerinud ka ligi 20 aimeartiklit ja tõlkinud eesti keelde kaks aimeraamatut. Ta oli üle 20 aasta instituudi instrumentaalansambli juht ja arranžeerija. Hiljuti laskis ta välja kaks endakomponeeritud albumit „Virvajumalad“ ja „Omaküla pillimees“. Üks neist albumitest on ilmselt mõjustatud tema noorusminevikust „Vanemuise“ laval. Hillar Koppel oli hea pereisa, oma maakodu eest hoolitseja, harrastuskunstnik, fotograaf, loodusvaatleja, kirglik kalamees …

Mälestus temast jääb alatiseks meiega.

Mihkel Jõeveer 3. VIII 1937 – 6. VI 2006

Raske ning parandamatu haigus viis 6. juunil manalateele Eesti teaduspreemia laureaadi, vanemteadur Mihkel Jõeveeru, kes heleda ja ainulaadse tähena on 45 aasta vältel andnud suure panuse Eesti astronoomina teadusesse ning olnud üheks juht- figuuriks astronoomiliste teadmiste levitamisel Eestis.

Heidame lühidalt pilgu Mihkel Jõeveeru elu- ja teadlasteele. Mihkel Jõeveer sündis Pärnumaal Murru külas talupere ainsa lapsena. Keskhariduse omandas ta Vändra Keskkoolis ning kõrghariduse astronoomia alal Tartu Ülikoolis. Kohe pärast ülikooli lõpetamist 1960. aastal asus ta tööle Tartu Tähetorni, peagi siirdudes elama ja töötama Tõraveres valmivasse uude observatooriumisse, kus möödusid kõik ta edasised eluaastad teaduspõllul teadurina ja galaktikate füüsika labori juhatajana ning eraelus abikaasana, 3 lapse isana ja vanaisana.

Mihkel õppis ülikoolis astronoomia eriharus, mis loodi 1950-ndate lõpul eesmärgiga ette valmistada noori astronoome valmiva uue observatooriumi tarvis Tõraveres. Selle grupi liik- med alustasid oma teadlaseteed Grigori Kuzmini juhendamisel. Sel ajal oli väga aktuaalne aine tiheduse probleem Päikese ümbruses meie Galaktikas. Seda probleemi uuris juba Ernst Öpik ühes oma esimeses teadustöös 1915. aastal, sellele pühendas oma kandidaadiväitekirja Grigori Kuzmin 1952. aastal. Eesti autorid leidsid, et tuntud tähtede ja tähtedevahelise gaasi popu- latsioonide summaarsest tihedusest piisab aine kogutiheduse seletamiseks. Erinevale tulemusele jõudsid tuntud Hollandi astronoom Jan Hendrik Oort ja Moskva galaktikauurijate kooli rajaja Pavel Petrovitš Parenago. Nende järgi tuli välja, et Galak- tika tasandis on aine kogutihedus ligi kaks korda suurem, kui seda võimaldavad tuntud populatsioonid, seega peab Galaktika tasandis leiduma veel mingi tundmatu tume aine.

Probleem oli arusaadavalt väga aktuaalne ning sellele teemale pühendasid oma kandidaadiväitekirja Kuzmini õpilased Heino Eelsalu ja Mihkel Jõeveer. Nad kasutasid probleemi uurimiseks erinevat metoodikat ja vaatlusandmeid, kuid jõudsid samale tulemusele nagu Kuzmin. Vastuolu Tartu astronoomide ja mujal tehtud uurimuste tulemuste vahel jäi püsima. See teema püsis aktuaalsena veel 1980-ndate aastateni ning erinevad autorid said erinevaid tulemusi. Läks veel kümmekond aastat ning uusimad vaatlustulemused kinnitasid Tartu astronoomide tulemusi.

Edasi oli vaja selgitada, kuidas paiknevad galaktikad üldi- semalt. M. Jõeveeru ettepanekul võeti galaktikate ja galaktika- parvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn kiildiagrammid ja see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. Selle meetodi kasutamine näitas, et praktiliselt kõik galaktikad paiknevad mitmesugus- tes kooslustes – galaktikagrupid, parved ja superparved – ning et nendevaheline ruum on tühi. Edasi selgus, et ka superparvedes pole galaktikate jaotus ühtlane, vaid galaktikad, galaktikate parved ja grupid moodustavad pikki ahelaid. Selline on galaktikate paigutus meile kõige lähemal asuvas Kohalikus Superparves, samuti Perseuse tähtkujus asuvas superparves. Tartu astronoo- mid esitasid oma tulemused Tallinnas 1977. a sügisel toimunud rahvusvahelisel konverentsil Universumi makrostruktuurist. Samadele tulemustele olid jõudnud mitmed teised uurijad, kes ka konverentsil esinesid. See osutus konverentsi naelaks ning muutis põhjalikult astronoomide paradigmat Universumi struktuurist. Seni valitses üldine arvamus, et enamik galaktikaid paikneb ruumis juhuslikult ning vaid mõned on koondunud galaktikaparvedesse, mis omakorda on juhuslikult jaotunud. See klassikaline paradigma asendus nüüd uuega: galaktikad moodus- tavad ruumis superparvede ja tühikute võrgustiku ehk kosmilise kanga.

See paradigmavahetus põhjustab ka olulisi muudatusi astronoomide arusaamises Universumi arengust. Seni arvati, et galaktikad tekivad juhuslikult väikestest tihedushäiritustest. Kuna superparved on oma mõõtmetelt väga suured ning galaktikate paiknemine piki kette ei saa tekkida juhuslikult, siis oli selge, et galaktikad pidid juba tekkima superparvedes piki kette. Teiste sõnadega, sai selgeks, et enne galaktikate teket valitsesid Universumi arengus teised protsessid, mis viisid ürgaine kuhjumiseni niitjatesse superparvedesse. Nagu nüüd on selgunud, mängib selles protsessis olulist osa tumeaine, mis ei koosne tavalisest ainest nagu tähed ja meie ise, vaid mingist seni veel tundmata päritolu mitte- barüonainest, mis tavalise ainega interakteerub väga nõrgalt.

Mihkel Jõeveer oli oma huvidelt laiahaardeline entsüklopedist. Kolm aastakümmet oli ta Tähetorni Kalendri peatoimetaja ning suurim astronoomiateadmiste popularisaator selle aastaraamatu vahendusel, kuid avaldas arvukalt populaarteaduslikke artikleid ka muudes väljaannetes. Tema põhitaotluseks teaduses oli näha ja lahendada probleeme lihtsalt ja rahulikult.

Nii tumeaine uurimisel kui ka Universumi struktuuri selgitamisel andis Mihkel Jõeveer kaaluka panuse. Eesti astronoomiline üldsus väljendab postuumselt oma sügavat tänu lahkunule, kaastunnet lahkunu omastele ning langetab kurbuses pea.

Andres Stolovitš 11.VIII 1958 – 14. VII 2006

14. juulil, vähem kui kuu aega enne oma 48. sünnipäeva, lahkus raske haiguse tagajärjel TÜ Füüsika Instituudi vanemteadur, füüsikakandidaat Andres Stolovitš. Tema elukirjeldusega algab käesolev aastaraamat.

Herbert Niilisk 18.II 1930 – 16. X 2006

Herbert Niilisk sündis Nabala vallas, keskhariduse sai ta Haapsalu Gümnaasiumis, mille lõpetas 1950. a. Edasi viis tee Tartu Riiklikku Ülikooli, mille füüsika osakonna ta lõpetas 1955. a geofüüsiku diplomiga. Töökohaks sai TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi aktinomeetriajaam. Andeka eksperimentaatorina osales ta aktinomeetriliste mõõtmiste ning vastava aparatuuri moder- niseerimisel. Peagi sai tema teadustöö põhisuunaks taimkatte kiirgusrežiimi uurimine, olles seega üks uue teadussuuna – biogeofüüsika alusepanijatest. Tema loodud on mitmed seadmed spektraalseteks mõõtmisteks nii taimkattes kui selle kohal. 1965. aastal kaitses Herbert Niilisk Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväite- kirja „Mõnede põllukultuuride spektraalne kiirgusrežiim foto- sünteetiliselt aktiivses spektripiirkonnas“.

Herbert Niilisk oli hea teaduse organisaator, olles tegev mitmete vabariiklike ja üleliiduliste ürituste korraldamisel. Aastatel 1966–1970 oli ta FAI teadusdirektor, andes oma panuse kogu instituudi arengusse.

Eksperimentaalastrofüüsika sektori vanemteadurina, hiljem rakendusmatemaatika sektori juhatajana (alates 1979) tegutses ta entusiastlikult instituudi varustamisega uusima arvutustehnikaga ning selle juurutamisega teadustöös. Samal alal jätkus tema tegevus ka pärast instituudist lahkumist 1992. a kuni viimaste päevadeni.

Arvukad kolleegid ja sõbrad jäävad meenutama Herbert Niiliskit kui printsipiaalset, energilist ja aktiivset teadlast ning teaduse organisaatorit, samas aga ka kui hea huumorimeelega sõpra, kes sageli oli eestvedajaks töövälistes ettevõtmistes.

Herbert Niilisk puhkab Nõo kalmistul.

Küllike Realo14. VI 1942 – 10. XI 2006

Ränk haigus on viinud Füüsika Instituudi perest tuumaspektroskoopia labori juhataja kt Küllike Realo (sünd Kliimand).

Lõpetanud hõbemedaliga Tartu 5. Keskkooli, astus ta ülikooli keemiaosakonda, mille lõpetas 1965. a. Tööle asus ta TÜ elektroluminestsentsi ja pooljuhtide laborisse, kust siirdus 1971. a TÜ Füüsika Instituuti, mis jäigi tema koduinstituudiks. 1983. a sai ta keemiakandidaadi teaduskraadi kaltsiumsulfiidi monokristallide loomise ja nende optiliste omaduste selgitamise eest.

Esialgu oli ta füüsikainstituudis osaline uudsete kiirgusdosimeetrite väljatöötamisel, siis asus koos abikaasa Ennu ja teiste kolleegidega uurima keskkonna radioaktiivsuse levikut ja topograafiat Eestis. Paljudel suvedel sõitsid nad mööda maad ringi, kogudes sadu pinnase-, vee- ja õhuproove. Hiljem Tartus analüüsiti need läbi ning määrati igaühe radioaktiivsus. Küllike oli osaline vastava labori loomisel ja kujundamisel. Nõnda kanti Eesti kaardile radioaktiivse saaste, sh ka Tšernobõli katastroofiga kaasnenud saaste levikukontuurid ning levikuteed. Õnneks osutus, et siinne saaste pole murettekitavalt suur.

Küllike Realo elu on küll katkenud, kuid mitte lõplikult kustunud: ta elab edasi oma tütardes ning lastelastes. Jäävad ka tema uuringute tulemused, elutähtsad meile kõikidele.

See habras naine oli ometi tugev inimene. Tal jätkus tarmu jagada end emahoolte, peremurede ja teaduse vahel. Neil aegadel pälvis ta kangelasema tiitli (sünnitanud ja üles kasvatanud viis last).

Küllike Realo oli tegus ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlasena.

Kolleegide silmi jääb Küllike ikka sellisena, nagu ta oli – rõõmsameelne, särav ja sirgeselgne. Tunneme südamest kaasa lesele, lastele, lastelastele, omastele.

Hugo Raudsaar 14.I 1923 – 17.XI 2006

17. novembri hakul suri Eesti vanim astronoom Hugo Raudsaar, kelle kogu õpingutejärgne elu oli seotud Tartu Tähetorniga.

Võrumaal Pindi vallas Leevi külas 14. jaanuaril 1923 Kusta ja Leena kaheksanda lapsena ilmavalgust näinud Hugo, nagu teda tuttavate ringis hüüti, tuli esimest korda Tähetorni üliõpilase- na neljakümnendate aastate lõpus, töökohaks sai see auväärne hoone talle aga pärast ülikooli lõpetamist 1950. aastal. Oma igapäevast leiba teenis Hugo Raudsaar seal komeetide ja asteroidide liikumise uurimisega, jätkates selleks Tartu Tähetorni ajaloo- liste teleskoopide kasutamist, samal ajal kui teised astronoomid kolisid uude observatooriumi Tõraveres. Oma viimase foto, mis väga suure tõenäosusega jääbki viimaseks Tartu Tähetornis teaduslikul otstarbel tehtud pildiks, tegi Hugo kuulsast Halley komeedist.

1962. aastal kaitses Hugo Raudsaar kandidaadiväitekirja, tema sulest on ilmunud ligi sada teadusartiklit.

Hugo tegelik elutöö oli aga astronoomia põhitõdede tutvusta- mine rahvale, milles ta oli tõeline virtuoos. Lisaks ekskursioonide vastuvõtmisele Tähetornis kirjutas ta ajakirjandusele mitusada artiklit, avaldas kaks raamatut („Vaadelgem planeete“ ja „Pilk tähistaevale“), kus õpetatakse inimesi tähistaevast jälgima, esines raadios ja televisioonis, oli „Tähetorni kalendri“ peatoimetaja. Ta asutas ja juhatas aastakümneid astronoomiaringi, mis tegutseb tema õpilaste käe all praeguseni.

Tõeline mälestusmärk Hugole on Tõutsimäe külatähetorn.

„Igasse vabariiki planetaarium, igasse külla teleskoop,“ oli Riias toimunud amatöörastronoomide ja astronoomiaõpetajate kongressil kõlanud üleskutse ning Hugo asuski tegutsema, rajades oma isatalu maadele Tõutsimäele Võrumaal tollase kolhoosi abiga 1963. aastal külatähetorni. Praeguseks on ainulaadset õpistut, nagu Hugo ise ütles, külastanud tuhanded inimesed paljudest riikidest.

Tähetorni ei jätnud Hugo ka pärast pensionile jäämist 1983. aastal. Varajase inimesena oli ta igal hommikul kohal, valmis kõigile soovijaile õpetama astronoomia põhitõdesid, ja soovijaid leidus alati. Eriti armastas ta rääkida aastaaegade tekkimisest.

Selles, et Tartu Tähetornis käib nüüdki vilgas populariseerimistegevus, et seal tegutseb teaduskeskus AHHAA, on kindlasti oma tähtis osa ka Hugo Raudsaarel. Me oleme talle selle eest tänulikud.

Enn Kundla14.VI 1934 – 22.XII 2006

22. detsembril lakkas tuksumast meie kauaaegse kolleegi, Kee- milise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri füüsika- matemaatikakandidaat Enn Kundla haige süda (72). Olles keemi- lise füüsika laboratooriumi vanemteadur, tegeles ta tuuma- magnetresonantsi meetodi teoreetiliste arendustega. Enn Kund- la lõpetas 1948. aastal Sadala 7-kl kooli. Õppis Tartu Õpetajate Instituudis (1948–55) ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1960. aastal teoreetilise füüsika erialal. Järgnes suunamine tööle Tallinna, Elavhõbealaldite tehasesse. Alates 1963. aastast töötas Enn Kundla Küberneetika Instituudi füüsika sektoris noorem- ja hiljem vanemteadurina. 1971. aastal kaitses ta kandidaadiväite- kirja ning talle omistati füüsika-matemaatika kandidaadi kraad. 1972. aastal pälvis Enn Kundla Eesti preemia kollektiivse töö eest „Tuumamagnetresonantsi nähtuse uurimine ja rakendamine“.

Aastast 1980, kui moodustati Keemilise ja Bioloogilise Füüsi- ka Instituut, jätkas ta keemilise füüsika laboratooriumis vanem- teadurina teoreetiliste uurimistöödega. Erilist tähelepanu on pälvinud tema tööd poolearvuliste kvadrupooltuumade kõrge lahutusega tuumamagnetreonantsi spektrite arvutamiseks.

Enn Kundla oli tunnustatud teadlane nii kodu- kui ka välismaal. Tema arvukaid teadusartikleid loeti ja tsiteeriti. Ta oli oodatud esineja rahvusvahelistel konverentsidel ja sümpoosiumidel. Lisaks teadustööle võttis Enn Kundla aktiivselt osa Eesti riigi taasloomisest, olles nt kodakondsus- ja migratsioonipoliitika väljatöötamise töörühma liige.

Enn Kundla oli oma kollektiivis tuntud hea, sõbraliku ja sirge- seljalise kolleegi ning organisaatorina, kelle arvamust respekteeriti. Ta oli instituudi talvepäevade agar organiseerija ja kaasalööja. Kuni tervis lubas, osales ta innukalt ka Tartu maratonil.

Enn Kundla mõnus elufilosoofia on innustanud ja jääb meid kõiki saatma meie töödes ja muudes tegemistes.

• 20. märtsil toimus Tartu Ülikoolis füüsikumi ja teaduskooli korraldusel akadeemiline füüsikaolümpiaad. Osales 12 üliõpilast, kellel tuli viie tunni jooksul lahendada kümme kõrgema raskus- kategooria füüsikaülesannet. Võitjaks tuli 3. a füüsikatudeng Mihkel Kree, kellest jäi napilt maha esmakursuslane Siim Ainsaar. Kolmanda koha sai 3. a matemaatikatudeng Oleg Košik, neljas ja viies olid 1. a füüsikatudengid Mihkel Pajusalu ja Martin Lin- du.
• Eesti Teaduste Akadeemia, Sihtasutuse Archimedes ning Hari- dus- ja Teadusministeeriumi korraldatud konkursi – Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2006 – preemiate kätteandmine toimus 28. aprillil 2006 Eesti Teaduste Akadeemia saalis.
  • Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2006 esimese preemia pälvis Eesti Füüsika Selts Teadusbussi „Suur Vanker“ ja ETV hommikuprogrammis Terevisioon eetrisse läinud Füüsikaminutite eest.
  • Teise preemia pälvisid trükiste kategoorias Rein Veskimäe ja toimetajate kollektiiv Universumi raamatute sarja eest ning Ülo Valk ja autorite kollektiiv käsiraamatust, teksti- ja heliantoloogiast koosneva kogumikuga „Regivärsist netinaljadeni“.
  • Teise preemia pälvisid meedia kategoorias Tiit Kändler teadusportaali www.teadus.ee ja muu tegevuse eest teaduse populariseerimisel ning Priit Ennet ja toimetajate kollektiiv Eesti Raadio saatesarja Labor ja Teadusuudiste eest.
  • Teadust populariseerivatest tegevustest pälvis teise preemia Jaak Jaaniste eestvedamisel töötava Tartu Tähetorni Astronoomiaringi tegevus.
  • Žürii poolt äramärgitud projektideks olid Teaduskeskus AHHAA tegevus, Haridusmeedia OÜ saatesari „Pähklipurejad“, Asko Lõhmuse mitmekülgne tegevus teaduse populariseerimisel Eestis ning MTÜ Loodusajakiri raamatusari „Lehed ja tähed“.
  • Konkursil osales 26 teadlast ja kollektiivi, kes on teaduse populariseerimiseks välja andnud raamatuid, teinud filme, telesaateid, raadioprogramme, elektroonilisi uudiskirju, ürituste sarju ja näitusi ning kirjutanud artiklisarju.
  • Konkursil kandideerinuid hinnanud žüriisse kuulusid akadeemik Georg Liidja, akadeemik Ene Ergma, Haridusja Teadusministeeriumi nõunik Sirje Kivi, Tartu Ülikooli Teaduskooli direktriss Viire Sepp, Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia esindaja Dmitri Terepik, Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Ülle Must ning Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits.
  • Konkursi auhinnafond 2006. aastal oli 80 000 krooni. Esimese preemia pälvinud Eesti Füüsika Selts sai auhinnaks 40 000 krooni ning esitati kandidaadina Euroopa Liidu Descartes’i kommunikatsioonipreemia sobivasse kategooriasse. Descartes’i kommunikatsioonipreemiat antakse välja alates 2004. aastast ning seda korraldatakse eesmärgiga tunnustada neid, kes on teinud teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mõistetavaks. Teise preemia pälvinute auhinnaraha suurus oli 8000 krooni.
• 18. juunil avati Toomemäel Tartu Tähetorni juures tähis, mis kinnitab, et Struve geodeetiline kaar on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
• 6. juulil esines Eesti Teaduste Akadeemia saalis professor Toomas Timusk (McMasters University, Hamilton, Ontario, Canada) avaliku loenguga „Suurest Paugust muskusveiseni – infrapunane valgus füüsikas“.
• 12. aug toimus Mahtras astronoomiahuviliste XI üle-eestiline kokkutulek. Supernoovadest rääkisid Ene Ergma, Mirt Gramann, Erik Tago ja Jaak Jaaniste. Huvitavatele astronoomilistele nähtustele ja anomalistikale olid pühendatud Jüri Berezkini, Tõnu Tuvikese ja Igor Volke ettekanded. Sessioonil „Kosmos ja mõistus“ võtsid sõna Martin Vällik, Mare Kõiva, Tõnu Tuvikene ja Tõnis Eenmäe. Jüri Ivask tutvustas vabavaraprogrammi „Stellarium“. Lisaks loengutele toimusid meteooride vaatlused ja matk Kuimetsa karstialale. Kontserdil Juuru kirikus esitas Pille Lill Urmas Sisaski vokaaltsükli „Ganymedes“. Lisainfo www.obs.ee/kokkutulekud.
• 22. sept tähistati Eestis esmakordselt Euroopa Teadlaste Ööd (European Researchers’ Night 2006). Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üle-euroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Projekti koordinaator Eestis oli Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja ETV. Vt ka Teadlaste Öö ametlikku veebisaiti Eestis: www.ahhaa.ee/TeadlasteOo/index.html. Üle-eestiliselt oli lustlik ja põnev Teadlaste Öö eriprogrammi vahendusel nähtav ETV ekraanil. Teadlaste Ööl 2006 toimusid järgnevad füüsikat ja astronoomiat populariseerivad ettevõtmised:
  • Koostöös Looduse Omnibussiga külastati Jäneda Muusikatähetorni (250 osalejat). Toimus Urmas Sisaski astromuusika kontsert, millele järgnes vestlusring tähtedest ja muusikast (pakuti kohvi ja suupisteid). Vestlust juhtisid Jaan Riis (Looduse Omnibussi juhataja) ja Urmas Sisask ning ettekannetega esinesid astrofüüsikutest akadeemikud Jaan Einasto ja Arved-Ervin Sapar.
  • Tartu Tähetorn korraldas orienteerumisjooksu „Tähed Toomemäel“. Lisaks toimus planetaariumietendus „Tähed koonusruumis“, astronoomiafoorum „Ahhaa, tähed!“ ning teleskoobitornis öine vaatlus „Tähed taevas“.
• Populaarteaduslikke loenguid astronoomia ja astrofüüsika alal sai kuulata Tartu Tähetorni Astronoomiaringi koosolekutel, mis toimusid regulaarselt iga kuu esimesel, kolmandal (ja viiendal) teisipäeval algusega kell 17.15 Tähetorni auditooriumis. Jätkas ilmumist populaarne veebiajakiri astronoomiahuvilistele „Vaatleja“ (vaatleja.obs.ee)
• T. Aas, V. Harvig ja M. Mars jätkasid Tallinna Tähetornis tööd astronoomiahuvilistega  (loodusteaduste  huvialaring).
• Tartu Observatooriumi teadurid esinesid enam kui 30 populaarteadusliku loenguga ja andsid BNS-ile, raadiole ja televisioonile ligi 40 intervjuud.
• Tartu Observatooriumis viidi läbi astronoomia kursus Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klassidele.
• 2006. aastal külastas Tartu Observatooriumi Stellaariumi Tõraveres 221 gruppi (4614 inimest).
• Tartu Tähetorni Astronoomiaring organiseeris huvilistele bussireisi Türki 29. märtsil toimunud täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks. Eestis oli see päikesevarjutus nähtav osalisena, vaatlused toimusid Tartu Tähetornis kell 13–15 Zeissi teleskoobiga.
• 24. nov toimus Tallinna Tehnikaülikoolis traditsiooniline robotivõistlus „Robotex“. Võistlusest võttis osa 22 meeskonda nii Tartu Ülikoolist, IT kolledžist, Tallinna Tehnikaülikoolist kui gümnaasiumidest ja huviringidest. Esimese koha võitis Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna tudengite võistkond „Viies ratas“ koosseisus Alo Telling, Keit Tehvan, Mihkel Veske, Meelis Lehtmets, Urmas Kvell. Võistkonna juhendaja oli infotehnoloogia teise aasta tudeng Alo Peets.
• 18. ja 19. nov korraldasid TÜ füüsikaosakond ja Eesti Füüsika Selts TÜ õppehoones Tähe 4 perepäevad TÄPE 2006.
• 4. okt toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis akadeemik Enn Mellikovi akadeemiline loeng „Päikeseenergeetika: müüt või paratamatus“.
• 4. ja 5. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 53. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:
  • I Autasustada 1. järgu diplomiga
    Gümnaasiumi arvestuses: Aleksei Vlassov (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool).
    Põhikooli arvestuses: Stanislav Zavjalov (9. kl, Narva Humanitaargümnaasium), Andre Tamm (8. kl, Tallinna Inglise Kolledž).
  • II Autasustada 2. järgu diplomiga
    Gümnaasiumi arvestuses: Holger Haas (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Meelis Lootus (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Mihkel Heidelberg (12. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium).
    Põhikooli arvestuses: Kaarel Siim (9. kl, Tartu Kivilinna Gümnaasium), Jonatan Jõks (9. kl, Tallinna Reaalkool).
  • III Autasustada 3. järgu diplomiga
    Gümnaasiumi arvestuses: Andres Laan (10. kl, Tallinna Reaalkool), Mihhail Verhovtsov (12. kl, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Andrei Klevtsov (10. kl, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Vjatšeslav Munjajev (12. kl, Rakvere Vene Gümnaasium), Jakob Jõgi (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Toomas Laarits (12. kl, Tallinna Prantsuse Lütseum).
    Põhikooli arvestuses: Viktor Karabut (9. kl, Ahtme Gümnaasium), Ardi Loot (9. kl, Tartu Kivilinna Gümnaasium), Ivan Mihhejev (9. kl, Narva Humanitaargümnaasium), Paavo Parmas (9. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium), Siim-Ilmar Nopri (9. kl, C.R. Jakobsoni Gümnaasium), Harri Parker (9. kl, Kaiu Põhikool).
  • IV Autasustada järguta diplomiga
    Põhikooli arvestuses: Heino Soo (9. kl, Tartu Kivilinna Gümnaasium), Jaanus Gilden (9. kl, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium), Siimu Kaas (9. kl, Puiga Põhikool), Hans Metsoja (8. kl, Miina Härma Gümnaasium), Mihkel Soolep (9. kl, Tallinna Reaalkool), Mattias Marjak (9. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium), Sergei Granin (9. kl, Tallinna Paekaare Gümnaasium), Rauno Siinmaa (8. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Aleksandr Ponomarjov (8. kl, Narva Humanitaargümnaasium), Tõnis Ojandu (9. kl, Tallinna Reaalkool).
    Gümnaasiumi arvestuses: Daniel Kaasik (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Katus (11. kl, Tallinna Reaalkool), Joonatan Talviste (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Lauri Kaldamäe (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jürgen Lina (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Aleksandr Bitjukov (11. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Simon Vigonski (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jevgeni Martjušev (11. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Kaarel Piip (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Karen Atabekjan (10. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Mihkel Veske (12. kl, Tallinna Reaalkool), Egon Elbre (11. kl, Nõo Reaalgümnaasium).
  • V Autasustada eridiplomiga
    Andres Laan (10. kl, Tallinna Reaalkool) – parim 10. klassi võistleja; Jana Tšerkašina (10. kl, Narva Humanitaargümnaasium) – parim neiu gümnaasiumi arvestuses; Liina Lepik (9. kl, Tartu Veeriku Kool) – parim neiu põhikooli arvestuses; Harri Parker (9. kl, Kaiu Põhikool) – parim võistleja väikekoolist.
  • VI Eriauhinnad toetajatelt:
    Aleksei Vlassov (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool) – Füüsika Instituudi eriauhind; Andres Laan (10. kl, Tallinna Reaalkool)
  • Eesti Füüsika Seltsi eriauhind; Holger Haas (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Meelis Lootus (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Mihkel Heidelberg (12. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium), Stanislav Zavjalov (9. kl, Narva Humanitaargümnaasium), Andre Tamm (8. kl, Tallinna Inglise Kolledž)
  • Hansapanga eriauhinnad; Kaarel Siim (9. kl, Tartu Kivilinna Gümnaasium), Jonatan Jõks (9. kl, Tallinna Reaalkool) – MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad.
  • VII Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele:
    Arne Silas (Gustav Adolfi Gümnaasium); Elmu Mägi (Pärnu Koidula Gümnaasium); Esfira Zolotarjova (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium); Guido Vegmann (Tallinna Inglise Kolledž); Helle-Kaja Möls (Miina Härma Gümnaasium); Jaak Saukas (Tallinna Reaalkool); Janne Tüür (Tallinna Prantsuse Lütseum); Jelena Guljajeva (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Jüri Kaljurand (Gustav Adolfi Gümnaasium), Kadri Mitt (Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium), Madis Reemann (Hugo Treffneri Gümnaasium), Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), Mart Märdin (Puiga Põhikool), Märt Kask (Hugo Treffneri Gümnaasium), Nadežda Tšerkašina (Narva Humanitaargümnaasium), Olga Balatševtseva (Tallinna Paekaare Gümnaasium), Peet-Märt Irdt (Nõo Reaalgümnaasium), Piret Pohla-Asikainen (Tartu Kivilinna Gümnaasium), Tatjana Beloussova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Tatjana Tommik (Rakvere Vene Gümnaasium), Vahur Pohlasalu (C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium), Viktor Titov (Ahtme Gümnaasium), Väino Kundla (Kaiu Põhikool).
  • VIII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Aleksei Vlassov (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool).
  • IX Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks
    Holger Haas (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Meelis Lootus (12. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium), Mihkel Heidelberg (12. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium), Andres Laan (10. kl, Tallinna Reaalkool), Mihhail Verhovtsov (12. kl, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Andrei Klevtsov (10. kl, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium), Vjatšeslav Munjajev (12. kl, Rakvere Vene Gümnaasium), Jakob Jõgi (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Toomas Laarits (12. kl, Tallinna Prantsuse Lütseum), Daniel Kaasik (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Katus (11. kl, Tallinna Reaalkool), Joonatan Talviste (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Lauri Kaldamäe (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jürgen Lina (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Aleksandr Bitjukov (11. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Jevgeni Martjušev (11. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Kaarel Piip (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium), Karen Atabekjan (10. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Egon Elbre (11.kl, Nõo Reaalgümnaasium), Jana Tšerkašina (10. kl, Narva Humanitaargümnaasium), Velle Toll (11. kl, Saaremaa Ühisgümnaasium).
    
    Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees Aigar Vaigu, komisjoni esimees
    Tartus, 5. märtsil 2006. a.
• 2.–8. apr Brüsselis toimunud EL loodusteaduste olümpiaadil EUSO 2006 võitsid Eesti õpilased hõbemedali. Olümpiaadist osavõtjad võistlesid kahes eksperimentaalses voorus, kus pidid näitama oma teadmisi nii bioloogias, keemias kui füüsikas. Kokku võttis võistlusest osa 23 võistkonda 12 riigist. Eesti oli võistlusel esindatud kahe kolmeliikmelise võistkonnaga, kes mõlemad võitsid hõbemedali. Eestit esindasid 10. klassi õpilased Marit Puusepp (Tallinna Reaalkool), Rudolf Bichele ja Andres Ainelo (Hugo Treffneri Gümn), Mart Sein (Miina Härma Gümn), Anastassia Anissimova (Narva Humanitaargümn) ning 11. klassi õpilane Maarja Soomann (Tapa Gümn). Võistkonna juhendajateks olid TÜ füüsika-keemiateaduskonna õppejõud Timo Kikas (füüsikalise keemia instituut) ja Ülle Kikas (keskkonnafüüsika instituut) ning TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna lektor Illar Leuhin (molekulaar- ja rakubioloogia instituut).
• 8.–17. juulini Singapuris toimunud 37. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil esindasid Eestit Aleksei Vlassov (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Holger Haas (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Mihkel Heidelberg (12. kl, Gustav Adolfi Gümn), Mihhail Verhovtsov (12. kl, Tallinna Kesklinna Vene Gümn) ja Jaan Katus (11. kl, Tallinna Reaalkool). Kõik Eesti võistkonna liikmed said diplomi. Võistkonda juhendasid TTÜ KI vanemteadur Jaan Kalda ja TÜ professor Jaak Kikas.
• 12. dets lõppes Brasiilias, São Paulos III rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad IJSO 2006, kus Tartu Ülikooli teaduskooli kasvandikud võitsid kokku viis medalit, neist kaks hõbeja kolm pronksmedalit. Hõbemedali võitsid Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 10. kl) ning Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn,10. kl). Pronksmedalid said Katrin Kalind (Vinni-Pajusti Gümn,9. kl), Eha Mäesalu (C. R. Jakobsoni nim Gümn, 10. kl) ja Harri Parker (Nõo Reaalgümn, 10. kl). Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil IJSO 2006 osales enam kui 50 riiki, iga riiki esindas kuni 6-liikmeline võistkond. Olümpiaadil võisid osaleda kuni 15-aastased õpilased. Rahvusvahelisest loodusteaduste olümpiaadist osavõtjad pidid võistluse käigus näitama oma teadmisi bioloogias, keemias ja füüsikas. Võistkonna juhendajad on Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi õppejõud Karin Hellat ja Timo Kikas, ettevalmistuse tagas Tartu Ülikooli teaduskool

The 17th Annual of the Estonian Physical Society starts with an essay by Prof. Leonid Stolovits devoted to his late son physicist Dr. Andres Stolovits. The essay is followed by the obituary notice for Dr. Jaak Lõhmus and his bibliography assembled by Elmar Vesman. In the second part of the Annual, the programme of the 36th Estonian Days of Physics (March 21–22, 2006) and the report of the laureate of the EFS Annual Prize 2006 Dr. Enn Saar is published. The third part of the Annual contains the programme of the 37th Estonian Days of Physics, to be held on March 20 and 21, 2007 together with the abstracts of the reports. The fourth part of the Annual presents official documents of the Estonian Physical Society. The EFS Annual Prize and the Medal of the Society 2006 were given to Dr. Enn Saar, the Student Prize 2005 was granted to Kristjan Kannike. The Honorary Citations winners were Kaido Reivelt and the team of the Science Bus. Prof. Karl Rebane, member of the Estonian Academy of Sciences, has been elected as an honorary member of the Estonian Physical Society. The High School Student Award was granted to the students of the Rakvere Gymnasium (Rakvere Reaalgümnaasium) Jaan Suve, Rivo Uibo and Sander Küttis, whose work was completed under supervision of their teacher Kadri-Ly Trahv. The award for the best student poster of the Days of Physics 2006 went to Andrei Kärkkänen. The Society section includes also the Annual Report for the year 2006, and the list of Board members and new members of the Society. At the end of the section, the programmes of the Young Physicists’ Summer and Autumn Schools and of the Summer School of Teachers of Physics for the year 2006 can be found. The Annual ends with the physics chronicle of 2006, which lists the most significant events in the development of physics in Estonia in 2006.

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 2007. a kahe istungina. Eesti XXXVII füüsikapäevade I istung toimus koos Soome Füüsika Seltsiga 15.–17.03.2007. a Tallinnas. Selle istungi Eesti-poolse organisaatorina tegutses Raivo Stern. Kutsutud ettekande pidas seal Arvi Freiberg. Füüsikapäevade II istung ja XXIX füüsikaõpetajate päevad toimusid 20. ja 21. märtsil Tartus. Esitati 19 suulist ja 5 stendiettekannet (vt www.fyysika.ee/efs), osalejaid oli rohkem kui 170. Füüsikapäevad organiseerisid Arvo Kikas, Ilmar Kink, Koit Mauring ning Jaak Jõgi.

Füüsikapäevade raames toimus 20. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne ning Kaido Reivelt tegi oma ettekandes kokkuvõtte EFSi populariseerivast tegevusest. Uuteks juhatuse liikmeteks valiti Helle Kaasik (TÜ FI), Madis Kiisk (TÜ FI), Silver Lätt (TÜ FO), Anu Reinart (TO) ja Margus Saal (TÜ FI). Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu sealsamas füüsikahoones.

Füüsikapäevadel anti välja EFSi aastapreemia Jaan Kaldale multifraktaalse formalismi arendamise ja rakendamise eest pehmisefüüsikas. EFSi aukirja pälvis Andi Hektor noorfüüsikute koolide korraldamise eest. EFSi üliõpilaspreemia anti Heli Valtnale töö „Superluminaalsete lainete tekitamise võimalikkus” eest ja EFSi õpilaspreemia Martin Jõgile töö „Doosikiirguse mõõtmine minu kodukohas” eest, mis valmis Lähte Ühisgümnaasiumi õpetaja Jaak Jõgi juhendamisel. Preemia Füüsikapäevade parima üliõpilaste stendiettekande eest pälvis Aleksander Lissovski poster „VUV-VIS spectroscopic study of pulsed high- presssure volume discharge in argon“.

Ilmus EFSi aastaraamat 2006 (toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee haldab Jaak Jõgi ning EFSi kodulehte (www.fyysika.ee/efs) toimetab Kaido Reivelt.

Märtsis toimunud Eesti koolinoorte 54. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American” aastatellimuse) Stanislav Zavjalov Narva Humanitaargümnaasiumist.

Jätkusid Eesti Füüsika Seltsi mitmesugused füüsikat populariseerivad üritused. Taavi Adambergi eestvedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker, jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine ning ligi kuuekümne praeguse ja tulevase füüsiku ühise jõupingutusena korraldati Tähe Perepäevad Täpe 2007. Lisaks sellele osalesime väga mitmesugustel messidel ja üritustel, nagu messid Intellektika ja Teeviit, Teadlaste Öö üritused Tallinnas ning TÜ 375. juubeli üritused üle kogu Eesti.

Jaak Jõgi eestvedamisel toimus Nõos 25. ja 27. juunil neljas EFSi füüsikaõpetajate suvekool. Koolis oli 25 osalejat, teadmisi jagasid KBFI, TÜ füüsikaosakonna, TÜ Füüsika Instituudi ja Tartu Observatooriumi teadurid. Seekordse suvekooli raames toimus ka seminar „Koolifüüsika reform“, kus oli osalejaid ligi 30.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati aruandeaastal kaks noorte füüsikute kooli (vt ka www.fyysika.ee/kool). 15.–17. juunil toimus Arbaveres viies EFS täppisteaduste suvekool. Osales 66 tudengit TLÜ-st, TTÜ-st ja TÜ-st. Toimus 18 akadeemilist tundi loenguid ja seminare ning tudengite stendi- ja ettekandesessioon. Organisaatoriteks olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk ja Mario Mars. 19.–21. oktoobril toimus Käärikul järjekordne (üheksas) EFS täppisteaduste sügiskool. Osales kokku 101 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Kuulati 17 akadeemilist tundi loenguid ja seminare, toimus ka tudengite stendi- ja ettekandesessioon. Organisaatoriteks olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk, Rünno Lõhmus, Silver Lätt, Kaido Reivelt ja Merike Martsepp.

2007. a kuulus EFSi 195 aktiivset liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2007 Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Euroopa Kosmoseagentuur, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tartu Observatoorium, Vesilind OÜ, AS Eesti Energia, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, MTÜ Kinobuss, SA Teaduskeskus AHHAA, SA Archimedes, Tiigrihüppe SA, TÜ Avatud Ülikool, TÜ Füüsika Instituut, TÜ füüsikaosakond, TÜ Tehnoloogiainstituut, Eesti Televisioon ja AS Eesti AGA. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

• 22. märtsil valiti teist korda füüsika-keemiateaduskonna dekaaniks keemilise füüsika korraline professor Peeter Burk.
• 30. märtsil nimetas TÜ Füüsika Instituudi nõukogu tuumaspektroskoopia labori ümber keskkonnafüüsika laboriks. Seoses TÜ uue baasfinantseeritava teadusteema „Gaas‐klaster‐ nanomeeterosake konversiooni uurimine ja modelleerimine” avamisega Füüsika Instituudi juures viidi sinna alates 1. aprillist üle järgmised TÜ keskkonnafüüsika instituudi atmosfäärielektri töörühma töötajad: teadur Ülle Kikas (alates sügisest läks tööle Haridus- ja Teadusministeeriumi), teadur Aare Luts, vanemteadur Aadu Mirme, vanemteadur Madis Noppel, teadur Tiia‐Ene Parts, 0,5 koormusega erak. teadur Jaan Salm, 0,25 k erak. vanemteadur Eduard Tamm, 0,8 k erak. vanemteadur Hannes Tammet, 0,5 k teadur Marko Vana, insener Toomas Bernotas, 0,5 k tehnik Jaan Maasepp. Laborijuhataja kohusetäitjaks nimetati Urmas Hõrrak, kes asus tööle FI erakorralise vanemteaduri ametikohale.
• 27. apr valiti TO nõukogus vanemteaduriteks astrofüüsika erialal Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Arved Sapar ja Jaan Pelt, kosmoloogia erialal Mirt Gramann, Enn Saar ja Urmas Haud ning atmosfäärifüüsika erialal Matti Mõttus ja Uno Veismann. Teaduriteks astrofüüsika erialal valiti Vladislav Pustynski ning kosmoloogia erialal Antti Tamm.
• 18. mail sõlmisid Tallinna Ülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut assotsiatsioonilepingu doktoriõppe korraldamiseks Tallinna Ülikooli akadeemilises ruumis. Kavas on alustada ühiste füüsika, keemia ja bioloogia valdkonna doktoritaseme õppekavade väljaarendamist.
• 31. mail valis ülikooli nõukogu liikmetest, kõikide teaduskondade nõukogude liikmetest ja ülikooli korralistest professoritest koosnev valimiskogu kolmandas valimisvoorus uueks Tartu Ülikooli rektoriks Eesti Maaülikooli rektori ja TÜ arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise.
• 15. juunil valiti TÜ Füüsika Instituudi nõukogus teaduriks optika alal Juri Maksimov ning teaduriteks tahkisefüüsika alal Sergei Dolgov, Irina Kudrjavtseva ja Pavel Rubin.
• 22. juunil otsustas Tartu Ülikooli nõukogu asutada 1. jaanuarist 2008 loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE), mis hakkab koosnema kuuest teadus- ja arendusasutusest: TÜ Füüsika Instituut, TÜ Keemia Instituut, TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut, TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, TÜ Tehnoloogiainstituut ning TÜ Eesti Mereinstituut.
• 16. aug asus TÜ uue teadusprorektorina tööle Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler füüsikakandidaat Kristjan Haller, õppeprorektorina jätkas filoloogiakandidaat Birute Klaas.
• 27. aug valis Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi (TÜTI) nõukogu järgmiseks viieks aastaks TÜTI uueks direktoriks instituudi senise asedirektori dr Erik Puura.
• 31. aug valiti Tartu Ülikooli nõukogus füüsikalise keemia professoriks Enn Lust ja meteoroloogia professoriks Rein Rõõm.
• 5. okt nimetati TO vanemteadur Jaan Pelt Helsingi Ülikooli dotsendiks.
• 29. nov valiti TÜ loodus-ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) dekaaniks keemilise füüsika korraline professor Peeter Burk. Tema ametiaeg algab 1. jaan 2008.
• 29. nov valiti Peeter Saari LOTE esindajaks TÜ nõukokku.
• 30. nov toimus Tartu Ülikooli nõukogu istung, kus Peeter Burk taasvaliti keemilise füüsika korraliseks professoriks.
• Alates 1. jaanuarist 2008 on TLÜ‐s suurte teaduskondade asemele tulnud märksa väiksemad instituudid, samuti on kaotatud õppetoolid. Seetõttu kuuluvad enne teoreetilise ja rakendusfüüsika õppetoolidesse kuulunud füüsikud TLÜ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituuti.

Doktoritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu

• 30. märtsil kaitses Jaan Aarik doktoritöö „Atomic layer deposition of titanium, zirconium and hafnium dioxides: growth mechanisms and properties of thin films“ (Titaan-, tsirkoonium- ja hafniumdioksiidide aatomkihtsadestamine: kasvumehhanismid ja õhukeste kilede omadused) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendaja prof Lembit Pung (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Oponendid: dr Mária Hartmanová (Slovaki Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut), prof Enn Mellikov (TTÜ).
• 29. mail kaitses Rigel Kivi doktoritöö „Observations of ozone, polar stratospheric cloud and water vapour profiles in the Arctic“ (Osooni, polaarsete stratosfääripilvede ja veeauru vertikaalse jaotuse uurimine Arktikas) PhD kraadi saamiseks keskkonnafüüsika erialal. Juhendajad: professor Esko Kyrö (Soome Meteoroloogia Instituut (FMI)), dotsent Kalju Eerme (Tartu Observatoorium). Oponendid: dr Antti Arola (FMI), dr Piia Post (TÜ keskkonnafüüsika instituut).
• 29. mail kaitses Kalev Rannat doktoritöö „Long weakly nonlinear waves in geophysical applications“ (Pikad nõrgalt mittelineaarsed lained geofüüsikalistes rakendustes) PhD kraadi saamiseks keskkonnafüüsika erialal. Juhendajad: prof Tarmo Soomere (Tallinna Tehnikaülikool) ja dots Hanno Ohvril (TÜ keskkonnafüüsika instituut). Oponendid: prof Sirje Keevallik (Eesti Mereakadeemia), dr Oleg Andrejev (Soome Mereuurimise Instituut).
• 27. juunil kaitses Astrid Rekker doktoritöö „Colored-noise-controlled anomalous transport and phase transitions in complex systems“ (Värvilise müra tekitatud anomaalne transport ja faasiüleminekud komplekssüsteemides) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendajad prof Romi Mankin ja prof Risto Tammelo. Oponendid: prof Christian Beck (Londoni Ülikool), dr Teet Örd (TÜ teoreetilise füüsika instituut).
• 8. augustil kaitses Andres Punning doktoritöö „Electromechanical Characterization of Ionic Polymer Metal Composite Sensing Actuators“ (Ioonjuhtivatel polümeer-metall-komposiitidel põhinevate tundlike täiturite elektromehaaniline modelleerimine) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendajad: dr Alvo Aabloo (TÜTI) ja dr Maarja Kruusmaa (TÜTI). Oponendid: dr Kwang J. Kim (Nevada Ülikool, Reno, USA), dr Ergo Nõmmiste (TÜ FI).
• 12. septembril kaitses Vladislav-Veniamin Pustõnski doktoritöö „Modeling the Reflection Effect in Precataclysmic Binary Systems“ (Peegeldusefekti modelleerimine kataklüsmieelsel evolutsioonietapil asuvates lähiskaksiksüsteemides) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendaja dr Izold Pustõlnik (Tartu Observatoorium). Oponendid: dr Anatoli Čerepaščuk (GAIŠ, Moskva), prof Laurits Leedjärv (Tartu Observatoorium).
• 26. septembril kaitses Indrek Jõgi doktoritöö „Conduction mechanisms in thin atomic layer deposited films containing TiO2“ (Juhtivusmehhanismid õhukestes aatomkihtsadestatud TiO2 sisaldavates kilestruktuurides) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal. Juhendajad dr Matti Laan (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut) ja dr Kaupo Kukli (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Oponendid: dr Karol Fröhlich (Institute of Electrical Engineering, Slovak Acad Sci), prof Enn Mellikov (TTÜ).
• 3. oktoobril kaitses Aleksei Krasnikov doktoritöö „Luminescence and defects creation processes in lead tungstate crystals“ (Luminestsentsi ja defektide loomise protsessid pliivolframaatkristallides) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendaja dr Svetlana Zazubovitš (TÜ FI). Oponendid: prof Vladimir Makhov (Lebedevi nimeline Füüsika Instituut, Moskva), dr Larissa Grigorjeva (Läti Ülikool).

Tallinna Tehnikaülikooli teaduskondade nõukogud

• 9. augustil kaitses Gennadi Lessin matemaatika-loodusteaduskonna nõukogu ees doktoritöö „Biochemical definition of coastal zone using numerical modeling and measurement data“. Juhendajad: dr Urmas Raudsepp (TTÜ MSI); dr Vladimir Ryabchenko (P.P.Shirshovi nimelise okeanograafia instituudi Peterburi filiaali ookeani biokeemiliste tsüklite modelleerimise labori juhataja). Oponendid: dr Thomas Neumann (Institute of Baltic Sea Research, Warnemünde, Saksamaa), dr Peeter Ennet (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus).
• 14. detsembril kaitses TTÜ keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonnas doktoritöö Katrin Tomson (juhendajad prof Toomas Paalme ja dr Kalju Vanatalu) teemal „Production of labelled recombinant proteins in fed‐batch systems in Eschericia coli“ („Märgistatud rekombinantsete valkude tootmine Escherichia coli fed‐batch süsteemides“). Mõõtmised töö tarbeks olid tehtud KBFIs, üheks vahendiks heteronukleaarne tuumamagnetresonants.

Magistritööd

Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu magistritööde kaitsmiskomisjon

Omistatud kraad: magister scientiarum

• Urmo Visk „Dopeeritud ferroelastse paraterfenüüli kristalli mikrospektroskoopia (Microspectroscopy of doped ferroelastic paraterphenyl crystals)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ materjaliteaduse instituut). Juhendaja Artur Suisalu (TÜ FI vanemteadur, f.-m.kand). Oponendid Margus Rätsep (TÜ FI vanemteadur, PhD) ja Valter Kiisk (TÜ FI teadur, PhD). Kuupäev: 11.06.2007.
• Sergei Vlassov „AFM tip cleaning techniques (AFM teraviku puhastamise meetodid)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja Rünno Lõhmus (TÜ FI vanemteadur, PhD). Oponendid Kaido Reivelt (TÜ FI õppedirektor, PhD) ja Artur Suisalu (TÜ FI vanemteadur, f.-m.kand). Kuupäev: 11.06.2007.
• Argo Lukner „Lisandikiirguse hapnikutundlikkuse mehhanism titaandioksiidis (Oxygen sensing mechanics of impurities emissions in titaniumdioxide)“. Eriala: tahkisefüüsika (TÜ materjaliteaduse instituut). Juhendajad Ilmo Sildos (TÜ FI LSL juhataja, f.-m.kand) ja Valter Kiisk (TÜ FI teadur, PhD). Oponendid Artur Suisalu (TÜ FI vanemteadur, f.-m.kand) ja Raivo Jaaniso (TÜ FI vanemteadur, f.-m.kand). Kuupäev: 11.06.2007.
• Imre Mäger „Spiroanalüsaator SA-03 kuumtraatandur. Modelleerimine ja konstruktsiooni täiustamise võimalused (Hot-wire transducer of SA-03 spiro analyzer. Modelling and improving the transducers's construction)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendajad Peet-Henn Kingisepp (TÜ füsioloogia inst. emeriitdots, med. kand) ja Jüri Vedru (TÜ FKEF dotsent, biol. kand). Oponendid Jaak Talts (TÜ füsioloogia instituudi vanemteadur, PhD) ja Martin Vilbaste (TÜ Katsekoja insenser, rakendusfüüsika magister). Kuupäev: 11.06.2007.
• Endel Soolo „Sulfoneeritud kõrvalahelatega polütetrafluoroetüleeni mudeli koostamine molekulaardünaamika simulatsioonide tarbeks (Creation of a model of polytetrafluoroethylene with sulfonated sidechains for molecular dynamics simulations)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendajad Heiki Kasemägi (TÜ Tehnoloogiainstituudi teadur, PhD) ja Alvo Aabloo (TÜ Tehnoloogiainstituudi professor, PhD). Oponendid Jaanus Karo (TÜ FO doktorant, MSc) ja Anti Liivat (Uppsala Ülikooli teadur, PhD). Kuupäev: 11.06.2007.
• Tiina Liimets „Pekuliaarse muutliku tähe V838 Monocerotis ja tema võrdlustähtede fotomeetria (Photometry of the peculiar variable V838 Mon and its comparison stars)“. Eriala: astrofüüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendajad Indrek Kolka (Tartu Observatooriumi vanemteadur, PhD) ja Tõnis Eenmäe (TÜ doktorant, MSc). Oponendid Antti Tamm (Tartu Observatooriumi teadur, PhD) ja Anti Hirv (TÜ doktorant, MSc). Kuupäev: 11.06.2007.
• Niina Voropajeva „Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul (Brownian motion in magnetic and electric fields in the case of anisotropic environment)“. Eriala: teoreetiline füüsika (TÜ teoreetilise füüsika instituut). Juhendaja Teet Örd (TÜ FKTF dotsent, f.- m.kand). Oponendid Peeter Tenjes (TÜ FKTF dotsent, astronoomiadoktor) ja Ako Sauga (Tallinna Ülikooli Loodusteaduste osakonna vanemteadur, PhD). Kuupäev: 11.06.2007.
• Natalja Ovetško „Исследование возникновения характерных элементов Фуко- кардиограммы (Foucault’ kardiogrammi iseloomulike elementide tekke uurimine) A study of origination of characteristic elements of Foucault’ cardiogram)“. Eriala: rakendusfüüsika (TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut). Juhendaja Jüri Vedru (TÜ FKEF dotsent, biol. kand). Oponendid Arved Vain (TÜ FKEF emer.-dots, biol. doktor) ja Kersti Jagomägi (TÜ ARFS vanemteadur, med. kand). Kuupäev: 29.06.2007.

Tartu Ülikooli keemiaosakonna nõukogu magistritööde kaitsmiskomisjon

Omistatud kraad: magister scientiarum

• Sandra Suviste „Mõnede Eesti metsatüüpide heleduskordajate sesoonne käik mudelarvutustest ja satelliidipiltidelt (The seasonal reflectance course of some forest types of Estonia from simulation and satellite images)“. Eriala: keskkonnatehnoloogia. Juhendaja Tiit Nilson (TO vanemteadur, prof, DSc). Oponendid Mait Lang (TO teadur, PhD) ja Urmas Peterson (TO teadur, PhD). Kuupäev: 14.06.2007.

Tartu Ülikooli füüsika‐keemiateaduskonna magistritööde kaitsmiskomisjon keskkonnatehnoloogia erialal

Omistatud kraad: loodusteaduse magister keskkonnaseire tehnoloogia erialal

• Krista Alikas „Satelliitsensori MERIS rakendused Eesti veekogude kaugseireks (Use of MERIS sensor for remote sensing of Estonian waters)“. Juhendaja Anu Reinart (TO vanemteadur, PhD). Oponent Tiit Nilson (TO vanemteadur, prof, DSc). Kuupäev: 31.05.2007
• Marili Sits „Ülenurme ja Tõravere ilmajaamades mõõdetud õhutemperatuuride võrdlus (Comparison of the air temperatures measured at Ülenurme and Tõravere meteorological stations)“. Juhendaja: Piia Post (TÜ FKKF lektor, PhD). Oponent Erko Jakobson (TÜ Katsekoja insener, MSc). Kuupäev: 31.05.2007.

Tartu Ülikooli füüsika‐keemiateaduskonna magistritööde kaitsmiskomisjon rakendusfüüsika erialal

Omistatud kraad: loodusteaduse magister keskkonnafüüsika erialal

• Martin Kannel „Atmosfääriaerosooli spektraalse optilise paksuse modelleerimine (Modelling of atmospheric aerosol spectral optical thickness)“. Juhendaja Hanno Ohvril (TÜ FKKF dotsent, f.- m.kand). Oponent Viivi Russak (TO teadur, PhD). Kuupäev: 06.06.07.
• Kristi Valdmets „Peipsi järve bio-optiline mudel (Bio-optical model of Lake Peipsi)“. Juhendaja Anu Reinart (TO vanemteadur, PhD). Oponent Tiit Kutser (TÜ Mereinstituudi vanemteadur, PhD). Kuupäev: 06.06.2007.

Omistatud kraad: loodusteaduse magister nanotehnoloogia erialal.

• Martin Timusk „Ülikiire temperatuurilüliti faasiüleminekutemikroskoopiliseks uurimiseks (Ultrafast temperature switch for microscopic study of materials phase transitions)“. Juhendaja Rünno Lõhmus (TÜ FI vanemteadur, PhD). Oponent Valdek Mikli (TTÜ Materjaliuuringute

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna magistritööde kaitsmiskomisjon materjalitehnoloogia erialal

Omistatud kraad: tehnikateaduse magister füüsikalise materjalitehnoloogia erialal

• Margus Kodu „Monobaarium gallaadi õhukeste kilede lasersadestamine ning struktuuri ja elektriliste omaduste uurimine“. Juhendaja dr Raivo Jaaniso (TÜ FI vanemteadur). Kuupäev: 08.06.07. 53. Siim Hödemann „Pingete määramine keemiliselt karastatud klaasis“. Juhendajad dr Hillar Aben (TTÜ) ja prof Jaak Kikas (TÜ FI). Kuupäev: 08.06.07.
• Martin Järvekülg „HfO2, ZrO2 ja TiO2 torujate mikrostruktuuride moodustumise mehhanismi selgitamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks“ Juhendajad Valter Reedo (TÜ FI, MSc) ja dr Uno Mäeorg (TÜ FK orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut). Kuupäev: 08.06.07. Omistatud kraad: tehnikateaduse magister keemilise materjalitehnoloogia erialal
• Rainer Pärna „Aatomkihtsadestatud kroom-titaanoksiidkiled gaasisensorrakendusteks“ Juhendajad dr Ahti Niilisk (TÜ FI vanemteadur), Aivar Tarre (TÜ FI teadur, MSc) ja dr Arnold Rosental (TÜ FI vanemteadur). Kuupäev: 08.06.07.

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna tehnilise füüsika õppesuuna magistrikomisjon

Loodusteaduste magistrikraadi (tehniline füüsika, 4+2 õppekava) kaitses:

• Jelena Gretškosi „Läänemerele rakendatud hüdrodünaamika mudeli MIKE3 hüdrostaatilise ja mittehüdrostaatilise versiooni kehtivuse kontroll Soome lahes”. Juhendaja dr Gennadi Lessin, TTÜ MSI teadur. Retsensent dr Urmas Raudsepp, TTÜ MSI vanemteadur. Kuupäev: 11.06.2007.

Loodusteaduste magistrikraadi (tehniline füüsika, 3+2 õppekava) kaitsesid:

• Robert Hudjakov „Stereonägemisel põhinev ümbruskonna kaardistamine autonoomsele robotile” . Juhendaja prof Mart Tamre, (TTÜ Mehhatroonikainstituut). Retsensent dr Andres Ojamaa (TTÜ Küberneetika Instituut insener). Kuupäev: 11.06.2007.
• Germo Väli „Vee läbipaistvuse muutlikkus Läänemere avaosas ”. Juhendaja f.‐m.kand Aleksander Toompuu, TTÜ MSI vanemteadur. Retsensent dr Jaak Heinloo, TTÜ MSI vanemteadur. Kuupäev: 11.06.2007.

Tallinna Ülikooli füüsika eriala magistrikraadi kaitsmisnõukogu

• Magistrikraadi füüsikas (4+2 õppekava) kaitses Berit Pärnik „Kolmetasandilise telegraafimüra poolt indutseeritud stohhastiline resonants“. Juhendaja – prof Romi Mankin (TLÜ), oponent dr Ako Sauga (TLÜ, TTÜ).

• TÜ doktoriõppesse füüsika erialal võeti järgmised õppurid:

- Martin Kannel

- Tiina Liimets

- Argo Lukner

- Martin Timusk

- Kristi Valdmets

- Urmo Visk

- Niina Voropajeva

• TÜ doktoriõppesse materjaliteaduse erialal võeti järgmised õppurid:

- Siim Hödemann

- Martin Järvekülg

- Margus Kodu

- Aleksei Mahhov

- Madis Paalo

- Margo Plaado

- Rainer Pärna

- Jevgeni Šulga

- Sergei Vlassov

• TÜ doktoriõppesse keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) võeti Krista Alikas.

TÜ füüsikaosakonna magistriõppesse võeti:

- fundamentaalfüüsika erialal: Julia Lissovskaja, Peeter Piksarv, Erik Randla, Tiit Sepp, Kadri Veende, Hardi Veermäe;

- rakendusfüüsika erialal: Kätlin Hein, Andres Hunt; - infotehnoloogia erialal: Margus Eller, Sven Hendrikson, Anti Kodas, Ainar Maanus, Nevil Reinfeldt, Aleksei Sapunov, Aleksandr Savihhin, Gert Toming, Mihkel Tsäko;

- materjalitehnoloogia erialal: Pavel Kanarjov, Kristjan Kunnus, Maria Mahrova, Indrek Must, Margus Nurmik, Rando Saar, Rasmus Talviste, Kadi Tamm, Anu Teearu, Ardo Tiits, Tanel Toots, Lagle Vetemäe;

- füüsikaõpetaja erialal: Kristel Hankov; Marge Raig, Jelena Tšumak, Taavi Vaikjärv, Sirle Virves;

- keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia): Alar Jantsikene, Veljo Kabin, Hannes Kiivet, Margit Prüssel, Mihkel Visnapuu, Kaisa Kesanurm, Siiri Suursoo.

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna põhiõppe lõpetasid:

- füüsika erialal

3-a. bakalaureuseõpe: Ando Aasa, Aleksandr Beloussov, Kätlin Hein – cum laude, Andres Hunt, Julia Lissovskaja, Grigori Palamartšuk, Peeter Piksarv, Reio Põder, Erik Randla, Tiit Sepp, Sander Sõnajalg, Andres Tiko, Taavi Vaikjärv, Kadri Veende, Hardi Veermäe;

4-a bakalaureuseõpe: Viktoria Borissova (+ gümnaasiumi füüsikaõpetaja), Igors Ivanovs, Kaarel Kimmel, Aleksei Larjuškin, Taavet Loogväli, Dmitri Luppa (+ gümnaasiumi füüsikaõpetaja), Lauri Meriloo, Kalev Suik;

- materjaliteaduse erialal

3-a bakalaureuseõpe: Olga Hartšuk, Pavel Kanarjov, Kristjan Kunnus, Maris Leirost, Kristel Lembit, Indrek Must, Kaija Põhako, Laura Päit, Rando Saar, Rasmus Talviste, Kadi Tamm, Anu Teearu, Lagle Vetemäe, Kadri Õunpuu;

4-a bakalaureuseõpe: Margus Nurmik, Ardo Tiits;

- infotehnoloogia erialal

3-a bakalaureuseõpe: Fady Al-Assi, Dmitri Borissenko, Margus Eller, Sven Hendrikson, Martin Hunt, Anti Kodas, Vilen Looga, Ainar Maanus, Kenet Pindmaa, Tanel Tensing, Mihkel Tsäko;

3-a diplomiõpe: Taavi Ilves, Martin Raie, Rajko Rattur, Aleksei Sapunov, Igor Tšerkašin.

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna magistriõppe füüsika erialal (4+2) lõpetasid: Tiina Liimets, Argo Lukner, Imre Mäger, Yury Nosach, Endel Soolo, Urmo Visk, Sergei Vlassov, Niina Voropajeva.
• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna magistriõppe (3+2) lõpetasid:

- rakendusfüüsika erialal: Martin Kannel – cum laude, Martin Timusk, Kristi Valdmets – cum laude;

- materjalitehnoloogia erialal: Siim Hödemann, Martin Järvekülg – cum laude, Margus Kodu – cum laude, Rainer Pärna;

- infotehnoloogia erialal: Aleksandr Bogdanov, Lidia Feklistova (+ informaatikaõpetaja magister (3+2)), Indrek Jaal, Aleksei Mahhov, Kristo Nikkolo, Anton Ragni, Aleksandr Vaskin;

- füüsikaõpetaja erialal: Riina Leet, Andra Sinimets, Diana Kohv.

• Tartu Ülikooli füüsikaosakonna õpetajakoolituse lõpetasid Tanel Liira ja Tagne Ratassepp.
• Toimusid muudatused Tallinna Ülikooli õppeplaanides – seoses TLÜ‐s uue õppekava statuudi moodustamisega on suurendatud füüsika õppekavades nii erialaste kui ka üldiste valikainete hulka.
• TLÜ füüsika doktorandid: Jaanis Priimets (juh prof emer Ülo Ugaste), Anna Šeletski (juh prof Anne Tali), Oksana Labanova (juh prof Anne Tali), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Natalja Timohhina (juh Valdur Saks).
• TLÜ füüsika magistrandid (3+2‐süsteem, füüsikaõpetaja erialal): Ave Kokka (juh Anneli Roode), Katrin Teras (juh Romi Mankin), Gerrit Kanarbik (juh Anneli Roode), Alge Ilosaar (juh Tõnu Laas), Nadia Leitšenok (juh Anneli Roode), Kristi Juuse (juh Tõnu Laas), Marin Grüning (juh Tõnu Laas), Veroonika Pelõhh (juh Ülo Ugaste), Andrus Niiterberg (juh Priit Reiska), Kalle Kebbinau (juh Kalle Truus).
• TLÜ lõpetasid: füüsikaõpetaja erialal Juhan Hinnov, füüsika erialal magistrina (MSc) Berit Pärnik.
• Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudis õppisid:

- tehnilise füüsika doktorantuuris: Veljo Sinivee (juh prof R.‐K. Loide), Mario Mars (juh vanemteadur V. Harvig), Reedik Kuldkepp (juh prof A. Soesoo), Mario Kadastik (juh prof R.‐ K. Loide), Tõnis Oja (juh prof R.‐K. Loide), Dan Hüvonen (juh van. teadur U. Nagel, T. Rõõm (KBFI)), Jaak Toomela (juh dotsent M. Klopov), Kristjan Urtson (juh prof A. Soesoo), Priidik Lagemaa (juh prof J. Elken), Evelyn Kalam (juh prof A. Soesoo)

- tehnilise füüsika magistrantuuris: Ahto Kuusk (juh dotsent M. Klopov), Radu Prekup (juh DSc A. Samoson) , Madis Tuul (juh dotsent A. Gavrilov), Ivan Sertakov, Margo Müller, Egris Mõttus, Erki Kärber, Martin Laasmaa, Andrey Ponyakov, Margit Vallikivi, Dmitri Kartofelev, Irina Jelissejeva, Margit Rästas.

• TTÜ tehnilise füüsika õppesuunal lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga: Ivan Sertakov, Margo Müller, Liis Lume, Taavi Raadik, Egris Mõttus, Erki Kärber, Martin Laasmaa, Getli Jervan, Andrey Ponyakov, Margit Vallikivi, Dmitri Kartofelev, Irina Jelissejeva, Margit Rästas, Ilja Savtsenko, Marden Nõmm, Roki Viidik, Sven Telliskivi, Oivo Manninen, Andres Kaalep.
• Haridus- ja teadusminister premeeris järgmisi üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2007 laureaate loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:

- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

* I preemia (23000.- EEK) Margus Niitsoo (Tartu Ülikool), konkursitöö „Heytingi ahelate alamotsekorrutiste endoprimaalsus” eest;

* II preemia (13000.- EEK) Tiit Sepp (Tartu Ülikool), konkursitöö „Spinnpolarisatsiooni - efektid protsessis e+ e → t t ” eest;

* Diplomid: Sven-Erik Enno (Tartu Ülikool), Jekaterina Kapšai (Tartu Ülikool), Heisi Kurig (Tartu Ülikool);

- magistriõppe üliõpilaste astmes:

* I preemia (23000.- EEK) Heli Valtna (Tartu Ülikool), konkursitöö „Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus” eest;

* II preemia (13000.- EEK) Vladimir Stepanov (Tartu Ülikool), konkursitöö „Dopamiin transporteri uue radioaktiivse ligandi N-(3-iodoprop-2E-enüül-2β-karbo-[3H]metoksü-3β- (4’-metüülfenüül)nortropaani ([3H]PE2I) süntees ja esialgne iseloomustamine” eest; ta sai ka Sihtasutuse Archimedes eripreemia.

* III preemia (8000.- EEK) Dan Bogdanov (Tartu Ülikool), konkursitöö „Kuidas teha turvaliselt arvutusi ühissalastatud andmetega” eest;

* III preemia (8000.- EEK) Aleksei Mahhov (Tartu Ülikool), konkursitöö „Aktiveerimata ning Ce3+-ioonidega aktiveeritud alumiinium-perovskiidi ja -granaadi monokristallide ja monokristalliliste kilede spektroskoopia” eest;

* Diplomid: Marje Johanson (Tartu Ülikool), Martin Järvekülg (Tartu Ülikool), Martti-Jaan Miljan (Eesti Maaülikool), Andres Ojamaa (Tallinna Tehnikaülikool), Piret Puusemp (Tallinna Ülikool), Indrek Reile (Tallinna Tehnikaülikool);

- doktoriõppe üliõpilaste astmes:

* I preemia (23000.- EEK) Tanel Alumäe (Tallinna Tehnikaülikool), konkursitöö „Eesti keele suure sõnavaraga kõnetuvastuse meetodid” eest;

* II preemia (13000.- EEK) Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool), konkursitöö „Niiskus- ja soojuslikud kriteeriumid hoonete projekteerimiseks ja simulatsiooniks” eest;

* III preemia (8000.- EEK) Indrek Jõgi (Tartu Ülikool), konkursitöö „Juhtivusmehhanismid õhukestes aatomkihtsadestatud TiO2 sisaldavates kilestruktuurides” eest.

• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi auhinnad said füüsikaga seotud tööd:

- I auhind 5000.- krooni:

* Ave Mets (Tartu Ülikool), magistritöö „Ilya Prigogine’i raamatu „Tõsikindluse lõpp. Aeg, kaos ja uued loodusseadused” filosoofiline analüüs ja loodusseaduste käsitus” (juhendajad prof Rein Vihalemm, dr Piret Kuusk).

* Merli Toom (Tallinna Tehnikaülikool), magistritöö „Mõningaid võimalusi Eesti põlevkivi keevkiht- ja tolmpõletustuhkade aktiveerimiseks”(juhendaja vanemteadur Tiit Kaljuvee).

- II auhind 3500.- krooni:

* Madis Paalo (Tartu Ülikool) võistlustöö „Süsiniknanotorudega dopeeritud oksiidsete fiibrite valmistamine” (juhendajad dots Uno Mäeorg ja dr Tanel Tätte).

* Jelena Passenko (Tallinna Tehnikaülikool), magistritöö „Läänemerele rakendatud hüdrodünaamika mudeli MIKE 3 hüdrostaatilise ja mittehüdrostaatilise versiooni kehtivuse kontroll Soome lahes” (inglise keeles, juhendaja dr Gennadi Lessin).

* Tõnis Relvik (Tartu Ülikool), bakalaureusetöö „Tuule tekitatud resuspensioon ning selle mõju heterotroofsetele bakteritele suurtes madalates järvedes” (juhendaja dr Veljo Kisand).

* Margit Vallikivi (Tallinna Tehnikaülikool) bakalaureusetöö „Jõuvälja mõju deformatsioonilainete levile” (inglise keeles, juhendaja prof Andrus Salupere).

• TÜ Sihtasutuse 2007. a sügissemestri stipendiumid pälvisid järgmised TÜ füüsika-keemiateaduskonna magistrandid ja doktorandid:

- Seitsmenda Samba stipendium: Vladimir Stepanov;

- TÜ Raefondi stipendium: Darja Lavõgina;

- Estraveli reisisihi stipendium: Ljubov Feklistova;

- Kaleva Traveli reisistipendium: Jaanus Eskusson ja Siret Saarsalu.

• TÜ Sihtasutuse Raefondi preemia pälvis TÜ FI teadusdirektor Marco Kirm.
• TÜ Füüsika Instituudi tudengistipendiumi konkursi põhiõppes võitis Rasmus Talviste (juh teadur Tanel Tätte), teist kohta jagasid Pavel Kanarjov (juh laborijuhataja Ilmo Sildos) ja Kristjan Kunnus (juh v.-teadur Eduard Feldbach ja teadusdirektor Marco Kirm) ning Lagle Vetemäe (juh teadur Jaan Aarik). Kõik premeeritud on materjaliteaduse 3. a üliõpilased. Magistriõppes said esikoha Martin Järvekülg (2. a materjalitehnoloogia, juh teadur Valter Reedo) ja Urmo Visk (2. a füüsika, juh v.-teadur Artur Suisalu). Järgnesid Madis Paalo (2. a molekulaartehnoloogia, juh Tanel Tätte), Margus Kodu (2. a materjalitehnoloogia, juh v.-teadur Raivo Jaaniso) ja Aleksei Mahhov (2. a infotehnoloogia, juh v.-teadur Svetlana Zazubovitš). Kõik stipendiaadid pälvisid ka diplomi ja medali „Füüsika Instituudi väike briljant”.
• 24. sept määras Tartu Observatooriumi teadusnõukogu Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi (10 000 EEK) Tartu Ülikooli doktorandile Lauri Juhan Liivamägile. Juhan Rossi nimeline stipendium läks jagamisele – Tartu Ülikooli doktorandid Krista Alikas ja Tõnis Kärdi said kumbki 7500 krooni.
• 26. okt võttis TÜ nõukogu vastu Tartu Ülikooli 2008/2009. õppeaasta vastuvõtueeskirja, mis soodustab loodus- ja täppisteaduste aineolümpiaadidel edukalt esinenud üliõpilaste vastuvõttu.

• 26.–27. veebr korraldas TO kosmoloogia osakond Tõraveres Eesti-Soome ühisseminari. Korraldustoimkonda juhtis Antti Tamm. Umbes 35 osalejat Helsingi Ülikoolist, Turu Ülikooli Tuorla Observatooriumist, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (Tallinn) ja Tartu Observatooriumist kuulasid 20 ettekannet.
• 28. veebr – 1. märtsini toimus Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikooli (MMTDK) iga-aastane teaduskonverents Tartus. Konverentsi avaettekande pidas Tartu Ülikooli professor Enn Lust teemal „Nanopoorsed materjalid kaasaegsetele elektrokeemiaseadmetele“. Kokku esitati TÜ füüsika-keemiateaduskonnas, füüsika instituudis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja KBFIs teadustööd tegevate noorte teadlaste poolt kokku 21 suulist ja 29 stendiettekannet.
• 9. ja 10. märtsil toimus Tartu Ülikoolis loodusõpetajate konverents „Loodusteaduslik haridus ja jätkusuutlik areng Eestis”, mis keskendus loodusteaduste rollile tänapäeva maailmas ning loodusteadusliku hariduse sisu ja vormi uuendustele. Osavõtjaid oli ca 190: kõigi loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajad, aga ka koolijuhid, teadlased, õppejõud ja üliõpilased, kes tunnevad huvi loodusteadusliku hariduse käekäigu ja Eesti arengu vastu. GLOBE programmi 10. aastapäevale pühendatud konverentsi peaesinejad olid europarlamendi saadik Andres Tarand ning NASA teadlane Matt Rogers. Matt Rogers töötab NASA satelliidi CloudSat andmetega. Eestis kohtus ta lisaks konverentsil osalemisele ka kooliõpilastega, kes GLOBE programmi raames teevad pilvevaatlusi NASA CloudSat ülelennuaegadel. Konverentsi programmikomitee: Ülle Kikas (TÜ, GLOBE), Imbi Henno (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, GLOBE), Anne Laius (TÜ, Miina Härma Gümnaasium), Toomas Plank (TÜ), Inge Timoštšuk (Tallinna Ülikool), Miia Rannikmäe (TÜ), Terje Tuisk (SA Archimedes), Moonika Teppo (TÜ), Jaak Jõgi (Lähte Üisgümnaasium), Ülle Liiber (TÜ). Konverentsi toetasid Keskkonnainvesteeringute keskus, USA Suursaatkond Tallinnas, TÜ keskkonnafüüsika instituut, Haridus‐ ja Teadusministeerium ning projekt LoTe
• Märtsi teisel poolel toimusid XXXVII Eesti Füüsikapäevad ja XXIX füüsikaõpetajate päevad. I istung “Physics Crossing Borders” toimus koos Soome Füüsika Seltsiga 15.‐17. märtsil Tallinnas. II istung toimus Tartus TÜ füüsikahoone suures auditooriumis (Tähe 4‐160) 20‐21. märtsil. Esitati 19 suulist ettekannet, neist 11 füüsika õpetamisest ja 5 stendiettekannet.
• 10. apr toimus TÜ Eesti Mereinstituudi 15. aastapäeva konverents „Eesti mereteadus 2007“.
• 15.–17. mail toimus Tallinnas EL 6. raamprogrammi projekti BalticGrid 3. konverents 62 osavõtjaga. Arutati võretehnoloogiaga seotud tehnilisi ja organisatoorseid küsimusi, kohtusid peamised rakendajad (osakestefüüsikud, materjaliteadlased, arvutuskeemikud) ning koolitati tudengeid ja teadlasi. Konverentsi korraldajaks oli Andi Hektor ja KBFI CMS töörühm, täpsem info http://hep.kbfi.ee.
• 15.–17. juunil toimus Arbaveres järjekordne EFS Täppisteaduste V Suvekool. Osales 66 tudengit TLÜ-st, TTÜ-st ja TÜ-st. Toimus 18 akadeemilist tundi loenguid ja seminare, mille teemadeks olid astronoomia ja kosmoloogia, optika ja fotoonika, materjaliteadus ja kõrge energia füüsika. Korraldustoimkonnas olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk ja Mario Mars. Üritust toetasid KBFI, TTÜ ja TÜ. Täpsem info www.fyysika.ee/kool
• 23. aug toimus Tallinnas Soome-Eesti II tuumasünteesialane ühisseminar. Osavõtjaid Eestist ja Soomest oli kokku 25. Seminari korraldasid Seppo Karttunen (Tekes) ja Madis Kiisk (TÜ).
• 3.–7. sept korraldas TO vanemteadur J. Pelt Elva lähedal Waide motellis Soomes tegutseva astronoomia ja kosmosefüüsika doktorikooli suvekooli astronoomiliste aegridade analüüsist. 14 osavõtjale esinesid loengutega J. Pelt ja A. Hirv ning H. Korhonen (Potsdami Astrofüüsika Instituut & ESO) ja T. Arentoft (Aarhusi Ülikool).
• 14. sept viibis Tallinnas visiidil Euroopa Komisjoni teadusvolinik Janez Potocnik, kes külastas ka Tallinna Tehnikaülikooli Päikeseenergeetika Materjalide ja Seadiste Teaduse Tippkeskust.
• 24.–26. sept toimus Pühajärve Spas IX Soome-Eesti aeroioonide ja atmosfääri aerosooli ühisseminar. Osavõtjaid oli kokku 38, esindatud olid Eesti, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Austria ja Saksamaa. Orgkomitee töötas koosseisus Urmas Hõrrak (TÜ), Markku Kulmala (Helsingi Ülikool), Marko Vana (TÜ) ja Tanja Suni (Helsingi Ülikool). Eesti-poolseid ettekandeid oli 13.
• 25. sept pidas Tartus oma esimese tööseminari 2007. aastal loodud Põhjamaade koostöövõrgustik metsade füüsikaliseks kaugseireks PHYSENSE (direktor T. Nilson, sekretär M. Rautiainen). Osales 24 inimest Eestist, Soomest ja Rootsist.
• 30. sept ja 1. okt külastas Eestit 1986. a Nobeli preemia laureaat Heinrich Rohrer. Professor Rohrer külastas Šveitsi tippteadlaste delegatsiooni liikmena TÜ Füüsika Instituuti.
• 13.–14. okt oli Eestis üle‐euroopalise füüsika-showde võrgustiku EuroPhysicsShow kohtumine. Arutluse all oli 2008. a kevadel Eestis toimuv konverents ShowPhysics 2008.
• 16. okt toimus Eesti Teaduste Akadeemias lühikonverents „Eesti teadus ja rahvusvahelised teadusorganisatsioonid: probleemid ja suunitlus“. Konverentsi juhatas ja pidas ettekande „Akadeemia rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides” akadeemik Jüri Engelbrecht. TÜ Füüsika Instituudi õppedirektor Kaido Reivelt rääkis Eesti Füüsika Seltsist ja Euroopa dimensioonist. Kokku esitati 7 ettekannet.
• 19.–21. okt toimus Käärikul järjekordne EFS Täppisteaduste Sügiskool. Selleaastane osalejate arv oli 101 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Toimus 17 akadeemilist tundi loenguid ja seminare, mille teemadeks olid materjaliteadus, tulevikuenergeetika, atmosfäärifüüsika ning Universumi ehitus ja ajalugu. Korraldustoimkonnas olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk, Rünno Lõhmus, Silver Lätt ja Kaido Reivelt. Üritust toetasid Boson OÜ, KBFI, Tartu Observatoorium, TTÜ ja TÜ. Täpsem info www.fyysika.ee/kool/.
• 23. okt korraldas Avanduse küla selts Avanduse mõisa saalis konverentsi „Avanduselt UNESCO maailmakultuuripärandisse“, mis oli pühendatud 180 aasta möödumisele F. G. W. Struve geodeetilise kaare Simuna-Võivere baasjoone mõõdistamisest.
• 24. okt toimus Tallinna Tehnikaülikoolis konverents „Doktoriõpe ühiskonna vajadusteks”. Konverentsi teemad on teadmistepõhise ühiskonna vajadus tippspetsialistide järele, doktorikoolide temaatika ja doktoriõppe kohandamine ühiskonna vajadustega. Diskussioonis „Vormid ja võimalused doktoriõppes” osales ka TÜ FI asedirektor, TÜ materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikooli nõukogu esimees Marco Kirm.
• 1. nov korraldasid Eesti Maaülikooli Taastuvenergia keskus ja Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia Eesti Maaülikooli peahoones (Tartu, Kreutzwaldi 1A) taastuvenergia alaste teadustööde konverentsi. Ette kanti noorteadlaste taastuvenergia alased konkursitööd.
• 2. nov tähistasid TÜ Füüsika Instituut ja Tartu Observatoorium mitut olulist tähtpäeva koondnimetuse all „TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut 60, Grigori Kusmin 90, Aksel Kipper 100”. Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi nimeline asutus oli eelkäijaks nii praegusele TÜ Füüsika Instituudile kui ka Tartu Observatooriumile. Hommikupoolsel istungil Tõraveres pidasid Arved-Ervin Sapar ja Jaan Einasto vastavalt Aksel Kipperi ja Grigori Kusmini tähtpäevapuhuse kõne. Lõuna ajal tehti ringkäik TÜ Füüsika Instituudi laborites. Pidulikul koosolekul TÜ aulas kõnelesid TÜ FI direktor Ergo Nõmmiste ja direktori abi Henn Käämbre Füüsika Instituudi minevikust, olevikust ja tulevikust, Tartu Observatooriumi tänast ja homset tutvustas observatooriumi direktor Laurits Leedjärv. Järgnes koosviibimine TÜ Ajaloo Muuseumi valges saalis Toomel.
• 6. nov korraldas Kiirguskeskus koostöös Soome kolleegidega Tallinnas, Kopli 76 ühisseminari kiirguskaitse teemadel. Käsitleti kiirguskaitsega seotud teemasid nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
• 6. dets toimus Tartus TÜ Tehnoloogiainstituudi aastakonverents, mis koosnes kolmest teadusblokist: biomeditsiin, keskkonnatehnoloogia ning robootika ja infotehnoloogia.
• 7. dets korraldasid Euroscience Eesti ja Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia TÜ raamatukogu saalis üliõpilastele ja noortele teadlastele seminari „Kuidas alustada teadlase teed?“, kus Eesti tuntud teadustegijad rääkisid oma teaduskarjäärist ja jagasid ka praktilisi nõuandeid, kuidas olla teaduses edukas.

• 1. jaan liitus Eesti EFDA (European Fusion Development Agreement) lepingu raames üleeuroopaliste fusioonialaste uuringutega. Erinevate uurimisgruppide põhjal moodustati ühine Eesti fusioonialaste uuringute konsortsium, mis osaleb sellest ajast täieõigusliku liikmena Euroopa tuumaprogrammi Euratom täitmisel. Eesti osaleb programmis Soome fusiooniuurijaid ühendava Euratom-Tekes Assotsiatsiooni koosseisus. Konsortsium koosneb Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi, TÜ füüsika-keemiateaduskonna ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uurimisrühmadest. Programmi Eesti-poolne koordinaator on Madis Kiisk (TÜ FI). Täpsem info www.kbfi.ee/projects/EstFusion.
• 24. veebr anti kätte Eesti Vabariigi teaduspreemiad. Innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadusliku avastuse või teadus- ja arendustöö eest määrati 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia Jaan Einastole (kollektiivi juht), Maret Einastole, Enn Saarlele ja Erik Tagole – tööde eest teemal „Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur”. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest määrati 150 000 krooni suurune riigi teaduspreemia Jaan Aarikule, Aleks Aidlale, Kaupo Kuklile, Väino Sammelseljale ja Teet Uustarele – tehnikateaduste alal tööde uurimuste tsükli „Dielektriliste materjalide aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine“ eest.
• 1. juulist kuni 17. aug osalesid CERNi suvises õppe‐ ja praktikaprogrammis Genfis 7 Eesti noort füüsikut ja IT spetsialisti. Programmis osalesid Oleg Koshik, Kristjan Kannike, Ilja Livenson, Liis Rebane ja Sander Sõnajalg. Kohapealseteks juhendajateks olid Andi Hektor, Mario Kadastik ja Mait Müntel, tegevust juhtis Eesti CERNi töörühma juht, KBFI vanemteadur Martti Raidal.
• 17. nov kuulutati välja Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond stipendiumid. Akadeemik Endel Lippmaa pälvis tänuauhinna 50 000 krooni. Heino Eelsalu allfondi stipendiumi 10 000 krooni (toetamaks teadustegevust paleoastronoomia ja täppisteaduste ajaloo alal) sai Tarmo Kiik magistritööks „Vene polaaruurijate retseptsioon ingliskeelses polaarkirjanduses 19. sajandil“.
• 12. dets valiti Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu poolt akadeemikuks loodusteaduste ja meditsiini alal TÜ ja TTÜ molekulaartehnoloogia professor Mati Karelson ning tehnika- ja informaatika alal TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, rannikutehnika professor Tarmo Soomere.
• 2007. aastast alates osalevad Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlased Euroopa Liidu projektis STRING, mille eesmärk on välja töötada uut tüüpi tomograaf, mis muudab haiguste diagnostika patsiendisõbralikumaks ning funktsionaalsemaks. Üleeuroopalist koostööprojekti juhib Philipsi kontserni teaduslabor ning lisaks Tartu Ülikooli teadlastele kuuluvad konsortsiumi ka uurijad Utrechti ja Leideni ülikoolist ning rahvuslikest uurimiskeskustest Jülichis, Bordeaux’s ja Bolognas.
• Jätkus TÜ FI teadlaste koostöö Samsung SDI kontserniga plasmatelerite täiustamise projektis. Projekti raames saavutati hulk huvitavaid teadustulemusi, mis on avaldatud maailma juhtivates rakendusfüüsika ajakirjades.
• TÜ Füüsika Instituudi juures avati baasfinantseeritav teadusteema “Gaas-klaster-nanomeeterosake konversiooni uurimine ja modelleerimine”, teema juht Urmas Hõrrak. Valmistati ette EL 7RP projekti “Expose the Capacity of Estonian Space Research and Technology through High Quality Partnership in Europe (EstSpacE)” taotlus. Projekti koordinaator on Tartu Observatoorium (dr Anu Reinart), osalevad TÜ FI keskkonnafüüsika labori aerosoolifüüsika töörühm ja TÜ Tehnoloogiainstituut. Projekt läbis tiheda konkursi ja alustab tööd 1. märtsil 2008.
• TÜ FI keskkonnafüüsika labor osales EL 6RP projektis "European Integrated Project on Aerosol Cloud Climate Air Quality Interactions" (EUCAARI), koordinaator Helsingi Ülikool (prof Markku Kulmala), põhitäitja Urmas Hõrrak. Enamus TÜ FI keskkonnafüüsika labori aerosoolifüüsika töörühma liikmetest on EUCAARI täitjad.
• Tartu Ülikoolis lõpetas 12-kuulise stažeerimise (25.05.2006–19.05.2007) Dr Devandraa Siingh (PhD, India Troopilise Meteoroloogia Instituut, Pune, India). Dr Devandraa Siingh viibis TÜ keskkonnafüüsika instituudis ja Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika laboris India Vabariigi teaduskoostöö programmi “Better Opportunities for Young Scientist in Chosen Area of Science and Technology (BOYSCAST)” stipendiaadina. Tema juhendaja oli Urmas Hõrrak, uurimistöö teemaks oli õhusaaste kauglevi uurimine, aeroioonide ja aerosoolide mõõtmised Tahkusel, Eestis.
• Tallinna Ülikool osales NATO „Science for Peace“ projektis (2005‐2008) „Nanosecond radiation pulses for rapid detection of explosives and nuclear agents“. TTÜ pooljuhtmaterjalide laboris jätkub EU projekt ,,Performance’’, mille sisuks on päikesepaneelide välistingimustes katsetamine ja vastavate mudelite testimine. Projekti juhivad teadur Andri Jagomägi ja professor Jüri Krustok. Projekti täitmisel osaleb ka magistrant Egris Mõttus.
• TÜ FI teadusaparatuuriparki lisandus üle kümne suure seadmekompleksi.
• KBFI-s alustasid tööd kolm EL struktuurifondide poolt rahastatud unikaalset teadusaparaati:

- Materjaliteaduse tarbeks installeeriti digitaalse elektroonikaga tuumaresonantsi spektromeeter. Uue põlvkonna ülijuhtiv 188 000 G magnet erineb umbes sajast seni toodetust oma tunduvalt kompaktsema konstruktsiooni poolest. Tänu suure voolutihedusega mähisele on magnet kaks korda kergem, kaaludes vaid 3,5 tonni, kusjuures ka puistevälja 5G joon ulatub ainult 1,5 meetri kaugusele. Magneti mõõtetööde (soe) ava on 54 mm, kuupsentimeetrises ruumalas saadakse homogeensus kuni 10-9.

- Tööd alustas optiline Fourier’ spektromeeter Vertex 80v (Bruker Optik) tööpiirkonnaga 5 cm-1 kuni 50000 cm-1 gaaside, vedelike ja tahkiste optiliste omaduste uurimiseks. Tahkiste puhul saab lisaks läbilaskvusele mõõta ka peegeldust ning jahutada uuritavat ainet temperatuurini 5K.

- Tööd alustas arvutiklaster (100 tuuma, AMD Opteron 275, arvutusvõimsusega 150 kSI2K) ja andmehoidla (64 TB, virtualiseeritud, RAID5). Klaster on ühendatud CERN LHC ja BalticGridi võresüsteemi. Lähiajal lisandub 220 tuuma ja 30 TB andmehoidla mahtu.

• TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste töögrupp eesotsas vanemteadur Tiit Kutseriga on välja töötanud rannikuvete kaugseire meetodi, mis aitab satelliidiga mõõta sadamate süvendustöödest tekkinud hõljumi kontsentratsiooni Eesti rannikuvetes. Töö teostati riikliku keskkonnaseire projekti „Rannikumere muutuste uuringud ja kaugseire“ raames.
• TÜ biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus osales EL 6RP digitaalradioloogia uute meetodite ohutuse alases koostööprojektis “Safety and Efficacy for New Techniques and Imaging Using New Equipment to Support European Legislation (SENTINEL)” (2005-2007). Lisainfot projekti kohta vt www.dimond3.org ja lõpparuannet http://cordis.europa.eu/fp6-euratom/lib_projects.htm. Projekti Eesti-poolne koordinaator on Kalle Kepler (TÜ).
• TÜ osales partnerina EL 6. raamlepingu projektis BASNET – Baltic States Network "Women in sciences and high technology" (2006–2007), mille koordinaator on prof Dalia Šatkovskiene Vilniuse Ülikoolist. Teised partnerid on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Leedu ja Läti teadusasutused ja ministeeriumid, Poola Füüsika Selts ja Bucharesti Ülikool (Rumeenia). TÜ osalemist projektis korraldas Helle Kaasik Füüsika Instituudist. Lisainfot projekti kohta vt www.basnet-fp6.eu.
• Tartu Observatooriumi taimkatte seire töörühm viis ellu EUFARi (EUropean Fleet for Airborn Research) finantseeritud projekti GREASEMH (Ground reflectance model evaluation and scaling exercise using detailed multiangular and hyperspectral reflectance data). Tartu Observatoorium on üks partneritest EL 6. raamlepingu projektis HYRESSA – HYperspectral REmote Sensing in Europe – specific Support Actions, TO koordinaator on Matti Mõttus.
• Tartu Observatooriumis toimusid regulaarselt astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika seminarid.
• TÜ füüsikaosakonnas jätkasid regulaarset tööd teoreetilise füüsika, astronoomia, gaaslahenduse, IT ja keskkonnafüüsika seminarid.
• TÜ Füüsika Instituudis jätkas tööd spektroskoopiaseminar (toimkond: Arvi Freiberg, Vladimir Hižnjakov, Jaak Kikas, Peeter Saari, Ilmo Sildos, Aleksandr Luštšik).

Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseeritavaid teadusteemasid 2007. aastal

Tartu Ülikool

• SF0182534s03 Maastiku aineringe dünaamika analüüs ja modelleerimine muutuvates klimaatilistes ja sotsiaalmajanduslikes tingimustes ning optimeerimine ökotehnoloogia võtete abil Mander, Ülo 2003-2007, 2 878 000 kr.
• SF0182529As03 Loodusteadusliku hariduse relevantsuse kontseptsioon ja relevantsust mõjutavad tegurid üldhariduskoolis Rannikmäe, Miia 2003-2007, 633 500 kr.
• SF0182552s03Keemiliste ühendite reaktsioonivõime ja omaduste eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine Koppel, Ilmar 2003-2007, 3 500 200 kr.
• SF0182556s03 Protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides ning nende rakendused uuetüübilistes elektrienergia allikates ning energiasalvestites Lust, Enn 2003-2007, 3 021 000 kr.
• SF0182537As03 Piirpindadel ja kondenseeritud faasides toimuvad protsessid ning nende rakendamine keskkonnatehnoloogiates Tenno, Toomas 2003-2007, 1 372 000 kr.
• SF0182559s03 Rakendusmatemaatika ja mehaanika ülesannete modelleerimine Lellep, Jaan 2003-2007, 846 000 kr.
• SF0182647s04 Stohhastilised protsessid mittetasakaalulistes füüsikalistes süsteemides Tammelo, Risto 2004-2008, 1 372 000 kr.
• SF0182644Bs04 Biotehnoloogiliste ja makromolekulaarsete süsteemide molekulaardisain Maran, Uko 2005-2008, 1 144 000 kr.
• SF0182732s06 Ökosüsteemi süsiniku ja veevoogude interaktsioon muutuvas keskkonnas Kull, Olevi (Sõber, Anu) 2006-2011, 2 011 000 kr.
• SF0182747s06 Madalatemperatuurilise gaaslahendusplasma ja tahkise vastasmõju uurimine Laan, Matti 2006-2011, 1 010 000 kr.
• SF0182724s06 Keerukate süsteemide modelleerimine stohhastiliste meetoditega Kollo, Tõnu 2006-2011, 575 000 kr.
• SF0182712s06 Suuremahuliste ja keeruliste arvutusülesannete lahendamise meetodid, arvutuskeskkonnad ja rakendused Vilo, Jaak 2006-2011, 1 405 000 kr.
• SF0180042s07 Infotehnoloogiliste ja nanoelektrooniliste rakendustega tahkiskihtstruktuurid Kukli, Kaupo 2007-2012, 1 115 000 kr.

TÜ Füüsika Instituut

• SF0180013s07 Kondenseeritud aine ja fundamentaalväljade teooria Hižnjakov, Vladimir 2007-2012, 3 289 000 kr.
• SF0180037s07 Kiiritusnähtused laia keelutsooniga funktsionaalmaterjalides Luštšik, Aleksandr 2007-2012, 3 302 500 kr.
• SF0180055s07 Bioloogiliselt oluliste molekulide ja molekulaarkomplekside füüsikalised uuringud Freiberg, Arvi 2007-2012, 1 649 000 kr.
• SF0180058s07 Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused Kikas, Jaak 2007-2012, 4 728 000 kr.
• SF0180073s07 Uute optika- ja spektroskoopiameetodite arendamine ja rakendamine materjali- ja plasmauuringutes Saari, Peeter 2007-2012, 1 796 500 kr.
• SF0180046s07 Pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias Sammelselg, Väino 2007-2012, 3 655 500 kr.

TÜ Eesti Mereinstituut

• SF0182578s03 Rannikumere protsesside ruumilise ja ajalise varieeruvuse mõju bioloogilisele ja funktsionaalsele mitmekesisusele Läänemere kirdeosas Kotta, Jonne 2003-2007, 1 859 000 kr.
• SF0182579s03 Läänemere kirdeosa, Soome ja Liivi lahe ökoloogiliste allsüsteemide dünaamika ja arengu seaduspärasuste uurimine Ojaveer, Evald 2003-2007, 1 287 000 kr.
• SF0182589s03 Läänemere ja Eesti suurjärvede ökosüsteemi matemaatiline modelleerimine ning operatiivse prognoosimudeli koostamine Tamsalu, Rein 2003-2007, 1 430 000 kr.
• SF0712699s05 Ranna- ja sisevete optika ning kaugseire Kutser, Tiit 2005-2010, 1 430 000 kr.

TÜ Tehnoloogiainstituut

• SF0182563s03 Vaiksed seadmed: materjalid ja juhtimisalgoritmid Aabloo, Alvo 2003-2007, 669 000 kr.

Tallinna Tehnikaülikool

• SF0142514s03 Vedeliku dünaamiline koostoime piiretega Metsaveer, Jaan 2003-2007, 1 086 000 kr.
• SF0142500s03 Keskkonnasõbralike analüütiliste lahutusmeetodite uurimine ja kasutamine bioloogiliselt aktiivsete ühendite määramiseks Kaljurand, Mihkel 2003-2007, 1 725 000 kr.
• SF0142505s03 Kulumiskindlad materjalid ja kulumine Kübarsepp, Jakob 2003-2007, 3 826 500 kr.
• SF0142506s03 Mehhatroonika- ja mõõtesüsteemide süntees: modelleerimine, optimeerimine ja kvaliteediohje Tamre, Mart 2003-2007, 392 100 kr.
• SF0142507s03 Telekommunikatsioonitehnika alased uuringud Lossmann Eerik 2003-2007, 446 000 kr.
• SF0142508s03 Digitaalsüsteemide disain ja test Ubar, Raimund 2003-2007, 2 901 500 kr.
• SF0142509s03 Arukad komponendid ja nende ühendamise probleemid Mõtus, Leo 2003-2007, 1 515 000 kr.
• SF0142511s03 Muundurite mitteaktiivvõimsuse minimeerimine muutuvate pingenivoode vahelise virtuaaltrafo, kaovaba resistori või kaovaba güraatori realisatsiooni abil Järvik, Jaan 2003-2007, 390 000 kr.
• SF0142512s03 Töökindel ja säästlik energeetika Tammoja, Heiki 2003-2007, 417 000 kr.
• SF0142513s03 Energiamuundus- ja -vahetusprotsesside uurimine elektriajamite ja pooljuhtmuundurite jõuvõrkudes Laugis, Juhan 2003-2007, 657 000 kr.
• SF0142515s03 Nano ja submikroonsete kilede keemia ning tehnoloogia Krunks, Malle 2003-2007, 1 220 000 kr.
• SF0142516s03 Pooljuhtpäikeseenergeetika materjalide keemia, füüsika ja tehnoloogia Mellikov, Enn 2003-2007, 3 527 000 kr.
• SF0142518s03 Anorgaaniliste mitmekomponentsete süsteemide keemia ja rakendused Kuusik, Rein 2003-2007, 1 939 500 kr.
• SF0812526s03 Disperssete (gaas-tahked osakesed) vooluste teooria arendamine ja rakendused energeetikas Rudi, Ülo 2003-2007, 1 716 000 kr.
• SF0142628s04 Kütused ja kütuse komponendid, nende termodünaamilis-füüsikalised omadused Oja, Vahur 2004-2008, 719 500 kr.
• SF0182644As04 Nanotehnoloogiliste süsteemide molekulaardisain Karelson, Mati 2004-2008, 934 000 kr.
• SF0142687s05 Sünteetiliste ja looduslike polümeermaterjalide omadused ja vääristamine Viikna, Anti 2005-2010, 800 000 kr.
• SF0142684s05 Toodete ja tootmisprotsesside kiire teostamine - teooria ja metodoloogia. Küttner, Rein 2005-2010, 2 020 000 kr.
• SF0142737s06 Missioonikriitiliste sardsüsteemide elektroonsed komponendid ja alamsüsteemid Min, Mart 2006-2011, 2 735 000 kr.
• SF0142714s06 Elektrit juhtivate polümeer-materjalide omaduste uurimine ja modifitseerimine kasutamiseks funktsionaalsete materjalidena ning elektronseadiste komponentidena Öpik, Andres 2006-2011, 2 444 500 kr.
• SF0142719s06 Tehnoloogiliste protsesside intensiivistamine aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks Munter, Rein 2006-2011, 1 257 600 kr.
• SF0142722s06 Fossiil- ja taastuvkütuste ning orgaaniliste jäätmete termokeemilise koostöötlemise alused Luik, Hans 2006-2008, 1 220 000 kr.
• SF0140024s07 Energiaressursside säästlik kasutamine ja protsesside täiustamine põletusseadmetes Ots, Arvo 2007-2012, 3 202 000 kr.
• SF0140027s07 Biosignaalide interpreteerimine meditsiinitehnikas Fridolin, Ivo 2007-2012, 1 872 500 kr.

TTÜ Küberneetika Instituut

• SF0322519As03 Analüütilised ja numbrilised meetodid modelleerimises Janno Jaan 2003-2007, 783 300 kr.
• SF0322520s03 Mittelineaarsed ja hübriidsed juhtimissüsteemid Kotta, Ülle 2003-2007, 1 672 500 kr.
• SF0322521s03 Mittelineaarne dünaamika ja pingeanalüüs Engelbrecht, Jüri 2003-2007, 3 365 000 kr.
• SF0322709s06 Usaldusväärsed tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiad Uustalu, Tarmo 2006-2011, 2 454 400 kr

TTÜ Meresüsteemide Instituut

• SF0822522s03 Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid muutuvates kliimatingimustes. Rannikumere dünaamika ja optika Elken, Jüri 2003-2007, 2 597 500 kr.

Tallinna Ülikool

• SF0182529Bs03 Loodusteadusliku hariduse relevantsuse kontseptsioon ja relevantsust mõjutavad tegurid üldhariduskoolis Reiska, Priit 2003-2007, 272 000 kr.
• SF0132723s06 Mittelineaarsed stohhastilised protsessid nano- ja ökosüsteemides: teooria ning rakendused materjaliteadustes ja ökoloogias Mankin, Romi 2006-2011, 1 057 000 kr.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

• SF0222597s03 Prioriteetsete saasteainete olek ja jaotumine Eesti keskkonnas Kirso, Uuve 2003-2007, 858 000 kr.
• SF0222598s03 Keemiline spektraalfüüsika Lippmaa, Endel 2003-2007, 5 920 200 kr.
• SF0222603s03 Funktsionaalne proteoomika - struktuuri-aktiivsuse seosed ning molekulaarne äratundmine looduslikes valgukooslustes Siigur, Jüri 2003-2007, 2 288 000 kr.

Tartu Observatoorium

• SF0062464S03 Tähtede ehitus, keemiline koostis ja evolutsioon Kipper, Tõnu 2003-2007, 3 575 000 kr.
• SF0062465s03 Struktuuride areng Universumis kaugest minevikust tänapäevani Einasto, Jaan 2003-2007, 2 574 000 kr.
• SF0062466s03 Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused Kuusk, Andres 2003-2007, 2 860 000 kr.

Eesti Teadusfondi 2007. aastal alanud uurimistoetusi

• Varasematel aastatel alanud ETF uurimistoetuste nimekirjad on eelmistes EFS aastaraamatutes.
• Teemad on liigitatud vastavalt ETIS-e klassifikatsioonile (www.etis.ee).

Loodusteadused ja tehnika

Maateadused

• Atmosfääriaerosooli optiliste omaduste ja osakeste mõõtmespektri modaalstruktuuri täpsustamine Balti piirkonnas ja vastavate mõõteseadmete mõõtmistäpsuse suurendamine (Eduard Tamm, TÜ) ETF6988 2010
• Kõrglahutuslik aerosooli leviku ja dünaamika modelleerimise süsteem (Marko Kaasik, TÜ) ETF7005 2010
• Lainetusest tingitud põhjasetete resuspensiooni hindamine reaalajas (Ants Erm, TTÜ) ETF7000 2010

Kosmoseuuringud ja astronoomia

• Galaktikate evolutsioon ja tume energia paisuvas Universumis (Mirt Gramann, TO) ETF7146 2010
• Ketasgalaktikate evolutsioon kosmoloogilistel ajaskaaladel (Antti Tamm, TO) ETF7115 2010
• Päikese ultraviolettkiirguse spektraalne koostis maapinnal (Kalju Eerme, TO) ETF7137 2010

Elektrotehnika ja elektroonika

• Kvantaukudega pooljuht-nanostruktuuride ja süsiniknanotorude modelleerimine (Andres Udal, TTÜ) ETF6914 2009
• Kõrgtaseme otsustusdiagrammidel põhinevad digitaalsüsteemide verifitseerimis- ja testimismeetodid (Jaan Raik, TTÜ) ETF7068 2010
• Laia keelutsooniga materjalidel põhinevate pooljuhtstruktuuride kontaktid: üleminekuala kompositsioon ja morfoloogia ning modelleerimine (Toomas Rang, TTÜ) ETF7183 2010

Füüsika

• Deformatsioonilained mikrostruktuursetes tahkistes - multimastaapsed mudelid (Andres Salupere, TTÜ) ETF7035 2010
• Einsteini gravitatsiooniteooria modifikatsioonid: teoreetilised ja kosmoloogilised aspektid (Piret Kuusk, TÜ) ETF7185 2010
• Elektronergastuste evolutsioon keerulistes oksiidides ajalises piirkonnas femtosekunditest kuni sekunditeni (Vitali Nagirnõi, TÜ) ETF7274 2009
• Energiaspektrid, magnetilised ja ülijuhtivuse fluktuatsioonid madalamõõtmelistes süsteemides tugevate elektronkorrelatsioonidega (Aleksei Šerman, TÜ) ETF6918 2010
• Frustreeritud magnetite optiline spektroskoopia magnetväljas (Toomas Rõõm, KBFI) ETF7011 2010
• Heterostruktuursete nanokomposiitide uurimine TMR meetoditega (Priit Sarv, KBFI) ETF7232 2009
• Ioon-molekulaarsete reaktsioonide kiiruskoefitsientide väljatugevusest sõltuvuse määramine gaaslahendusplasmas (Märt Aints, TÜ) ETF6928 2009
• Kiiritusnähtused laia keelutsooniga funktsionaalmaterjalides (Aleksandr Luštšik, TÜ) JD72 2008
• Koherentsed olekud kvantkriitiliste punktide ümbruses uudsetes frustreeritud kvantmagnetites (Raivo Stern, KBFI) JD53 2008
• Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused (Jaak Kikas, TÜ) JD77 2008
• Mitmemastaabiline dünaamika mikrostruktuuriga tahkistes (Arkadi Berezovski, TTÜ) ETF7037 2010
• Nanomastaapsed pinged ja deformatsioonid tahkistes: molekulaarsondeerimise meetod (Jaak Kikas, TÜ) ETF7141 2010
• Optiliste protsesside stimuleerimine ja kontroll oksiidsetes nanomaterjalides: rakendusvõimalusi fotoonikas ja sensoorikas (Ilmo Sildos, TÜ) ETF6999 2010
• Optoelektroonsed gaasisensormaterjalid (Raivo Jaaniso, TÜ) ETF7160 2010
• Resonantsprotsesside vaheseisundite dünaamika tahkistes ja molekulaarsüsteemides (Imbi Tehver, TÜ) ETF7024 2009
• Spektraalse peentimmimise viise iseorganiseeruvates molekulaarkompleksides ja valgusmuundurites (Arvi Freiberg, TÜ) ETF7002 2010
• Stohhastilised protsessid tiheda plasma ja materjalide interaktsioonil (Tõnu Laas, TLÜ) ETF7048 2010
• Uute optika- ja spektroskoopiameetodite arendamine ja rakendamine materjali- ja plasmauuringutes (Peeter Saari, TÜ) JD69 2008

Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus

• CuInSe₂ saamisvõimaluste uurimine CuIn sulamite seleniseerimisel vesilahustest (Tiit Varema, TTÜ) ETF7268 2008
• Fotovoltmuundurid nanostruktuursete CdS ja CdTe kilede baasil (Jaan Hiie, TTÜ) ETF7241 2010
• Komposiitmaterjalide ja -pinnete kulumiskindluse modelleerimine (Renno Veinthal, TTÜ) ETF7227 2009
• Optoelektroonsed gaasisensormaterjalid (Raivo Jaaniso, TÜ) ETF7160 2010
• Õhukesed kiled ja fotovoltstruktuurid keemilistel vedeliksadestusmeetoditel (Malle Krunks, TTÜ) ETF6954 2010

Mehhanotehnika, automaatika, tööstustehnoloogia

• Hulkpoolusmudelitega kirjeldatavate tehniliste ahelsüsteemide dünaamika modelleerimine ja simuleerimine (Mait Harf, TTÜ) ETF7091 2008
• Juhtimissüsteemid ajaskaaladel (Ülle Kotta, TTÜ) ETF6922 2010

• Peter Holmberg, Juha Perkkiö, Erkki Hiltunen. Santorius: Elava looduse füüsika. Soome keelest tõlkinud Ülo Ugaste, eessõna Arvi Freiberg. „Ilo”, 2007, 784 lk.
• Arvi Freiberg. High temporal and spectral resolution laser spectroscopy of biologically relevant molecules and biomolecular complexes. Lecture notes published by University of Vilnius, ISBN 9789955330691. http://plantphys.ut.ee/kursused/fyysika.html#fyysika
• Vladimir Pokropivny, Rynno Lõhmus, Irina Hussainova, Alex Pokropivny, Sergey Vlassov. Introduction to nanomaterials and nanotechnology. Tartu University Press, 192 lk.
• Romi Mankin, Eerik Reiter. Statistiline termodünaamika II (täiendatud kordustrükk). TTÜ Kirjastus, 2007.
• Rein-Karl Loide. Füüsika näidisülesanded gümnaasiumile. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. Kirjastus Koolibri, 2007

Karl Rebane 11.IV 1926 – 4.XI 2007

Lahkunud on Tartu Ülikooli emeriitprofessor akadeemik Karl Rebane, Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegne president, üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti füüsikuid, tahkisespektroskoopia Tartu koolkonna rajaja.

Karl Rebane sündis Pärnus ja omandas kõrghariduse Leningradi Riiklikus Ülikoolis, jõudes kandidaadikraadini (1955) akadeemik V.A. Focki õppetooli juures. Samal aastal naases ta Eestisse ja asus tööle Tartu Ülikooli füüsikaosakonnas vanemõpetajana. 1958-1960 oli ta esimene eksperimentaalfüüsika kateedri juhataja. Ta luges uusi loengukursusi, sealhulgas kristallide spektroskoopiat, mis oli terve teadlaspõlvkonna jaoks üheks baasteadmiseks. 1956. aastast alates töötas Karl Rebane paralleelselt Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis, instituudi pooldumise järel (1973) oli ta Füüsika Instituudi direktor aastail 1973-1976.

1961. aastal valiti ta Eesti TA liikmeks. Võimeka organisaatorina tegi ta kiiret akadeemilist karjääri: 1964‐68 oli ta Eesti TA füüsika‐matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemik‐ sekretär, 1968‐73 Eesti TA asepresident, 1973‐1990 president. Teaduste Akadeemias töötades pani ta suurt rõhku akadeemia ja ülikooli koostööle, organiseerides Tartu Ülikooli ja TA Füüsika Instituudi laseroptika ühiskateedri (1974‐1993), mis kujunes noorte teadlaste soodsaks kasvulavaks. Ta kujundas Füüsika Instituudi teadlaskaadri, kelle edukas töö pälvis rahvusvahelise tunnustuse.

1964. aastal kaitses Karl Rebane doktoritöö, mis käsitles lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriat. Saadud tulemused avaldas ta venekeelses monograafias, mis USAs inglise keelde tõlgiti ja füüsikailmas otsitud käsiraamatuks kujunes. See moodustas teoreetilise aluse, millel baseerub Karl Rebase loodud tahkisespektroskoopia koolkond Tartus. Siin arendatud foononvabade spektrijoonte teoorial põhinevad mitmed uued meetodid tahkiste spektroskoopias, mis rohkendavad tuhandekordselt optiliste uuringute informatiivsust ning on aluseks uutele optoelektroonika rakendustele nagu selektiivspektroskoopia ja spektraalsälkamine.

Karl Rebase tunnustatud saavutuseks on koos õpilastega arendatud optilise sekundaarkiirguse üldteooria, mis oli aluseks uue optilise nähtuse – kuuma luminestsentsi – avastamisel (1968). See oli esimene NSVL riiklikus registris registreeritud Eesti teadlaste avastus. Karl Rebase teadushuvide ring ei piirdunud ainult tahkisefüüsikaga, vaid haaras ka elukeskkonna probleeme, mis leidsid kajastamist raamatus „Energia, entroopia, elukeskkond” (1980).

Karl Rebasest kujunes rahvusvaheliselt tuntumaid (ja tsiteeritumaid) Eesti füüsikuid, kes viis Eesti füüsikateaduse rahvusvahelisele areenile. Ta oli paljude toimetuskolleegiumide liige. Tema initsiatiivil korraldati 1970. aastal esimene füüsikaalane rahvusvaheline seminar Eestis “Physics of Impurity Centres in Crystals”, milles osales terve plejaad tuntud füüsikuid USAst, Saksamaalt, Inglismaalt, Itaaliast. Järgnes rida üleliidulisi ja rahvusvahelisi konverentse Tartus ja Tallinnas tema juhitud orgkomiteede eestvedamisel.

Karl Rebase teadustööd on kõrgelt hinnatud ja märgitud mitmesuguste auhindadega. Ta oli NSV Liidu Teaduste Akadeemia (alates 1992 Vene Teaduste Akadeemia) liige alates 1976. aastast, samuti Euroopa (Salzburgi ja Londoni) akadeemiate liige; ta juhatas NSVL TA Ühendatud Optikanõukogu, oli Euroopa Füüsikaühingu nõukogu liige, Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident. Eestis on Karl Rebase tööd tunnustatud riiklike teaduspreemiatega tööde eest kristallide lisanditsentrite ja nendega seotud protsesside teooria valdkonnas (1965) ning ühe lisandimolekuli spektroskoopia alal (1996). Eesti Vabariik on talle andnud elutööpreemia ning autasustanud Valgetähe III klassi teeneteristiga.

Kolleegide ja õpilaste mällu jääb Karl Rebane kui Eesti teaduse võimekas organisaator, erudeeritud teadlane ja huumorimeelne inimene.

•  2007. a. jaanuaris andis füüsika ainekava töörühm Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele üle põhikooli ja gümnaasiumi ainekava projekti. Ainekava projekti töörühma juhtis Enn Pärtel (TÜ). Töörühma kuulusid Kadri‐Ly Trahv (Rakvere Reaalgümnaasium), Jaak Jõgi (Lähte Ühisgümnaasium), Jaan Paaver (Forseliuse Gümnaasium), Kalev Tarkpea (TÜ), Henn Voolaid (TÜ) ja Koit Timpmann (TÜ). Ainekava projekti lähteseisukohtade aruteluks korraldati kaks seminari, millest võttis osa üle kahekümne füüsikaõpetaja. Ainekava projekti retsenseeris Ülo Ugaste ja üleriigiline füüsika ainenõukogu.
• 7. märtsil anti Brüsselis pidulikult kätte Euroopa Komisjoni 2006. a teadusauhinnad ja Descartes’i teaduskommunikatsiooni auhinnad. Viimatinimetatud konkursil jõudis esikümnesse teadusbussi „Suur Vanker“ kollektiiv, kellele omistatud 5000 euro suurust finalistipreemiat (5.‐10. koht) käisid Brüsselis toimunud ELi 7. raamprogrammi avamisüritusel "Today is the future" vastu võtmas Kaido Reivelt, Heli Valtna ja Aigar Vaigu.
• 19. märtsil toimus Tartu Ülikoolis kuues akadeemiline füüsikaolümpiaad. Võitjaks tuli 1. a füüsikamagistrant Mihkel Kree, teise koha sai 2. a füüsikatudeng Siim Ainsaar. Kolmandat kohta jagasid füüsikaosakonna esmakursuslased Mihkel Heidelberg ja Lauri Kaldamäe ning 2. a füüsikamagistrant Endel Soolo.
• 26. apr kuulutati välja Eesti teaduse populariseerimise auhinna 2007 võitjad. Konkursi auhinnafondiks oli 160 000 krooni. Konkursile laekunud 28 kandidaadi hulgast valis žürii üheksa auhinna saajat, sealhulgas kolm füüsika populariseerimisega seotut:
• - I preemia suurusega 40 000 krooni võitis OÜ Haridusmeedia ETVs jooksnud saatesarja BioNina eest;
• - II preemia suurusega 15 000 krooni pälvis TTÜ Füüsikainstituudi professor Jüri Krustok pikaajalise eduka tegevuse eest teaduse populariseerimisel;
• - III preemia suurusega 10 000 krooni võitis Teaduskeskus AHHAA 22. septembril toimunud üle‐euroopalise Teadlaste Öö ürituste korraldamise eest Eestis.
• 15. mail toimus Teaduste Akadeemia majas akadeemik Endel Lippmaa avalik akadeemiline loeng „Tänapäeva kõrgenergiafüüsika põhiprobleemid CERNis“.
• 12. juunil algusega kell 10.00 toimus füüsika riigieksam gümnaasiumilõpetajatele.
• 25.-27. juunil toimus Nõo Reaalgümnaasiumis EFS füüsikaõpetajate osakonna traditsioonilise üritusena füüsikaõpetajate suvekool. Osales 28 füüsikaõpetajat üle Eesti. Suvekooli raames korraldati seminar "Koolifüüsika reform", kus osalejad meenutasid 20 aastat tagasi alanud koolifüüsika reformi ja otsisid võimalusi jätkamiseks.
• 10.-14. aug toimus Tõraveres astronoomiahuviliste XII üle-eestiline kokkutulek. Toimus neli loengusessiooni: „50 aastat kosmoseajastut“, „Kuidas saadakse astronoomiks“, „Astronoomide suured projektid“ ja „Astronoomia uudised“. Lisaks loengutele toimusid ka vaatlused, arutelud, filmiõhtu ja kontsert "Planeedid muusikas" (musitseerisid Urmas Sisask ja Tiit Kikas) ning matk Vellavere – Vitipalu matkarajale. Kokkutulekuga koos toimus Eesti esimene astronoomiliste fotode konkurss, mille korraldas Eesti Astronoomia Selts. Esimese ja kolmanda koha sai Taavi Tuvikene, teise koha Martin Vällik. Lisainfo www.obs.ee/kokkutulekud.
• 24.–26. aug korraldas MTÜ Teadusteave Käsmu Meremuuseumis teadus.ee suvekooli, kus kohtusid tavainimesed ja teadlased. Suvekooli teemaks oli „Kuidas õhk teadust õpetab“. Füüsikutest olid esinejate seas Jaak Kikas, Ülle Kikas, Uno Veismann ja Margus Saal. Osalesid teadusbussi Suur Vanker liikmed oma demonstratsioonidega ja muusik Urmas Sisask oma õhulise muusikaga.
• Tartus Domus Dorpatensise majas toimusid populaarteaduslikud seminarid sarjast „Ahhaa! Teeme tutvust“:
• - 18. sept „Ahhaa! Teeme tutvust robootikaga";
• - 22. okt „Ahhaa! Teeme tutvust kosmosega“;
• - 20. nov „Ahhaa! Teeme tutvust alternatiivenergiaga“;
• - 13. dets „Ahhaa. Teeme tutvust kliimamuutustega“.
• 25. sept esines TO vanemteadur T. Viik TÜ ajaloo muuseumi populaarteaduslike teeõhtute sarjas „Huvitavat teadusest ja elust“ ettekandega „Maa kui kosmiline märklaud“.
• 26.–30. sept korraldati Tartus teadusfestival, mis haaras endasse ka kaks juba traditsiooniks kujunenud ettevõtmist: 28. sept oli üle-euroopaline Teadlaste Öö ning 29.–30. sept toimusid Tähe 4 füüsikahoones teadust populariseerivad Tähe perepäevad TÄPE 2007, kus oli ca 1500 osavõtjat ja 64 korraldajat Tartu Ülikoolist. Tartu Teadusfestival osales üle-euroopalises projektis „Wonders 2007“ (Welcome to Observations, News & Demonstrations of European Research and Science), milles osales kokku 31 erinevat teadusfestivali ja üritust üle Euroopa.
• 28. sept korraldas AHHAA-keskus Eestis teist korda rahvusvahelist Teadlaste Ööd koos ETV (nüüd ERR) ja Teaduste Akadeemiaga. Erinevad üritused toimusid üle kogu Euroopa, mis kõik seotud rahvusvahelise projektiga Researchers' Night 2007. Seekord toimusid järgnevad füüsikat ja astronoomiat populariseerivad ettevõtmised:
• - The AHHAA Pressure Challenge Pirogovi platsil Tartus. Kuidas õhurõhk on seotud õlletarbimisega? Kui pikka joogikõrt füüsikaseadused kasutada võimaldavad?
• - Orienteerumisvõistlus „Planeedijooks“ Tartu Tähetornis ja linnas.
• - Monumentaalfüüsika: Kalevipoeg Henn Voolaiu humoorikas käsitluses Kalevipoja monumendi juures Vabaduse puiesteel Tartus.
• - Prof Enn Lusti loeng „Nanostruktuursed materjalid tänapäeva energeetikas“ TÜ keemiahoones.
• - Kadrioru pargis olid alates 20. sept üleval ja kõigile huvilistele vaadata valgusinstallatsioonid teemal „Unistuste perekond“ (koostööst sotsiaal- ja füüsikateadlastega). 28. sept õhtul toimus KUMUs valgusteemaline töötuba.
• - Erinevad teadusega seotud ettevõtmised KUMU territooriumil – vaadata sai teadusteatrit, tutvuda interaktiivsete Energiakeskuse helieksponaatidega, jälgida virtuaalprogrammi „Cosmos“, kuulata ettekandeid, osaleda erinevates teaduse ja kunstiga seotud töötubades.
• - Teaduskohvik Narvas: prof Jaak Kikase ettekanne „Loodusteaduslikud avastused – viimased 10 aastat“ (vene keeles).
• 29. sept – 7. okt Ukrainas toimunud XII rahvusvahelisel astronoomiaolümpiaadil sai hõbemedali Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. kl õpilane Eero Vaher. Pronksmedaliga tulid koju Tallinna Reaalkooli poisid Erik Tamre ja Markus‐Eerik Horma. Vanemas vanuseklassis sai Eesti õpilastest parima tulemuse Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. kl õpilane Siim Rinken. Olümpiaadist võttis osa 104 võistlejat 21 riigist.
• 23. okt avati Tallinna Energiakeskuses näitus "Tulevikulinn".
• 30. nov toimus Tallinna Tehnikaülikoolis traditsiooniline robotivõistlus „Robotex”. Esikoha sai TTÜ võistkond Viplala (elektroonikatudengid Andres Ormisson, Rasmus Raag ja Veigo Evard ning mehhatroonikatudengid Andres Vahter ja Siim Viilup), teiseks tuli ITK võistkond Diabolo (Tõnis Tiitsaar, Hendrik Tõnsau, Katrin Kibbal) ning kolmandaks TÜ võistkond Team Helina ja Püha Vaim 4000 (infotehnoloogia 2. a magistrandid Karl Kruusamäe ja Jaas Ježov, matemaatilise statistika 3. a tudeng Helina Kitsing ning infotehnoloogia esmakursuslane Jaanus Pähn; juhendas füüsikadoktorant Joel Kuusk).
• 4. dets avaldatud PISA loodusteaduslike teadmiste testi edetabelis olid Eesti 15‐16 aastased lapsed 5.‐6. kohal. Tabelis on esikohal Soome, järgnevad Hongkong, Kanada ja Taipei. Täpsemalt vt www.pisa.oecd.org.
• 7. dets vestles TÜ keskkonnafüüsika instituudi lektor Piia Post Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilastega füüsiku elukutse võludest ja valudest.
• TÜ FK koolifüüsika keskuse tegevusi 2007. a:

- Teadustöö:

* Eesti kooliõpilaste füüsikaliste väärarusaamade ja nende tekkepõhjuste uurimine (O. Krikmann, J. Susi);

* aktiivõppe meetodite rakendamine koolifüüsikas (E. Pärtel);

* füüsikaõppe efektiivsuse mõõtmine (H. Voolaid, S. Ganina).

- Projektid:

* Europrojekt EU TRAIN, kus õpetajakoolituse koordineerimisel teevad koostööd Bulgaaria, Eesti, Poola ja Soome spetsialistid. Eestit esindavad O. Krikmann ja J. Susi. ESF projekt „Loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase hariduse jätkusuutlikkuse tagamine kõigil õppetasanditel”. Osalevad H. Voolaid ja O. Krikmann.

- Muu:

* füüsikaõpetajate täiendõpe Jõgevamaa, Põlvamaa ja Tartu õpetajatele (E. Pärtel, H. Voolaid);

* TÜ õpetajakoolituse arengukava koostamine (E. Pärtel, H. Voolaid);

* H. Voolaid sai ajakirja The Science Education Review toimetuskolleegiumi liikmeks (30.01.07).

• Tallinna Ülikoolis toimus 2006/07 õ‐a Õpilasakadeemia raames kursus „Universum inimese ettekujutuses“.
• Taevaste sündmuste ja Tartu Observatooriumi tegemiste vastu tundsid huvi mitmed raadio- ja telekanalid. Enim intervjuusid andsid 2007. aastal Ain Kallis (42 intervjuud) ja Tõnu Viik (7 intervjuud).
• Tartu Observatoorium koos firmaga AS O.E. Map andis välja koolidele mõeldud tähistaeva kaardi koos Päikesesüsteemi planeetide andmetega.
• 1. ja 15. sept toimusid Tõraveres üritused loovprojekti „Kaevu taga kostab kosmos“ raames. Rühm noori erinevatelt kunstialadelt kogunes Tõraverre loomingulisse laagrisse, mille lõpptulemusena valmisid heli- ja valgusinstallatsioonid ning elava muusika ja liikuvate kehadega performance’id. Pärastlõunal alanud ning hilisööni kestnud programmide taotluseks oli siduda ja panna omavahel suhtlema omapärane Tõravere keskkond, teadus ja kunst. Õhtupoolikud algasid kosmoseteemaliste loengutega, mis võttis linti Raadio Ööülikool. Projekti elluviimiseks saadi põhitoetus Euroopa Ühenduse programmilt Euroopa Noored ning Hansapanga projektikonkursilt „Tähed särama“. Lisainfo http://konverter.ee/kaevutagakostabkosmos.
• Populaarteaduslikke loenguid astronoomia ja astrofüüsika alal sai kuulata Tartu Tähetorni Astronoomiaringi koosolekutel, mis toimusid regulaarselt iga kuu esimesel, kolmandal (ja viiendal) teisipäeval algusega kell 17.30 Tähetorni auditooriumis. Jätkas ilmumist ka populaarne veebiajakiri astronoomiahuvilistele „Vaatleja“, mis ilmub alates 2000. aastast, 6 numbrit aastas (vaatleja.obs.ee).
• 2007. aastal külastas Tartu Observatooriumi 280 grupi koosseisus üle 6500 inimese, kes said näha ja katsuda Eesti rahvapärast taevast Lagle Israeli seinapannool, 1,5-meetrist teleskoopi, Stellaariumi väljapanekuid, viibida virtuaalses planetaariumis jne.
• Tallinna Tähetornis jätkas tööd huviring õpilastele alates põhikoolist gümnaasiumi lõpuni (V. Harvig, M. Mars). Huvilised leidsid nii teoreetilist kui ka praktilist tegevust. Ringi kohtumiste sageduseks oli üks kord kahe nädala tagant.
• 17.-18. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 54. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:

- I Autasustada 1. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Uku Hämarik (Miina Härma Gümn, 11. kl), Marek Jarkovoi (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 10. kl).

* Põhikooli arvestuses: Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümn, 9. klass), Roland Matt (Tartu Tamme Gümn, 9. kl), Tuule Mall Kull (Miina Härma Gümn, 9. kl).

- II Autasustada 2. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Priit Rinken (Hugo Treffneri Gümn, 12. kl).

* Põhikooli arvestuses: Andre Tamm (Tallinna Inglise Kolledž, 9. kl), Aleksander Mjakonkihh (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 9. kl), Karol Kadarik (Tallinna Reaalkool, 9. kl).

- III Autasustada 3. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümn, 10. kl), Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 11. kl), Stemo Ojavee (C. R. Jakobsoni Gümn, 12. kl), Jevgeni Martjušev (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. kl).

* Põhikooli arvestuses: Ivan Jakovlev (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, 9. kl), Kristian Leite (Tallinna Inglise Kolledž, 9. kl), Aleksandr Ponomarjov (Narva Humanitaargümn, 9. kl), Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 8. kl).

- IV Autasustada järguta diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Marko Eltermann (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Aleksandr Bitjukov (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. kl), Siim Lepik (Tallinna Reaalkool, 11. kl), Andreas Valdmann (Hugo Treffneri Gümn, 11. kl), Egon Elbre (Nõo Reaalgümn, 12. kl), Heino Soo (Hugo Treffneri Gümn, 10. kl), Aleksei Filippov (Narva Pähklimäe Gümn, 12. kl), Jaan Katus (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümn, 11. kl), Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümn, 11. kl), Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 11. kl), Jüri Aedla (Nõo Reaalgümn, 11. kl), Karen Atabekjan (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 11. kl), Holger Kruusla (Pärnu Koidula Gümn, 12. kl).

* Põhikooli arvestuses: Ain Salula (Gustav Adolfi Gümn, 9. kl), Janno Jõulu (Tallinna Reaalkool, 8. kl), Erik Nisu (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 9. kl), Taavi Pipar (Tallinna Reaalkool, 8. kl), Siim Liiser (Tallinna Reaalkool, 8. kl), Marten Kauküla (Tallinna Reaalkool, 9. kl), Gerli Viikmaa (Pärnu Koidula Gümn, 9. kl), Mario Reiman (Avinurme Keskkool, 9. kl), Hansa Metsoja (Miina Härma Gümn, 9. kl), Risto Võsaste (Jõgeva Ühisgümn, 9. kl).

- V Autasustada eridiplomiga

* Parim eksperimentaator – Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 11. kl) ja Holger Kruusla (Pärnu Koidula Gümn, 12. kl). - VI Eriauhinnad toetajatelt

* Füüsika Instituudi eriauhind – Uku Hämarik (Miina Härma Gümn, 11. kl), * Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 10. kl),

* Hansapanga eriauhinnad – Marek Jarkovoi (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Priit Rinken (Hugo Treffneri Gümn, 12. kl), Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümn, 10. kl), Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümn, 9. kl), Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 8. kl),

* MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad – Rolan Matt (Tartu Tamme Gümn, 9. kl) ja Tuule Mall Kull (Miina Härma Gümn, 9. kl).

- VII Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele Tatjana Beloussova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Reina Henn (Tallinna Reaalkool), Elsa Fedšenko (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool), Jelena Guljajeva (Tallinna Kesklinna Vene Gümn), Peet‐Märt Irdt (Nõo Reaalgümn), Mihhail Jemeljanov (Narva Pähklimäe Gümn), Jüri Kaljurand (Gustav Adolfi Gümn), Märt Kask (Hugo Treffneri Gümn), Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), Larissa Lihh (Tallinna Õismäe Vene Lütseum), Gennadi Medkov (Narva Humanitaargümn), Elmu Mägi (Pärnu Koidula Gümn), Helle‐Kaja Möls (Miina Härma Gümn), Maire Piirimäe (Miina Härma Gümn), Vahur Pohlasalu (C. R. Jakobsoni Gümn), Madis Reemann (Hugo Treffneri Gümn), Toomas Reimann (Tallinna Reaalkool), Vello Tiimus (Pärnu Vanalinna Põhikool), Heli Toit (Jõgeva Ühisgümn), Meelis Vaher (Avinurme Keskkool), Guido Vegman (Tallinna Inglise Kolledž), Tiiu Üts (Tartu Tamme Gümn).

- VIII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Uku Hämarik (Miina Härma Gümn, 11. kl).

- IX Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Aleksandr Bitjukov (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. kl), Egon Elbre (Nõo Reaalgümn, 12. kl), Marko Eltermann (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Aleksei Filippov (Narva Pähklimäe Gümn, 12. kl), Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 11. kl), Marek Jarkovoi (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Jaan Katus (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Andres Laan (Tallinna Reaalkool, 11. kl), Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümn, 11. kl), Holger Kruusla (Pärnu Koidula Gümn, 12. kl), Siim Lepik (Tallinna Reaalkool, 11. kl), Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümn, 10. kl), Jevgeni Martjušev (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. kl), Stemo Ojavee (C. R. Jakobsoni Gümn, 12. kl), Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümn, 11. kl), Priit Rinken (Hugo Treffneri Gümn, 12. kl), Heino Soo (Hugo Treffneri Gümn, 10. kl), Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 11. kl), Velle Toll (Saaremaa Ühisgümn, 12. kl), Andreas Valdmann (Hugo Treffneri Gümn, 11. kl), Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 10. kl).

•  25. märtsist 1. aprillini Potsdamis toimunud EL loodusteaduste olümpiaadil EUSO2007 võitsid Eesti õpilased kuld‐ ja hõbemedali. Eestit esindasid kaks 3-liikmelist võistkonda: kuldmedali pälvinud meeskonda kuulusid Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn), Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool) ja Siim‐Ilmar Nopri (C.R.Jakobsoni nim Gümn), hõbemedali pälvinud meeskonda kuulusid Mark Gimbutas (Hugo Treffneri Gümn), Kristiina Tüür (Saaremaa Ühisgümn) ja Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümn). Eesti võistkondade juhendajateks olid Tartu Ülikooli füüsika‐keemiateaduskonna õppejõud Karin Hellat ja Timo Kikas ning magistrant Jaanus Uibu.
• 2.–11. dets toimus Taivanil IV rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO 2007), kus Tartu Ülikooli teaduskooli kasvandikud võitsid kaks hõbe‐ ja neli pronksmedalit. Kokku võttis olümpiaadist osa 43 riiki, iga riiki esindas kuni kuueliikmeline võistkond. Olümpiaad toimus kolmes voorus, kus õpilased pidid näitama oma teadmisi bioloogias, keemias ja füüsikas läbi teoreetiliste ja eksperimentaalsete ülesannete. Eestit esindas olümpiaadil kuus 9. klassi õpilast, kellest Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool) ja Uku‐Laur Tali (Tartu Kommertsgümnaasium) võitsid hõbemedali. Mart Luide (Tallinna Reaalkool), Andres Mihkelson (Koeru Keskkool), Artur Pata (Miina Härma Gümnaasium) ja Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolledž) pälvisid olümpiaadil pronksmedalid. Võistkonna juhendajad olid Tartu Ülikooli keemia instituudi õppejõud Karin Hellat ja Timo Kikas ning doktorant Liina Nagirnaja, ettevalmistuse tagas TÜ Teaduskool. Rahvusvahelisel olümpiaadil osalemist finantseeris Haridus‐ ja Teadusministeerium. IJSO 2007 kodulehekülg: http://twijso.sec.ntnu.edu.tw/IJSO2007
• Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus 51 tööd, neist 12 põhikooli ja 39 gümnaasiumi tasemel. Valdkondlikult esindasid 33 tööd reaal- ja loodus- ning ülejäänud 18 sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Gümnaasiumi astme riiklikud preemiad said:

- I preemia ja Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eripreemia sai Eleri Kärtner (Hugo Treffneri Gümnaasium) „Universumi ja elu tekke mõistmisest Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituuriumis“.

- II preemia sai Maria Orb (Jõgeva Ühisgümnaasium) „Katlakivi tekke vähendamine magnetseadmega“. Preemiaga kaasneb võimalus osaleda 2008. aastal USAs Atlantas toimuval noorte teadusmessil Intel ISEF.

18.–19. märts 2008. A, Tartu Ülikooli füüsikahoone suur auditoorium, Tähe 4, Tartu

Teisipäev, 18. märts

Kolmapäev, 19. märts

Stendiettekanded

Toomas Kübarsepp, Viktor Vabson (AS Metrosert)
FP7 projekt qu-Candela

Toomas Kübarsepp, Priit Jaanson, Riho Vendt, Viktor Vabson (AS Metrosert), Mart Noorma (TÜ)
Kiirgustermomeetria toatemperatuuril

R. Pärna, V. Kisand, E. Nõmmiste, A. Kikas, M. Valden, M. Hirsimäki ja M. Lampimäki (TÜ FI, Surface Science Laboratory, Tampere University of Technology)
Investigation of oxidation of austenitic stainless steel

Jaan Salm (TÜ)
Aerosooli nukleatsioonipuhangu modelleerimine

Aleksandr Lissovski, Aleksei Treštšalov (TÜ FI)
Spatial-time modulations in VUV-VIS emission of high pressure pulsed volume discharge in argon

Kaupo Komsaare, Urmas Hõrrak, Hannes Tammet, Devandraa Siingh, Aadu Mirme  (TÜ)
Nukleatsioonipuhangute klassifikatsioonist aeroioonide liikuvusjaotuse mõõtmistulemuste alusel Tahkuse õhuseirejaamas

Andre Lipand, Mart Noorma (TÜ)
Õpilaste kaasamine klikkerite abil

Alo Peets, Mart Noorma, Silver Lätt, Alvo Aabloo, Kaupo Voormansik (TÜ)
Reaalaja tagasiside süsteemi väljaarendamine õppeprotsesside kvaliteedi tõstmiseks

Kristi Valdmets^1,2, Ilmar Ansko^1,2, Anu Reinart² (¹TÜ, ²TO)

     Effect of calibration uncerntainty and spectral band location to modeled remote sensing reflectance

• 1. jaan ühendati Tartu Ülikooli füüsika-keemia- ja bioloogia-geograafiateaduskonnad loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaks (LOTE). LOTE koosneb kuuest teadus- ja arendusasutusest: TÜ Füüsika Instituut, TÜ Keemia Instituut, TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut, TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, TÜ Tehnoloogiainstituut ning TÜ Eesti Mereinstituut. LOTE dekaan on keemilise füüsika professor Peeter Burk (valiti 29. nov 2007). LOTE dekanaat asub Vanemuise 46–202.
• 1. jaan alates on Tallinna Ülikoolis suurte teaduskondade asemele tulnud märksa väiksemad instituudid, samuti on kaotatud õppetoolid. Seetõttu kuuluvad enne teoreetilise ja rakendusfüüsika õppetoolidesse kuulunud füüsikud TLÜ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituuti.
• Jaanuaris valiti Tõnu Viik (Tartu Observatoorium) Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendiks. Ta on läbi ajaloo teine astronoom selles ametis (esimene oli Grigori Levitski aastail 1901–1905).
• Kevadel loodi Tallinna Ülikooli juurde loodusteaduste tippkeskus „Loodus- ja tehiskeskkonna uuringud“. Loodusteaduste tippkeskuse loomise eestvedajaks oli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi geoökoloogia professor ja Ökoloogia Instituudi vanemteadur Jaan-Mati Punning, kes koordineerib ka tippkeskuse tööd. Tippkeskuse töös osaleb 5 sihtfinantseeritavat uurimisrühma kolmest instituudist: kaks rühma Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist, kaks rühma Ökoloogia Instituudist ja üks rühm Ajaloo Instituudist. Tippkeskuse koosseisu kuulub 36 sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate nõuetele vastavat teadlast.
• 3. märtsil kinnitas TO teadusnõukogu Tartu Observatooriumi arengukava aastateks 2008 – 2013.
• 31. märtsil valiti TO nõukogus vanemteaduriteks atmosfäärifüüsika erialal Andres Kuusk, Tiit Nilson ja Kalju Eerme. Vanemteaduriks astrofüüsika erialal valiti Kalju Annuk. Lili Sapar ja Alar Puss valiti teaduriteks astrofüüsika erialal ning Peeter Tenjes valiti 0,25 koormusega vanemteaduriks kosmoloogia erialal. 
• 30. mail valis TÜ nõukogu Tartu Ülikooli audoktoriks Helsingi Ülikooli ja Soome Akadeemia professori Markku Tapio Kulmala, kes on aerosoolifüüsika klimatoloogilise suuna ülemaailmne liider ja ökosüsteemide meteoroloogia kui teadussuuna rajaja. Audoktori promoveerimine toimus eestikeelse ülikooli 89. aastapäeval, 1. detsembril.
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) kaebas halduskohtusse haridus- ja teadusministri käskkirjad, mille kohaselt Tõnis Pehki juhitud sihtteema taotlus ei saanud finantseerimist. 10. juunil väljakuulutatud kohtuotsus jättis kaebuse rahuldamata.
• 6. juunil valiti prof Tiit Nilson Helsingi Ülikooli audoktoriks.
• 16. juunil sõlmisid Tartu Ülikool ja KBFI strateegilise koostöö lepingu, millega ühendatakse jõud teaduse ja õppetöö arendamisel. KBFI direktori Raivo Sterni sõnul soovib instituut koostöölepinguga suurendada oma panust Eesti kõrghariduse kavandamises ja arengus.
• Juunis langetas Sihtasutus Archimedes otsused 524 355 000 krooni struktuuritoetuste raha jagamiseks teaduse tippkeskustele programmiperioodil 2007–2013. Laekunud 24 taotlusest soovitas komisjon heaks kiita seitse projekti. Valitute hulka ei sattunud sel korral ei füüsikud, keemikud, materjaliteadlased ega ka keskkonna- ja atmosfäärifüüsikud.
• 20. juunil valis Tartu Ülikooli nõukogu oma istungil kuus professorit. Tagasi valiti anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg ning biofüüsika ja taimefüsioloogia professor Arvi Freiberg. Füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteaduriks valiti Ilmar Koppel.
• Septembris seati sisse uued traadita interneti pöörduspunktid TÜ füüsikamajade Riia 142 ja Tähe 4 ruumides. Tähe 4 ruumides täienes Eduroam võimalusega traadita võrgu leviala auditooriumides ja fuajees. Riia 142 ruumides on nüüd neli Eduroam kasutuskohta: kohvik, saal, auditoorium ja raamatukogu.
• 2. dets valiti TO nõukogus vanemteaduriks 0,5 koormusega kaugseire erialal Mait Lang. Teadurina kaugseire erialal 0,75 koormusega jätkab Urmas Peterson, samuti jätkavad teaduritena astrofüüsika erialal Anna Aret ja Raivo Poolamäe ning teaduriks kosmoloogia erialal valiti Ivan Suhhonenko.
• 16. dets Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse istungil valiti uueks uurija-professoriks KBFI vanemteadur Martti Raidal.
• 19. dets valiti TÜ Füüsika Instituudi direktoriks Marco Kirm ja teadusdirektoriks Toomas Plank. Nende ametiaeg algab 5. jaan 2009.
• Dr Abdelaziz Kallel asus tööle kaheks aastaks järeldoktorina TO taimkatte kaugseire töörühmas.
• Aasta jooksul valiti TÜ FI vanemteaduriteks Urmas Hõrrak (aerosoolifüüsika), Marco Kirm (materjaliteadus), Jaan Aarik (materjaliteadus), Ilmo Sildos (optika ja spektroskoopia), Kaido Reivelt (optika), Arvo Kikas (röntgenspektroskoopia), Pavel Rubin (tahkiste teooria), Aadu Mirme (aerosoolifüüsika), Madis Noppel (aerosoolifüüsika teoreetilised probleemid), Viktor Seeman (kristallide füüsika ja EPR) ja Märt Aints (optika ja gaaslahendus) ning teaduriteks Aare Luts (matemaatiline modelleerimine), Küllike Rägo (väljateooria), Indrek Jõgi (kile- ja plasmatehnoloogia) ja Tiia-Ene Parts (õhu keemiline füüsika).

1. Doktoritööd

Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu

• 28. märtsil kaitses Küllike Rägo doktoritöö „Superconducting properties of MgB₂ in a scenario with intra- and interband pairing channels“ (MgB₂ ülijuhtomadused tsoonisiseste ja tsoonidevaheliste paardumiskanalitega stsenaariumis) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendajad: dots Teet Örd (TÜ FI) ja prof Nikolai Kristoffel (TÜ FI). Oponent: prof Sergei Kruchinin (Bogoljubovi-nim Teoreetilise Füüsika Instituut, Ukraina TA).
• 20. juunil kaitses Els Heinsalu doktoritöö „Normal and anomalously slow diffusion under external fields“ (Normaalne ja anomaalselt aeglane difusioon välistes väljades) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja: dots Teet Örd (TÜ FI). Oponendid: prof Igor Sokolov (Humboldti Ülikool, Berliin) ja dr Jaan Kalda (TTÜ KübI).
• 27. juunil kaitses Kuno Kooser doktoritöö „Soft x-ray induced radiative and nonradiative core-hole decay processes in thin films and solids“ (Röntgenergastuste kiirguslik ja mittekiirguslik lagunemine kiledes ja tahkistes) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendaja: dr Arvo Kikas (TÜ FI). Oponent: prof Jan-Erik Rubensson (Uppsala Ülikool, Rootsi).
• 27. juunil kaitses Vadim Boltruško doktoritöö „Theory of vibronic transitions with strong nonlinear vibronic interaction in solids“ (Tugeva mittelineaarse vibrooninteraktsiooniga tahkiste elektronsiirete teooria) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja: prof Vladimir Hižnjakov (TÜ FI). Oponent: prof Boris Tsukerblat (Ben-Gurioni Ülikool, Beer-Sheva, Iisrael).
• 26. aug kaitses Andi Hektor doktoritöö „Neutrino physics beyond the Standard Model“ (Standardmudeli järgne neutriinofüüsika) PhD kraadi saamiseks osakestefüüsika erialal. Juhendaja: dr Martti Raidal (KBFI). Oponent: dr Katri Huitu (Helsinki Ülikool, Soome).
• 26. sept kaitses Raavo Josepson doktoritöö „Photoinduced field-assisted electron emission into gases“ (Elektronide fotoindutseeritud väljaemissioon gaasikeskkonda) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja: dots Matti Laan (TÜ FI). Oponendid: prof Mirko Černák (Comeniuse Ülikool, Bratislava, Slovakkia) ja prof Jean Paillol (Pau Ülikool, Pau, Prantsusmaa).
• 10. okt kaitses Martti Pärs doktoritöö „Study of spontaneous and photoinduced processes in molecular solids using high-resolution optical spectroscopy“ (Spontaansete ja fotoindutseeritud protsesside uurimine molekulaartahkistes kõrgselektiivse optilise lisandispektroskoopia meetoditega) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendajad: prof Jaak Kikas (TÜ FI), dr Viktor Palm (TÜ FI). Oponendid: dr Yuri G. Vainer (Venemaa TA Spektroskoopia Instituut, Troitsk) ja dr Juhan Subbi (KBFI).
• 17. okt kaitses Kristjan Kannike doktoritöö „Implications of neutrino masses“ (Järeldused neutriinode massidest) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendajad: dr Martti Raidal (KBFI) ja dots Rein Saar (TÜ FI). Oponent: prof Jukka Maalampi (Jyvaskylä Ülikool, Soome).
• 5. nov kaitses Vigen Issahhanjan doktoritöö „Hole and interstitial centres in radiation-resistant MgO single crystals“ (Auk- ja interstitsiaaltsentrid kiirituskindlates MgO monokristallides) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendajad: dr Tiit Kärner (TÜ FI) ja prof Aleksandr Luštšik (TÜ FI). Oponent: dr Anatoli Popov (Tahkisefüüsika Instituut, Läti Ülikool).
• 11. nov kaitses Veera Krasnenko doktoritöö „Computational modeling of fluorescent proteins“ (Fluorestseeruvate proteiinide arvutimodelleerimine) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendaja: dr Koit Mauring (TÜ FI). Oponendid: dr Judit Fidy (Semmelweisi Ülikool, Budapest, Ungari) ja prof Toomas Tamm (TTÜ).
• 5. dets kaitses Mait Müntel doktoritöö „Detection of doubly charged Higgs boson in the CMS detector“ (Topeltlaetud Higgsi bosoni detekteerimine CMSi detektoril) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja: dr Martti Raidal (KBFI). Oponendid: dr Oxana Smirnova (Lundi Ülikool, Rootsi) ja dr Margus Saal (TO).

Tallinna Tehnikaülikooli teaduskondade nõukogud

Filosoofiadoktori teaduskraadi kaitsesid:

• Johan Anton „Integraalse fotoelastsuse tehnoloogia jääkpingete määramiseks telgsümmeetrilistes klaasobjektides“ (Technology of integrated photoelasticity for residual stress measurement in glass articles of axisymmetric shape). Juhendaja: DSc Hillar Aben (TTÜ KübI). Oponendid: prof Emmanuel Gdoutos (Ateena Akadeemia korr.liige, Thrace Democrituse Ülikool, Kreeka), dr Jonathan Williams (Pilkington European Technology Centre, Suurbritannia). Kuupäev: 19.06.2008.
• Dan Hüvonen „Madalamõõduliste spinnsüsteemide terahertsspektroskoopia“ (Terahertz Spectroscopy of Low-dimensional Spin Systems). Juhendajad: prof Jüri Krustok (TTÜ), dr Urmas Nagel (KBFI), dr Toomas Rõõm (KBFI). Oponendid: dr Ilmo Sildos (TÜ FI), dr Sergei Zvyagin (Dresden High Magnetic Field Laboratory, Forschungszentrum Rossendorf). Kuupäev: 17.06.2008.
• Mario Kadastik „Kahekordse laenguga Higgsi bosoni lagunemiste analüüs ja selle mõju neutriinofüüsikale“ (Doubly charged Higgs boson decays and implications on neutrino physics). Juhendajad: prof Rein-Karl Loide (TTÜ füüs.inst), dr Martti Raidal (KBFI). Oponendid: dr Margus Saal (TO), dr Oxana Smirnova (Lundi Ülikool, Rootsi). Kuupäev: 14.10.2008.

2. Magistritööd

TÜ FI teadusmagistritööde (4+2) kaitsmiskomisjon

Antud kraad: magister scientiarum

• Olga Tarassova „Исследование возможностей оценки коэффициента Старлинга желудочков сердца по Фуко-кардиограмме“ (Südame Starlingi koefitsiendi Foucault’ kardiogrammist määramise võimaluste uurimine / Study of possibilities of Foucault cardiography-based estimation of Starling heart coefficient). Eriala: rakendusfüüsika. Juhendaja: dots biol.kand Jüri Vedru (TÜ FI ). Oponendid: med.kand Kersti Jagomägi (TÜ füsioloogia instituut) ja Dr. habil. biol. Arved Vain (TÜ emeriitdotsent). Kuupäev: 31. 03. 2008.
• Ivo Pruul „Meditsiiniliste lamekuvarite kvaliteedikontrolli tarkvara rakendused ja DICOM kalibratsioon“. Eriala: rakendusfüüsika. Juhendaja: MSc Kalle Kepler (TÜ FI). Oponendid: f.-m.kand Andres Haav (SA TÜ Kliinikum) ja diplom. füüsik Andrus Aavik (SA TÜ Kliinikum). Kuupäev: 16.06.2008.
• Vahur Zadin „Foucault’ kardiogrammi tekke uuringud südant sondeerivate pöörisvoolude arvutamise abil“. Eriala: rakendusfüüsika. Juhendaja: dots biol.kand Jüri Vedru (TÜ FI). Oponendid: tehn.kand Rein Raamat (TÜ Füsioloogia Instituut) ja dr Heiki Kasemägi (TÜ Tehnoloogiainstituut). Kuupäev: 16.06.2008.
• Semjon Galajev „Degradation processes in BaMgAl₁₀O₁₇:Eu²⁺ and BaMgAl₁₄O₂₃:Eu²⁺“ (Lagunemisprotsessid BaMgAl₁₀O₁₇:Eu²⁺ ja BaMgAl₁₄O₂₃:Eu²⁺ sees). Eriala: tahkisefüüsika. Juhendaja: prof f.-m.dr Aleksandr Luštšik (TÜ FI). Oponent: dr Vladimir Makhov (TÜ FI). Kuupäev: 16.06.2008.
• Riho Vendt „Temperatuuri riigietaloni väljaarendamine Eesti Vabariigis“. Eriala: rakendusfüüsika. Juhendajad: dr Mart Noorma (TÜ FI) ja dr Toomas Kübarsepp (AS Metrosert). Oponendid: f.-m.dr Lembit Pung (TÜ FI) ja dr Olev Saks (TÜ Keemia Instituut). Kuupäev: 16.06.2008.

TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna tehnilise füüsika õppesuuna magistrikomisjon

Loodusteaduste magistrikraadi (Tehniline füüsika, 4+2 õppekava) kaitsesid:

• Heli Rennik „Solving Modeling, Analysis and Synthesis Problems for Nonlinear Control Systems Using webMathematica“. Juhendaja: dr Ülle Kotta (TTÜ KübI). Retsensent: dots Mati Väljas (TTÜ matem.inst). Kuupäev: 09.06.2008.
• Madis Tuul „Seade pooljuhtmaterjalide eritakistuse temperatuurilise sõltuvuse mõõtmiseks“. Juhendaja: dots Aleksei Gavrilov (TTÜ füüs.inst). Retsensendid: dots Mihhail Klopov (TTÜ füüs.inst) ja dots Arvo Mere (TTÜ füüs.inst). Kuupäev: 09.06.2008.

• TÜ doktoriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Meelis Eller, Kaarel Kimmel, Karl Kruusamäe, Ivar Kuusik, Deivid Pugal, Mihkel Rähn, Jevgeni Šablonin, Anna Šugai, Viktor Vabson, Riho Vendt;
  • materjaliteaduse erialal: Kelli Hanschmidt, Ivan Netšipailo, Viljar Palmre;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Jaanus Hallik, Eva-Stina Kerner, Riina Klais, Ave Kodar, Roomet Leiger, Martin Liira, Hiie Nõlvak;
  • tehnika ja tehnoloogia erialal: Heilo Altin, Kristiina Laanemets, Taavi Lehto, Indrek Remmel, Anastasia Selyutina, Evgeniy Shepel, Vahur Zadin, Janno Torop, Margus Varjak, Rainis Venta, Piret Villo.
• TÜ magistriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Tanel Ainla, Siim Ainsaar, Priit Jaanson, Joosep Kepler, Riho Kägo, Martin Lind, Madis Lõhmus, Heli Lätt, Mihkel Pajusalu, Grigori Palamartšuk, Tarmo Rasmann, Riho Reinthal, Artur Tamm;
  • arvutitehnika erialal: Taavi Ilves, Kristjan Nurmela, Aire Olesk, Aron Ott, Alo Peets, Ramon Rantsus, Hannes Tamme, Teet Tilk, Veiko Vunder;
  • materjaliteaduse erialal: Ilja Domaškin, Talis Raak, Madis Umalas, Raul Välbe;
  • füüsikaõpetaja erialal: Taavi Adamberg, Ahto Alas, Anne Anier, Andres Juur, Olga Leontjeva, Aliisi Lokotar, Kerli Mikk, Maret Ney;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Kadri Aljas, Julia Aprelkova, Liis Astover, Irina Biduljak (Krivonožko), Galina Danilišina, Polina Degtjarenko, Reelika Eiche, Liis Eres, Lauri Joosu, Marko Kaarna, Margarita Kagan, Hannes Keernik, Elo Kibena, Piret Krillo, Laur Kõiv, Mari-Liis Lepisk, Merle Mandel, Mihkel Mäesaar, Christina Mürk, Taavi Paal, Tanel Palusoo, Inna Perelejeva, Kadi Rammul, Scheila Schulz, Heidi Silvet, Kristo Säde, Indrek Talpsep, Ave Uustal, Annika Vilem, Oliivia Võrk;
  • rakenduslik mõõteteadus: Dana-Maria Bunaciu, Klodian Dhoska, Urmas Joost, Madis Juurma, Liina Kruus, Kerli Lauk, Jigang Li, Mbu Eyong Samson Nchor, Michael Madueke Obi, Evely Pelska, Gert Suurkuusk, Piret Truusalu.
• Tartu Ülikooli 3-a. bakalaureuseõppe lõpetasid:
  • füüsika erialal: Taavi Adamberg, Tanel Ainla, Siim Ainsaar – cum laude, Vladislav Belous – cum laude, Grete Belõi, Konstantin Gussev, Priit Jaanson, Andres Juur, Joosep Kepler, Heli Lätt (Kuuseorg), Riho Kägo, Martin Lind, Andre Lipand – cum laude, Madis Lõhmus, Mihkel Pajusalu – cum laude, Regina Pala, Tarmo Rasmann, Riho Reinthal, Artur Tamm, Kristjan Veskimäe;
  • materjaliteaduse erialal: Tõnis Arroval, Ilja Domaškin, Anna Jeršova, Urmas Joost, Arko Kesküla, Talis Raak, Janno Saar, Madis Umalas, Raul Välbe;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Kadri Aljas, Julia Aprelkova, Maria Isabel Aro, Liis Astover, Galina Danilišina, Reelika Eiche, Liis Eres, Kristel Evardi, Lauri Joosu, Karmen Juhkam, Margarita Kagan, Kadri Kalda, Hannes Keernik, Gea Kiudorf, Piret Krillo, Irina Krivonožko, Laur Kõiv, Eve Leis, Mari-Liis Lepisk, Jaanis Lodjak, Merle Mandel, Mihkel Mäesaar, Maiken Mölder, Christina Mürk, Liselle Mürk, Monika Ozolina, Taavi Paal, Evely Pelska, Inna Perelejeva, Age Pork, Sander Proosväli, Marili Pruuns, Triin Raspel, Scheila Schulz, Sven Siir, Kristo Säde, Indrek Talpsep, Mario Topasia, Ave Uustal, Annika Vilem, Oliivia Võrk
  • infotehnoloogia erialal: Andres Anderson, Dmitri Danilov, Ruslan Divonin, Tiit Ginter, Murad Kamalov, Arni-Shoel Leibovitš, Peeter Niinepuu, Aron Nurk, Kristjan Nurmela, Alo Peets, Andres Piibeleht, Ramon Rantsus, Veiko Vunder.
• Tartu Ülikooli magistriõppe (3+2) lõpetasid:
  • fundamentaalfüüsika erialal: Mihkel Rähn – cum laude;
  • materjaliteaduse erialal: Kelli Hanschmidt (Keevend), Ivan Netšipailo, Viljar Palmre, Jevgeni Šablonin – cum laude, Mari Šavel, Anna Šugai, Janno Torop;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Anu Arak, Olga Buhvestova – cum laude, Liis Edenberg, Merli Hass, Tiit Kaasik, Eva-Stina Kerner, Ave Kodar, Meelis Mark, Merli Nagel, Kaire Noodla, Hiie Nõlvak – cum laude, Annette Sedman, Peep Siim, Olga Veresova;
  • infotehnoloogia erialal: Heilo Altin, Jaas Ježov, Karl Kruusamäe, Tarvo Kärberg – cum laude, Aleksander Tõnnisson, Hannes Vaher;
  • füüsikaõpetaja erialal: Aleksandr Borissov, Sigrid Kaju, Raido Koppel, Maris Mäeotsa, Liidia Pogorelova – cum laude, Ella Põder, Jelena Ragni, Heli Toit;
  • rakendusfüüsika erialal: Meelis Eller, Ivar Kuusik – cum laude, Marje Prank, Deivid Pugal – cum laude.
• Tallinna Ülikoolis uue õppekava statuudi moodustamisega seoses on suurendatud füüsika õppekavades nii erialaste kui ka üldiste valikainete hulka.
• Tallinna Ülikoolis kaitsesid magistrikraadi füüsikaõpetaja erialal (3+2 õppekava) Katrin Laas, Gerrit Kanarbik, Alge Ilosaar, Nadia Leitsenok, Kristi Juuse ja Veroonika Pelõhh.
• TLÜ füüsika doktorandid: Jaanis Priimets (juh Ülo Ugaste), Anna Šeletski (juh Anne Tali), Oksana Labanova (juh Anne Tali), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Natalja Timohhina (juh Valdur Saks), Katrin Laas (juh Romi Mankin), Veroonika Pelõhh (juh Tõnu Laas).
• TLÜ füüsika magistrandid (3+2 õppekaval, füüsikaõpetaja erialal): Marin Grüning (juh Tõnu Laas), Andrus Niiterberg (juh Priit Reiska), Kalle Kebbinau (juh Kalle Truus), Kristi Koosa (juh Anneli Roode).
• TLÜ lõpetas füüsikaõpetaja erialal (5 aastane õpe): Märt Umbleja, juhendaja Ako Sauga.
• Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudis õppisid:
  • tehnilise füüsika doktorantuuris: Veljo Sinivee (juh prof R.-K. Loide), Mario Mars (juh van.teadur V. Harvig), Mario Kadastik (juh prof R.-K. Loide ja KBFI van.teadur M. Raidal), Tõnis Oja (juh prof R.-K. Loide), Dan Hüvonen (juh KBFI van.teadur U. Nagel, KBFI van.teadur T. Rõõm), Jaak Toomela (juh dots M. Klopov).
  • tehnilise füüsika magistrantuuris:
    • (4+2 õppekaval) Ahto Kuusk (juh dots M. Klopov), Heli Rennik (juh Ülle Kotta), Madis Tuul (juh dots A. Gavrilov).
    • (3+2 õppekaval) Ahti Bloom, Irina Jelissejeva, Tanel Joon, Andres Kaalep, Dmitri Kartofelev, Kaspar Kevvai, Kristi Kibuvits, Erki Kärber, Martin Laasmaa, Indrek Mandre, Merike Martsepp, Marion Murumaa, Egris Mõttus, Margo Müller, Nelli Norit, Radu Prekup, Reio Põder, Taavi Raadik, Rait Rand, Margit Rästas, Ivan Sertakov.
• TTÜ tehnilise füüsika magistriõppe (3+2) lõpetasid loodusteaduste magistri kraadiga tehnilise füüsika erialal Tanel Joon (rakendusfüüsika) ning Villu Kikas ja Taavi Liblik (füüsikalised maateadused).
• TTÜ tehnilise füüsika õppekava lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga tehnilise füüsika erialal Tom Arula, Ahti Bloom, Erkki Kask, Kaspar Kevvai, Merike Martsepp, Marion Murumaa, Styna Randmaa, Joonas Rihma ning meditsiinifüüsika erialal Eirik Lepp.
• Metsade kaugseire alaste magistritöödega lõpetasid 3+2 magistriõppe Anton Kardakov (EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut) ja Kadri Kiis (TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut).
• TTÜ füüsikainstituudi tehnilise füüsika bakalaureuse õppekavasse lisandusid uued ained: „Introduction to Space Flight“ (inglise keeles), lektor van.teadur V.-V. Pustõnski; „Sissejuhatus astrofüüsikasse“, lektor van.teadur V. Harvig.
• Haridus- ja teadusminister premeeris järgmisi üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2008 laureaate loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:
  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (15000.- EEK) Madis Lõhmus (TÜ), konkursitöö „Ülilühikeste optiliste impulsside mõõtmine FROG-ga“ eest;
    • I preemia (15000.- EEK) Jaanika-Maria Seinberg (TÜ), konkursitöö „Hapniku elektroredutseerumine antrakinooniga modifitseeritud klaassüsinikelektroodidel“ eest;
    • II preemia (10000.- EEK) Eha Kulper (TTÜ), konkursitöö „Mittemetalsete lisandite määramine metallograafilisel meetodil“ eest;
    • II preemia (10000.- EEK) Jaan Vajakas (TÜ), konkursitöö „Topoloogilise ruumi kujutuste kogumite poolt määratud laiendid“ eest;
    • III preemia (5000.- EEK) Tõnis Arroval (TÜ), konkursitöö „Titaanoksiidkilede röntgenanalüüs“ eest;
    • III preemia (5000.- EEK) Mehis Rohtla (TÜ), konkursitöö „Avamere tuuleparkidest ja nende võimalikest mõjudest kalastikule“ eest;
    • Diplomid: Karli Jaason (TTÜ), Urmas Joost (TÜ);
  • magistriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (25000.- EEK) Mihkel Rähn (TÜ), konkursitöö „Üksikute kiirgustsentrite kasutamine ühe footoni allikana“ eest;
    • I preemia (25000.- EEK) Konstantin Tretjakov (TÜ), konkursitöö „G=MAT: meetod geeniekspressiooni ja DNA seondumisandmete ühendamiseks“ eest;
    • II preemia (20000.- EEK) Villu Kikas (TTÜ), konkursitöö „FerryBox mõõtmised – vahend mesomastaapsete protsesside uurimiseks Soome lahes“ eest;
    • III preemia (10000.- EEK) Juri Belikov (TTÜ), konkursitöö „Mittelineaarsete diskreetaja mudelite identifitseerimine ja süntees mudelil põhinevaks juhtimiseks“ eest;
    • III preemia (10000.- EEK) Rainer Küngas (TÜ), konkursitöö „Tahkeoksiidkütuseelemendis kasutatavate materjalide optimeerimine katseplaneerimise meetodil“ eest;
    • Diplomid: Aljona Aranson (TTÜ), Taavi Liblik (TTÜ), Merit Oss (TÜ);
  • doktoriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (25000.- EEK) Els Heinsalu (TÜ), konkursitöö „Normaalne ja anomaalselt aeglane difusioon välistes väljades“ eest;
    • I preemia (25000.- EEK) Agnes Kütt (TÜ), konkursitöö „Happe-aluse tasakaalude uurimine mittevesikeskkondades“ eest;
    • II preemia (20000.- EEK) Niina Kulik (TTÜ), konkursitöö „Fentoni protsesside rakendamine reovete ja pinnaste töötlemiseks“ eest;
    • II preemia (20000.- EEK) Ave Sarapuu (TÜ), konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine kinoonidega modifitseeritud süsinikelektroodidel ning õhukestel plaatina- ja kuldkatetel“ eest;
    • III preemia (10000.- EEK) Ilona Oja Acik (TTÜ), konkursitöö „Titaandioksiidi kiled sool-geeli meetodil“ eest;
    • III preemia (10000.- EEK) Andrus Seiman (TTÜ), konkursitöö „Kaasaskantav kapillaarelektroforeesi seade koos kontaktita juhtivusdetektori ja ristsisendseadmega“ eest;
    • Diplomid: Martti Pärs (TÜ), Kaja Sõstra (TÜ), Hannes Tõnisson (TLÜ).

• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi II auhinna 8000.- krooni said füüsikaga seotud tööd:
  • Villu Kikas (TTÜ), magistritöö „FerryBox mõõtmised – vahend mesomastaapsete protsesside uurimiseks Soome lahes“ (juh prof Urmas Lips);
  • Taavi Liblik (TTÜ) magistritöö „Temperatuuri ja soolsuse vertikaalse jaotuse iseärasused Soome lahes suvekuudel“ (juh prof Urmas Lips);
  • Eva Roos-Sildre (TÜ) magistritöö „Tsüklobutadieeni ja tema lämmastikderivaatide potentsiaalse energia pinnad“ (juh prof Peeter Burk).

• TÜ Füüsika Instituudi üliõpilasstipendiumi erakordselt osavõturohkel konkursil jaotati 40 000-kroonine stipendiumifond 12 kandidaadi vahel.
  Bakalaureuseõppes sai esikoha ja stipendiumi 6000 kr Urmas Joost (3. a materjaliteadus; juh van.teadur Vambola Kisand), järgnesid 4000 kr saanud Martin Lind (3. a füüsika; juh erak teadur Martti Pärs) ning 2000 kr saanud Tõnis Arroval (3.a. materjaliteadus; juh van.teadurid Jaan Aarik ja Hugo Mändar), Vladislav Belous (3. a füüsika; juh van.teadur Matti Selg) ja Artur Tamm (3. a füüsika; juh insener Fred Valk).
  Ergutusstipendiumi 1000 kr pälvis Aleksei Vorobjov (3. a keemia; juh teadurid Tanel Tätte ja Valter Kiisk).
  Magistriõppes pälvis esikoha stipendiumi 8000 kr Mihkel Rähn (2. a fundamentaalfüüsika; juh erak teadur Martti Pärs), 2. koha ja 6000 kr said Kristjan Kunnus (1. a materjalitehnoloogia; juh van.teadur Eduard Feldbach ja teadusdirektor Marco Kirm) ja Tiit Sepp (1. a fundamentaalfüüsika; juh erak van.teadur Ilmar Ots).
  Ergutusstipendiumi 1000 kr said Kertriin Paabo (1. a keemia; juh van.teadur Raivo Jaaniso, teadur Tea Avarmaa ja dots Uno Mäeorg), Anna Šugai (2. a materjalitehnoloogia; juh prof Aleksandr Luštšik ja v.-teadur Jevgeni Vassiltšenko) ja Hardi Veermäe (1. a fundamentaalfüüsika; juh van.teadur Stefan Groote).
  Kõik stipendiaadid said ka diplomi ja medali „Füüsika Instituudi väike briljant“.
• Septembris sai Skype’i ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) koostöös väljaantava Eesti suurima magistritoetuse Kaupo Voormansik (TÜ), kes asub saja tuhande kroonise stipendiumi abil õppima Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis Strasbourgis. Kolmandat aastat eraldatava Skype’i magistristipendiumi eesmärgiks on toetada andekate noorte õpinguid välismaal ning edendada interdistsiplinaarsust reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel.
• 22. septembril määras Tartu Observatooriumi teadusnõukogu Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi Tartu Ülikooli doktorandile Elmo Tempelile ja Juhan Rossi nimelise stipendiumi Tartu Ülikooli doktorandile Kadri Kiisale. Mõlema stipendiumi suurus oli 12 000 EEK.

•    19.–20. veebr toimus Käärikul Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikooli (MMTDK) teaduskonverents. Doktorikooli projekt tegutses 31. oktoobrini. Doktorikooli raames toetati doktorantide tööd ja välissõite, toimusid ekspertide loengud.
•    11. märtsil toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis akadeemik Anto Raukase modereerimisel seminar sarjast „Teadus ühiskonnale“: „Kliima dünaamika ja energeetika“. Peale moderaatori esinesid ettekannetega veel prof Jaan-Mati Punning (TLÜ) ning prof Rein Vaikmäe ja Inge Roos (TTÜ). Enne seminari toimus professor Sergej S. Zilitinkevich'i loeng „Atmospheric Boundary Layer Feedback in Climate System and Triggering“.
•    18.–19. märtsil toimusid Tartus TÜ füüsikahoone suures auditooriumis (Tähe 4–160) XXXVIII Eesti füüsikapäevad ja XXX füüsikaõpetajate päevad. Ettekandeid oli 19, osalejaid ligi 200. Traditsiooniliselt kuulusid füüsikapäevade programmi meie füüsikute viimase aja uurimistulemusi tutvustavad ettekanded. Sel aastal oli tavalisest enam ülevaatlikke, üldarusaadavaid ja populaarseid ettekandeid, mis tutvustasid laiemat huvi pakkuvate uurimissuundade arengut meil ja mujal maailmas, nii füüsikast kui füüsikaga piirnevatest valdkondadest. Lisaks sellele arutati füüsika ja füüsikaharidusega seonduvaid probleeme. Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia sai firma LDI (Laser Diagnostics Instruments AS). Füüsikapäevade ajal toimus ka EFS üldkogu. Füüsikapäevade korraldustoimkond: Ilmar Kink, Jaak Jõgi, Kaido Reivelt.
•    17.–18. aprillil 2008 korraldas TO vanemteadur A. Reinart Pühajärvel projekti EstSpacE avaürituse – Eesti kosmoseuuringute ja tehnoloogiavõrgustiku seminari. Seminaril osales 27 teadlast ja spetsialisti Tartu Observatooriumist, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja Invent Baltics OÜ-st. Osavõtjad kuulasid 6 ettekannet ning võtsid osa kahest töötoast – noorteadlaste ambitsioonid ja ootused ning projekti EstSpacE tegevuste arutelu.
•    23. apr toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek. Esines Endel Lippmaa teemal „Eesti energeetika võimalused ja perspektiivid“.
•    30. apr – 2. maini korraldas TÜ Füüsika Instituudi tahkiseteooria labor Tartus Eesti-Saksa ühisseminari „Tugevad mittelineaarsed võnke- ja elektroninteraktsioonid tahkistes“ (1st Bilateral Estonian-German Workshop on Strong Nonlinear Vibronic and Electronic Interactions in Solids). Osalejaid oli 44: Eestist (TÜ, KBFI), Saksamaalt (Brandenburgi Tehnikaülikool, Stuttgarti Ülikool, Max Plancki Instituut, Leipzigi Ülikool) ja Leedust, esitati 20 suulist ja 15 posterettekannet. Vastutavat korraldustoimkonda juhtis Vladimir Hižnjakov, liikmed olid R. Stern ja T. Rõõm (KBFI), G. Seibold (BTU, Cottbus), M. Dressel (Univ. Stuttgart). Kohalik korralduskomitee töötas koosseisus V. Hižnjakov, A. Šerman, I. Tehver, H. Kaasik, I. Rebane, M. Haas, P. Rubin, V. Boltruško, A. Šelkan.
•    7. mail oli Tartu Ülikoolis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis külas kõrgetasemeline Rootsi teadlaste delegatsioon laiendamaks koostööd Eesti teadlastega ning tutvustamaks Rootsi uut suurt teadusinfrastruktuuri projekti MAX-IV, mis käsitleb sünkrotronkiirguse kasutamist erinevates teadusvaldkondades. Külalised andsid ka loengu TÜ Füüsika Instituudis.
•    16. mail toimus Tallinnas EL T&A 6. raamprogrammi projekti „Complexity-NET” (vt www.complexitynet.eu) partnerite töönõupidamine. Septembris 2006 alustatud, kolm ja pool aastat kestva ning ERA-NET skeemi kuuluva projekti eesmärgiks on kompleksuuringute alaste teadusprogrammide sidustamine ja koostöö loomine Euroopa tasandil, osalevad 11 riiki: Suurbritannia (koordinaatorina), Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Taani, Portugal, Ungari. Akadeemia esindab selles projektis Haridus- ja Teadusministeeriumi; teaduslikud huvigrupid on põhiliselt koondunud Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskusse (CENS) TTÜ KübI juures. Nõupidamise eelüritusena toimus 15. mail teadusseminar CENSis.
•    17. mail toimus Eesti Teaduste Akadeemias Patrase Ülikooli (Kreeka) professori Tassos Bountis'e loeng „Chaos and Order in Multidimensional Hamiltonian Systems“.
•    Juunis hakkasid TÜ ja TTÜ üliõpilased ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile. Vt www.estcube.eu
•    20.–22. juunil toimus Nelijärve Puhkekeskuses EFS täppisteaduste VI suvekool. Osales 59 tudengit TLÜst, TTÜst ja TÜst. Toimus 9 ettekannet, tudengid esinesid lühiloengute ja seminaridega. Teemadeks olid astronoomia, kosmosetehnoloogia, biofüüsika, holograafia, valguskuulid. Korraldustoimkonnas olid Maarja Grossberg, Andi Hektor, Ahto Kuusk, Kaido Reivelt ja Silver Lätt. Üritust toetasid KBFI, TTÜ, TÜ ja OÜ Rõõmulabor. Täpsem info www.fyysika.ee/kool
•    1.–6. aug toimus Laulasmaa Spas kuues konverents seeriast „Füüsikalised nähtused kõrgetes magnetväljades“ (PPHMF-6). Osalejaid oli Suurbritanniast 11, USAst 10, Jaapanist 10, Eestist 10 (sh 4 TÜ/TTÜ noorfüüsikut), Saksamaalt 6, Prantsusmaalt 5, Hollandist 2 ja nii Kanadast kui Ungarist 1. Teemad ulatusid tugevate magnetväljade tulevikuarengutest uute perspektiivsete tehnoloogiliste materjalide omaduste tutvustamiseni, nende hulgas ka vaid mõned kuud teada olevad uued, FeAs kõrgtemperatuursed ülijuhid. Diskussioonid haarasid kõrgete magnetväljade uuringute ja eksperimentaalsete võimaluste laia piirkonda, püüdes identifitseerida ka lähituleviku lubavaimaid arenguid ja rakendusi. Konverentsi korraldasid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Eesti "magnetlaboratooriumi" teadlased Toomas Rõõm, Urmas Nagel ja Raivo Stern. Vt pphmf6.edu.ee
•    21. aug toimus Tallinnas termotuumaprogrammile pühendatud Eesti-Soome ühisnõupidamine. Nõupidamise eesmärgiks oli osalemine erinevates EFDA projektides. Põhitähelepanu pöörati plasma-reaktori seinte vastasmõjuga seonduvale. TÜ poolelt osalesid Madis Kiisk, Märt Aints, Peeter Paris ja Matti Laan.
•    26. aug korraldas EstSpacE projekti meeskond TO vanemteaduri A. Reinarti juhtimisel Tartus rahvusvahelise seminari. 29 osavõtjat 6 riigist kuulasid 7 ettekannet, külastasid Tartu Observatooriumi Tõraveres ning Tartu Ülikooli Füüsika Instituuti ja Tehnoloogiainstituuti Tartus. Projektimeeskonna liikmed tutvustasid EstSpacE projekti, Eesti kosmosepoliitika põhimõtteid, Tartu Observatooriumi arengukava ja võimalusi teadusasutuste ja ettevõtete koostööks Eestis. Neli EstSpacE projekti nõuandva kogu liiget tutvustasid oma uurimisteemasid astronoomia, vee kaugseire, maa kaugseire ja atmosfääri uuringute valdkonnas.
•    27.–29. aug toimus Tartus rahvusvaheline suvekool „Kaugseire rakendused ning kasutusvõimalused keskkonna ja julgeoleku jälgimiseks“, mille korraldas projekti EstSpacE meeskond. Suvekoolis osales 59 noort 10 riigist. Osavõtjad kuulasid loenguid, said arvutiklassis praktilise väljaõppe kaugseire tarkvara BEAM kasutamiseks ning käisid tutvumas Eesti kaugseire katsealadega Järvseljal ja Peipsi järvel, kus neile tutvustati ka vastavaid mõõteriistu. Loengutes käsitleti nii maa-, vee- kui atmosfääri kaugseire teemasid. Suvekoolis osalejatele esinesid A. Reinart and T. Nilson (TO), T. Pyhälahti (Soome Keskkonna Instituut), H. Tork (Modesat communications, Eesti), A. Rohrbach, (Leica Geosystems), P. Krusberg (Eesti Maa-amet), S. Kratzer (Stockholmi Ülikool, Rootsi), J. Praks (Helsingi Tehnikaülikool, Soome), C. Brockmann and K. Stelzer (Brockmann Consult, Saksamaa), H. van der Woerd (Amsterdami Vriije Ülikool, Holland) ja M. Laanen (Water Insight, Holland). Eesti, Läti ja Soome tudengid tutvustasid oma töid.
•    8.–10. sept toimus Pühajärvel XI Soome-Eesti aeroioonide ja atmosfääriaerosooli ühisseminar „Uus osakeste põlvkond atmosfääris“. Osavõtjaid oli Soomest, Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Eestist, kokku 44 teadlast ja kraadiõppurit, kes kahe päeva jooksul esitasid 24 ettekannet. Esindatud olid Helsingi Ülikool, Soome Meteoroloogiainstituut, Lundi Ülikool, Poola Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut, Leibnizi Troposfääriuurimise Instituut Saksamaalt, EMÜ, TO ja TÜ Füüsika Instituut. Seminari korraldas TÜ FI keskkonnafüüsika labor. Korralduskomiteesse kuulusid Urmas Hõrrak (TÜ) ja Markku Kulmala (Helsingi Ülikool).
•    10. sept toimus Tallinnas Akadeemia majas (Kohtu 6) akadeemik Tarmo Soomere avalik akadeemiline loeng „Märatsev meri“.
•    12. sept toimus TÜ füüsikahoones pidulik seminar TÜ hinnatud legendaarse meteoroloogia- ja füüsikaõppejõu Herman Mürgi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Osavõtjaid oli 60 üle kogu vabariigi. Ettekandeid esitasid Piia Post (Eluloolisi fakte dotsent Herman Mürgist), Hanno Ohvril (Mürgi läbipaistvusvalemi saamisloost) jt. Orgkomitee: Piia Post, Jaak Jaagus, Hanno Ohvril.
•    1.–4. okt korraldas TO kosmoloogia osakond Waide motellis Tartumaal Tartu–Tuorla iga-aastase ühisseminari. Umbes 40 osalejat Turu Ülikooli Tuorla Observatooriumist, Oulu Ülikoolist, Potsdami Ülikoolist, Valencia Ülikoolist, KBFIst, Tartu Ülikoolist ja Tartu Observatooriumist kuulasid 25 ettekannet.
•    9.–10. okt toimus TTÜs tuumaenergeetika-alane konverents. Esinejaid oli Soomest, USAst, Rootsist, Jaapanist ja mujalt.
•    9.–11. okt toimus TÜ matemaatikainstituudis 4. Baltimaade-Põhjamaade seminar algebrast, geomeetriast ja matemaatilisest füüsikast (Baltic-Nordic Workshop “Algebra, Geometry and Mathematical Physics”). Teemade hulgas olid ka supersümmeetrilised väljateooriad, stringiteooriad ja relatiivsusteooria. Osavõtjaid oli 48, kes esindasid 17 riiki. Kuulati ära 38 ettekannet, neist 9 TÜ, TTÜ, TÜ FI, TO ja EMÜ teadlastelt. Korralduskomiteed juhtis dots Viktor Abramov (TÜ).
•    31. okt – 2. nov toimus Käärikul järjekordne EFS täppisteaduste sügiskool, milles osales rohkem kui 60 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Toimus 9 ettekannet, teemadeks olid kvantkrüptograafia, tuumaenergia, kosmoloogia, valgustahkised jm. Korraldustoimkonnas olid Heli Kuuseorg, Aigar Vaigu, Kaido Reivelt ja Ahto Kuusk. Üritust toetasid TTÜ, TÜ, KBFI ja TTÜ Üliõpilasesindus. Täpsem info www.fyysika.ee/fyysika/nofy/
•    16.–18. nov toimus Tallinnas TTÜ korraldamisel Tallink Spa & Conference hotellis 26. rahvusvaheline konverents Norchip. Norchip on „Nordic Microelectronics event“, milles osaleb igal aastal üle 100 mikroelektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonna tippteadlase. Konverentsi programm on laia ulatusega, kattes mitmeid tuleviku elektroonika- ja arvutisüsteemide loomisega seotud teemasid. Käsitletakse järgmise põlvkonna mobiilside, lairiba raadioühenduste ning satelliitsidega seotud teemasid (nii tehnoloogiad kui ka arhitektuurid), vt www.norchip.org. Konverentsi raames toimus 18. nov ka Eesti teaduse tippkeskuse CEBE (Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus, cebe.ttu.ee) esimene rahvusvaheline töötuba. Tippkeskus CEBE ühendab TTÜ arvutitehnika ja elektroonika instituutide ning Tehnomeedikumi teadlaste elektroonika, analoog- ja digitaaldisaini, diagnostika ning biomeditsiinitehnika alast interdistsiplinaarset uurimistööd missioonikriitiliste sardsüsteemide valdkonnas. Keskuse koosseisu kuulub ligi 80 teadurit ja doktoranti.
•    2. dets toimus Tähe 4 füüsikahoones TÜ audoktori prof Markku Tapio Kulmala loeng „The role of atmospheric aerosols in climate change“.
•    10. dets toimus Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung. Üldkogu võttis vastu pöördumise Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole, rõhutades loodus- ja täppisteadusliku hariduse tähtsust.
 

Tartu Ülikool

• SF0182647s04 Stohhastilised protsessid mittetasakaalulistes füüsikalistes süsteemides
  Tammelo, Risto 2004-2008, 1 521 000 kr.
• SF0182644Bs04 Biotehnoloogiliste ja makromolekulaarsete süsteemide molekulaardisain
  Maran, Uko 2005-2008, 1 440 000 kr.
• SF0182732s06 Ökosüsteemi süsiniku ja veevoogude interaktsioon muutuvas keskkonnas
  Sõber, Anu 2006-2011, 2 700 000 kr.
• SF0182747s06 Madalatemperatuurilise gaaslahendusplasma ja tahkise vastasmõju uurimine
  Laan, Matti 2006-2011, 1 620 000 kr.
• SF0182724s06 Keerukate süsteemide modelleerimine stohhastiliste meetoditega
  Kollo, Tõnu 2006-2011, 720 000 kr.
• SF0182712s06 Suuremahuliste ja keeruliste arvutusülesannete lahendamise meetodid, arvutuskeskkonnad ja rakendused
  Vilo, Jaak 2006-2011, 1 764 000 kr.
• SF0180042s07 Infotehnoloogiliste ja nanoelektrooniliste rakendustega tahkiskihtstruktuurid
  Kukli, Kaupo 2007-2012, 1 395 000 kr.
• Relevantse loodusteadusliku hariduse osa teadmistepõhises ühiskonnas: multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamise modelleerimine ja rahvusvaheline evalvatsioon Rannikmäe, Miia 2008-2012, 378 000 kr.
• SF0180038s08 Numbrilise ilmaennustuse arendamine õhukeskkonna prognooside suunas
  Rõõm, Rein 2008-2013, 1 602 000 kr.
• SF0180002s08 Protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides ning nende rakendused uuetüübilistes energia allikates ning superkondensaatorites
  Lust, Enn 2008-2013, 5 130 000 kr.
• SF0180135s08 Protsessid makro- ja mikroheterogeensetes ning nanomõõtmetes süsteemides ning vastavad tehnoloogilised rakendused
  Tenno, Toomas 2008-2013, 2 115 000 kr.
• SF0180127s08 Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine
  Mander, Ülo 2008-2013, 3 600 000 kr.

TÜ Füüsika Instituut

• SF0180013s07 Kondenseeritud aine ja fundamentaalväljade teooria
  Hižnjakov, Vladimir 2007-2012, 4 015 800 kr.
• SF0180037s07 Kiiritusnähtused laia keelutsooniga funktsionaalmaterjalides
  Luštšik, Aleksandr 2007-2012, 4 140 000 kr.
• SF0180046s07 Pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias
  Sammelselg, Väino 2007-2012, 4 590 000 kr.
• SF0180055s07 Bioloogiliselt oluliste molekulide ja molekulaarkomplekside füüsikalised uuringud
  Freiberg, Arvi 2007-2012, 2 070 000 kr.
• SF0180058s07 Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused
  Kikas, Jaak 2007-2012, 5 715 000 kr.
• SF0180073s07 Uute optika- ja spektroskoopiameetodite arendamine ja rakendamine materjali- ja plasmauuringutes
  Saari, Peeter 2007-2012, 2 340 000 kr.
• SF0180043s08Nanomeeterosakeste tekkimine ja aerosooliosakeste mõõtmespektri kujunemine nõrgalt ioniseeritud atmosfääri keskkonnas
  Hõrrak, Urmas 2008-2013, 1 440 000 kr.

TÜ Eesti Mereinstituut

• SF0712699s05 Ranna- ja sisevete optika ning kaugseire
  Kutser, Tiit 2005-2010, 1 800 000 kr.
• SF0180012s08 Keskkonna väikse- ja suuremastaabilise muutlikkuse interaktiivne mõju Läänemere ökosüsteemi protsessidele
  Kotta, Jonne 2008-2013, 2 520 000 kr.
• SF0180104s08 Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil
  Suursaar, Ülo 2008-2013, 1 800 000 kr.

TÜ Tehnoloogiainstituut

• SF0180008s08 Ioonsed elektroaktiivsed polümeersed materjalid, nende juhtimine ja rakendused
  Aabloo, Alvo 2008-2013, 1 620 000 kr.

Tallinna Tehnikaülikool

• SF0142628s04 Kütused ja kütuse komponendid, nende termodünaamilis-füüsikalised omadused
  Oja, Vahur 2004-2008, 810 000 kr.
• SF0182644As04 Nanotehnoloogiliste süsteemide molekulaardisain
  Karelson, Mati 2004-2008, 1 170 000 kr.
• SF0142687s05 Sünteetiliste ja looduslike polümeermaterjalide omadused ja vääristamine
  Viikna, Anti 2005-2010, 1 350 000 kr.
• SF0142684s05 Toodete ja tootmisprotsesside kiire teostamine - teooria ja metodoloogia.
  Küttner, Rein 2005-2010, 2 520 000 kr.
• SF0142737s06 Missioonikriitiliste sardsüsteemide elektroonsed komponendid ja alamsüsteemid
  Min, Mart 2006-2011, 3 690 000 kr.
• SF0142714s06 Elektrit juhtivate polümeermaterjalide omaduste uurimine ja modifitseerimine kasutamiseks funktsionaalsete materjalidena ning elektronseadiste komponentidena
  Öpik, Andres 2006-2011, 3 060 000 kr.
• SF0142719s06 Tehnoloogiliste protsesside intensiivistamine aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks
  Munter, Rein 2006-2011, 1 566 000 kr.
• SF0142722s06 Fossiil- ja taastuvkütuste ning orgaaniliste jäätmete termokeemilise koostöötlemise alused
  Luik, Hans 2006-2008, 1 530 000 kr.
• SF0140024s07 Energiaressursside säästlik kasutamine ja protsesside täiustamine põletusseadmetes
  Ots, Arvo 2007-2012, 4 005 000 kr.
• SF0140072s08 Vedeliku ja konstruktsiooni koostoime mehhaanika
  Koppel, Tiit 2008-2013, 1 775 000 kr.
• SF0140041s08 Töökindlate sardsüsteemide disain
  Ubar, Raimund 2008-2013, 4 297 500 kr.
• SF0140092s08 Õhukesekilelised ja nanostruktuursed materjalid keemilistel meetoditel
  Krunks, Malle 2008-2013, 1 890 000 kr.
• SF0140099s08 Uued materjalid ja tehnoloogiad tuleviku päikeseenergeetikale
  Mellikov, Enn 2008-2013, 4 477 500 kr.
• SF0140090s08 Toidu süsteemibioloogia ja füüsika
  Paalme, Toomas 2008-2013, 2 115 000 kr.
• SF0140070s08 Kolmemõõtmelised mudelid aerosoolsete kanal-, gradient- ja keerisvooluste modelleerimiseks ning lahendused tehnoloogilistes protsessides
  Kartušinski, Aleksander 2008-2013, 2 160 000 kr.
• SF0140062s08 Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia
  Kübarsepp, Jakob 2008-2013, 3 690 000 kr.
• SF0140091s08 Kõvapinded ja pinnatehnika
  Kulu, Priit 2008-2013, 2 070 000 kr.
• SF0140113Bs08 Mehhatroonika- ja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid
  Tamre, Mart 2008-2013, 1 260 000 kr.

TTÜ Küberneetika Instituut

• SF0322709s06 Usaldusväärsed tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiad
  Uustalu, Tarmo 2006-2011, 2 852 400 kr.
• SF0140018s08 Keerukate mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees
  Kotta, Ülle 2008-2013, 2 183 400 kr.
• SF014007s08 Mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid
  Engelbrecht, Jüri 2008-2013, 5 134 000 kr.
• SF014083s08 Mittelineaarsed, puuduliku informatsiooni ja keeruka struktuuriga matemaatilised mudelid
  Kangro, Inga 2008-2013, 1 530 000 kr.

TTÜ Meresüsteemide Instituut

• SF0140017s08 Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid muutuvate välismõjude tingimustes
  Elken, Jüri 2008-2013, 2 970 000 kr.

Tallinna Ülikool

• SF0132723s06 Mittelineaarsed stohhastilised protsessid nano- ja ökosüsteemides: teooria ning rakendused materjaliteadustes ja ökoloogias
  Mankin, Romi 2006-2011, 1 229 400 kr.
• SF0180178Bs08 Erinevate interdistsiplinaarsuse dimensioonide mõju loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel
  Reiska, Priit 2008-2012, 648 000 kr.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

• SF0180114Bs08 Integreeritud energeetilise metabolismi regulatsioonimehhanismid lihasrakkudes
  Saks, Valdur 2008-2013, 1 890 000 kr.
• SF0690063s08 Mehhanismid ja interaktsioonid toksikoloogias ja toksinoloogias: in vitro mudelid
  Kahru, Anne 2008-2013, 3 240 000 kr.

Tartu Observatoorium

• SF0060030s08 Evolutsiooni hilisfaasis tähtede ja nende ümbriste vaatluslik ja teoreetiline uurimine
  Kipper, Tõnu 2008-2013, 5 040 000 kr.
• SF0060067s08 Tumeenergia, tumeaine ja struktuuride teke Universumis
  Saar, Enn 2008-2013, 3 870 000 kr.
• SF0060115s08 Optiliselt keerukate keskkondade kaugseire
  Kuusk, Andres 2008-2013, 1 080 000 kr.

Varasematel aastatel alanud ETF uurimistoetuste nimekirjad on eelmistes EFS aastaraamatutes.

Teemad on liigitatud vastavalt ETISe klassifikatsioonile (www.etis.ee).

4. Loodusteadused ja tehnika 

4.2 Maateadused 

• Ekstreemsete sademete ja põudade esinemine Eesti muutuvates kliimatingimustes: nende kujunemise põhjused, prognoositavus ning avaldused siseveekogude veerežiimis ja eluslooduses (Jaak Jaagus, TÜ) ETF7510 2011
• Kosmosetehnoloogia rakendused geoidi ja gravitatsioonivälja täpsustamiseks Eesti alal (Artu Ellmann, TTÜ) ETF7356 2010
• Läänemere lainetuse tingimuste ajalis-ruumiline muutlikkus muutuvates kliimatingimustes (Tarmo Soomere, TTÜ) ETF7413 2011
• Rannikulähedaste hüdrodünaamilisete protsesside eksperimentaaluuringud: jugahoovused Põhja-Eesti rannikumeres ning lainekliima Kelba maasääre lähedal (Ülo Suursaar, TÜ) ETF7609 2011
• Upwellingud Soome lahes ja nendega seotud toitainete transport (Jaan Laanemets, TTÜ) ETF7467 2011
• Ujulainete dünaamika ning lainetakistus nihketuule ja stratifitseeritud atmosfääri tingimustes (Rein Rõõm, TÜ) ETF7478 2011
• Tsüklonid Läänemere piirkonnas, nende seosed atmosfääri üldise tsirkulatsiooni ja Eesti keskkonnanäitajatega (Mait Sepp, TÜ) ETF7526 2011

4.3 Kosmoseuuringud ja astronoomia 

• Atmosfäärisamba veeauru ja aerosoolisisalduse füüsikalise analüüsi meetodite arendamine läänemere piirkonna keskkonnaseisundi uurimiseks (Hanno Ohvril, TÜ) ETF7347 2011
• Füüsikalised protsessid, statistilised omadused ja evolutsiooniline areng kuumade allkääbustähtedega kaksiksüsteemides (Vladislav-Veniamin Pustõnski, TO) ETF7691 2010
• Satelliitide tulemite parandamine kasutamiseks suurte järvede kaugseires (Anu Reinart, TO) EMP1 2010

4.8 Elektrotehnika ja elektroonika      

• Kõrgepingeliste IGBT transistoride lülitusomaduste uurimine    ETF7425 2010
• Võimsad kõrgsagedusliku vahelüliga alalispingemuundurid (Tõnu Lehtla, TTÜ) ETF7572 2011

4.10 Füüsika 

• Ferroelekter ja ülijuhtivus oksiidides ja nende kiledes ning fotoindutseeritud faasisiirded (Peet Konsin, TÜ) ETF7389 2011
• Footonkristallide aktiveerimine ja nende luminestsentsi uurimine (Mihhail Danilkin, TÜ) ETF7590 2011
• Foto- ja termostimuleeritud protsessid stsintillatsioonimaterjalides (Svetlana Zazubovitš, TÜ) ETF7507 2010
• Hapniku atomiseerimine kõrgsagedusplasmas (Matti Laan, TÜ) ETF7462 2010
• Haruldaste muldmetallidega aktiveeritud metalloksiidide funktsionaliseerimine rakendusteks fosfoorides ja sensorites (Valter Kiisk, TÜ) ETF7456 2010
• Infrapunase termograafia rakenduste metroloogiline kindlustatus (Mart Noorma, TÜ) ETF7431 2011
• Mitmekomponendiliste ülijuhtsüsteemide korrastuste ja kineetika iseärasused (Teet Örd, TÜ) ETF7296 2011
• Neutraalsete ja ioniseeritud eksimeeride dünaamika väärisgaasides, nende plasmas ja kristallides (Matti Selg, TÜ) ETF7318 2011
• Päikesepaneelide energiareitingu uuringud (Andri Jagomägi, TTÜ) ETF7718 2011
• Raual ja ränioksiidil põhinevate katoodmaterjalide modelleerimine liitiumioonakumulaatorite tarbeks (Anti Liivat, TÜ) ETF7583 2009
• Resonantne pehme röntgenkiirguse Raman-hajumine: elektronstruktuur ning ülikiire dünaamika tahkistes ning nanomaterjalides (Tanel Käämbre, TÜ)* ETF7615 2011
• Röntgenhajumine ja röntgenpeegeldus: arendus ja rakendus materjaliuuringutes (Hugo Mändar, TÜ) ETF7603 2011
• Statistilise füüsika kaasasegsed meetodid: rakendused difusiooni protsessidele komplekssüsteemides (Marco Patriarca, KBFI) ETF7466 2011
• Tahkete osakeste sadenemisprotsessi modelleerimine kahefaasilise keskkonna turbulentsel voolamise kanalis (Sergei Tisler, TTÜ) ETF7571 2010
• Termoluminestsentsi mehhanismide ja optiliselt stimuleeritud järelhelenduse uuringud mõningate luminofooride dosimeetriliste karakteristikute täiustamiseks keskkonnadosimeerias (Mihkel Kerikmäe, TÜ) ETF7623 2011
• Vertikaalsete kahefaasiliste vooluste turbulentse difusiooni ja osakeste põrkumisprotsesside matemaatiline modelleerimine erinevate meetoditega (Aleksander Kartušinski, TTÜ) ETF7620 2010
• Värvilise müra konstruktiivne roll populatsioonide mittelineaarsete mudelite dünaamikas (Romi Mankin, TLÜ) ETF7319 2011
• Kõrgviskoossete vedelike mikrojoad (Medhat Hussainov, TÜ) * JD120 2011
• Nanoparticle-metaloxide compounds for optical and sensing applications (Leonid Dolgov, TÜ) JD102 2011
• Physics beyond the Standard Model (Luca Ferretti, KBFI) JD129 2011
• Taimkatte kiirguslevi modelleerimine: liitmismeetodi täiendamine ja kontroll (Abdelaziz Kallel, TO) JD107 2010
• Uued odavad materjalid ja tehnoloogiad päikeseenergeetikale (Maxim Ganchev, TTÜ)* JD98 2011
• Üldistatud gravitatsiooniteooriate teoreetilised ja kosmoloogilised aspektid (Margus Saal, TO) JD131 2011

4.12 Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus* 

• CdTe kile rekristallisatsioon tahkes faasis ja legeerivate elementide mõju kile omadustele (Valdek Mikli, TTÜ) ETF7608 2011
• Anorgaanilistel fotoabsorberitel ja orgaanilistel funktsionaalsetel kiledel põhinevad päikeseelemendid (Sergei Bereznev, TTÜ) ETF7595 2010
• CuInSe2 legeerimine võõrlisanditega ja alternatiivsed puhverkihid rakendamiseks monoterakihi päikesepatareides (Marit Kauk, TTÜ) ETF7678 2011
• Nano - ja mikroskoopilised oksiidsed fiiberstruktuurid (Tanel Tätte, TÜ) ETF7612 2011
• Termobituumeni moodustumine ja vääristamine vedelkütuseks (Ille Johannes, TTÜ) ETF7292 2011
• Uus komposiitplastjäätmete taaskasutustehnoloogia (Jaan Kers, TTÜ) ETF7705 2010

4.13 Mehhanotehnika, automaatika, tööstustehnoloogia 

• Elastsete ja mitteelastsete koorikute optimiseerimine (Jaan Lellep, TÜ) ETF7461 2011
• Mehhatroonikasüsteemid modelleerimise metoodika arendus ja integratsioon (Raivo Sell, TTÜ) ETF7542 2009
• Pinna geomeetriat iseloomustavate suuruste mõõtemeetodid, mõõtekompleksi arendus ja mõõtmiste jälgitavus (Rein Laaneots, TTÜ) ETF7475 2010

*osaliselt erialal 4.12: Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus

• 19. dets toimunud Eesti Teadusfondi nõukogu koosolekul otsustati 2009. aastal algavate ja jätkuvate projektide rahastamine. Reaalteaduste ja tehnika ekspertkomisjonile laekus kokku 101 taotlust 25 miljonile kroonile, granditaotlusi oli võimalik rahastada 32 kogusummas 6,52 miljonit krooni, lävehindeks kujunes 4,25.
• Euroopa Teadusfond on algatanud EUROCORESi programmi „Maximizing the Impact of Graphene Research in Science and Innovation“ (EuroGRAPHENE), mille käigus soovitakse saavutada senisest parem arusaam grafeeni füüsikalistest omadustest. Euro GRAPHENEi projektid võivad kesta 3–4 aastat ning neid finantseerivad rahvuslikud teadust rahastavad organisatsioonid. Programmi administreerib Euroopa Teadusfond. Eesti Teadusfond on kinnitanud, et rahastatakse ühte edukat Eesti osaprojekti kuni 1 miljoni krooniga aastas.
• Algas Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt „Eesti kosmoseuuringute ja -tehnoloogia võimekuse avamine partnerluse kaudu tipptasemel Euroopa teadusasutustega – EstSpacE“, mille rahastajaks on Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti juhib TO vanemteadur A. Reinart. Lisainfo www.estspace.ee
• Tartu Observatoorium osales partnerina EL 6. raamlepingu projektis „Hüperspektraalne kaugseire Euroopas – spetsiaalsed toetusmeetmed (HYRESSA)“, mille TO koordinaator on vanemteadur M. Mõttus.
• Jätkus koostööprojekt „Metsade kaugseire füüsikalised alused (PHYSENSE)”, SamNordisk Skogsforskning, mida juhib TO vanemteadur T. Nilson.

• Aleksei Gavrilov. Üldfüüsika kursus I: klassikalise mehhaanika alused; molekulaarfüüsika ja termodünaamika alused (vene keeles). Informaatika ja Arvutustehnika Instituut, Tallinn, 2008.
• Henn Voolaid. Füüsika XI klassile: Optika. 3. parandatud ja täiendatud trükk. Koolibri, 2008, 112 lk.
• Mikhail Brik, Ilmo Sildos, Valter Kiisk. Introduction to spectroscopy of atoms, molecules and crystals. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 234 lk. 
• Kaugseire Eestis: artiklikogumik. Toimetajad K. Väljataga, K. Kaukver. Tartu Observatoorium, Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskus, Tallinn, 2008, 205 lk.

Endel Aruja 5. VII 1911 – 4. II 2008

4. veebruaril lahkus meie seast füüsikateadlane, ühiskonnategelane ja Eesti raamatukogude toetaja Endel Aruja.

Endel Aruja sündis 5. juulil 1911 Valgamaal Kuigatsi vallas. 1930. aastal asus ta õppima füüsikat Tartu Ülikoolis. Tema teaduslikuks juhendajaks sai teoreetilise ja tehnilise füüsika professor Harald Perlitz, kelle juures töötades jõudis Endel Aruja 1938. aastal magistritöö „Au-Na sulandite, eriti ühendi Au₂Na ja naatriumi röntgenograafilisi mõõtmisi“ kaitsmiseni.

1939. aastal sai Endel Aruja Briti Nõukogu stipendiumi akadeemilise tee jätkamiseks Cambridge’i ülikoolis kristallograafia alal. Eesti okupeerimine takistas naasmist ning Briti Nõukogu otsustas stipendiumi pikendada. 1941. aastal asus Aruja tööle füüsika assistendi kohale King’s College’is Newcastle-on-Tyne’is. Töö kõrvalt jätkas ta õpinguid ning kaitses 1943 Cambridge’i ülikoolis doktoriväitekirja „An X-ray study of silicates – crysotile, antigorite and gumbelite“. 1962 siirdus ta Kanadasse, kus töötas Ontario Research Foundation’is ning seejärel pidas kuni pensionini professoriametit Toronto Ryersoni Polütehnilises Instituudis. Olles erialalt küll eksperimentaalfüüsik, oli tema tegevus paljuski seotud aparaadiehituse ja tööstusprobleemidega.

Endel Aruja oli ühiskondlikult aktiivne. Tartu Ülikoolis õppides astus ta korp! Rotalia liikmeks. Hiljem oli ta kuus aastat Londoni Eesti Seltsi esimees ning 1984 Torontos toimunud ESTO korralduskomitee abiesimees.

Endel Aruja panustas Eesti ühiskonda olles kuni 2004. aastani Torontos asuva Tartu Instituudi sekretär. Ta oli liikumapanevaks jõuks instituudi arhiivi ja raamatukogu loomisel, mis 1997. aastast kannab Endel Aruja nime. Alates 1986. aastast hakkas Endel Aruja korraldama raamatute annetamist ja saatmist Eesti raamatukogudele. Aastast 1989 muutus raamatute saatmine juba suuremahuliseks ning kokku organiseeris ta üle 7000 kasti raamatute saatmise.

Endel Aruja ühiskondlik tegevus leidis igakülgset tunnustust. 1990 valiti ta Tartu Ülikooli auliikmeks, 1998 annetas vabariigi president talle Valgetähe V klassi ordeni, 2002 omistati talle Tartu Ülikooli raamatukogu teenetemärk ning 2003 sai ta korp! Rotalia auvärvipaela kavaleriks.

Endel Aruja elulugu on lühidalt tutvustanud Piret Kuusk ja Indrek Martinson artiklis „Eesti füüsikud võõrsil I“ (EFS aastaraamat 1996, lk 7–9). 

Izold Pustõlnik 17. III 1938 – 2. V 2008

2. mail 2008. a tabas astronoomilist üldsust raske kaotus – ravimatu haigus viis meie hulgast Tartu Observatooriumi vanemteaduri Izold Pustõlniku. Izold Pustõlnik sündis 17. märtsil 1938. a Odessas teenistuja perekonnas. Pärast keskkooli lõpetamist hõbemedaliga 1955. aastal astus ta Odessa Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal astrofüüsika erialal. Õpingud jätkusid 1962. a Eestis aspirandina ENSV TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi juures uues Tõravere observatooriumis, mis jäigi Izoldi töökohaks eluks ajaks. Pärast aspirantuuri lõpetamist kaitses Izold Pustõlnik 1968. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi ja lisaks sellele 1994. aastal Peterburis veel doktorikraadi.

Izold Pustõlniku peamiseks uurimisobjektiks olid lähiskaksiktähed, nende komponentide kiirguslik ja gravitatsiooniline vastastikmõju ja evolutsioon. Ta defineeris isegi uue tähtede klassi – gaasvarjutusmuutlikud lähiskaksiktähed. Need on sellised lähiskaksikud, mis tiirlevad teineteise ümber ühises gaasikestas. Viimastel eluaastatel pühendas Izold eriti palju tähelepanu kataklüsmieelsete kaksiksüsteemide evolutsiooni uurimisele. Kuigi oma põhitöös oli Izold teoreetik, tegeles ta nooremana väga tõsiselt ka kaksiktähtede heleduskõverate vaatlustega ning saadud tulemuste töötlemise ja tõlgendamisega. Koos Tallinna tähetorni astronoomidega avaldas ta seal aastakümnete jooksul tehtud fotoelektriliste vaatluste andmed, andes omapoolse panuse saadud vaatlusandmete füüsikalise tähenduse selgitamisse.

Izold Pustõlnik tundis sügavat huvi ka astronoomia ajaloo vastu. Olulisimaks panuseks sellel alal võib pidada koos moskvalase Vitali Bronšteniga kirjutatud monograafiat Eesti ühest kuulsaimast astronoomist Ernst Julius Öpikust. Izold tegeles aktiivselt ka arheoastronoomiaga. 2002. aastal oli ta SEACi (European Society for Astronomy in Culture) Tartus toimunud rahvusvahelise konverentsi üks peakorraldajatest ja põhiettekandjatest. Paljud Tartu Observatooriumi külastajad mäletavad Izoldi kui suurepärast ekskursioonijuhti, kes oskas haaravalt rääkida nii tänapäeva astronoomiast kui ka selle ajaloost.

Aktiivse inimese ja hea suhtlejana, kes valdas paljusid Euroopa keeli, tegi Izold Pustõlnik koostööd mitmete maade astronoomidega. Ta kuulus ka mitme rahvusvahelise organisatsiooni juhatusse, näiteks Euraasia Astronoomia Seltsi juhatuse liige oli ta peaaegu selle asutamisest alates. Izold Pustõlnik oli ka üleeuroopalise organisatsiooni „Euroscience“ Eesti regionaalsektsiooni üks asutajatest.

Andrus Ausmees 16. X 1960 – 26. XII 2008

Teisel jõulupühal lahkus ootamatult manalateele üks andekamaid ja edukamaid keskmise põlvkonna Eesti füüsikuid Andrus Ausmees.

Andrus Ausmees kasvas ja õppis Saaremaal, kus lõpetas aastal 1979 Kuressaare Keskkooli. Aastal 1984 omandas ta tahkisefüüsiku diplomi Tartu Ülikoolist ja asus seejärel tööle tolleaegsesse Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituuti. Tema esimeseks teadustöö teemaks oli elektronemissiooni ergastusspektrite uurimine ja elektron-foononrelaksatsiooni arvutimodelleerimine. Nende uuringute tulemusena selgus, et kõrgeenergeetiliste sekundaarelektronide termaliseerumisel tahkistes omab domineerivat rolli hajumine akustilistel foononitel. Eespoolnimetatu oli ka põhitulemuseks tema 1991 aastal kaitstud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeses füüsikaalases doktoritöös „XUV induced electron emission and electron-phonon interaction in alkali halides“ („Röntgenelektronemissioon ja elektron-foonon-vastastikmõju leelishalogeniidkristallides“).

Aastal 1989 osales ta esimeses Eesti füüsikute eksperimendiseerias Lundi Ülikooli sünkrotronkiirguse laboris MAX-lab, millest on praeguseks välja kasvanud tihe koostöö Lundi ja Tartu füüsikute vahel. Sünkrotronkiirguse aktiivset kasutamist MAX-laboris jätkas ta ka pärast tööle asumist Uppsala Ülikooli 1992 aastal. See oli tema jaoks väga viljakas aeg, sest MAX-laboris oli just valminud uus rivimagnetseadmel põhinev kiirekanal, mis koos uute Uppsalas valmistatud elektronspektromeetritega moodustasid neil aastail maailma parima gaaside ja molekulide elektronspektroskoopia eksperimendiseadme. Temale omase põhjalikkuse ja korrektsusega osales ta eksperimendiseadmete häälestamisel, eksperimentide kavandamisel ja läbiviimisel, eksperimenditulemuste analüüsil ning artiklite kirjutamises, andes sel viisil märkimisväärse panuse röntgenkiirguse resonantse mitteelastse mittekiirgusliku (Auger’ Ramani) hajumise uuringutesse. Nende tööde tähtsust näitab seegi, et sel perioodil ilmus teiste hulgas viis artiklit ajakirjas Physical Review Letters. Huvitavamad tulemused sellest perioodist on kindlasti Auger’ spektrites sisekihi loomulikust laiusest väiksemate spektrijoonte laiuste esmakordne leidmine pehme röntgenkiirguse piirkonnas ning võnkestruktuurile omaste spektrijoonte intensiivsuste tugeva varieerumise leidmine resonantsergastuste lähedastel ergastusenergiatel (tuntud kui võnkestruktuuri kollaps).

ISI Web of Science andmetel on Andrus Ausmees 60 teadusartikli autor, mis ilmunud aastatel 1986–2001. Neid artikleid on tsiteeritud 1481 korda (seisuga 2. veebr 2008) ning tema h-indeks on 23. Need numbrid, mis teevad au igale teadlasele, oleksid kindlasti olnud märksa suuremad, kui terviseprobleemid ei oleks sundinud teda liiga vara teadustööst loobuma.

Kolleegide mälestusse jääb Andrus Ausmees andeka ning äärmiselt korrektse ja põhjaliku füüsikuna, kes saarlasliku visadusega leidis lahenduse kõigile teadustöös ette tulnud probleemidele.

•    3. veebr eetrisse läinud Kuku Raadio teadussaade „Kukkuv Õun“ oli pühendatud KBFI tööde ja tegemiste tutvustamisele. Stuudios käisid kõnelemas KBFI direktor Raivo Stern ja instituudi vanemteadur Jüri Järvet. 8. juunil ja 16. nov esines samas saatesarjas TÜ FI prof Peeter Saari.
•    6. veebr avati Tartu Lastekunstikooli õuel (Tartus Kastani ja Tiigi tänava nurgal) valgusskulptuur, mille ehitamisel olid abiks TÜ füüsikud.
•    22. veebr andis Tiigrihüppe Sihtasutus füüsikaportaalile fyysika.ee Tiigri Tegija 2008 tiitli.
•    26. veebr esines TÜ füüsikahoones Tähe 4 loengusaalis 170 ettekandega Eesti Vabariigi kaitseminister akadeemik Jaak Aaviksoo. Teemaks olid Eesti kaitsepoliitika, riigikaitse teadus- ja arendustegevuse strateegia ja kübersõda.
•    Veebruaris sõlmis Tartu Ülikool koostööleppe 8 üldhariduskooliga. Lepingu järgi soovib ülikool tõsta gümnaasiumihariduse taset, kaasates üldhariduskoolide õppetöösse oma õppejõude, üliõpilasi ja tehnilist baasi, populariseerida teadust, akadeemilist kõrgharidust ning teadlase ja õpetaja elukutset Eesti ühiskonnas. Ka pööratakse lepingus suurt tähelepanu loodus- ja reaalainete, eriti matemaatika ja tehnoloogiliste distsipliinide õppimise ja õpetamise populariseerimisele.
•    8. märtsil esinesid ETV saates „Bionina“ TÜ FI vanemteadurid Ants Lõhmus ja Ilmar Kink.
•    8.–9. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 55. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:
­    I Autasustada 1. järgu diplomiga
*    Gümnaasiumi arvestuses: Andres Laan (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Heiki Niglas (Tallinna 37. Keskkool, 12. klass), Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 11. klass).
*    Põhikooli arvestuses: Janno Jõulu (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 9. klass), Helen Liis (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Ragnar Kriiska (Jõgeva Ühisgümn, 9. klass).
­    II Autasustada 2. järgu diplomiga
*    Gümnaasiumi arvestuses: Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 11. klass), Uku Hämarik (Miina Härma Gümn, 12. klass), Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümn, 12. klass), Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass), Heino Soo (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass).
*    Põhikooli arvestuses: Henri Rästas (Tallinna Reaalkool, 8. klass), Kaarel Tõnisson (Miina Härma Gümn, 9. klass), Hans-Kristjan Kask (Miina Härma Gümn, 9. klass), Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 9. klass), Kert Pütsepp (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Siim Liiser (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Sander Siim (Vanalinna Hariduskolleegium, 9. klass).
­    III Autasustada 3. järgu diplomiga
*    Gümnaasiumi arvestuses: Andreas Valdmann (Hugo Treffneri Gümn, 12. klass), Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass), Siim Lepik (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Josep Pata (Miina Härma Gümn, 12. klass), Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümn, 12. klass), Andrei Porõvajev (Paide Ühisgümn, 12. klass).
*    Põhikooli arvestuses: Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 7. klass), Ants Remm (Miina Härma Gümn, 9. klass), Tanel Kiis (C. R. Jakobsoni nim Gümn, 8. klass), Kristjan Eimre (Tartu Kivilinna Gümn, 9. klass).
­    IV Autasustada järguta diplomiga
*    Gümnaasiumi arvestuses: Kaarel Siim (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass), Karen Atabekjan (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass), Jüri Aedla (Nõo Reaalgümn, 12. klass), Rait Ool (Saaremaa Ühisgüm, 12. klass), Siim-Ilmar Nopri (C. R. Jakobsoni nim Gümn, 11. klass), Viktor Karabut (Ahtme Gümn, 11. klass), Roland Matt (Hugo Treffneri Gümn, 10. klass), Tiina Turban (Nõo Reaalgümn, 11. klass), Ly Orgo (C. R. Jakobsoni nim Gümn, 12. klass), Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe Gümn, 12. klass), Andres Kaldvee (Pärnu Koidula Gümn, 11. klass), Rauno Padari (Hugo Treffneri Gümn, 10. klass), Ardo Kaurit (Gustav Adolfi Gümn, 10. klass).
*    Põhikooli arvestuses: Andres Mihkelson (Koeru Keskkool, 9. klass), Erik Tamre 8 Tallinna Reaalkool, 8. klass), Ivo Adermann (Tallinna Reaalkool, 8. klass), Deiwin Sarjas (Tääksi Põhikool, 8. klass), Kaur Karus (Miina Härma Gümn, 8. klass), Uku-Laur Tali (Tartu Kommertsgümn, 9. klass), Artjom Tšasovskihh (Narva Humanitaargümn, 9. klass), Dimitri Lanevski (Tartu Vene Lütseum, 9. klass).
­    V Eriauhinnad toetajatelt
*    Füüsika Instituudi eriauhind – Andres Laan (Tallinna Reaalkool, 12. klass),
*    Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 11. klass),
*    Hansapanga eriauhinnad – Heiki Niglas (Tallinna 37. Keskkool, 12. klass), Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 11. klass), Helen Liis (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 9. klass), Ragnar Kriiska (Jõgeva Ühisgümn, 9. klass),
*    Avita eriauhind – Roland Matt (Hugo Treffneri Gümn, 10. klass), Janno Jõulu (Tallinna Reaalkool, 9. klass), Henri Rästas (Tallinna Reaalkool, 8. klass),
*    MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad – Tiina Turban (Nõo Reaalgümn, 11. klass), Helen Liis (Tallinna Reaalkool, 9. klass)
*    Tarkade Klubi eriauhind – Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 7. klass).
­    VI Žürii avaldab tänu õpilaste hea ettevalmistamise eest õpetajatele
Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), Kusta Rumma (Tallinna 37. Keskkool), Gennadi Medkov (Narva Humanitaargümn), Maire Piirimäe (Miina Härma Gümn), Märt Kask (Hugo Treffneri Gümn), Madis Reemann (Hugo Treffneri Gümn), Tatjana Beloussova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Toomas Reimann (Tallinna Reaalkool), Peet-Märt Irdt (Nõo Reaalgümn), Arvo Rüütel (Paide Gümn), Elmu Mägi (Pärnu Koidula Gümn), Endel Nöörlaid (Pärnu Vanalinna Põhikool), Heli Toit (Jõgeva Ühisgümn), Helle-Kaja Möls (Miina Härma Gümn), Guido Vegman (Tallinna Inglise Kolledž), Daniel Kaasik (Vanalinna Hariduskolleegium), Erkki Tempel (Miina Härma Gümn), Eero Jävekülg (C. R. Jakobsoni Gümn), Piret Pohla-Asikainen (Tartu Kivilinna Gümn).
­    VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Andres Laan (Tallinna Reaalkool, 12. klass).
­    VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks
Heiki Niglas (Tallinna 37. Keskkool, 12. klass), Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 11. klass), Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 11. klass), Uku Hämarik (Miina Härma Gümn, 12. klass), Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümn, 12. klass), Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass), Heino Soo (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass), Andreas Valdmann (Hugo Treffneri Gümn, 12. klass), Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass), Siim Lepik (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Josep Pata (Miina Härma Gümn, 12. klass), Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümn, 12. klass), Andrei Porõvajev (Paide Ühisgümn, 12. klass), Kaarel Siim (Hugo Treffneri Gümn, 11. klass), Karen Atabekjan (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass), Viktor Karabut (Ahtme Gümn, 11. klass), Siim-Ilmar Nopri (C. R. Jakobsoni nim. Gümn, 11. klass), Roland Matt (Hugo Treffneri Gümn, 10. klass), Tiina Turban (Nõo Reaalgümn, 11. klass).

Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees
Aigar Vaigu, füüsikaolümpiaadi komisjoni esimees
Tartus, 9. märtsil 2008. a.

•    17. märtsil toimus TÜ füüsikahoones (Tähe 4) seitsmes akadeemiline füüsikaolümpiaad. Lahendati teoreetilist laadi ülesandeid ülikooli üldfüüsika programmi teemadel. Võitjaks tuli eelmisel aastal teise koha saavutanud füüsikatudeng Siim Ainsaar. Teise koha sai Mihkel Heidelberg ja kolmanda Endel Soolo. Vt. http://www.fyysika.ee/fyysika/akad_oly/
•    Koolivaheajal 17.–20. märtsil korraldasid AHHAA-keskus ja Tartu Tähetorni astronoomiaring Tartu Tähetornis kõigile huvilistele vaatlusi, planetaariumietendusi ja populaarteaduslikke loenguid. Vaadeldi Tähetorni teleskoobiga Zeiss ja uue AHHAA-keskuse teleskoobiga Meade nii Kuud, Saturni kui ka Marssi.
•    8.–12. apr toimus Tartus TÜ Tehnoloogiainstituudi saalis Nooruse 1 teadusteatrite üle-euroopaline konverents ShowPhysics 2008. Konverentsi programmis vaheldusid loengud ja seminarid Euroopa parimate teadusteatrite etendustega. Korraldasid Eesti Füüsika Selts ja EuroPhysicsFun. Vt www.fyysika.ee/EPFconference/
•    15. apr avaldati energeetika valdkonna ettevõtete ja spetsialistide liitude pöördumine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase poole. Pöördumine on ajendatud allakirjutanute murest loodus- ja reaalainete õpetamise taseme pärast Eesti üldhariduskoolides. Pöördumise tekst asub aadressil www.fyysika.ee/doc/elektriliidud_reaalhariduse_toetuseks.pdf
•    29. apr toimus Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses konverents „Teadus – tumm või tummine“. Konverentsi raames anti kätte 2008. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad (www.archimedes.ee/teadpop). Konkursil osales 32 teadlast ja kollektiivi. Konkursi auhinnafond oli 320 000 krooni. Anti välja kolm I auhinda (á 40 000 krooni), viis II auhinda (á 26 000 krooni) ja seitse III auhinda (á 10 000 krooni), mille hulgas oli ka füüsikaga seotuid:
­    I auhinna pälvisid:
*    ilmateadlane Ain Kallis, kes on aastate jooksul ajakirjanduse vahendusel tutvustanud nii ilmateadust, geograafiat, astronoomiat kui ka teisi valdkondi;
*    astronoomide MTÜ Stellaarium ja selle juht Mare Ruusalepp, kes korraldab Tõraveres huvilistele ekskursioone;
­    II auhind anti SA-le Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ehk Energiakeskus;
­    III auhinna said pikaaegne teaduse populariseerija Heldur Sander, füüsika populariseerija ja Horisondi hea autor Andi Hektor (vt nt Suur jaht Higgsi bosonile, Maailma suurim teadusaparaat jm), Tähe Perepäevade TäPe korraldaja Eesti Füüsika Selts, Rakvere Reaalgümnaasiumi Loodusteaduste huviklubi töö edendajad Kadri-Ly Trahv ja Tiina Sirelpuu ning teadus- ja tehnoloogiauudiste portaal Novaator.
Lisaks andis žürii välja kaks aukirja, need läksid ajakirjadele Akadeemiake ning Tarkade Klubi.
•    12.–17. mail osalesid kaks Tartu Ülikooli Teaduskooli võistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) Küprosel Nicosias. Võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri Gümn) ja Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn) pälvis 19 riigi võistkondade seas kuldmedali ja kristalse rändkarika. Hõbemedaliga lõpetas olümpiaadi teine Eesti võistkond koosseisus Roland Matt (Hugo Treffneri Gümn), Harri Parker (Nõo Reaalgümn) ja Uku Laur Tali (Tartu Kommertsgümn). Võistkondi saatsid juhendajad Karin Hellat, Timo Kikas ja Illar Leuhin TÜ Keemia Instituudist. Võistlejate ettevalmistamist koordineeris TÜ Teaduskool ning osalemise võistlusel rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.
•    22.–23. mail korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Tartu Tähetorni astronoomiaring ja Eesti Folkloori Instituut Tartu Tähetornis rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi „Eesti taevas II. Aeg ja ruum“, kus käsitleti rahvaastronoomia erinevaid valdkondi.
•    26. mail toimus „Tartu astronoomilise nurgakivi päev“ tähistamaks 200 aasta möödumist Tartu Tähetorni nurgakivi panekust, Tartu Observatooriumi peahoone mahamärkimise 50. sünnipäeva ning AHHAA keskuse uue hoone ehitusplatsi avamist. Tõraveres peahoone ees avati uus päikesekell, Tähetornis toimus lühikonverents ning soovijad said võistelda planeedirajal – Tartu linnas olid maha märgitud päikesesüsteemi planeedid mõõtkavas üks miljardile (ehk üks meeter = miljon kilomeetrit). Päike asus tähetorni ees, Merkuur ja Veenus – Pirogovi pargis, Maa Raekoja taga, Marss Raekoja platsil, Jupiter Oeconomicumi juures, Saturn Peetri kiriku lähistel, Uraan Narva mnt kergliiklusteel Raadi mõisa väravas ning Neptuun Narva mnt kergliiklusteel.
•    30. mai istungil kinnitas TÜ nõukogu vastuvõtueeskirja muudatuse, mis võimaldab kõikidel gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanutel astuda ülikooli loodus- ja reaalainete ning õpetajakoolituse õppekavadele ilma sisseastumiseksamiteta. Soodustus kehtib medalistidele matemaatika, füüsika, keemia, haridusteaduse (reaalained) ja haridusteaduse (loodusteaduslikud ained) õppekavadele sisseastumisel.
•    13. juunil algusega kell 10.00 toimus füüsika riigieksam gümnaasiumilõpetajatele. Füüsikaeksami olid valinud 712 õppurit, keskmine saadud punktide arv oli 63.
•    25.–27. juunil toimus Türil sealse kolledži baasil järjekordne füüsikaõpetajate suvekool, mille organiseeris EFS füüsikaõpetajate osakonna juhatus. Suvekool toimus TÜ Avatud Ülikooli egiidi all, osales 25 õpetajat. Loengukava vt käesoleva raamatu Seltsi rubriigis.
•    20.−28. juulini Vietnamis Hanois toimunud 39. rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt tulid Tartu Ülikooli Teaduskooli õpilased ühe hõbe- ja kahe pronksmedaliga, mis oli Põhjamaade ja Balti riikide arvestuses parim tulemus. Hõbemedali pälvis Andres Laan Tallinna Reaalkoolist. Pronksmedali väärilisteks tunnistati Uku Hämarik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ning Stanislav Zavjalov Narva Humanitaargümnaasiumist. Eesti võistkonda kuulusid veel Heiki Niglas (Tallinna 37. Keskkool) ja Andreas Valdmann (Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium). Juhendajatena olid kaasas TTÜ vanemteadur Jaan Kalda ja TÜ professor Jaak Kikas.
•    1. aug korraldati Tartu Tähetornis huvilistele päikesevarjutuse vaatlused. Eestis oli päikesevarjutus nähtav osalisena.
•    9.–13. aug toimus Väike-Maarjas astronoomiahuviliste XIII üle-eestiline kokkutulek, osalejaid oli ligi 70. Kuna 2008 oli Rahvusvaheline Maa aasta, siis oli kokkutuleku juhtteemaks planeet Maa. Räägiti maamõõtmistest (kavas oli ka praktiline õppus Struve kaarel), Maa tekkest ja kujunemisest, tehnoloogilise tsivilisatsiooni mõjust Maa arengule. Toimusid ka tavapärased astronoomilised ettekanded ja taevavaatlused. Kokkutulekuga koos toimus koolinoorte rahvusvahelise astronoomiaolümpiaadi treeninglaager. Vt www.obs.ee/kokkutulekud
•    26. aug alates hakkasid esmaspäeviti ETV hommikusaates Terevisioon Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikatudengid teadusuudiseid esitama ja kommenteerima ning eksperimente näitama.
•    26. sept korraldas Teaduskeskus AHHAA koos ERR ja Teaduste Akadeemiaga järjekordse Teadlaste Öö. Tegemist oli üleeuroopalise projekti Researchers' Night 2008 alamprojektiga, mida rahastab Euroopa Komisjon. Ühe öö(päeva) jooksul toimus palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi. Teadlaste öö raames esines TÜ Teadusbussi meeskond Tallinnas Von Krahli teatris valgusetendusega. TTÜs toimusid tutvustused ja ringkäigud, Energiakeskuses lahtiste uste päev. Tartus pidas prof Enn Lust loengu taastuvenergeetikast ja dots Henn Voolaid monumentaalfüüsikast, Tartu Tähetornis tutvustati astronoomiat, Raekoja platsil oli AHHAA teadustelk. Teadusfestival kestis 28. septembrini.
•    20. ja 21. sept toimus Tartus Tähe tänava füüsikahoones kogupereüritus Tähe Perepäevad ehk TäPe 2008. Sarnaselt eelmiste aastatega sai näha teadusteatrit nii legendaarse füüsikaõpetaja Koit Timpmani kui ka keemikute esituses. Vaadata sai elektriautosid ning õppida neid ehitama. Õues tehti seebimulle ja pauke, sõita sai Segwayga ning vaadata UFO prototüüpi lendamas. Toimusid erinevad töötoad. TäPet korraldavad TÜ füüsika, materjaliteaduse, keemia ja infotehnoloogia tudengid ning magistrandid.
•    13.–21. okt toimus Itaalias Triestes XIII Rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad, kus osales ka Eesti viieliikmeline võistkond. Meie võistkonna kõige parema tulemuse saavutas nooremas (14. – 15. aastaste) vanuseklassis Tallinna Inglise Kolledži 8. klassi õpilane Kaur Aare Saar, kes teenis välja hõbemedali. Vanemas (16.–17. aastaste) vanuserühmas said pronksmedalid Kadi Liis Saar Tallinna Inglise Kolledži 10. klassist ja Erik Tamre Tallinna Reaalkooli 9. klassist. Erik Tamre saavutas ka äramärkimist väärinud parima tulemuse vanema vanuseklassi vaatlusvoorus. Võistkonna juhtideks olid EMÜ dotsent Jaak Jaaniste (oli ka rahvusvahelise žürii liige) ja Tartu Ülikooli doktorant Tõnis Eenmäe. Olümpiaadi ametlik koduleht: www.issp.ac.ru/iao/2008/
•    31. okt toimus Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppehoones Tartus, Vanemuise 46 üritus „LOTE koolipäev“, kus Tartu Ülikool kutsus kooliõpilasi tutvuma õppimisvõimalustega loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas.
•    27. okt – 1. nov toimus Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Tartu Ülikooli esimene, füüsikale pühendatud teaduslaager 2.–6. klasside õpilastele. Teaduslaager toimus kahes vahetuses, kummaski sai osaleda 30 õpilast. Kooliõpilased tegid laagris erinevaid katseid ja uurisid valgust, selle omadusi ning õppisid, kuidas on võimalik roboteid õpetada. Tartu Ülikooli teaduslaager toimus TÜ Teaduskooli eestvedamisel. Laagri tegemistesse olid kaasatud TÜ Füüsika Instituut, Eesti Füüsika Selts, TÜ avatud ülikooli keskus. Laagri tegevust toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
•    Novembri alguses korraldas Eesti Energia koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ja üldhariduskoolide füüsikaõpetajatega füüsikaülesannete lahendamise võistluse „Energiline Energia 2008“, millest võttis osa 430 õpilast. Võistlusülesandeid lahendati novembri alguses 64 koolis, 11 erinevas Eesti linnas. Ülesanded puudutasid eelkõige kooli füüsikaõppe energeetika valdkonda. Võistlus toimus kahes vanuserühmas: 8.–10. klass (noorem rühm) ning 11.–12. klass ja kutsekoolid (vanem rühm). Noorema vanuserühma üldvõitja on Ivar Kiitam, kes võitis võistluse peaauhinna juba teist aastat järjest. Vanema vanuserühma üldvõitja on Taavi Pungas, kes sai võistlusülesannete lahendamise eest maksimumpunktid. Mõlemad võitjad on Tallinna Reaalkooli õpilased. Kokku tunnustati võistluse 60 parimat osalejat ja nende õpetajaid.
•    14. nov esines TÜ prof Jaak Kikas ETV saates „Eesti teadlased“, 28. nov esines samas saates TÜ emeriitdotsent Arved Vain koos prof Mati Pääsukesega müomeetria teemal.
•    15. ja 16. nov ning 7. dets korraldasid Teaduskeskus AHHAA ja Emajõe Lodjaselts täheteemalised lodjasõidud Emajõel. Kahetunnise sõidu jooksul õpetasid AHHAA astronoomid tähtkujusid, rääkisid taevastest asjadest ja vastasid küsimustele.
•    29. nov jagati Tartus, Tähe 4 õppehoones välja füüsikaportaali fyysika.ee füüsikavideote võistluse „Videojaht“ preemiad. Vt www.videojaht.ee
•    5. dets toimus Tallinna Tehnikaülikoolis traditsiooniline robotivõistlus „Robotex“. Esikoha sai ITK Robootikaklubi võistkond Tige Tigu (Katrin Loodus, Mart Mangus, Mikk Mangus, Kardo Kallis ja Janika Liiv; juhendas Margus Ernits), teiseks tuli ITK Robootikaklubi ja TTÜ Biorobootika Keskuse võistkond SuurSilm (Valdur Kaldvee ja Andres Ernits) ning kolmandaks ITK Robootikaklubi võistkond Nixie & Co (Kristjan Mölder, Katrin Kibbal, Allan Vein, Mauno Pihelgas, Tõnis Tiitsaar; juhendas Margus Ernits).
•    5. dets jagati Õpilaste Teadusliku Ühingu aastakonverentsil auhindu õpilasleiutajate konkursi tublimatele. SA Archimedese, SA Teaduskeskus AHHAA ning Haridus- ja Teaduministeeriumi poolt esmakordselt korraldatud konkursile saabus 608 tööd.
•    6. dets korraldas TÜ Teaduskool Tartus Tähe tänava füüsikahoones astronoomia avatud infopäeva, kus tutvustati õpilaste astronoomiavõistlusi.
•    6.–15. detsembrini Koreas Changwonis läbiviidud 5. rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) osales 44 riigi seas ka kuueliikmeline Eesti võistkond, kes pälvisid kokku kolm hõbemedalit. Võistkonna juhendajateks olid Tartu Ülikooli keemia instituudi lektor Karin Hellat, erakorraline teadur Timo Kikas ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Liina Nagirnaja. Võistkond: Erik Tamre (Tallinna Reaalkool, 9. kl); Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 8. kl); Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna Gümn, 9. kl); Ralf Ahi (Tallinna Reaalkool, 9. kl); Rene Lomp (Tallinna Liivalaia Gümn, 9. kl); Taivo Pungas (Tallinna Prantsuse Lütseum, 9. kl). Erik Tamre, Kaur Aare Saar ja Eva-Lotta Käsper said hõbemedalid ning Rene Lomp, Ralf Ahi ja Taivo Pungas pronksmedalid.
•    Tallinna Energiakeskuse näitusetegevus täienes elektri ajaloo teemalise püsinäitusega „Elektrix“ ja Segway elektrisõidukiga, toimusid 2 perepäeva ja koostöö Tallinna koolidega. Valmistutakse planetaariumi avamiseks. Vt energiakeskus.ee
•    TÜ LOTE koolifüüsika keskuse teadustöö teemad 2008. a.
­    Füüsikaõppe efektiivsuse tõstmise võimalused põhi-, kesk- ja kõrghariduses:
a) VAK-õpetamis- ja õpistiilide toetamine füüsikaõppes (E. Pärtel),
b) Tütarlaste ja poiste erinevuste arvestamine füüsikaõppes (L. Sõõrd),
c) Uued metoodilised töötlused füüsikaõppes (O. Krikmann, E. Pärtel, J. Susi, H. Voolaid).
­    Füüsikaõppe efektiivsuse mõõtmine (S. Ganina, H. Voolaid).
­    Eesti õpilaste füüsikaliste väärarusaamade levik ning väärarusaamade
detekteerimise metoodika (O. Krikmann, J. Susi, H. Voolaid).
•    TÜ LOTE koolifüüsika keskuse projektid 2008. a.
­    Europrojekt EU Train õpetajakoolituse koordineerimiseks (O. Krikmann, J. Susi).
­    ESF projekt „Loodusteadusliku ja tehnoloogilise hariduse jätkusuutlikkuse tagamine kõigil õppetasandeil“ ( O. Krikmann. K. Tarkpea, K. Timpmann, H. Voolaid).
­    ESF kõrghariduse kvaliteedi arendamise programm „Primus“ (H. Voolaid, S. Ganina, K. Laansalu-Veskioja).
•    Õpilaste teadustööde riikliku konkursi gümnaasiumiastme preemiad said:
­    I preemia Sander Siim Vaher (Tallinna Mustamäe Gümn) töö „Keemiarelva laguproduktide määramine pinnases“ eest.
­    II preemia Gleb Široki ja Ivan Jakovlev (Tallinna Õismäe Vene Lütseum) töö „Miks anorgaanilises keemias toimub just nii“ eest (preemia summa jagati töö autorite vahel võrdsetes osades) ja Riinu Ots (Hugo Treffneri Gümn) töö „Rabamänni juurdekasvu seosed mineraalsete toitainete inimtekkelise sissekandega atmosfäärist“ eest. Teise preemia pälvinud tööde autorid said võimaluse esindada Eestit Euroopa Liidu Noorte teadlaste konkursil, mis toimus 2008. aasta septembris Kopenhaagenis.
•    Läbi aasta peeti populaarseid ja harivaid loenguid mitmesuguste kuulajaskondade ees. Konkurentsitult kõige enam selliseid loenguid pidas TÜ prof Jaak Kikas (20 loengut, 1060 kuulajat), aktiivsed olid ka TTÜ õppejõud Arvo Mere ja Rein-Karl Loide.
•    Tartu Ülikool avas LOTE tehnoloogiainstituudi ja füüsikainstituudi koostöös sõltumatu infoportaali www.tuumaenergia.ee, mille eesmärk on suurendada Eesti elanikkonna informeeritust ja teadmisi tuumaenergia ja tuumaenergeetika kohta.
•    Populaarteaduslikke loenguid astronoomia ja astrofüüsika alal sai kuulata Tartu Tähetorni Astronoomiaringi koosolekutel, mis toimusid regulaarselt iga kuu esimesel, kolmandal (ja viiendal) teisipäeval algusega kell 17.15 Tähetorni auditooriumis. Jätkas ilmumist ka veebiajakiri „Vaatleja“, mis ilmub alates 2000. aastast, 6 numbrit aastas (vaatleja.obs.ee).
•    Läbi aasta ilmusid ajakirja „Horisont“ rubriigis Elektropol TTÜ füüsikainstituudi elektroonikainseneri Veljo Sinivee artiklid.
•    TTÜ korraldas ekskursioone Tallinna Tähetornis lasteaia- ja koolilastele ning organisatsioonidele, läbiviijateks Mario Mars ja Voldemar Harvig.
•    Tallinna Tähetornis töötas 2008. aasta esimesel poolel traditsiooniline huviring (V. Harvig, M. Mars). Praeguseks hetkeks on ringi tegevus peatatud seoses tähetorni planeeritud remondiga.
•    2008. aastal külastas Tartu Observatooriumi 242 grupi koosseisus umbes 5300 inimest, kes said külastada Stellaariumit, viibida virtuaalses planetaariumis, vaadata 1,5-meetrist teleskoopi jne.
•    Eesti korraldab 2012. a rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi. Esimese sammuna on haridusministri käskkirjaga moodustatud ministeeriumi, TÜ, SA Archimedese, Eesti Teaduste Akadeemia, KBFI ja TTÜ ekspertidest juhtkomitee, mille ülesandeks oli 2008. a lõpuks esitada HTMle tegevuskava ja finantsplaan.
 

The 19^th Annual of the Estonian Physical Society (EFS) starts with an article by Ilmar Ots and Hannes Liivat about builders of the Standard Model, Nobel Prize 2009 winners Yoichiro Nambu, Makoto Kobayashi and Toshihide Maskawa. It is followed by a short biography of Prof. Cheslav Lushchik on the occasion of his eightieth birthday by Henn Käämbre.

The second part of the Annual contains the programme of the 38^th  Estonian Days of Physics (Tartu, March 18–19, 2008) and three presentations given there. Hilja Iher writes about research at Tahkuse Air Monitoring Station, Peeter Saari about accelerating Airy pulsed light beams and Jaak Kikas about macro-, micro- and nano-tubes.

In the third part of the Annual, the programme of the 39^th Estonian Days of Physics, to be held on March 17 and 18, 2009, together with the abstracts of the reports are published. Marko Kaasik and Svetlana Ganina publish full articles on their presentations at the 39^th Estonian Days of Physics.

The next part of the Annual presents official documents of the Estonian Physical Society. The EFS Annual Prize and the Medal of the Society 2008 were given to Laser Diagnostic Instruments Ltd, the Honorary Citations winner was Kalev Tarkpea. Dr. Piret Kuusk has been elected as an honorary member of the Estonian Physical Society. The High School Student Award was granted to a student of Tallinn Secondary Science School (Tallinna Reaalkool) Kaarel Mäearu, whose work was completed under the supervision of his teacher Mart Kuurme. The Society section includes also the Annual Report for the year 2008, changes of the Society Statute and the list of Board members of the Society. At the end of the section, the programmes of the EFS Summer and Autumn Schools of Exact Sciences and of the Summer School of Teachers of Physics for the year 2008 can be found.

The Annual ends with the physics chronicle, which lists the most significant events in the development of physics in Estonia in 2008.

It has been widely conjectured
that some form of controlled thermonuclear
reactor, capable of  producing
a useful amount of power,
will some day be constructed.
J. D. Lawson, 1956

Praegu toodavad Ameerika Ühendriigid elektrienergiat elaniku kohta ca kümme korda rohkem kui Hiina ja on vaevalt usutav, et arengumaade elanikud ei soovi jõuda ameeriklastega ligilähedasele tasemele. Seega – inimkonna energianälg süveneb kiirenevalt. Praegu saadakse ligi 90% elektrienergiast kasvuhoonegaase, happevihmu jms tekitava tehnoloogia abil, mis näib viivat ökoloogilise katastroofini. Põhimõtteliselt on fossiilsete kütuste põletamisel tekkivate saateühendite emissiooni võimalik oluliselt vähendada, kuid see põhjustab olulise omahinna suurenemise. Ka kõige optimistlikumatest hinnangutest tuleneb, et taastuvenergia ei ole võimeline katma 21. sajandi energiavajadusi [1]. Tundub, et avalikkus hakkab üle saama Tšernobõli sündroomist ning arusaam, et tuumaenergia kombineerimisel taastuvenergiaga ei ole alternatiivi, on jõudmas ka padurohelisteni.

Tuumaenergeetika

Energiatootmine tuumareaktsioonidest baseerub tuumade seoseenergia erinevustel.

Jooniselt 1 on näha, et energia võib vabaneda nii raskemate tuumade transformeerumisel keskmise suurusega tuumadeks (tuumalagunemine, ingl k fission) kui ka kergete tuumade liitumisel (ingl k fusion). Mõlema protsessi puhul on vabaneva energia suurusjärk 1 MeV nukleoni kohta, mis on 106–107 korda suurem kui keemilistel reaktsioonidel vabanev energia. Kõiki tuumareaktsioone kontrollitakse tugeva vastasmõju poolt, mille mõjuraadius on 10-15 m suurusjärgus. Sellest suurematel kaugustel aga domineerib positiivsete tuumade vahel kuloniline tõukejõud, millest tingitud potentsiaalibarjääri kõrgus ületab 105 eV. Potentsiaalibarjääri olemasolu selgitab, miks tuumade liitumisega võrreldes on tuumalagunemine hulga kergemini saavutatav: neutroni haaramine tuuma poolt ei ole takistatud kulonilise jõu poolt. Tuumade liitumiseks tuleb aga ületada või läbida potentsiaalibarjäär, seega peab reaktsioonipartnerite kineetiline energia (∙ temperatuuriga T) olema suur. Siit pärineb ka tuumade liitumisreaktsiooni paralleelnimetus – termotuumareaktsioon.

Tuumalagunemisel baseeruval energeetikal on seljataga poolesajandiline areng, esirinnas oleval Prantsusmaal saadakse 40% elektrienergiast tuumajaamadest. Ehitatavate III põlvkonna (sh ka Soomes valmiv Olkiluoto 3 reaktor) [3] ja planeeritavate IV põlvkonna reaktorite [4] puhul on kasutusel passiivsed ohutussüsteemid, mis peaks välistama Tšernobõli-laadsed inimfaktorist põhjustatud sündmused. Paraku on tuumalagunemisel baseeruva energeetika lahendamata probleemiks suure poolestusajaga radioaktiivsete jääkproduktide salvestamine ja traditsioonilise tehnoloogia kasutamisel piisab toorainet 30 aastaks.

Tähtedes tuumasünteesile viivad reaktsioonid, milles osalevad peale prootonite, heeliumi isotoopide ja deuteeriumi ka positronid ja neutriinod, on aeglased ja süntees realiseerub vaid tänu tähtede tohututele mõõtmetele. Maapealsetes tingimustes sünteesiks võimalikest reaktsioonidest omab vähimail temperatuuril suurimat ristlõiget (» 10-28 m2) deuteeriumi ja triitiumi tuumade (D-T) liitumisreaktsioon, mille tulemusena tekib a-osake ja neutron:

D + T → 4He + n + 17,6 MeV.

Tekkiva a-osakese energia on 3,54 MeV ja ülejäänu omandab neutron. D-T reaktsiooni ühte lähtekomponenti – deuteeriumit – sisaldab piisavalt vesi ja teda jätkub kauemaks Päikese elueast. Teine lähtekomponent – triitium – on aga vesiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 12,3 aastat ning looduslikul kujul on teda vähe. Triitiumit saab toota D-T reaktsioonis tekkiva neutroni põrkel liitiumiga

n + 6Li → 4He + T.

See reaktsioon on eksotermiline, kus eraldub 4,8 MeV energiat. Liitiumit leidub merevees ja teda jätkub suurusjärguliselt kümneks miljoniks aastaks, nii et toormepõuda pole niipea oodata. Võrreldes tuumalagunemisega on tuumasüntees puhas: radioaktiivne saast kaob sajakonna aastaga.

Käivitamaks liitumisreaktsiooni, on vaja esmalt tekitada deuteeriumi ja triitiumi tuumadest ja elektronidest koosnev plasma ja kütta see temperatuurini 108 K (10 keV). Energia tootmise seisukohast ei piisa vaid kõrgest temperatuurist, vaid tuleb saavutada plasmas ka energeetiline tasakaal tekkeja kaomehhanismide vahel. Laias laastus on kaks peamist kaomehhanismi: laengukandjate transpordikaod (difusioon, konvektsioon jms) ning pärsskiirgus. Transpordikadusid iseloomustatakse ajateguriga t (plasma sulustusaeg) ning pärsskiirgus on võrdeline korrutisega n2T1/2, kus n on laengukandjate kontsentratsioon. Rohkem kui viiskümmend aastat tagasi tuletas J. D. Lawson temanimelise kriteeriumi, mis sätestab termotuumareaktsiooni süttimistingimuse [5]:

ntT~1022 keV s m-3.

Hoidmaks kuuma plasmat piiratud ruumipiirkonnas ja saavutamaks Lawsoni kriteeriumi on kaks põhimõtteliselt erinevat lähenemisviisi – inertsiaalne ja magnetiline sulustamine. Inertsiaalse sulustamise puhul surutakse D-T plasmatomp kokku laserikiirguse või ioonide voo poolt ja saavutatakse tihedus, mis on võrreldav tihedusega Päikese tsentris. Sel meetodil on saavutatud plasma temperatuuriks 109 K [6]. Informatsiooni inertsiaalse sulustamise erinevatest viisidest võib leida ettekandest [7].

Plasma allub magnetvälja toimele (on diamagneetik) vaid juhul, kui tsüklotronsagedus (w = eB/m) on oluliselt suurem kui osakeste põrkesagedus. Seetõttu peab kasutamistleidvate magnetväljade puhul (B ~ 10 T) plasma tihedus olema suurusjärgus 1020 m-3, mis on 105 korda väiksem kui gaasi tihedus normaaltingimustel.

20. sajandi viiekümnendate aastate algul pakuti praktiliselt üheaegselt välja rõngakujulise plasmavooliku kaks magnetilise sulustamise varianti: stellaraator [8] ja tokamak. Stellaraatoris saavutatakse sulustamine väga komplitseeritud konfiguratsiooniga väliste magnetväljade poolt, kuid kuna seadmes plasmavool puudub, siis on väike ka tõenäosus erinevate ebastabiilsuste tekkeks ning töö pidevas režiimis peaks olema kergemini saavutatav. Tokamak töötab trafona, mille ühekeeruliseks sekundaarmähiseks on plasmavoolik, milles elektromagnetilise induktsiooni poolt tekitatud vool täidab kahte ülesannet. Esiteks tekib plasmavooliku ümber magnetväli, mis soodustab plasma sulustamist. Seetõttu on tokamaki magnetahelad suhteliselt lihtsad. Teiseks eraldub voolu toimel plasmas Joule’i soojus, mis kuumutab plasmat. Paraku töötab trafo vaid impulssrežiimis.

Praegu eksisteerib ja ka luuakse mitmeid võimsaid seadmeid, kus kasutatakse plasma kuumutamiseks ja sulustamiseks kõiki ülalkirjeldatud viise, kuid kõige lähemale Lawsoni kriteeriumile on jõutud tokamakkides.

Tokamaki ajaloost

Tokamaki eelajalugu tundub ulmeline: idee juhitava termotuumasünteesi alasteks uuringuteks pakkus välja oma 1950. a kirjas Stalinile Sahhalini saarel aega teeniv nooremseersant Oleg Lavrentjev [9]. Hämmastava kiirusega läbis kiri kõik Nõukogude Liidu julgeolekuinstantsid ja veel samal aastal skitseeris Andrei Sahharov koostöös oma õpetaja Igor Tammega idee plasma sulustamisest toroidi magnetväljas [10]: kui välistada triiv, siis Lorentzi jõu tõttu lukustub laetud osake mingi toroidaalse välja kontsentrilise jõujoone külge ja ta liigub piki spiraalset trajektoori. Idee realiseerus aastatel 1954–1955, mil valmis esimene toroidaalne kamber [11]. Sellest ajast pärineb ka nimi tokamak (тороидальная камера с магнитными катушками).

Kuni 1958. aasta Genfi konverentsini „Atoms for Peace“, olid tuumasünteesi alal tehtavad uuringud kõigis maades ülimalt salastatud. 1968. aastal teatasid Nõukogude Liidu teadlased, et tokamakis on elektronid köetud energiani 1 keV. Sellest teatest põhjustatud šokk termotuuma kogukonnas on võrreldav vaid mõjuga, mille põhjustasid Lääne-maailmas sputnik ja Gagarin. Algas tokamaki-buum.

Momendil töösoleva paarikümne tokamaki tööülesanded on erinevad ning erinevates seadmetes on saavutatud plasma üksikute parameetrite rekordtulemused [12]. Võimsaimas D-T segu kasutavas reaktoris JET (Joint European Torus), mis paikneb Oxfordi-lähedases Culhamis, on saavutatud Lawsoni „kolmikkorrutise“ ntT väärtus, mis on lähedane termotuumareaktsiooni süttimistingimusele. JETile kuulub ka toodetud tuumavõimsuse (17 MW) rekord, kuid sulustusaeg on vaid ühe sekundi suurusjärgus. Prantslaste Tore Supra on saavutanud plasma kolmeminutilise sulustusaja, kuid suurusjärk madalamal kolmikkorrutise väärtusel. Energeetilisest seisukohast iseloomustakse seadmete efektiivsust faktoriga Q, mis võrdub väljundvõimsuse ja sisendvõimsuse suhtega. Kõigis praegustes seadmetes on Q < 1.

Nelikümmend aastat peale tokamaki ajastu algust, 2008. a lõpul, allkirjastasid seitse osalist (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Hiina, India, Jaapan, Korea ja Venemaa) lepingu, mille järgi algas suurima tokamaki ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor) ehitus Prantsusmaa lõunaosas paiknevas Cadarache’is [13]. ITERiga loodetakse saavutada efektiivsus Q = 10 ja toota 500 MW tuumavõimsust. Planeeritud sulustusaeg on 103 sekundit ning praeguste plaanide kohaselt tekitatakse D-T plasma 2026. aastal. Juba praegu on esitatud järgmise põlvkonna reaktori DEMO detailuuringute tulemused [14]. DEMO eesmärkide hulka kuulub ka elektrienergia tootmine. 50 aasta pärast peaks valmima elektrijaama prototüüp.

Tokamaki tööpõhimõttest ja elektrienergia saamisest

Plasma tekitatakse ovaalilähedase ristlõikega rõngaskambris. JETi puhul on rõnga minimaalne raadius 1,25–2,1 m ja maksimaalne – 2,9 m ning plasma ruumala on 100 m3 (ITERis – 830 m3). Pikaajaliste uuringute tulemusena on leitud, et plasmaga vahetult kokkupuutuvate kambriseinte materjalina on perspektiivne kasutada volframi, berülliumit ja grafiiti. Toroidaalne magnetväli tekitatakse kambrit ümbritsevate magnetitega (joonis 2). Tore Supra puhul on ülijuhtivate magnetite tekitatud alalisväli 4,5 T (ITERis – 11 T).

Toroidi magnetväli on mittehomogeenne, muutudes tema sees pöördvõrdeliselt kaugusega toroidi tsentrist. Magnetvälja gradient põhjustab laengukandjate triivi sihis, mis on risti nii magnetvälja kui ka tema gradiendiga ning erimärgiliste laengukandjate liikumine eri suundades tekitab

vertikaalsihilise elektrivälja. Elektrija magnetvälja koosmõjul triivivad nii ioonid kui ka elektronid E 3 B suunas, st nõrgema magnetvälja piirkonda. Plasma käitumine on sama kui mistahes diamagneetikul: mittehomogeenses magnetväljas tõugatakse diamagneetik nõrgema välja piirkonda. Seega: kasutades vaid lihtsaimat toroidaalset magnetvälja, ei ole võimalik plasmat sulustada. Vähendamaks triivist tingitud kadusid, tekitatakse seadme sümmeetriatelje suhtes kontsentriliste mähiste abil nn poloidaalne ([15] terminoloogia) magnetväli, mille jõujooned ümbritsevad plasmarõngast. Summaarse magnetvälja jõujooned, mille ümber tiirlevad laengukandjad, kulgevad plasmavooliku sees spiraalselt ja sobiva väljakomponentide suhte puhul on võimalik enamik laengukandjaid sulustada.

Tsentraalse solenoidi vooluimpulsi magnetvälja toimel tekib reaktori kambris plasma. Plasmavoolul (JETi rekord – 4,5 MA) on täita kaks olulist rolli. Esiteks on vool täiendavaks poloidaalse magnetvälja allikaks, mis ei lase plasmavoolikul laieneda (pintš-efekt). Teiseks eraldub voolu toimel plasmas Joule’i soojusenergia („oomiline“ kuumutamine), mis kompenseerib osaliselt energiakaod.

Paraku ei piisa tuumade liitumisel tekkivate a-osakeste  energiast (neutroneid ei sulustata) ja oomilisest kuumutamisest selleks, et saavutada Lawsoni süttimiskriteerium. Seega on vaja plasma pidevaks kuumutamiseks lisaallikaid, millena kasutatakse nii neutraalsete osakeste injektsiooni kui ka elektromagnetlaineid. Kõrgenergeetilise (60–140 keV) neutraalsete osakeste voo saamiseks kiirendatakse esmalt ioniseeritud deuteeriumi voog elektriväljas,  seejärel läbib voog neutralisaatori ja suundub reaktorisse, kus laenguvahetusreaktsiooni tulemusena aatomid ioniseeritakse uuesti ning need ioonid kuumendavad plasmat. Elektromagnetlainetega kuumutamisel kasutatakse sagedusi, mis ühtivad ioonide ja elektronide tsüklotronsagedustega (vastavalt ~10 MHz ja ~100 GHz) või nende kordsetega. Kiirguse resonantsneeldumisel konverteeritakse lainete energia laengukandjate kineetiliseks energiaks.

Joonis 3 edastab põhimõttelise tee tuumareaktorist elektrienergia tarbijani. Reaktoris genereeritud kõrgenergeetilised neutronid püütakse ümbrise (ingl k blanket) poolt. Ümbrises, mille põhikomponendiks on liitium, konverteeritakse neutroni energia soojuseks ja toodetakse triitiumi, mis suunatakse tagasi reaktorisse (reaktsioon (2)). Lisaks sellele kaitseb ümbris magnetja vaakumsüsteemi ning personali neutronkiirguse eest. Soojusvahetis annab vedel metall oma energia veele. Edasine elektrienergia tootmise ahel ei erine sellest, mida rakendatakse traditsioonilistes elektrijaamades: veeaur paneb pöörlema turbiini ja generaator saadab elektrienergia ülekandeliinidesse.

ITER ja Eesti

Eesti liitus ITERiga seonduvate projektidega 2007. aasta algul ja kuulub koos soomlastega assotsiatsiooni Euratom-Tekes koosseisu. Eesti-poolsete uurimisrühmade koordinaatoriks on Madis Kiisk. Momendil osaleb projektides kolm TÜ Füüsika Instituudi uurimisrühma. Aleksandr Luštšiku rühm uurib dielektrikmaterjalide kiirituskindlust, Madis Kiisk koostöös Soome ja Rumeenia teaduritega määrab triitiumi sügavusprofiile tokamaki seintel ning gaaslahenduslabori tegevus on seotud laserindutseeritud plasma spektroskoopia (LIBS) meetodi arendamisega tokamaki seinte in situ diagnostikaks. Alljärgnev kirjeldus hõlmab vaid gaaslahenduslabori tegevust, kus LIBSi valdkonnas on võtmeisikuteks Märt Aints, Peeter Paris ja kirjutise autor.

Täielikult vältida plasma kokkupuudet reaktori seintega ei saa ning seinu mõjutab ka intensiivne neutronite voog. Seni otsustatakse plasma ja reaktori seinte vastasmõju tulemusena seintel toimuvate aine sadestumisja erosiooniprotsesside üle vaid post-mortem analüüsi põhjal. Selleks paigutatakse reaktori eri osadesse testpaneelid, mis on kaetud markerkihtidega. Pärast mingit mõõtetsüklit, mille kestus võib olla paar aastat ja mille jooksul on pindasid mõjutanud paar tuhat erinevates režiimides genereeritud plasmaimpulssi, määratakse pinna karakteriseerimismeetoditega keemiliste elementide sügavusprofiilid seintes. On selge, et sel viisil on võimatu välja selgitada režiimi, mis oleks parim reaktori seinte eluea suhtes. Seega oleks vaja pinna kontaktivaba testimise meetodit, mis lubaks leida reaktori fikseeritud režiimile vastava erinevate keemiliste elementide sügavusprofiili. Selliseks in situ meetodiks on LIBS, kus laservälke toimel aurustub osa pinna materjalist ning registreerides tekkinud plasma spektri funktsioonina välke numbrist on võimalik määrata nii pinna koosseisu kui ka seal olevate kihtide paksust.

Põhimõtteliselt lihtsa 40-aastase ajalooga testmeetodi rakendamine tokamakis on komplitseeritud, kuna registreerimisdistantsid on suured ja pole võimalik keskmistada spektreid üle laservälgete arvu. Lisaks selgus, et registreerides ühele laservälkele vastava spektri ilma ajalise lahutuseta, domineerib seal spektri pidev komponent [16]. Registreerides spektreid vaid laservälke suhtes viidatud ajalises aknas, oli võimalik leida pinnadiagnostikaks sobiv spektrijoonte komplekt. Praegusel uurimistöö etapil on põhiprobleemideks testpaneelide jaoks sobivate markerkihtide materjalide leidmine ning tokamakis sobiva katseja andmetöötlusmetoodika väljatöötamine. Nende ülesannete lahendamiseks on Euroopas moodustunud konsortsium, mis koosneb Eesti, Itaalia, Poola ja Prantsusmaa LIBSi rühmadest ning Rumeenia ja Soome testobjektide valmistajatest. Meie hiljutistest uurimustest selgus, et üksikutel laservälgetel registreeritud spektritest on võimalik usaldusväärselt määrata keemilise elemendi sügavusprofiil vaid juhul, kui karakteriseerida seda elementi mitme spektrijoone kiirgusega [17]. Joonisel 4 esitatud sõltuvused on kooskõlas otsestel meetoditel saadutega.

Meie teekond ITERi poole kulgeb Hollandi FOM Plasma Instituudi kaudu, kus on valmimas plasma ja pinna vastasmõju uurimisseade, milles plasmavoo intensiivsus on võrreldav voogudega ITERis ja kus me kahe aasta pärast testime oma LIBS meetodit.

Kokkuvõtteks

Artikli motoks oleva tsitaadi kirjutamisest on möödunud üle poole sajandi ja ka praegu on kohane korrata seda mõõdukat optimismi väljendavat lauset: ükskord tuleb ta niikuinii! Võib olla üsna kindel, et 2030. aastaks on jõutud ITERis tuumasünteesi süttimistingimusteni ja ka teised ITERi eesmärgid on realiseeritavad. Samas on aga probleeme, mis tuleb lahendada jõudmaks pidevas režiimis töötava reaktorini, palju. Kuni pole leitud vastust küsimustele, mis seonduvad neutronite ja plasma mõjuga reaktorit ümbritsevale, jääb reaktor energiatootmise seisukohast vaid võimaluseks. Teisalt on aga projekt, millesse osalejamaade vahendusel on tänaseks kaasatud pool planeedi elanikkonnast, kiirendanud materjaliteaduse arengut ja andnud hulgaliselt uusi lahendusi tehnoloogia mitmetes valdkondades. Aga võib-olla on tähtsaim see, et Päikese Maale toomise üritus on eetilisem kui pommivalmistamine?

Kirjandus

[1]    H. Nifenecker, S. David, J. M. Loiseaux and A. Giorni (1999). Hybrid nuclear reactors. Progress in Particle and Nuclear Physics 43, 683–827

[2]  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Binding_energy_curve_-_ common_isotopes.svg

[3] L. Heikinheimo (2009). Research needed to improve perfomance of nuclear power plants. Konverents: EU Research and Training in Reactor Systems, FISA Prague

[4] A. v. Heek (2009). Innovative reactor concepts (Generation IV Reactor). Konverents: EU Research and Training in Reactor Systems, FISA Prague

[5]  J. D. Lawson (1957). Some Criteria for a Power Producing Thermonuclear Reactor. Proceedings of the Physical Society B70, 6–10

http://www.sandia.gov/news-center/news-releases/ 2006/physics-astron/hottest-z-output.html

[7]  J. Lindl and B. Hammel (2004). Recent Advances in Indirect Drive ICF Target Physics. 20th IAEA Fusion Energy Conference, http://fire.pppl.gov/iaea04_lindl.pdf

[8]  http://en.wikipedia.org/wiki/Stellarator

[9 B. D. Bondarenko (2001). Role played by O A Lavrent’ev in the formulation of the problem and the initiation of research into controlled nuclear fusion in the USSR. Phys. Usp. 44, 844

[10] Andrei Sakharov, soviet physics, nuclear weapons, and human rights. AIP Center for History of Physics, http://www.aip.org/history/ sakharov/

[11] V. S. Strelkov (2001). History of the T-10 Tokamak: Creation and Development. Plasma Physics Reports 27, 819–824

[12] A short history of magnetic fusion, http://www-fusion-magnetique. cea.fr/gb/fusion/histoire/site_historique.htm

[13]    http://www.efda.org/news_and_events/efda_newsletters.htm

[14] EFDA(05)-27/4.10 A Conceptual Study of Commercial Fusion Power Plants. Final Report of the European Fusion Power Plant Conceptual Study (PPCS), http://www.efda.org/eu_fusion_programme/ downloads/scientific_and_technical_publications/PPCS_overall_report_ final-with_annexes.pdf

[15] http://en.wikipedia.org/wiki/Toroidal_and_poloidal

[16] P. Paris, M. Aints, M. Laan, M. Kiisk, J. Likonen, J. Kolehmainen,

S. Tervakangas (2009). Laser ablation of thin tungsten layers deposited on carbon substrate. Fus. Eng. Des. 84, 1465–1467

[17] P. Paris, M. Aints, M. Laan (2009). Testing of multilayer coatings by UV laser. 5th Euro Mediterranean Symposium on Laser induced spectroscopy, Abstracts 47, suuline ettekanne. Töö laiendatud variant on saadetud publitseerimiseks ajakirja Spectrochimica Acta Part B: Atomic Spectroscopy

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 17.–18.03.2008. a Tartus, TÜ Tähe 4 õppehoones. Füüsikapäevad organiseerisid Kaido Reivelt, Ilmar Kink, Jaak Jõgi ja Aigar Vaigu. Füüsikapäevade raames toimus 17. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevusja majandusaruanne. Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu Tähe 4 kohvikus.

Füüsikapäevadel kuulutati välja EFSi aastapreemia Els Heinsalule doktoritöö „Normal and anomalously slow diffusion under external fields“ kaitsmise eest. EFSi aukirja pälvis Arvi Freiberg „biofüüsika-alase teadusja õppetöö ellukutsumise eest Eestis ning seoses 60-nda juubeliga“, Arvo Kikas „panuse eest Eesti Füüsika Seltsi ja Eesti füüsikakogukonna juhtimisel“ ja Ergo Nõmmiste „kauaaegse eduka tegutsemise eest (TÜ) Füüsika Instituudi juhtimisel“. EFSi õpilaspreemia omistati Riinu Otsale töö „Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel“ eest (juhendaja Marko Kaasik). EFSi üliõpilaspreemia vääriliseks tunnistati Martin Järvekülg „vedelikus uut tüüpi rull-struktuuriga metalloksiidse sademe tekitamise ja selle nähtuse selgitamise eest“.

Ilmus EFSi aastaraamat 2008 (toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee ja EFSi kodulehte (www.fyysika.ee/efs) haldab Kaido Reivelt.

7.–8. märtsini toimunud Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Kadi Liis Saar (10. klass, Tallinna Reaalkool/Inglise Kolledž).

Jätkusid EFSi mitmesugused füüsikat populariseerivad üritused. Taavi Adambergi vedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker, jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine ning ligi seitsmekümne TÜ LOTE tudengi ühise jõupingutusena korraldati järjekordsed Tähe Perepäevad Täpe 2009.

25.–27.06.2009 toimus Nõo Reaalgümnaasiumis järjekordne füüsikaõpetajate suvekool. Organiseerimise raskus oli EFSi füüsikaõpetajate osakonna juhatuse õlul ja toimus see TÜ Avatud Ülikooli egiidi all. Esinesid TÜ, TO, EMÜ, KBFI ja TTÜ teadurid. Suvekoolis osales 28 õpetajat.

13.–19. juulini korraldasime esimese TÜ teaduslaagri Kloogarannas. Osales 120 last. Juhendajateks olid TÜ LOTE üliõpilased, magistrandid ja doktorandid. Laagris osalenud lapsed said tuttavaks füüsika, keemia ja materjaliteadusega, samuti robotija raketiehitamisega ning keskkonnateemadega.

Eesti Füüsika Selts organiseeris läbi aasta GLOBE Eesti tegevust. Toimus GLOBE uurimistööde konkurss (laekus 39 tööd), 13.–15. augustini toimus suvelaager Kloogarannas (osales 120 õpetajat ja õpilast), 25.–26. septembrini õpilaskonverents Saaremaa Ühisgümnaasiumis ning 13.–14. novembrini õpetajate seminar Tartus.

6.–7. novembrini toimus Voore Puhkekeskuses esmakordselt füüsikaõpetajate sügisseminar. Osales 103 füüsikaõpetajat, kokku oli osavõtjaid 121. Kahe päeva jooksul arutati uute füüsika õppekavadega ning füüsikaõpetajate võrgustiku arendamisega seonduvat.

Oktoobrist alates ilmub Eesti Füüsika Seltsi veebiajakiri. See on kokkuvõte EFSiga seotud kuutegemistest ja sisaldab ka ühe hiljuti ilmunud Eesti füüsiku artikli tutvustust. Kuukiri saadetakse EFSi liikmetele elektronpostiga iga kuu lõpus. EFSi (veebiajakirja) kuukirjade arhiivi saab näha siit: www.fyysika.ee/omad/kuukiri.php.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati 30. oktoobrist kuni 1. novembrini Voore puhkekeskuses EFSi täppisteaduste sügiskool 2009. Osales kokku 97 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Kuulati üle 25 tunni loenguid ja seminare. Töö toimus paralleelselt kahes auditooriumis. Teemadest käsitleti kosmoseja nanotehnoloogiaid, mittelineaarset füüsikat ja kvantmehaanikat. Organisaatoriteks olid Taavi Adamberg, Kaido Reivelt, Aigar Vaigu.

2009. a astus EFSi 49 uut liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2009 TÜ Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridusja Teadusministeerium, Tiigrihüppe SA, Hasartmängumaksu nõukogu, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tartu Observatoorium, Eesti Keele Instituut, Noorte õpetajate Huviklubi (NõHK) ja TÜ Teaduskool.

Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

• 5. jaan alustas tööd TÜ Füüsika Instituudi direktori ametikohal Marco Kirm ja teadusdirektori ametikohal Toomas Plank.
• 1. veebr määrati TÜ füüsika didaktika erakorralise dotsendi 0,75 ametikohale Henn Voolaid.
• 2. veebr avas Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus kasutajatele oma esimese arvutifarmi („aurumasina“). Uus arvutifarm on üks Eesti võimsamaid arvuteid, arvutusjõudluse teoreetiline maksimum on 840 GFlops. Arvutifarmi kasutuselevõtt loob head võimalused nende teadusvaldkondade arendamiseks, mis vajavad suurte andmemahtude töötlemist või mis kasutavad arvutusvõimsusi mitmesuguste protsesside modelleerimiseks.
• 5. veebr sõlmisid Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool ulatusliku koostöölepingu, soodustamaks tihedat koostööd Eesti juhtivate ülikoolide teadusning õppetöö valdkondades. Leping aitab kaasa teaduse ja innovatsioonialase koostöö edendamisele ning ülikoolide kompetentsi suuremale kasutamisele ühiskonnas. Esimesed sammud suurema koostöö suunas TÜ ja TTÜ vahel tehakse ühisõppekavade väljaarendamises, õppetöö infrastruktuuri ühises kasutamises, ühiste uurimisrühmade moodustamises, teadusja arendustöö tugisüsteemide ühiskasutuses, aga ka muudes valdkondades.
• Veebruaris asus TÜ LOTE õppeprodekaanina tööle TÜ FI kosmoseja militaartehnoloogiate töörühma dotsent Mart Noorma. 1. maist töötab ta 0,3 koormusega TO vanemteadurina.
• 6. aprillil lõppes TO direktori Laurits Leedjärve töölepingu tähtaeg. Kuna varem välja kuulutatud avalikul konkursil ühtegi avaldust direktori kohale ei laekunud, kuulutas teadusnõukogu konkursi nurjunuks ja palus Haridusja Teadusministeeriumil pikendada Laurits Leedjärve töölepingut veel üheks aastaks.
• 19. juuni istungil valiti TÜ nõukogus elektronspektroskoopia professoriks Ergo Nõmmiste, kondensaine teooria professoriks Teet Örd ning tahkisetehnoloogia teooria professoriks Jaan Aarik, kes kõik töötavad TÜ FI koosseisus.
• 1. oktoobrist töötavad Tartu Observatooriumis teadurina Aivo Reinart ja vanemteadurina Jan Pisek. Jan Pisek on Tšehhi kodanik, kes tuli TO külalisteadlaseks Torontost.
• 12. okt lõppesid KBFI nõukogu esimehe akad Mart Saarma volitused. Nõukogu uueks esimeheks valiti EV kaitseminister akad Jaak Aaviksoo.
• 14. okt toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti akadeemikuks täppisteaduste alal Arvi Freiberg, Tartu Ülikooli biofüüsika ja taimefüsioloogia professor, TÜ Füüsika Instituudi biofüüsika osakonna juhataja. Eesti Teaduste Akadeemia medali said dr Helle Martinson ning akadeemikud Vladimir Hižnjakov ja Jaak Järv.
• 1. novembrist on EstSpacE’i teadlasena Tartu Observatooriumis tööl Gert Hütsi.
• 2009. aastal valiti TÜ FI vanemteaduriteks Stefan Groote ja Laur Järv (teoreetiline füüsika), Madis Kiisk, Viktor Palm ja Rein Ruus (tahkisefüüsika), Teet Uustare (pinnafüüsika), Hugo Mändar (röntgenstruktuuranalüüs), Margus Rätsep (optika ja spektroskoopia); teaduriteks Tanel Tätte (materjaliteadus), Valter Kiisk (optika ja spektroskoopia), Kristjan Leiger (tahkisefüüsika); assistentideks Lennart Neiman (optika ja spektroskoopia), Ott Krikmann (füüsika didaktika); lektoriteks Jaan Susi (füüsika didaktika) ja Enn Pärtel (füüsika didaktika, asus tööle 0,5 koormusega).
• TO atmosfäärifüüsika osakonna vanemteaduri Matti Mõttuse tööleping on 1. juulist peatatud, ta töötab praegu Soomes. 31. augustil soovis sama osakonna järeldoktor Abdelaziz Kallel oma töölepingu ennetähtaegselt lõpetada, sest ta valiti oma kodumaal Tuneesias professoriks.

Doktoritööd

Tartu ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu

• 15. mail kaitses Erko Jakobson doktoritöö „Spatial and temporal variability of atmospheric column humidity“ (Atmosfääri niiskussisalduse ajalis-ruumiline muutlikkus) PhD kraadi saamiseks keskkonnafüüsika erialal. Juhendaja dots Hanno Ohvril (TÜ FI). Oponendid dr Kalju Eerme (TO) ja prof Francisco José Olmo Reyes (Granada Ülikool, Hispaania).
• 5. juunil kaitses Anna Aret doktoritöö „Evolutionary separation of mercury isotopes in atmospheres of chemically peculiar stars“ (Elavhõbeda isotoopide lahknemiskulg keemiliselt pekuliaarsete tähtede atmosfäärides) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendaja prof Arved-Ervin Sapar (TO). Oponendid dr habil Gražina Tautvaišienė (Vilniuse Ülikool, Leedu) ja dr Jiří Kubát (Tšehhi Vabariigi TA Astronoomiainstituut).
• 18. septembril kaitses Kalle Kepler doktoritöö „Optimisation of patient doses and image quality in diagnostic radiology“ (Patsiendi kiirgusdoosi ja pildi kvaliteedi optimeerimine diagnostilises radioloogias) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendaja prof Antti Servomaa (TÜ külalisprof ). Oponendid dots Miika Nieminen (Oulu Ülikool, Soome) ja dr Eduard Gerškevitš (Põhja-Eesti Regionaalhaigla).
• 30. oktoobril kaitses Jüri Raud doktoritöö „Study of negative glow and positive column regions of capillary HF discharge“ (Kõrgsagedusliku kapillaarlahenduse negatiivse helenduse ja positiivse samba uurimine) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja dots Matti Laan (TÜ). Oponendid dr Boris Krõlov (Vavilovi nim Riiklik Optikainstituut, Venemaa) ja emeriitprof Ülo Ugaste (TLÜ).

Tartu ülikooli loodusja tehnoloogiateaduskonna teiste instituutide nõukogud

• 25. juunil kaitses Jaanus Eskusson doktoritöö „Synthesis and characterization of the diamond-like carbon thin films prepared by pulsed laser deposition method“ (õhukeste teemandisarnaste süsinikkilede süntees impulsslaser-sadestus meetodil ja nende karakteriseerimine) PhD kraadi saamiseks füüsikalise ja elektrokeemia erialal. Juhendajad prof Enn Lust (TÜ KI) ja vanemteadur Raivo Jaaniso (TÜ FI). Oponent prof Lauri Niinistö (Helsinki Tehnikaülikool).
• 25. juunil kaitses Indrek Kivi doktoritöö „Synthesis and electrochemical characterization of porous cathode materials for intermediate temperature solid oxide fuel cells“ (Tahkeoksiidkütuselemendi poorse katoodimaterjali süntees ja elektrokeemiline analüüs) PhD kraadi saamiseks füüsikalise ja elektrokeemia erialal. Juhendajad prof Enn Lust (TÜ KI) ja teadur Gunnar Nurk (EMPA, Šveitsi riiklik materjaliteaduse ja tehnoloogia instituut). Oponent prof Lauri Niinistö (Helsinki Tehnikaülikool).
• 25. augustil kaitses Elar Põldvere doktoritöö „Removal of organic material, nitrogen and phosphorus from wastewater in hybrid subsurface flow constructed wetlands“ (Orgaaniliste ainete, lämmastiku ja fosfori ärastamine reoveest hübriidsetes pinnasfiltersüsteemides) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja prof Ülo Mander (TÜ ÖMI). Oponent assoc. prof Karin S. Tonderski (Linköpingi Ülikool, Rootsi).
• 28. augustil kaitses Marko Lätt doktoritöö „Carbide derived microporous carbon and electrical double layer capacitors“ (Karbiidne mikropoorne süsinik ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorid) PhD kraadi saamiseks füüsikalise ja elektrokeemia erialal. Juhendajad vanemteadur Alar Jänes (TÜ KI) ja prof Enn Lust (TÜ KI). Oponent dr Kyösty Kontturi (Helsingi Tehnikaülikool).
• 8. septembril kaitses Klaara Kask doktoritöö „A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme“ (Loodusainete õpetajate uurimusliku õppe läbiviimise kompetentsuste areng teoreetiliselt põhjendatud koolitusprogrammi raames) PhD kraadi saamiseks loodusteadusliku hariduse erialal. Juhendaja prof Miia Rannikmäe (TÜ LOTE). Oponent prof Avi Hofstein (Iisraeli Weizmanni Instituut).
• 22. septembril kaitses Aleksander Trummal doktoritöö „Computational study of structural and solvent effects on acidities of some Brönsted acids“ PhD kraadi saamiseks füüsikalise ja analüütilise keemia erialal. Juhendajad prof Ilmar Koppel (TÜ KI), prof Peeter Burk (TÜ KI) ja akad Endel Lippmaa (KBFI). Oponendid prof Jean-François Gal (Université de Nice) ja prof Margus Lopp (TTÜ).

TTÜ doktoritööde kaitsmiskomisjonid

• 15. mail kaitses Lauri Ilison doktoritöö „Solitons and solitary waves in hierarchical Korteweg–de Vries type systems“ (Solitonid ja üksiklained hierarhilistes Kortewegi–de Vriesi tüüpi süsteemides). JuhendajaAndrusSalupere(TTÜKübI).OponendidprofAlexeyV.Porubov (Venemaa Teaduste Akadeemia A.F. Joff nim Füüsika-Tehnika Instituut, Sankt-Peterburg) ja prof Henrik Kalisch (Bergeni Ülikool, Norra).
• 21. aug kaitses Andres Kask doktoritöö „Lithohydrodynamic processes in the Tallinn Bay area“ (Litohüdrodünaamilised protsessid Tallinna lahe piirkonnas). Juhendaja prof Tarmo Soomere (TTÜ KübI). Oponendid prof Jan Harff (Szczecini ülikool) ja akad Anto Raukas (TTÜ Geoloogia Instituut).
• 2. okt kaitses Loreta Kelpšaite doktoritöö „Changing properties of wind waves and vessel wakes on the eastern coast of the Baltic Sea“ (Tuulelainete režiimi ja laevalainete omaduste muutused Läänemere idarannikul). Juhendajad prof Tarmo Soomere (TTÜ KübI) ja prof Irene Lill (TTÜ ehitustehnoloogia õppetool). Oponendid dr Sergei Badulin (Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut, Moskva) ja dr Are Kont (TLÜ Ökoloogia Instituut).
• 8. okt kaitses Dmitry Kurennoy doktoritöö „Analysis of the properties of fast ferry wakes in the context of coastal management“ (Kiirlaevalainete omaduste analüüs rannikualade haldamise kontekstis). Juhendajad prof Tarmo Soomere (TTÜ KübI) ja dr Ira Didenkulova (TTÜ KübI). Oponendid dr Boriss Tšubarenko (Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut, Kaliningrad) ja dr Robert Aps (TÜ Eesti Mereinstituut).
• 8. dets kaitses Veljo Sinivee doktoritöö „Portatiivne ioniseeriva kiirguse spektromeeter Gammamapper“ (Portable spectrometer for ionizing radiation Gammamapper) PhD kraadi saamiseks. Juhendaja prof Rein-Karl Loide (TTÜ füüsikainstituut). Oponendid dr Madis Kiisk (TÜ FI) ja dr phys Alberts Kristins (Läti Ülikool).

TLÜ loodusteaduste doktorinõukogu

• Marian Paduch kaitses doktoritöö „The diagnostics problems at implementation of plasma focus technique in material and environmental sciences“ (Diagnostikaprobleemid plasma-fookus-tehnika rakendamisel materjalija keskkonnateadustes) PhD kraadi saamiseks ökoloogia erialal. Juhendaja emeriitprof Ülo Ugaste (TLÜ). Oponendid dots Matti Laan (TÜ) ja vanemteadur Tõnu Laas (TLÜ).

• Tartu Ülikooli doktoriõppesse võeti:

- füüsika erialal: Siim Pikker, Peeter Piksarv, Tiit Sepp, Aigar Vaigu, Taavi Vaikjärv, Kadri Veende, Hardi Veermäe;

- materjaliteaduse erialal: Jekaterina Kozlova (Kapšai), Kertriin Paabo, Kadi Tamm;

- keskkonnatehnoloogia erialal: Aleksander Gorlach, Madli Kopti, Jens-Konrad Preem, Margit Prüssel, Merlin Raud, Ergo Rikmann, Siiri Suursoo, Ivar Zekker;

- tehnika ja tehnoloogia erialal: Gaily Kivi, Indrek Must, Tormi Reinson, Julia Suhorutšenko, Rauno Temmer, Reigo Timm, Kiira Trussova, Mart Ustav, Margus Valge, Veiko Voolaid, Liane Ülper;

- loodusteadusliku hariduse erialal: Aveliis Post, Marlen Tärgla;

- molekulaartehnoloogia erialal: Geven Piir.

• Tartu Ülikooli Füüsika Instituut korraldab bakalaureuseja magistriõpet kolme programmi järgi: füüsika (programmijuht dots Kalev Tarkpea), arvutitehnika (programmijuht mag Karl Kruusamäe) ja materjaliteadus (programmijuht PhD Hele Siimon).
• Tartu Ülikooli 3-a bakalaureuseõppe lõpetasid:

- füüsika erialal: Mihkel Heidelberg, Marti Jeltsov, Lauri Kaldamäe, Glen Kelp, Raul Laasner, Jaan Laur, Ardi Lääne, Madis Metsalu, Marek Oja – cum laude, Villu Orav, Kaja Pae – cum laude, Reijo Pegonen – cum laude, Priit Priimägi, Ott Rebane – cum laude, Bruno Strandberg, Nadežda Žitluhhina, Siim Tolk, Magnus Truupõld, Simon Vigonski, Mikk Viidebaum;

- materjaliteaduse erialal: Friedrich Kaasik, Tauno Kahro, Triin Kangur, Maido Merisalu, Marko Part, Ivo Romet, Aigi Salundi, Kristjan Saul, Kadi Seil, Riivo Selgis, Reimo Soosaar, Kathriin Utt, Meeri Visnapuu;

- keskkonnatehnoloogia erialal: Meeli Alber, Birgit Aru, Elar Asuküll, Kristiina Ehapalu, Ingrid Grigorjeva, Kristina Ivatševa, Laura Jakobson, Tanel Jäppinen, Järvi Järveoja, Katri Kalda, Aimar Kivirüüt, Meelis Kosk, Ivo Krustok, Ele Kuusk, Airiin Laaneväli, Karin Lassmann, Aleksandr Latin, Toomas Lepplaan, Martin Ligi, Rene Mets, Mari Müür, Keili Ojaste, Kristjan Oopkaup, Margot Paavel, Marge Parek, Birgit Penjam, Eero Piirisalu, Maanus Puskar, Kalev Päädam, Laura Randmaa, Kadri Raus, Martin Ruul, Marit Sall, Alar Saluste, Teele Sildvee – cum laude, Liis Zukker, Merilin Talumaa, Sille Tammik, Tauri Tampuu, Terje Tomson, Sirle Trestip, Helene Urva, Kaisa Vent;

- infotehnoloogia erialal: Heigo Bachmann, Sergei Jeldõšev, Siim Kallson, Urmas Kvell, Meelis Mikker, Erki Märks, Andrei Rožin, Keit Tehvan.

• Tartu Ülikooli loodus ja tehnoloogiateaduskonna magistriõppe (3+2) lõpetasid:

- loodusteaduse magister: Diana Enkeli (heitmete tehnoloogia), Veronika Grezeva (ökotehnoloogia), Raili Hansen (ökotehnoloogia), Kätlin Hein (rakendusfüüsika) – cum laude, Helen Heintalu (heitmete tehnoloogia), Andres Hunt (rakendusfüüsika), Kaisa Kesanurm (keskkonnaseire tehnoloogia), Reet Kivisild (ökotehnoloogia), Kaspar Kolberg (heitmete tehnoloogia) – cum laude, Oleg Košik (teoreetiline füüsika) – cum laude, Mihkel Kree (teoreetiline füüsika) – cum laude, Ivar Kruusenberg (molekulaartehnoloogia) – cum laude, Noeela Kulm (heitmete tehnoloogia) – cum laude, Heisi Kurig (füüsikaline ja elektrokeemia) – cum laude, Ann Laheäär (füüsikaline ja elektrokeemia) – cum laude, Roman Lilleorg (analüütiline ja füüsikaline keemia) – cum laude, Egle Loid (füüsikaõpetaja), Mario Mustasaar (geotehnoloogia) – cum laude, Ülle Napa (ökotehnoloogia), Liina Nurk (heitmete tehnoloogia), Geven Piir (molekulaartehnoloogia), Siim Pikker (rakendusfüüsika), Peeter Piksarv (optika ja spektroskoopia), Margit Prüssel (keskkonnaseire tehnoloogia) – cum laude, Elin Raamat (analüütiline ja füüsikaline keemia) – cum laude, Merlin Raud (heitmete tehnoloogia) – cum laude, Ramon Reimets (ökotehnoloogia), Riho Reinthal (füüsika), Tiit Sepp (teoreetiline füüsika), Siiri Suursoo (keskkonnaseire tehnoloogia) – cum laude, Ivar Zekker (heitmete tehnoloogia), Anu Trumm (heitmete tehnoloogia), Kerli Tõnurist (füüsikaline ja elektrokeemia) – cum laude, Kersti Vaarmets (füüsikaline ja elektrokeemia), Aigar Vaigu (teoreetiline füüsika) – cum laude, Taavi Vaikjärv (füüsikaõpetaja), Kadri Veende (teoreetiline füüsika), Hardi Veermäe (teoreetiline füüsika) – cum laude, Annika Veske (geotehnoloogia);

- magister scientiarum: Alar Jantsikene (keskkonnatehnoloogia);

- tehnikateaduse magister: Ragne Auling (rakenduslik mõõteteadus), Margus Eller (infotehnoloogia), Ljubov Feklistova (infotehnoloogia) – cum laude, Pavel Kanarjov (füüsikaline materjalitehnoloogia), Siim Kinnas (füüsikaline materjalitehnoloogia), Kristjan Kunnus (füüsikaline materjalitehnoloogia) – cum laude, Indrek Must (füüsikaline materjalitehnoloogia) – cum laude, Margus Rosin (infotehnoloogia), Kadi Tamm (keemiline materjalitehnoloogia) – cum laude, Anu Teearu (keemiline materjalitehnoloogia) – cum laude, Kaupo Voormansik (infotehnoloogia) – cum laude.

• TÜ magistriõppesse võeti füüsikaõpetaja erialal Hille Kesa ja Tatjana Kippar.
• Tallinna Ülikooli füüsika doktorandid: Jaanis Priimets (juh Ülo Ugaste), Anna Šeletski (juh Anne Tali), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Natalja Timohhina (juh Valdur Saks), Katrin Laas (juh Romi Mankin), Veroonika Pelõhh (juh Tõnu Laas).
• TLÜ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudis on ökoloogia erialal doktorantuuris Erkki Soika (juh Romi Mankin).
• TLÜ magistrandid:

- füüsika erialal: Piret Avila (juh dots Astrid Rekker)

- füüsikaõpetaja erialal: Kalle Kebbinau (juh Tõnu Laas), Andrus Niitenberg (juh Tõnu Laas), Kelli Valk (juh Anneli Roode), Kristi Koosa (juh Anneli Roode).

• TLÜ bakalaureuseõppes lõpetasid füüsika erialal Piret Avila, Evgeni Nikolaevski ja Liisa Lokke.
• TLÜ füüsikaõpetaja magistriõppekava nõukogu ees kaitses Marin Grüning magistritöö „Töölehtede koostamine füüsikas katsete sooritamiseks IT-vahendite abil“ magistrikraadi saamiseks füüsikaõpetaja erialal. Juhendaja van.teadur Tõnu Laas (TLÜ), oponent lektor Anneli Roode (TLÜ).
• Tallinna Tehnikaülikooli tehnilise füüsika õppekavad viidi üle Euroopa ainepunktisüsteemile (ECTS)
• TTÜ füüsikainstituudis õppisid:

- tehnilise füüsika doktorantuuris: Veljo Sinivee (juh prof R.-K. Loide), Mario Mars (juh van.teadur V. Harvig), Himani Khanduri (juh KBFI vanemteadur Raivo Stern ja prof Jüri Krustok), Tõnis Oja (juh prof R.-K. Loide), Jaak Toomela (juh dots M. Klopov), Reio Põder (juh KBFI vanemteadur Juhan Subbi ja dots Pavel Suurvarik);

- tehnilise füüsika magistrantuuris:

* (4+2 õppekaval) Ahto Kuusk (juh dots M. Klopov);

* (3+2 õppekaval) Aleksandr Graf, Ahti Bloom, Irina Jelissejeva, Andres Kaalep, Kaspar Kaarlep, Dmitri Kartofelev, Erkki Kask, Maria Kesa, Kaspar Kevvai, Kristi Kibuvits, Erki Kärber, Lauri Laanmets, Martin Laasmaa, Indrek Mandre, Merike Martsepp, Marion Murumaa, Egris Mõttus, Margo Müller, Radu Prekup, Reio Põder, Aet Põldma, Taavi Raadik, Rait Rand, Styna Randmaa, Joonas Rihma, Margit Rästas, Ivan Sertakov, Päivo Simson, Andres Sokk, Rait Valksaare ja Richard Villenberg.

• TTÜ tehnilise füüsika magistriõppe (3+2) lõpetasid loodusteaduse magistri kraadiga tehnilise füüsika erialal Dmitri Kartofelev, Erki Kärber, Martin Laasmaa, Egris Mõttus, Reio Põder, Taavi Raadik ja Andres Kaalep.
• TTÜ tehnilise füüsika õppekava lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga tehnilise füüsika erialal Karl Erlenheim, Aleksandr Graf, Kaspar Kaarlep, Lauri Laanmets ja Richard Villenberg.
• 2009./10. õppeaastal alustas tööd TÜ ja TTÜ doktorikool „Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad“. Immatrikuleeriti 113 doktoranti, neist 61 TÜst ja 52 TTÜst.
• Haridusja teadusminister premeeris üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2009 järgmisi füüsikaga seotud tööde autoreid:

- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

* I preemia (15000.EEK) Mihkel Pajusalu (Tartu Ülikool), konkursitöö „Elektron-foonon vastasmõju kloriini lisandiga madalatemperatuurses klaasis“ eest;

* II preemia (10000.EEK) Marko Vainu (Tallinna Ülikool), konkursitöö „Järvede veebilansi modelleerimine ja selle rakendamine paleoklimatoloogias Väike-Juusa ja Kužu järvede näitel“ eest;

* III preemia (5000.EEK) Jürgen Jänes (Tartu Ülikool), konkursitöö „Emissioonijoontega tähtede tuvastamine Gaia kosmoseteleskoobi andmetest“ eest;

* Diplomid: Heiki Erikson (TÜ), Jekaterina Mazina (TTÜ), Kaja Pae (TÜ);

- magistriõppe üliõpilaste astmes:

* I preemia (25000.EEK) Ivar Kruusenberg (Tartu Ülikool), konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine süsiniku nanomaterjalidega modifitseeritud elektroodidel“ eest;

* I preemia (25000.EEK) Ann Laheäär (Tartu Ülikool), konkursitöö „Kolmekomponentne elektrolüüt suure võimsustihedusega elektrilise kaksikkihi kondensaatoritele“ eest;

* III preemia (10000.EEK) Mihkel Kree (Tartu Ülikool), konkursitöö „Vedela joone fraktaalsed omadused ja punktallika segunemine turbulentses väljas“ eest;

* III preemia (10000.EEK) Mario Mustasaar (Tartu Ülikool), konkursitöö „Georadari peegelduste korreleerimine kivimi füüsikaliste omadustega ning radari kasutusvõimalustest pinnakatte paksuse uuringutel: Võhmuta lubjakivimaardla“ eest;

* III preemia (10000.EEK) Nelli Norit (Tallinna Tehnikaülikool), konkursitöö „Keskkonnaparameetrite ajalis-ruumiline muutlikkus laia estuaari pinnakihis kevadperioodil (Ferrybox andmete põhjal Soome lahes)“ eest;

* Diplomid: Kelli Hanschmidt (TÜ), Peeter Piksarv (TÜ), Kerli Tõnurist (TÜ);

- doktoriõppe üliõpilaste astmes:

* III preemia (10000.EEK) Lauri Ilison (Tallinna Tehnikaülikool), konkursitöö „Solitonid ja üksiklained Kortewegi–de Vriesi tüüpi süsteemides“ eest;

* Diplomid: Kalle Kepler (TÜ), Madis Ratassepp (TTÜ), Mai Uibu (TTÜ).

• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi füüsikaga seotud töödest said I auhinna 10000.krooni:

* Peeter Piksarv (TÜ), magistritöö „Ülilühikesed optilised impulsid difraktsiooni äärelaineteoorias ja nende eksperimentaalne registreerimine“ (juh akad Peeter Saari, Heli Lukner, MSc, Kaido Reivelt, PhD);

* Veera Žukova (TTÜ), magistritöö „Eesti rannikujaamade võimalused meretuule hindamisel“ (juh prof Sirje Keevallik).

- II auhinna 5000.krooni said:

* Jürgen Jänes (TÜ) bakalaureusetöö „Emissioonijoontega tähtede tuvastamine Gaia kosmoseteleskoobi andmetest“ (inglise keeles; juhendajad Sven Laur, PhD, Indrek Kolka, PhD);

* Indrek Must (TÜ), magistritöö „EAP täituri lineaarne modelleerimine suurte paindenurkade korral“ (juhendaja Mart Anton, PhD);

* Kaja Pae (TÜ), bakalaureusetöö „Elektronsiirded tugeva vibrooninteraktsiooniga sümmeetrilistes süsteemides“ (juhendaja akad Vladimir Hižnjakov);

* Inga Zaitseva-Pärnaste (TTÜ) magistritöö „Lainetuse pikaajaline muutlikkus Eesti rannavetes“ (inglise keeles, juhendaja akad Tarmo Soomere).

• TÜ Füüsika Instituudi 2009. aasta tudengistipendiumi konkursil kandideeris 40 000 kroonise stipendiumifondi jagamisele 10 bakalaureuseastme üliõpilast ja 5 magistranti. Parimad bakalaureusetudengid olid Raul Laasner (juhendaja Vitali Nagirnõi), Marek Oja (juhendajad Marco Kirm ja Eduard Feldbach) ning Reijo Pegonen (juhendaja Kaido Reivelt). Parimad magistrandid olid Urmas Joost (juhendajaVambolaKisand),KristjanKunnus(juhendajadEduard Feldbach ja Marco Kirm) ning Siim Pikker (juhendaja Rünno Lõhmus).
• Skype’i ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) koostöös väljaantava 100 000 krooni suuruse magistristipendiumi pälvis 2009. aastal Aire Olesk, kes jätkab õpinguid Sydney’s New South Wales´i ülikoolis navigatsiooni ja positsioneerimise erialal.
• 21. septembril määras Tartu Observatooriumi teaduslik nõukogu Ernst Julius Öpiku nimelised stipendiumid Tartu Ülikooli magistrandile Jaan Laurile ja Tartu Ülikooli doktorandile Lauri Juhan Liivamäele. Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai Tartu Ülikooli doktorant Margit Prüssel.

• 17.–18. märtsil toimusid Tartus TÜ füüsikahoone suures auditooriumis (Tähe 4–160) XXXIX Eesti füüsikapäevad ja XXXI füüsikaõpetajate päevad. Suulisi ettekandeid oli 20, stendiettekandeid 21, osalejaid ligi 200. Traditsiooniliselt kuulusid füüsikapäevade programmi meie füüsikute viimase aja uurimistulemusi tutvustavad ettekanded. Lisaks sellele arutati füüsika ja füüsikaharidusega seonduvaid probleeme ning esitleti EFS auliikme Harald Kerese elulooraamatut „Sajandi seiklused“. Füüsikapäevade ajal toimusid ka EFS juhatuse koosolek ja üldkogu. Füüsikapäevade korraldustoimkond: Ilmar Kink, Jaak Jõgi, Kaido Reivelt
• 19. ja 26. märtsil toimus TÜ FI saalis 2008. a lõppenud ETF grante tutvustav seminar. Pooletunnise ettekandega tutvustati iga grandi teadustulemusi. Kokku oli esitlusel 14 granti, sealhulgas 3 järeldoktori granti.
• 27. märtsil toimus Tõraveres kaugseire doktorantide seminar.
• 2.–3. apr korraldas TO atmosfääri seire töörühm EstSpacE’i toetusel Pärnus Põhjamaade Osoonigrupi (NOG) aastakoosoleku. Osavõtjaid oli Eestist, Soomest, Norrast, Rootsist, Taanist, Poolast ja Kreekast, kokku 25 teadlast, kes kahe päeva jooksul esitasid 21 ettekannet.
• 16.–18. apr toimus Tallinnas M. Noorma eestvõttel tudengisatelliidi EstCube kolmas töönõupidamine. EstCube-1 missiooniks on esmakordselt katsetada elektrilise päikesepurje teostamist võimaldavat tehnoloogiat avakosmoses. Elektriline päikesepuri on leiutatud Soome Meteoroloogiainstituudis (FMI) 2006. aastal ning see võimaldab kiiret ja odavat planeetidevahelist transporti Päikesesüsteemis. Nõupidamisel osales ja esines ettekannetega päikesepurje leiutaja Pekka Janhunen (FMI), kes on ka EstSpacE’i nõuandva kogu liige. EstCube-1 missiooni väljatöötamine käib Eesti Tudengisatelliidi meeskonna, FMI ja teiste Euroopa partnerite koostöös. Eesti Tudengisatelliidi programmis osalevad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Lennuakadeemia tudengid. EstCube-1 projektijuht on Silver Lätt. Lisainfo www.estcube.eu
• 17. apr tutvustas Eesti Tudengisatelliidi meeskond satelliidi EstCube-1 missiooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses.
• 13. mail toimus Tartus Eesti–Hollandi ühisseminar „Vee kvaliteedi hindamine kasutades kaugja lähiseire meetodeid“.
• 25.–28. maini organiseeris M. Mõttus (TO) Tartus Eesti–Soome taimkatte kaugseire seminari, milles osales 17 teadlast.
• 3.–4. juunini toimus Pärnus hotellis Strand assotsiatsiooni EuratomTekes aastaseminar, millest võtsid osa Euroopa termotuumaenergia programmis osalevad Soome ja Eesti teadlased. Eesti poolt oli kavas kaks ettekannet, autoriteks TÜ FI teadlased Marco Kirm ja Matti Laan.
• 1.–3. juulini korraldas EstSpacE’i meeskond Tartus rahvusvahelise suvekooli, kus üliõpilastele ja teadlastele tutvustati suurte kosmiliste taevaülevaadete ja andmebaaside kasutamist. Käsitleti ka teaduslike artiklite kirjutamise põhitõdesid. Osalesid 41 tudengit ja teadlast 7st riigist.
• 17.–21. aug toimus Tallinna Tehnikaülikooli peahoones VII Läänemere Teaduste Kongress. Kongressil osales ligi 300 osavõtjat 13 riigist ja seda korraldasid koostöös Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool. Seoses kongressi toimumisega korraldas 20.–21. aug EstSpacE projekti koordinaator A. Reinart (TO) Tallinnas rahvusvahelise nõupidamise vee kaugseirest ja optikast Läänemere spetsiifilistes tingimustes „Remote Sensing and Water Optics Specifically for Baltic Sea Conditions“. Vahetult pärast nõupidamist toimus 22.–23. aug seiretarkvara BEAM kasutamise kursus.
• 18. aug toimus Teaduste Akadeemia saalis (Tallinn, Kohtu 6) seminar „Globaalsete süsteemide dünaamika perspektiivid“. Vt wavelab.ioc.ee/ gsd-workshop
• 5.–7. okt toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents Complexity of Nonlinear Waves. Konverentsi põhikorraldajateks olid A. Berezovski ja T. Soomere TTÜ Küberneetika Instituudist. Konverentsil osales 43 teadlast 12 riigist, kes esitasid 33 ettekannet, mis olid peamiselt pühendatud keerukate dünaamiliste protsesside, eeskätt lainelevi matemaatilisele modelleerimisele. Eesti teadlased esitasid konverentsil 12 ettekannet. Konverentsiga märgiti ühtlasi Mittelineaarsete protsesside uurimise keskuse (CENS) tegutsemise 10. aastapäeva ja selle juhi Jüri Engelbrechti 70. juubelit.
• 9. okt toimus Tallinnas TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna teine teaduskonverents. Sõna said nii füüsikud, keemikud, bioloogid kui ka matemaatikud. Konverentsi eesmärgiks oli anda ülevaade kogu TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna laialdasest teadustegevusest.
• 29. okt–1. nov toimus Voore Puhkekeskuses M. Noorma korraldamisel tudengisatelliidi EstCube neljas töönõupidamine. Osavõtjaid oli 20 kolmest riigist. Taas osales EstSpacE’i nõuandva kogu liige Pekka Janhunen, kes selle visiidi raames külastas ka Tartu Observatooriumi Tõraveres, kus seoses sellega korraldati EstSpacE projekti arengut käsitlev nõupidamine.
• 30. okt–1. nov toimus Voore Puhkekeskuses EFS täppisteaduste sügiskool pealkirjaga „Materjalid erinevatelt mätastelt“. Ettekannete teemadeks olid kvantmehaanika, tahkiste mudelid, kosmosetehnoloogia, mittelineaarsus jt. Osalejaid oli 75. Korraldasid Kaido Reivelt, Aigar Vaigu ja Taavi Adamberg. Täpsem info www.fyysika.ee/fyysika/nofy/
• 5. nov toimus Keskkonnaministeeriumi Infoja Tehnokeskuses õhuseirele pühendatud Seirefoorum 2009, kus tutvustati õhuseire olemust, uurimismeetodeid, aga ka aktuaalseid keskkonnaküsimusi õhuseire vallas.
• 6.–7. nov toimus Voore Puhkekeskuses EFS füüsikaõpetajate sügisseminar. Kutsutud olid Eesti kõikide üldhariduskoolide füüsikaõpetajad. Osalejaid oli 110, neist füüsikaõpetajaid 105. Teemadeks olid füüsikahariduse olukord, virtuaalõpe, füüsika-andekate lastega tegelemine, füüsikaõpetajate võrgustik ja uued õppekavad. Seminari korraldasid Kaido Reivelt, Riina Leet ja Henn Voolaid.
• 14. nov toimus TTÜ Energeetikamajas TTÜ energeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu poolt korraldatud teine sügiskool „Alternatiivne särts“. Räägiti tuuma-, tuule-, turbaja bioenergiast ning tutvustati vesinikuja fusioonienergeetikat. Alternatiivenergeetika teemal esinesid Ülo Kask, Erki Niitlaan, Andres Tropp, Andi Hektor, Ivo Palu ja Dmitri Gurkin.
• 20.–21. dets korraldati Tartu Observatooriumis seoses Toronto Ülikooli professori Jing M. Chen’i visiidiga taimkatte seirele pühendatud minikonverents.
• TLÜs toimusid füüsika seminarid ja mõned workshop’id koostöös vene ja poola teadlastega.

• 12. veebr määrati Eesti Vabariigi teaduspreemiad.

- Innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadusja arendustöö eest sai 750 000 krooni suuruse preemia kollektiiv koosseisus Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart töö „Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses“ eest.

- Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad said:

* täppisteaduste alal Aleksei Šerman (TÜ FI) uurimuste tsükli „Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides“ eest;

* tehnikateaduste alal Malle Krunks (TTÜ) uurimuste tsükli „Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale“ eest.

• Akadeemik Jaan Einasto pälvis maineka Marcel Grossmanni auhinna teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel ning teadustöö edendamisel ajaloolises Tartu Observatooriumis. Rahvusvaheline Relativistliku Astrofüüsika Keskus (ICRA, Itaalia) ja sellega seotud teadusinstituutide võrgustik (ICRANet) annavad Marcel Grossmanni auhinda välja alates 1985. aastast märkimaks väljapaistvaid saavutusi teoreetilise füüsika ja kosmoloogia alal. Koos J. Einastoga said Marcel Grossmanni auhinna ka Christine Jones (Harvard Smithsonian Center for Astrophysics, USA) galaktikate ja galaktikaparvede röntgenikiirguse uurimise eest ja Michael Kramer (Max-Planck-Institut für Radioastronomie, Saksamaa, ja University of Manchester Jodrell Bank Centre for Astrophysics, UK) saavutuste eest pulsarite füüsikas. Auhinnad anti kätte 12. Marcel Grossmanni konverentsi avapäeval 12. juulil Pariisis UNESCO peakorteris.
• Euroopa Geoteaduste Ühing otsustas anda Irina Didenkulovale 2010. aasta Pliniuse Medali, mis tunnustab tema väljapaistvat panust lahendamaks okeanograafia ja rannikutehnika keerukaid probleeme mittelineaarse laineteooria kasutamisega looduslike ohtude, kaasa arvatud tsunamid, hiid-, ja tormilained, kirjeldamisel. Vt www.egu.eu/ awards-medals/award/plinius.html
• 14. detsandis SAVabariigi Presidendi Kultuurirahastunõukogu 2009. a noore teadlase preemia 75 000 kr KBFI osakestefüüsika töörühma teadurile Mait Müntelile.
• 1. okt avati TÜ Füüsika Instituudis Eesti esimene skaneeriv elektronja ioonmikroskoop Helios NanoLab 600. See on üks alustava tuumiklabori võtmeseadmetest nanomaailma saladustesse tungimisel.
• 7. okt avati Tartu Teaduspargis peenmehaanika katsetöökoda Protolab. See on üks kolmest Protolab Network katsetöökojast (kaks on Lätis). Protolab Tartu pakub kolmemõõtmelise konstrueerimise/joonestamise ja prototüübitootmise teenust ettevõtetele ning arendus-, uurimisja haridusasutustele.
• TÜ FI Tähe tn hoones toimusid teoreetilise füüsika, meditsiinifüüsika, gaaslahenduse, teadusbussi ja tehnoloogia seminarid. 3. septembrist alustas tööd astrofüüsika seminar.
• TÜ FI Riia tn hoones jätkasid tööd spektroskoopia ja materjalifüüsika seminar (toimkond: A. Freiberg, V. Hižnjakov, J. Kikas, M. Kirm, A. Luštšik, P. Saari, I. Sildos) ja keskkonnafüüsika seminar.
• Tartu Observatooriumis toimusid regulaarselt astronoomia (kolmapäeviti kl 15.00) ja atmosfäärifüüsika (reedeti kl 10.00) seminarid.
• Tallinna Ülikoolis lõppes NATO SfP teadusgrant (2005–2009) „Nanosekundilised kiirgusimpulsid lõhkeainete ja radioaktiivsete elementide kiireks avastamiseks“ (Nanosecond radiation pulses for rapid detection of explosives and nuclear agents); projekti juht emeriitprof Ülo Ugaste. Kestab IAEA teadusgrant (2008–2011) „Stohhastilised protsessid tiheda plasmajoa interaktsioonil konstruktsioonimaterjalidega“, projekti juht vanemteadur Tõnu Laas.
• TO teadurid Urmas Peterson ja Mait Lang osalevad 2009. a alanud projektis „Metsade pindala muutumise ja raiete jälgimine kaugseire meetoditega“, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus metsanduse programmi raames.
• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus eraldas rakendusuuringu toetuse projektile „Silmaläätse hägususe mõõteseade katarakti diagnostikaks“, lepingu maht 7,8 mln kr, kestus 2,5 aastat, projekti juht Koit Mauring (TÜ FI).
• 1. oktoobril algas projekt „Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistritaseme ühisõppekava arendamine tööturuvajadustest lähtuvalt“ (kogumaksumus 5 179 105 kr, kestus 3 aastat), mis on kaasrahastatav Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.4 „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine“ alammeetme „Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö“ kaudu. Projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool (projektijuht Kalju Meigas), juhtpartner on Tartu Ülikool (TÜ koordinaator Kalle Kepler). Partnereid on 13: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AB Medical Teeninduse OÜ, Ldiamon AS, OÜ Girf, Meditsiinigrupp AS, Hansa Medical OÜ, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, Humal Elektroonika OÜ, Müomeetria AS, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, OÜ Tensiotrace.
• Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel algas TÜ FIs projekt „Nanotehnoloogia moodulite loomine füüsika magistriõppekava jaoks“ (2009– 2015). Projekti peamine eesmärk on uuendada füüsika magistriõppekava, luues selle jaoks koostöös ettevõtetega nanotehnoloogia moodulid. Projekti toetus on 2 810 000 krooni ja vastutav täitja Vambola Kisand.
• Euroopa Teadusfond toetas grafeeniuuringuid Tartu Ülikoolis teadlasmobiilsuse programmi raames 7,5 miljoni krooniga aastateks 2009–2014. MOBILITAS Top Researcher Grant 2009 „Grafeenil põhinevate nanostruktuuride valmistamine, töötlemine ja karakteriseerimine“ vastutav täitja on Harry Alles (TÜ FI).

Tartu ülikool

• SF0182732s06 Ökosüsteemi süsiniku ja veevoogude interaktsioon muutuvas keskkonnas Sõber, Anu 2006-2011, 2 547 900 kr.
• SF0182747s06 Madalatemperatuurilise gaaslahendusplasma ja tahkise vastasmõju uurimine Laan, Matti 2006-2011, 1 536 600 kr.
• SF0182724s06 Keerukate süsteemide modelleerimine stohhastiliste meetoditega Kollo, Tõnu 2006-2011, 693 000 kr.
• SF0182712s06 Suuremahuliste ja keeruliste arvutusülesannete lahendamise meetodid, arvutuskeskkonnad ja rakendused Vilo, Jaak 2006-2011, 1 687 600 kr.
• SF0180042s07 Infotehnoloogiliste ja nanoelektrooniliste rakendustega tahkiskihtstruktuurid Kukli, Kaupo 2007-2012, 1 325 500 kr.
• SF0180013s07 Kondenseeritud aine ja fundamentaalväljade teooria Hižnjakov, Vladimir 2007-2012, 3 875 500 kr.
• SF0180058s07 Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused Kikas, Jaak 2007-2012, 5 489 100 kr.
• SF0180055s07 Bioloogiliselt oluliste molekulide ja molekulaarkomplekside füüsikalised uuringud Freiberg, Arvi 2007-2012, 1 979 700 kr.
• SF0180037s07 Kiiritusnähtused laia keelutsooniga funktsionaalmaterjalides Luštšik, Aleksandr 2007-2012, 3 948 900 kr.
• SF0180073s07 Uute optikaja spektroskoopiameetodite arendamine ja rakendamine materjalija plasmauuringutes Saari, Peeter 2007-2012, 2 228 800 kr.
• SF0180046s07 Pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias Sammelselg, Väino 2007-2012, 4 391 900 kr.
• SF0180043s08 Nanomeeterosakeste tekkimine ja aerosooliosakeste mõõtmespektri kujunemine nõrgalt ioniseeritud atmosfääri keskkonnas Hõrrak, Urmas 2008-2013, 1 730 500 kr.
• SF0180061s08 Molekulide ja molekulaarsüsteemide keemiliste ja füüsikaliste parameetrite mõõtemeetodite arendus ja rakendused Leito, Ivo 2008-2013, 1 536 600 kr.
• SF0180081s08 Rakendusmatemaatika ja mehhaanika mudelid Lellep, Jaan 2008-2013, 1 585 200 kr.
• SF0180002s08 Protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides ning nende rakendused uuetüübilistes energia allikates ning superkondensaatorites Lust, Enn 2008-2013, 4 900 700 kr.
• SF0180127s08 Maastike aineringe muutuvates kliimaja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine Mander, Ülo 2008-2013, 3 419 300 kr.
• SF0180178As08 Relevantse loodusteadusliku hariduse osa teadmistepõhises ühiskonnas: multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamise modelleerimine ja rahvusvaheline evalvatsioon Rannikmäe, Miia 2008-2012, 361 800 kr.
• SF0180038s08 Numbrilise ilmaennustuse arendamine õhukeskkonna prognooside suunas Rõõm, Rein 2008-2013, 1 508 900 kr.
• SF0180135s08 Protsessid makroja mikroheterogeensetes ning nanomõõtmetes süsteemides ning vastavad tehnoloogilised rakendused Tenno, Toomas 2008-2013, 2 017 700 kr.
• SF0180056s09 Kriitilised ja stohhastilised nähtused mittelineaarsetes füüsikalistes süsteemides Tammelo, Risto 2009-2014, 1 342 700 kr.

TÜ Tehnoloogiainstituut

• SF0180008s08 Ioonsed elektroaktiivsed polümeersed materjalid, nende juhtimine ja rakendused Aabloo, Alvo 2008-2013, 1 536 600 kr.

TÜ Eesti mereinstituut

• SF0712699s05 Rannaja sisevete optika ning kaugseire Kutser, Tiit 2005-2010, 1 730 500 kr.
• SF0180012s08 Keskkonna väikseja suuremastaabilise muutlikkuse interaktiivne mõju Läänemere ökosüsteemi protsessidele Kotta, Jonne 2008-2013, 2 422 700 kr.
• SF0180104s08 Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil Suursaar, Ülo 2008-2013, 1 730 500 kr.

Tallinna Tehnikaülikool

• SF0142684s05 Toodete ja tootmisprotsesside kiire teostamine teooria ja metodoloogia. Küttner, Rein 2005-2010, 2 381 000 kr.
• SF0142687s05 Sünteetiliste ja looduslike polümeermaterjalide omadused ja vääristamine Viikna, Anti 2005-2010, 1 266 600 kr.
• SF0142737s06 Missioonikriitiliste sardsüsteemide elektroonsed komponendid ja alamsüsteemid Min, Mart 2006-2011, 3 516 300 kr.
• SF0142719s06 Tehnoloogiliste protsesside intensiivistamine aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks Munter, Rein 2006-2011, 1 474 300 kr.
• SF0142714s06 Elektrit juhtivate polümeermaterjalide omaduste uurimine ja modifitseerimine kasutamiseks funktsionaalsete materjalidena ning elektronseadiste komponentidena Öpik, Andres 2006-2011, 2 910 600 kr.
• SF0140024s07 Energiaressursside säästlik kasutamine ja protsesside täiustamine põletusseadmetes Ots, Arvo 2007-2012, 3 803 500 kr.
• SF0140070s08 Kolmemõõtmelised mudelid aerosoolsete kanal-, gradientja keerisvooluste modelleerimiseks ning lahendused tehnoloogilistes protsessides Kartušinski, Aleksander 2008-2013, 2 076 600 kr.
• SF0140072s08 Vedeliku ja konstruktsiooni koostoime mehhaanika Koppel, Tiit 2008-2013, 1 650 800 kr.
• SF0140092s08 õhukesekilelised ja nanostruktuursed materjalid keemilistel meetoditel Krunks, Malle 2008-2013, 1 806 600 kr. • SF0140091s08 Kõvapinded ja pinnatehnika Kulu, Priit 2008-2013, 1 958 800 kr.
• SF0140062s08 Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia Kübarsepp, Jakob 2008-2013, 3 495 400 kr.
• SF0140099s08 Uued materjalid ja tehnoloogiad tuleviku päikeseenergeetikale Mellikov, Enn 2008-2013, 4 286 400 kr.
• SF0140090s08 Toidu süsteemibioloogia ja füüsika Paalme, Toomas 2008-2013, 2 007 300 kr.
• SF0140113Bs08 Mehhatroonikaja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid Tamre, Mart 2008-2013, 1 190 500 kr.
• SF0140041s08 Töökindlate sardsüsteemide disain Ubar, Raimund 2008-2013, 4 092 500 kr.
• SF0140028s09 Põlevkivi ja kütuste segude töötlemise uued tehnoloogiad Luik, Hans 2009-2014, 1 460 500 kr.
• SF0140011s09 Algebra ja analüüsi kaasaegsed rakendusmeetodid diferentsiaalja integraalvõrrandite teoorias, matemaatilises füüsikas ja statistikas Puusemp, Peeter 2009-2014, 754 200 kr.

TTÜ küberneetika Instituut

• SF0322709s06 Usaldusväärsed tarkvaraja inimkeeletehnoloogiad Uustalu, Tarmo 2006-2011, 2 737 200 kr.
• SF014007s08 Mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid Engelbrecht, Jüri 2008-2013, 4 944 400 kr.
• SF014083s08 Mittelineaarsed, puuduliku informatsiooni ja keeruka struktuuriga matemaatilised mudelid Kangro, Inga 2008-2013, 1 503 000 kr.
• SF0140018s08 Keerukate mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees Kotta, Ülle 2008-2013, 2 107 300 kr.

TTÜ meresüsteemide Instituut

• SF0140017s08 Läänemere veeja ainevahetusprotsessid muutuvate välismõjude tingimustes Elken, Jüri 2008-2013, 2 844 900 kr.

Tallinna ülikool

• SF0132723s06 Mittelineaarsed stohhastilised protsessid nanoja ökosüsteemides: teooria ning rakendused materjaliteadustes ja ökoloogias Mankin, Romi 2006-2011, 1 144 000 kr.
• SF0180178Bs08 Erinevate interdistsiplinaarsuse dimensioonide mõju loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel Reiska, Priit 2008-2012, 631 800 kr.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

• SF0690063s08 Mehhanismid ja interaktsioonid toksikoloogias ja toksinoloogias: in vitro mudelid Kahru, Anne 2008-2013, 3 114 900 kr.
• SF0180114Bs08 Integreeritud energeetilise metabolismi regulatsioonimehhanismid lihasrakkudes Saks, Valdur 2008-2013, 1 817 000 kr.
• SF0690034s09 Tuumamagnetresonantsi meetodi uued arendused ja rakendused Heinmaa, Ivo 2009-2014, 2 353 500 kr.
• SF0690001s09 Põlevkivi töötlemise tahkete jäätmete keskkonnasõbraliku kasutamise strateegia Kirso, Uuve 2009-2014, 1 384 400 kr.
• SF0690021s09 Keemiline energiatehnoloogia Lippmaa, Endel 2009-2014, 1 730 500 kr.
• SF0690030s09 Kõrgete energiate ja teoreetiline füüsika Raidal, Martti 2009-2014, 2 244 000 kr.
• SF0690029s09 Funktsionaalsete materjalide spektroskoopia Rõõm, Toomas 2009-2014, 1 806 600 kr.

Tartu observatoorium

• SF0060030s08 Evolutsiooni hilisfaasis tähtede ja nende ümbriste vaatluslik ja teoreetiline uurimine Kipper, Tõnu 2008-2013, 4 845 400 kr.
• SF0060115s08 Optiliselt keerukate looduskeskkondade kaugseire Kuusk, Andres 2008-2013, 1 044 500 kr.
• SF0060067s08 Tumeenergia, tumeaine ja struktuuri teke Universumis Saar, Enn 2008-2013, 3 720 600 kr.

• Varasematel aastatel alanud ETF uurimistoetuste nimekirjad on eelmistes EFS aastaraamatutes. Teemad on liigitatud vastavalt ETISe klassifikatsioonile (www.etis.ee). Toodud on grandi teema, grandihoidja ja asutus, grandi number ja lõpuaasta.

Loodusteadused ja tehnika

Maateadused

• Kirde-Eesti sinisavi diapiiride ehitus ja teke (Argo Jõeleht, TÜ) ETF7860 2012
• Neugrundi meteoriidikraater – teke ja areng (Sten Suuroja, TÜ) JD172 2012
• Spektrofotomeetriliste meetodite rakendamine pärastjääaja keskkonnamuutuste uurimisel (Aina Leeben, TTÜ) ETF7888 2012

Kosmoseuuringud ja astronoomia

• Metsa peegeldusindikatriss (Andres Kuusk, TO) ETF7725 2012
• Nähtav ja varjatud aine galaktikates (Urmas Haud, TO) ETF7765 2012
• Valguskoonused: kosmiliste struktuuride areng (Enn Saar, TO) ETF8005 2012

Elektrotehnika ja elektroonika

• Ioonjuhtivate EAP aktuaatorite parametriseerimine (Andres Punning, TÜ)[*[Osaliselt erialadel Füüsika ja Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus]*] ETF7811 2012
• Süsteemitesti meetodid keerukatele trükkplaatidele (Artur Jutman, TTÜ) ETF7894 2012
• Võimsate IGBT muundurite innovatiivsete juhtimisja diagnoostikasüsteemide uurimine (Valery Vodovozov, TTÜ) ETF8020 2012

Füüsika

• Ab-initio, molekulaardünaamika ja Monte-Carlo meetodite kasutamine kristallide mittelineaarsete dünaamikaja elastsusomaduste arvutamiseks lõplikul temperatuuril (Mihhail Klopov, TTÜ) ETF7906 2011
• Controlled manipulation of nanowires by AFM combined with SEM-FIB (Boris Polyakov, TÜ) JD162 2011
• Fermi vedelike ja tahkiste kvantja mittelineaarne dünaamika: optilised ilmingud (Vladimir Hižnjakov, TÜ) ETF7741 2012 
•  
• Fotoelastsustomograafia komplekssed algoritmid (Hillar Aben, TTÜ) ETF7840 2011
• Infrared spectroscopy of endohedral hydrogen-fullerene and calmodulin-peptide complexes (Min Ge, KBFI) JD187 2011
• Lineaarsete ja mittelineaarsete lokaliseeritud lainete femtosekund-optika (Peeter Saari, TÜ) ETF7870 2012
• Mittelineaarsed optilised efektid ning laserkiirguse transformeerimine gaasides ja tahkistes (Viktor Peet, TÜ) ETF7971 2012
• Nanomõõtmeliste defektide tekkeprotsessid suure tihedusega kiiritamisel ja laia keelutsooniga materjalide kiirituskindluse tõstmise väljavaated (Aleksandr Luštšik, TÜ) ETF7825 2012
• Phenomenology of Anomalous Z’ (Antonio Racioppi, KBFI) JD164 2012
• Pöördülesanded keerukate omadustega materjalide identifi eerimisel (Jaan Janno, TTÜ) ETF7728 2012
• Turbulentse segunemise roll komplekssüsteemides toimuvate protsesside dünaamikas (Jaan Kalda, TTÜ) ETF7909 2012
• Uue füüsika otsingud LHC-s (Martti Raidal, KBFI) ETF8090 2012

Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus

• Nanomõõtmelised metall-dielektrik-struktuurid (Jaan Aarik, TÜ) ETF7845 2012
• Sool-geeli meetodil kasvatatud metalli oksiidide kihid optoelektroonikale (Ilona Oja Acik, TTÜ) ETF7788 2012
• Tehnomaterjalide ja aurustussadestatud kõvapinnete väsimusmehaanika uurimine (Fjodor Sergejev, TTÜ) ETF7889 2012

Mehhanotehnika, automaatika, tööstustehnoloogia

• Kõrgtemperatuursete gaaside voolu akustika eksperimentaalsed uurimismeetodid (Jüri Lavrentjev, TTÜ) ETF7913 2011
• Tõenäosuslik prao avastamise modelleerimine mittepurustavas kontrollis (Aleksander Klauson, TTÜ) ETF7900 2012 

• 21. dets toimunud Eesti Teadusfondi nõukogu koosolekul otsustati 2010. aastal algavate ja jätkuvate projektide rahastamine. Kuna teadusfondi eelarve 2010. aastal võrreldes 2009. aasta juba vähendatud eelarvega võrreldes vähenes 9,1%, olid ekspertkomisjonid valiku ees, kas vähendada samas ulatuses ka jätkuvate projektide rahastamist või avada selle võrra vähem uusi projekte. Reaalteadusteja tehnika programmi raamides otsustati vähendamise kasuks. Reaalteadusteja tehnika ekspertkomisjoni laekus 130 taotlust, neist 33 taotlust programmile „Minu esimene grant“. Projekte oli võimalik rahastada 38 kogusummas 7,7 miljonit krooni, lävehindeks kujunes 4,3 ning edukuseks 32,8%.

• Harald Keres. Ruum ja aeg (Eesti mõttelugu 89). Koostanud ja tõlkinud Piret Kuusk. // Ilmamaa, 2009, 416 lk.
• Harald Keres. Sajandi seiklused. Väljavõtteid autobiograafiast. // Ilmamaa, 2009, 190 lk.
• Eesti teadlased paguluses. Koostajad Vahur Mägi ja Anne Valmas. // TLÜ Kirjastus, 2009, 272 lk.
• Jack Holbrook, Miia Rannikmäe, Priit Reiska ja Paul Ilsley (toimetajad). The Need for a Paradigm Shift in Science Education for PostSoviet Societies (Research and Practice: Estonian Example). // Peter Lang GmbH, 2009, 284 lk.

Raamat annab ülevaate teadusuuringutest loodusteadusliku hariduse valdkonnas Eestis aastatel 2003–2008 ja soovitab muuta loodusainete õpetamise süsteemi. Raamat on valminud Tartu Ülikooli juhtimisel kolme ülikooli (TÜ, TLÜ, TTÜ) koostöös ESF toetusel.

• Anneli Roode. Liiklus ja füüsika. Liiklusest nii ja teisiti. Töölehed ja lisalugemine füüsika tundideks. CD-ROM. // Riiklik Eksamija Kvalifikatsioonikeskus ning Maanteeamet, 2009.
• Henn Voolaid, Svetlana Ganina. Füüsika. Riigieksamite ülesandeid & soovitusi lahendamiseks. // Atlex, 2009, 100 lk.
• Tähistaevas. Entsüklopeedia. Tõlkinud Peeter Einasto, Indrek Kolka, Laurits Leedjärv, Antti Tamm. Toimetanud Rein Veskimäe. // Kirjastus Koolibri, 2009, 576 lk.
• Jaan Kaplinski. Teispool sinist taevast. // Ajakirjade Kirjastus, 2009, 160 lk.
• Ewald Quak, Tarmo Soomere (toimetajad). Applied Wave Mathematics. Selected Topics in Solids, Fluids and Mathematical Methods // Springer, 471 lk.

Kogumikus tehakse kokkuvõte EL Marie Curie teadmiste ülekandmise projekti „Cooperation of Estonian and Norwegian Scientific Centres within Mathematics and its Applications, CENS-CMA (2005– 2009)“ raames saadud teaduslikest tulemustest ning see on pühendatud Mittelineaarsete protsesside uurimise keskuse CENS 10. aastapäevale ja selle juhi Jüri Engelbrechti 70. juubelile.

Peeter Liblik

11. V 1944 – 22. VI 2009

Vahetult enne jaanipäeva, suve hakul lahkus ootamatult meie seast Füüsika Instituudi kauaaegne kaastööline Peeter Liblik, jättes järele tühiku, mida on peaaegu võimatu täita.

Peeter Libliku kogu olemus, nii tema tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis samas olid ühendatud ülima eetilise nõudlikkusega omaenda suhtes – ta ei läinud kunagi mingitele kompromissidele oma südametunnistusega, mida elu tema elatud ajal alatihti peale sundis – oli nagu selle ennesõjaaegse Tartu intelligentsi, kuhu kuulusid ka tema vanemad (ta isa oli pianist), vaimsuse edasikandjaks. Ta õppis Tartu 2. Keskkoolis, paistes juba seal silma oma võimetega reaalteaduste alal. Ta osales väga edukalt õpilaste füüsika-, matemaatikaja keemiaolümpiaadidel ning võitis abituriendina Eestis kõigi kolme ala kokkuvõttes esikoha. Asudes pärast ülikooli lõpetamist tööle Füüsika Instituuti, ilmutas ta kohe väljapaistvaid võimeid ka eksperimentaatorina töötades. Temale omane loogiline mõtteviis, mida ta oskas rakendada ka kõige praktilisemate probleemide juures, lubas tal enamasti teistest selgemini näha asja sisu ning pakkuda täiesti originaalseid lahendusi.

Koos mõne kaastöötajaga rajasid nad unikaalse seadme, mis lubas registreerida elektronidega ergastatud kristallide luminestsentsi suure tundlikkusega ning suures temperatuurija energiavahemikus. Selle tagajärjeks oli rida väljapaistvaid teadustulemusi: vabade eksitonide luminestsentsi esmamõõtmine laia keelutsooniga dielektrikuis, aktivatsioonibarjääriga eraldatud vabade ja autolokaliseerunud eksitonide kooseksistentsi nähtuse avastamine, kõrgetemperatuursete ülijuhtide luminestsentsi avastamine ja veel palju muud, millest piisaks mitmele füüsikule elutööks. Peeter Liblik ise oma äärmises tagasihoidlikkuses keeldus kategooriliselt raiskama oma aega teaduskraadi bürokraatlikule vormistamisele, samas tundes elavat huvi kõige uue vastu.

Kõigil, kel oli õnn temaga koos töötada, jäävad alatiseks meelde tema lõikavalt loogilised ja sädelevad mõttekäigud kõikvõimalike probleemide arutamisel, olid need siis füüsikalised tööülesanded, matemaatilised pähklid või lihtsalt praktilise eluga seotud asjad; mistahes küsimusega otsiti alati tema juurest abi. Kolleegid ja kaastöötajad väljendavad lahkunule sügavat tänu.

Artur Suisalu

22. XI 1951 – 9. XI 2009

Artur Suisalu sündis 22. novembril 1951 Võrus teenistujate perekonnas. Aastatel 1970–1975 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ja lõpetas selle füüsika erialal. Pärast lõpetamist suundus Artur tööle Füüsika Instituuti ja astus siin ka aspirantuuri, kus tema juhendajaks sai dr Rein Avarmaa. Tulemina kaitses ta 1984. a kandidaadiväitekirja teemal „Optilise ja mikrolaine resonantsid mõnede lisandimolekulide tripletses seisundis“. Artur Suisalu oli akad Karl Rebase ja Rein Avarmaa poolt algatatud fotosünteesivate pigmentide (sh klorofülli) laserspektroskoopiliste eksperimentaaluuringute üks alustajatest. Oma juhendajalt Rein Avarmaalt päris Artur täpsuse ja korrektsuse eksperimentide läbiviimisel, nõudlikkuse ja aususe tulemuste töötlusel ja interpreteerimisel. Need omadused iseloomustavad kogu ta teadustegevust, mille tulemused on avaldatud rohkem kui 50 kõrgetasemelises teadusartiklis. Suur osa nendest töödest on seotud tahkistes toimuvate protsesside uurimisega ainesse viidud lisandimolekulide spektrite kaudu (molekulaarsondeerimise meetod). Koos kolleegidega sai Artur selles vallas mitmeid tähelepanu pälvinud tulemusi nagu spektrijoonte rõhuline kitsenemine madalatemperatuursetes klaasides, ühismõõduta kristallide omapärane mikrodünaamika, efektid molekulaarkristallide lisandispektrites faasisiirete läheduses jt.

Artur oli üks üksikmolekulide spektroskoopia esmaevitajatest Tartus, nende tööde eest pälvis ta 1996. a Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal koos akad Karl Rebase ja dr Viktor Palmiga. Artur Suisalu viimaste aastate teaduslikud huvid olid seotud faasisiirete polarisatsioonmikroskoopiaga molekulaarkristallides – suund, mille rajajaks ta instituudis oli ja kus saadud unikaalsed tulemused viitasid paljulubavatele arenguvõimalustele.

Artur oli alati abivalmis ja sõbralik kaastöötaja, kes ei säästnud oma aega nii individuaalkonsultatsioonidel kui ka ühistel laboriüritustel. Ta juhendas mitmeid magistrija diplomitöid, olles juhendajana abivalmis, kuid nõudlik ja kompromissitu töö teadusliku taseme suhtes.

Nädalavahetustel pühendas Artur oma tähelepanu ja hoolitsuse abikaasale ja poegadele.

Arturi lahkumine raske haiguse tagajärjel läinud aasta 9. novembril oli kõikidele ta töökaaslastele ootamatuks löögiks ja korvamatuks kaotuseks. Mälestus heast kolleegist ja sõbrast jääb meisse kauaks püsima.

Lev kofman

17. VI 1957 – 12. XI 2009

Aasta lõpul tabas Eesti astronoome ootamatu teade – meie keskelt lahkus Lev Kofman, kes oli olnud pikka aega meie kolleeg Tartu Observatooriumis.

Lev sündis arstide perekonnas 17. juunil 1957. a Dudinkas Siberimaal. Kümme aastat hiljem kolis pere Tallinnasse, kus Lev lõpetas 1974. aastal keskkooli ja asus seejärel edasi õppima füüsikat Tartu Ülikoolis. Viis aastat hiljem lõpetas ta ülikooli teoreetilise füüsika erialal. Juba õpingute ajal lõi ta sidemed Moskva füüsikutega, eriti Jakov Zeldovitši koolkonnaga.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist asus Lev tööle Tartu Observatooriumi, algul inseneri, seejärel nooremteaduri, teaduri, vanemteaduri ja lõpuks juhtivteaduri ametikohal. Ta jätkas sidemeid oma Moskva kolleegidega, viibis korduvalt Landau nimelises Teoreetilise Füüsika Instituudis stažeerimas, juhendajaks Aleksei Starobinski. Koos Starobinski ja Andrei Lindega pani Lev Kofman aluse kosmoloogilise inflatsiooni teooriale.

Inflatsiooniprotsessid ja aine tekkimine selle lõpul jäid Lev’i edaspidigi huvitama. Samuti on Lev uurinud universumi suuremastaabilise struktuuri (superparvede ja tühikute võrgustiku) teket.

Pärast Eestist lahkumist töötas Lev Kofman Kanada Teoreetilise Astrofüüsika Instituudis (CITA), Havai Ülikoolis ja viimased aastad jälle CITAs, olles valitud selle tegevdirektoriks.

2006. aastal valiti Lev Kofman Ameerika Füüsika Seltsi liikmeks, tunnustades tema teedrajavaid töid inflatsiooniteooria ja varase universumi kuumenemise alal, tema uurimusi kosmoloogilise konstandi mõjust foonkiirgusele ning tema selgitusi kosmilise võrgustiku tekkimise kohta Gaussi tihedushäiritustest.

Teade Lev Kofmani surmast 12. novembril tabas tema sõpru ootamatult. Teda jäävad leinama ta kolleegid ja sõbrad Eestis ja kogu maailmas.

Indrek Martinson

26. XII 1937 – 14. XI 2009

Eesti füüsikute peret on tabanud valus kaotus. 14. novembril suri ootamatult oma kodus Lõuna-Rootsis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige, Eesti ja Leedu Teaduste Akadeemiate välisliige, Tartu Ülikooli audoktor professor Indrek Martinson.

Indrek Martinson sündis 26. detsembril 1937. aastal Tartus juristi ja majandusteadlase perekonnas. Sõja lõpul 1944. aastal õnnestus perekonnal põgeneda Saksamaale ja sealt mõni aasta hiljem minna Rootsi. 1957. a lõpetas Indrek Stockholmi eeslinna Brännkyrkä gümnaasiumi ja 1961. a Stockholmi Ülikooli magistrikraadiga matemaatika, füüsika ja astronoomia alal. Seejärel töötas ta algul Rootsis, aastail 1968–1970 aga Ameerikas, Tucsoni ülikoolis Arizonas. Pärast naasmist Rootsi kaitses ta PhD aatomifüüsikas Stockholmi Ülikoolis (1972) ja pärast lühiajalist teadustööd Stockholmi Aatomifüüsika Uurimisinstituudis valiti ta 1975. a Lundi Ülikooli aatomifüüsika professoriks. Sellel ametikohal töötas ta enam kui veerand sajandit, kuni aastani 2002, mil emeriteerus. Professoritöö kõrval jõudis ta mitmel korral olla pikaaegne külalisuurija Toledo Ülikoolis Ohios (USA) ja RIKENi uurimislaboris Jaapanis. Tema teadustööde nimekirjas on enam kui 230 publikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitsnud kraadi üle neljakümne doktorandi. Alates 1986. aastast, kui ta valiti Rootsi Teaduste Akadeemiasse, oli ta seotud Nobeli füüsikapreemiate määramisega ja 1994. a sai Nobeli füüsikakomitee esimeheks.

Esimest korda pärast sunnitud lahkumist Eestist õnnestus Indrekul Tartut (ja Füüsika Instituuti) külastada 1988. aastal. Tagasi Lundis, asus ta genereerima ideid, kuidas oma siinseid kolleege aidata. Tihedama koostöö võimalused avanesid taasiseseisvumise järel. Tänu Indreku initsiatiivile ja abile on nende aastate jooksul saanud mitukümmend Eesti füüsikut võimaluse kasutada oma teadustöös unikaalset katseseadet – Lundi MAX-lab’i sünkrotroni. Ajal, mil siinne teadus oli takerdumas rahapuudusesse, aitas Indrek meid raha hankimisega erinevatest Rootsi fondidest. Tänu oma hämmastavale sidemetevõrgule ja diplomaatiale oskas ta ikka leida parima võimaluse raha taotlemiseks nii Eesti füüsikute töödeks Lundis kui ka teadusaparatuuri muretsemiseks Tartusse.

Indrek oli äärmiselt südamlik ja väga peene huumoritajuga kaaslane. Kuulanud tema lõputuid lugusid vanadest aegadest ja tuntud inimestest, tabasid alles hiljem ära tema elegantse huumori. Lundi lähedal Södra Sandbys oli tema ja ta abikaasa Evi kodu ikka valla Eesti külalistele. Eestluse alalhoidmine oli Indreku hinges ja eestlasteks kasvasid ka tema kolm tütart.

Indrek Martinsoni panust Füüsika Instituudi arengusse on võimatu ülehinnata. Meie mõtetesse jääb Indrek ikka sõbraliku ja abivalmis kaaslasena, toetajana ja teadlasena.

• SA Archimedes jagas 2009. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad (vt www.archimedes.ee/teadpop). Auhinnale esitati 45 kandidaati, neist 11 isikut, 8 raamatut, 6 meediaprojekti ja 20 tegevust. Auhinnafond oli 320 000 krooni. Anti välja kolm I auhinda (á 50 000 krooni), kolm II auhinda (á 26 000 krooni) ja seitse III auhinda (á 13 000 krooni). Auhindade hulgas oli ka füüsikaga seotuid.

- I auhinna pälvisid:

* Jaak Kikas, pikaajalise, mitmekülgse ja aktiivse tegevuse eest teaduse populariseerijana (2008. a pidas ta 20 populaarteaduslikku loengut füüsika, materjaliteaduse jt teemadel ca 1000 kuulajale),

* Uno Veismann, populaarteaduslike kirjutiste eest aastail 2001– 2008,

* robotivõistluse „Robotex 2008“ meeskond;

- II auhinna sai Tallinna Reaalkool süstemaatilise teaduse populariseerimise eest oma kooli õpilaste ja laiema üldsuse hulgas;

- III auhinna said pikaaegne teaduse populariseerija Raivo Sell tegevuse eest mehhatroonika populariseerijana 2008. aastal, Martin Vällik portaali skeptik.ee eest ja MTÜ TalveAkadeemia tudengite teadusartiklite konkursi ja konverentsi „Talveakadeemia“ korraldamise eest.

• Õpilaste teadustööde riikliku konkursi gümnaasiumiastme preemiad said:

- I preemia (17 000 kr): Riinu Ots (Hugo Treffneri Gümn) töö „Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel“ eest;

- III preemia (9 000 krooni): Kaileen Raudsepp (Tallinna Reaalkool) töö „Askorbiinhappe kapillaarelektroforeetiline analüüs mahlades ja puuviljades“ eest;

- eripreemiad said Kati Kuld (Jõgeva Ühisgümn) töö „Katlakivi tekke vähendamine magnetpalli abil“ eest ning Nelli Pavlova ja Sophia Galashuk (Pärnu Vene Gümn) töö „Kass kui füüsika objekt“ eest.

• Heino Eelsalu Fondi stipendiumi 2010. aastaks pälvis Tõnu Tuvikene Tartu Tähetorni juures tegutseva astronoomiaringi uue programmi väljaarendamiseks.
• Teaduskeskus AHHAA on korraldanud mitmeid teadusnäitusi, teaduskohvikuid ja pereüritusi. Alates märtsist asub AHHAA-keskuse teadusnäitus Tartu linna lõunapiiril, Riia maantee servas Lõunakeskuses (Ringtee 75), Tartu Teaduspargi kõrval. Alates 15. novembrist on teadusnäituse juures ka arendavate mänguasjade müügipunkt „Taibula“. Samas hoones paikneb AHHAA 4D elamuskino.
• TTÜ korraldas ekskursioone Tallinna Tähetornis lasteaiaja koolilastele ning organisatsioonidele, läbiviijateks Mario Mars ja Voldemar Harvig.
• Avati innovatsiooniaasta 2009 veebiportaal in.ee 
• Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus valmistub 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi IPhO 2012 korraldamiseks. 2. nov kuulutati välja olümpiaadi logokonkurss tähtajaga 14. dets, edasiarendamiseks märgiti ära 2 tööd 248-st esitatust.
• Alustas ilmumist ajakiri LoTe loodusteaduste õpetajatele. Kaks korda aastas väljaantava ajakirja eesmärk on kajastada loodusteadusliku haridusega seonduvat. Ajakiri kasvas välja LoTe projektist ning Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööst. Ajakirja peatoimetaja on TÜ loodusteadusliku hariduse teadur ning Miina Härma Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Anne Laius.
• Valmisid uued riiklikud füüsika ainekavad põhikoolile ja gümnaasiumile. Ainekavade tellijaks oli HTM. Põhikooli ainekava töörühma juht oli Jaak Jõgi, liikmed Riina Leet ja Enn Ööpik. Gümnaasiumi ainekava töörühma juht oli Kalev Tarkpea, liikmed Jaak Jõgi, Riina Leet, Elmu Mägi, Jaan Paaver ja Aarne Silas. Eesti Füüsika Selts moodustas ainekava töörühmade toetamiseks tugirühma füüsikaõpetajatest ja teistest asjast huvitatud inimestest. Toimusid regulaarsed arutelud ning intensiivsed diskussioonid maililistis.
• TÜ koolifüüsika keskuse tegevusi aastal 2009:

- 7. jaanuaril käis füüsikahoone (Tähe 4) praktikumides tutvumisreisil 33 Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasiumi 10. klassi õpilast

- 20. jaanuaril esines Henn Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluuleteadlastele ettekandega „Eesti õpilaste füüsikalised väärarusaamad“

- 5. veebruarist kuni 16. juunini viidi koostöös Avatud Ülikooli keskusega programmi Primus raamides läbi kursus „Reaalteaduste didaktika“, mille lõpetas 31 õppejõudu TÜ FI-st, EMÜ-st ja KVÜõA-st

- 7. märtsil käis füüsikahoones (Tähe 4) loengul „Füüsika meie ümber“ 26 õpilast Viljandi Paalalinna Gümn 10. klassist. Lektor oli Henn Voolaid

- Riikliku õppekava põhikooli loodusõpetuse ainekava töögrupi juht on Enn Pärtel.

• 7.–8. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Kokku võistles 104 õpilast 8.–12. klassist. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:

- I Autasustada 1. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Stanislav Zavjalov (12. kl, Narva Humanitaargümn); Ardi Loot (12. kl, Hugo Treffneri Gümn) ja Paavo Parmas (12. kl, Gustav Adolfi Gümn)

* Põhikooli arvestuses: Erik Tamre (9. kl, Tallinna Reaalkool).

- II Autasustada 2. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Mihkel Soolep (12. kl, Tallinna Reaalkool) ja Kadi Liis Saar (10. kl, Tallinna Reaalkool / Inglise Kolledž).

* Põhikooli arvestuses: Jaan Toots (8. kl, Tallinna Tehnikagümn); Kaur Aare Saar (8. kl, Tallinna Inglise Kolledž); Eva Lotta Käsper (9. kl, Tartu Kivilinna Gümn); Ralf Ahi (9. kl, Tallina Reaalkool); Karl Oskar Lember (9. kl, Tallinna Reaalkool) ja Sandra Schumann (8. kl, Tallinna Reaalkool).

- III Autasustada 3. järgu diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Taavi Pungas (12. kl, Tallinna Reaalkool); Roland Matt (11. kl, Hugo Treffneri Gümn); Ants Remm (10. kl, Hugo Treffneri Gümn); Heino Soo (12. kl, Hugo Treffneri Gümn); Viktor Karabut (12. kl, Ahtme Gümn); Erik Paemurru (11. kl, Tallinna Reaalkool); Siim-Ilmar Nopri (12. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn); Rauno Siinmaa (11. kl, Pärnu Koidula Gümn); Andre Tamm (11. kl, Tallinna Reaalkool); Tõnis Ojandu (12. kl, Tallinna Reaalkool) ja Lauri Hämarik (12. kl, Hugo Treffneri Gümn).

* Põhikooli arvestuses: Deiwin Sarjas (9. kl, Tääksi Põhikool); Kaur Karus (9. kl, Miina Härma Gümn); Ivo Adermann (9. kl, Tallinna Reaalkool), Annika Laidroo (9. kl, Rakvere Gümn); Anu Ainsaar (9. kl, Tallinna Reaalkool), Sergei Malõšev (9. kl, Narva Pähklimäe Gümn), Deniss Tšasovskihh (8. kl, Narva Humanitaargümn), Taivo Pungas (9. kl, Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Henri Rästas (9. kl, Tallinna Reaalkool).

- IV Autasustada järguta diplomiga

* Gümnaasiumi arvestuses: Jonatan Jõks (12. kl, Tallinna Reaalkool); Mario Reiman (11. kl, Nõo Reaalgümnaasium); Taavi Repän (12. kl, Hugo Treffneri Gümnaasium); Eero Vaher (10. kl, Pärnu Koidula Gümn); Madis Ollikainen (10. kl, Gustav Adolfi Gümn); Janno Jõulu (10. kl, Tallinna Reaalkool); Hannes Reinsoo (11. kl, Rakvere Reaalgümn); Iiris Lüsi (10. kl, Nõo Reaalgümn); Lauri Taaleš (12. kl, Nõo Reaalgümn); Sandra-Mirella Valdma (11. kl, Tallinna Reaalkool); Risto Reinhold (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn); Rauno Padari (Hugo Treffneri Gümn); Ivar Kiitam (10. kl, Tallinna Reaalkool); Markus-Eerik Horma (10. kl, Tallinna Reaalkool) ja Robert Arus (12. kl, Tallinna Reaalkool).

* Põhikooli arvestuses: Jaagup Repän (9. kl, Rõngu Keskkool), Karl Väärtmaa (9. kl, Pärnu Koidula Gümn), Villem Pata (8. kl, Miina Härma Gümn), Tõnis Soodla (9. kl, Tallinna Reaalkool), Tõnis Peeter Kull (8. kl, Miina Härma Gümn), Meelis Steinberg (9. kl, Vändra Gümn).

-V Eriauhinnad toetajatelt:

* Füüsika Instituudi eriauhind – Stanislav Zavjalov (12. kl, Narva Humanitaargümn),

* Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Kadi Liis Saar (10. kl, Tallinna Reaalkool / Inglise Kolledž),

* Kirjastuse Avita stipendium – Erik Tamre (9. kl, Tallinna Reaalkool); Ardi Loot (12. kl, Hugo Treffneri Gümn) ja Paavo Parmas (12. kl, Gustav Adolfi Gümn),

* Stipendium „Benoit Mandelbrot’i jälgedes“ – Mihkel Soolep (12. kl, Tallinna Reaalkool); Kadi Liis Saar (10. kl, Tallinna Reaalkool / Inglise Kolledž); Roland Matt (11. kl, Hugo Treffneri Gümn); Ants Remm (10. kl, Hugo Treffneri Gümn); Jaan Toots (8. kl, Tallinna Tehnikagümn); Kaur Aare Saar (8. kl, Tallinna Inglise Kolledž); Eva Lotta Käsper (9. kl, Tartu Kivilinna Gümn); Ralf Ahi (9. kl, Tallina Reaalkool); Karl Oskar Lember (9. kl, Tallinna Reaalkool) ja Sandra Schumann (8. kl, Tallinna Reaalkool).

* MTÜ Loodusajakiri eriauhind – Eva Lotta Käsper (9. kl, Tartu Kivilinna Gümn); Deiwin Sarjas (9. kl, Tääksi Põhikool).

* Ajakirja Tarkade Klubi eriauhind – Kadi Liis Saar (10. kl, Tallinna Reaalkool / Inglise Kolledž).

- VI Žürii avaldab tänu õpetajatele õpilaste hea ettevalmistamise eest.

- VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Stanislav Zavjalov (12. kl, Narva Humanitaargümn).

- VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Ardi Loot (12. kl, Hugo Treff i Gümn); Paavo Parmas (12. kl, Gustav Adolfi Gümn); Mihkel Soolep (12. kl, Tallinna Reaalkool); Kadi Liis Saar (10. kl, Tallinna Reaalkool / Inglise Kolledž); Taavi Pungas (12. kl, Tallinna Reaalkool); Roland Matt (11. kl, Hugo Treff i Gümn); Ants Remm (10. kl, Hugo Treff i Gümn); Heino Soo (12. kl, Hugo Treff i Gümn); Viktor Karabut (12. kl, Ahtme Gümn); Erik Paemurru (11. kl, Tallinna Reaalkool); Siim-Ilmar Nopri (12. kl, C. R. Jakobsoni nim. Gümn); Rauno Siinmaa (11. kl, Pärnu Koidula Gümn); Andre Tamm (11. kl, Tallinna Reaalkool); Tõnis Ojandu (12. kl, Tallinna Reaalkool); Lauri Hämarik (12. kl, Hugo Treff i Gümn); Jonatan Jõks (12. kl, Tallinna Reaalkool); Mario Reiman (11. kl, Nõo Reaalgümn); Eero Vaher (10. kl, Pärnu Koidula Gümn); Madis Ollikainen (10. kl, Gustav Adolfi Gümn); Janno Jõulu (10. kl, Tallinna Reaalkool); Hannes Reinsoo (11. kl, Rakvere Reaalgümn) ja Kert Pütsepp (10. kl, Tallinna Reaalkool).

• 16. märtsil toimus TÜ füüsikahoones (Tähe 4) kaheksas akadeemiline füüsikaolümpiaad. Lahendati teoreetilist laadi ülesandeid ülikooli üldfüüsika programmi teemadel. Rahalised preemiad said füüsika 2. aasta magistrant Mihkel Kree, füüsika 3. aasta üliõpilane Mihkel Heidelberg, 1. aasta magistrant Siim Ainsaar ja 3. aasta üliõpilane Ott Rebane. Märgiti ära Kaarel Piibu, Grigori Palamartšuki ja Andres Laane tubli esinemine. Vt www.fyysika.ee/fyysika/akad_oly/
• 17. ja 18. märtsil toimus Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis teine koolirobootika võistlus „RoboMiku“. Võistlusel osales ligi kolmkümmend 7.–9. klasside võistkonda üle Eesti. Konkursi käigus ehitasid võistkonnad LEGO NXT Mindstorms komplektide baasil roboti. Valmis robotid võistlesid seejärel etteantud ülesande täitmisel. Konkursi eesmärgiks oli populariseerida põhikooli õpilaste hulgas teadust ning äratada neis insenertehnilist ning reaalteaduslikku huvi. Üritust juhtisid Heilo Altin ja Sven Hendrikson Tartu Ülikoolist.
• 29. märtsist–6. apr toimus Hispaanias Euroopa Liidu VII võistkondlik loodusteaduste olümpiaad (EUSO). Kuldmedalid tõid Erik Tamre (Tallinna Reaalkool), Uku-Laur Tali (Hugo Treff i Gümn) ja Kadi Liis Saar (Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž). Pronksmedalid said Kert Pütsepp (Tallinna Reaalkool), Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna Gümn) ja Sander Siim (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium). Eesti võistkonna juhendajad olid TÜ lektor Karin Hellat, TÜ teadur Timo Kikas ja TÜ magistrant Jaanus Uibu.
• 27.–29. apr toimus Tallinnas õpilaste VII Eesti–Soome maavõistlus füüsikas, kus osales 41 õpilast. Võitjaks tuli Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümn, 12. kl), tema ja Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, 12. kl) said I preemia. II preemia said Roland Matt (Hugo Treff i Gümn, 11. kl) ja Paavo Parmas (Gustav Adolfi Gümn, 12. kl). Eesti võistkonna juhendaja oli TTÜ KübI vanemteadur Jaan Kalda.
• 10.–16. maini Renos (Nevada, USA) toimunud rahvusvahelisel õpilaste teadustööde konkursil ISEF sai Hugo Treff i Gümnaasiumi abiturient Riinu Ots keskkonnateaduste kategoorias teise preemia tööga, mis käsitleb ümbritsevast õhust soojema suitsujoa tõusu mudelarvutusi. See on Eesti õpilaste siiani parim saavutus teadustööde võistlustel. Töö kuulub keskkonnaja atmosfäärifüüsika valdkonda, juhendaja Marko Kaasik.
• 10. juunil toimus füüsika riigieksam. Füüsikaeksami olid valinud 697 õppurit, keskmine saadud punktide arv oli 66,3; 59 eksamitööd sai üle 90 punkti 100st.
• 25.–27. juunini toimus Nõos EFS füüsikaõpetajate suvekool, mille üheks oluliseks teemaks oli astronoomia. Kolme päeva jooksul peeti 8 ettekannet ja 1 seminar, külastati ka Tõravere Stellaariumi.
• 11.–19. juulini toimus Mehhikos 40. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Olümpiaadil osalesid 76 riigi esindused. Eesti võistkonna edukaim liige Stanislav Zavjalov saavutas 28,55 punktiga hõbemedali. Olümpiaadi pronksmedali vääriliselt lahendas ülesanded Tallinna Reaalkooli vilistlane Taavi Pungas. Roland Matt ja Ants Remm Hugo Treffneri Gümnaasiumist pälvisid diplomid. Võistkonda kuulus veel Siim Nopri (C.R. Jakobsoni Gümn). Juhendajatena olid võistkonnaga Mehhikos kaasas TÜ FI prof Jaak Kikas ja TTÜ KübI vanemteadur Jaan Kalda. Eesti võistkondade ettevalmistamist ja osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel korraldab TÜ Teaduskool ning rahastab Haridusja Teadusministeerium.
• 13.–19. juulini korraldas Tartu Ülikool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga Kloogaranna Noortelaagris 5.–7. klassi õpilastele Teaduslaagri.
• 17. juulil kinnitas haridusja teadusminister oma käskkirjaga loodus-, täppisja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriva programmi TeaMe. Programmil on kolm laiemat eesmärki: suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu, laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi ning levitada täppisja loodusteaduslikku mõtteviisi, tuua teadus inimestele lähemale ja meedias nähtavamale. Programmi maht on ligi 52,2 miljonit krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetuse osa moodustab 85,3%, riiklik struktuuritoetus 10% ning omafi antseering 4,7%. Programmi viib ellu SA Archimedes teaduse populariseerimise büroo.
• 20. aug avas teaduskeskus AHHAA oma filiaali Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 9.
• 28. ja 29. aug tähistas Energiakeskus Tallinnas oma 10. sünnipäeva. Tutvustati keskuse uut nime ja logo: Energiakeskusest sai Energia avastuskeskus. Läbi aasta toimusid perepäevad, interaktiivsed näitused ja teadusteatri etendused. Vt energiakeskus.ee
• 9. sept arutasid teadlased ja ajakirjanikud Tallinnas toimuval teadusja innovatsioonimeedia konverentsil „Bermuda kolmnurk“ küsimust, kuidas neid teemasid paremini meedias kajastada. Konverents oli jätkuks 2008. aasta kevadel toimunud konverentsile „Teadus – tumm või tummine?“. Lisainfo www.archimedes.ee/teadusmeedia2009/
• 25. sept korraldas Teaduskeskus AHHAA koos Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälinguga järjekordse Teadlaste Öö (vt www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2009).

- Tartus: teadustelk Raeplatsil, Noa laev Emajõel, monumentaalfüüsika, salalaborid, muuseumimüstika, põnnifilosoofia, elavmale, tammeteadus, spordispiraal, kirjaja taevatähevaatlused, Maaja Ööülikool, sukelteadlaste auravad katsed. Tähejooks Toomemäel ja AHHAA uue maja nurgakivi asetamine.

- Tallinnas: teadusmuusika, planeedijooks, AHHAA planetaarium, salalaborid, allmaakatsetused.

- Narvas: teaduskohvik, AHHAA planetaarium, teleskoop.

- Pärnus: AHHAA töötoad, teaduskohvik, öised basseiniloengud.

- Rakveres: alkeemia ja arheoloogia, salateaduste tuba.

- Viljandis: teaduskohvik, robootika-töötuba.

- Valgas: AHHAA töötoad, teadusteater.

- Tõraveres: stellaarium.

Tegemist oli üleeuroopalise projekti Researchers’ Night 2009 alamprojektiga, mida rahastas Euroopa Komisjon.

• 19. ja 20. sept toimus Tartus Tähe tänava füüsikahoones teadushariduslik kogupereüritus Tähe Perepäevad ehk TäPe 2009. Seekordne TäPe oli juubelihõnguline – esimene TäPe toimus kümme aastat tagasi, 1999. a. Traditsiooniliselt said külastajad vaadata teadusteatrit, rakette lennutada, traadijuppe painutada, seintele nägusid joonistada. Kohal olid ka tühjad tünnid, vedel lämmastik ja mõningane kogus paukgaasi. Igaüks võis endale ehitada eriti efektiivse elektrilise ärataja, toimusid töötoad. TäPet korraldavad Tartu Ülikooli loodusja tehnoloogiateaduskonna tudengid.
• Oktoobrist alates ilmub Eesti Füüsika Seltsi veebiajakiri. See on kokkuvõte EFS-iga seotud kuutegemistest ja sisaldab ka ühe hiljuti ilmunud Eesti füüsiku artikli tutvustust. Kuukiri saadetakse EFS liikmetele elektronpostiga iga kuu lõpus. EFS (veebiajakirja) kuukirjade arhiivi saab näha siit: www.fyysika.ee/omad/kuukiri.php
• Novembris alustas populaarteaduslik ajakiri „Tarkade Klubi“ Tallinnas igakuist teaduskohvikute sarja, et pakkuda teadushuvilistele regulaarset võimalust vestelda Eesti teadlastega päevakajalistel ja põnevatel teemadel. Sarja avaüritusel pealkirjaga „Masinad võtavad võimu“ seletasid Juri Gavšin, Tanel Tammet ja Kuldar Taveter, kuidas lennukite juhtimine on libisenud inimeste käest masinatele. 1. dets toimus teine teaduskohvik pealkirjaga „Tere tulemast nanosajandisse“. Lektoriteks olid KBFI vanemteadur Kaja Kasemets in vitro toksikoloogia uurimisrühmast ja Rünno Lõhmus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist. Räägiti nanotehnoloogia võimalustest ja ohtudest.
• 2.−11. dets toimus Aserbaidžaanis VI rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO). Hõbemedali sai Jaan Toots (Tallinna Tehnikagümn, 9. kl), pronksmedalid Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 9. kl), Lona-Liisa Sutt (Miina Härma Gümn, 9. kl), Sandra Schumann (Tallinna Reaalkool, 9. kl), Taivo Pungas (Tallinna Reaalkool, 10. kl), Kristo Ment (Pärnu Koidula Gümn, 9. kl). Võistkonna juhendajad: TÜ LOTE lektor Karin Hellat, Haridusja Teadusministeeriumi nõunik Ülle Kikas ja TÜ üliõpilane Rudolf Bichele.
• 4. dets toimus TTÜ Spordihoones traditsiooniline robotiehitamise võistlus Robotex. Seekord mängisid robotid jalgpalli. Esikoha sai ITK Robootikaklubi robot „Troller-Roller“ (Margus Ernits, Allan Vein, Janek Sarjas, Madis Toom, Martin Müürisepp ja Viljar Vahemaa), teiseks tuli TTÜ Robotiklubi robot „Mäger“ (Indrek Tubalkain, Ronald Tammepõld ja Andres Vahter) ning kolmandaks ITK Robootikaklubi robot „Digipallur“ (Margus Ernits, Valdur Kaldvee, Kristjan Mölder ja Renno Reinurm). Samal üritusel jagati auhinnad SA Archimedese poolt teistkordselt korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi tublimatele. Konkursile „Hoiame kokku“ laekus 650 tööd, parimate tööde vahel jagati auhindu 400 000 krooni väärtuses. Enamik konkursitöid olid leiutiste joonistused koos selle eesmärgi ja teostuse kirjeldusega, paarkümmend neist ka reaalselt valmis ehitatud.
• Läbi kogu aasta organiseeris Eesti Füüsika Selts programmi GLOBE Eesti tegevust. Toimus GLOBE uurimistööde konkurss (laekus 39 tööd), korraldati mitmeid üritusi: 13.–15. aug suvelaager Kloogarannas (osales 120 õpetajat ja õpilast), 25.–26. sept õpilaskonverents Saaremaa Ühisgümnaasiumis ning 13.–14. nov õpetajate seminar Tartus.

RAHVUSVAHELINE ASTRONOOMIA-AASTA

Aasta 2009 oli ÜRO otsusega kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks (RAA2009), tähistamaks astronoomia panust ühiskonda ja kultuuri ning 400 aasta möödumist esimese astronoomilise teleskoobi ehitamisest Galileo Galilei poolt. Ürituse põhieesmärgiks oli huvi äratamine astronoomia ja üldse teaduse vastu, eriti noorte seas. RAA2009 initsiaatoriks ja põhiliseks koordineerijaks oli Rahvusvaheline Astronoomia Unioon (IAU). Globaalsed üritused olid jagatud 12 projektiks, nn nurgakivideks. Nendeks olid:

• 100 tundi astronoomiat
• Galileoskoop
• Kosmiline päevik
• Portaal Universumisse
• Naisastronoomid
• Pimeda taeva teadvustamine
• IAU/UNESCO astronoomiaja maailmapärand
• Galileo õpetaja treeningprogramm
• Universumi teadvustamine
• Maalt Universumisse
• Astronoomia arendamine globaalselt
• Galileo ööd

RAA2009 projektiga ühines 148 riiki, Eestis oli RAA2009 ürituste koordineerijaks TO vanemteadur Kalju Annuk. Üritusi korraldasid Tartu Observatoorium, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, AHHAA keskus, ühendus „Ridamus“, MTÜ Stellaarium jt. Rahvusvahelise astronoomia-aasta raames toimunud arvukate rahvusvaheliste ja kohalike ürituste kohta leiate lisainfot RAA2009 globaalsel veebilehel www.astronomy2009.org ja Eesti lehel www.astronomy2009.ee

• Eestis toimusid kogu aasta vältel avalikud vaatlusõhtud:

 - Tõraveres 5.−8.02, 5.−8.03, 2.−5.04, 30.04−3.05, 4.09, 22.−24.10

 - Tartu Tähetornis 2.−3.02, 17.02, 2.−3.03, 16.−19.03, 31.03−2.04, 7.04, 28.04

- Vaatlusõhtud ülemaailmse ürituse „100 tundi astronoomiat“ raames 2.−5.04 Tõraveres, Tartus, Tallinnas, Sindis, Türil, Valgas, Viljandis, Rakveres

- Rahvusvahelise astronoomia-päeva puhul Savernas 2. mail - Retlas (Türi vald) 4.05 ja 8.05, organiseeris Sven-Erik Enno (TÜ)

- Teadlaste Öö vaatlusõhtud 25. sept Tõraveres, Tartus ja Narvas

- Avalikud vaatlusõhtud „Galileo ööd“: Tõraveres 22.−24.10, Otepää Kultuurikeskuses 22.10, Rannu Rahvamajas 23.10, Tallinnas Linnahalli juures 24.10

- Tartu Tähetornis (TÜ ajaloo muuseumi põhjapoolses tornis) 27.−28.10, 3.11, 23−24.11

• Astronoomiliste piltide näitused aastal 2009:

- 1.−28. veebr Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu

- 16.−31. märts Tallinna Ülikool, Tallinn

- 1.−30. apr Tartu Kaubamaja, Tartu

- 12. juuni−1. juuli Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn

- 7. juuli−26. aug SPA Estonia, Pärnu

- 1.−30. sept Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Narva

- 6. okt−15. nov Võrumaa Muuseum, Võru

- 17. nov−31. dets Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu

• Aasta algul kuulutati välja kooliõpilaste joonistuste võistlus, millele olid oodatud astronoomiaga ja tähistaevaga seotud pildid. Tööde esitamise tähtajaks oli 10. mai ja võistlus toimus kolmes vanuseklassis: 1.−4. klass, 5.−9. klass, 10.−12. klass. Võistlusele saabus üle 200 joonistuse, preemiad said:

1.−4. klass:

* I preemia: Lisette Lepp (Tarvastu Gümn), Kristiina Linde (Saverna Põhikool)

* II preemia: Eliise Elken (Tartu Kunstigümn), Cärol Pärtel (Tallinna Lilleküla Gümn)

* III preemia: Kadri Kalve (Kanepi Gümn), Annika Viiksaar (Kadrina Kunstikool)

* Eripreemia: Võnnu Keskkooli III klassi ühistöö, Ave Vilpo (Tartu Kunstigümn), Eliise Pajula (Tali Põhikool), Paula Kingissepp (Tali Põhikool), Liisi Tamm (Saverna Põhikool), Marius Paavel (Tallinna 21. Kool)

5.−9. klass:

* I preemia: Inger Padari (Ilmatsalu Põhikool), Anastassia Malkova (Kanepi Gümn), Silvia Sigrid Sillaots (Tartu Kommertsgümn)

* II preemia: Maarja Liis Stadnik (Kadrina Kunstikool), Geneli Shonja (Ilmatsalu Põhikool)

* III preemia: Viivika Veski (Kanepi Gümn)

* Eripreemia: Taimo Priinits (Tarvastu Gümn), Kevin Lippe (Pärnu Ülejõe Gümn), Sanna Siliksaar (Saverna Põhikool), Karmel Mänd (Tallinna Lilleküla Gümn), Siret Lõinus (Tarvastu Gümn), Guido Välja (Tarvastu Gümn)

10.−12. klass:

* I preemia: Oksana Verbenets (Kehra Gümn), Jaanika Linde (Pärnu Ülejõe Gümn)

* II preemia: Jaanika Linde (Pärnu Ülejõe Gümn)

* III preemia: Tiina Siman (Pärnu Ülejõe Gümn)

* Eripreemia: Tairi Toomsoo (Tarvastu Gümn), Enelin Anvelt (Pärnu Ülejõe Gümn)

• Paralleelselt joonistuste võistlusega toimus kooliõpilaste esseede ja lühiuurimuste võistlus. Võistlus toimus samuti kolmes vanuseklassis.
• Astronoomid Tõnu Viik, Laurits Leedjärv, Elmo Tempel, Tõnu Tuvikene, Alar Puss ja Kalju Annuk käisid esinemas nii koolides ja asutustes kui ka mitmesugustel üritustel laiale kuulajaskonnale mõeldud loengute sarjaga astronoomiast ja kosmosest.
• Ilmus astronoomiat tutvustavate kirjutiste sari ajakirjas „Horisont“.
• Jätkuvalt külastas Tõraveret palju ekskursioone: 233 gruppi rohkem kui 5100 huvilisega.
• Traditsiooniliselt peeti Tartu Observatooriumis astronoomialoenguid Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klasside õpilastele (K. Annuk, L. Leedjärv, M. Ruusalepp, E. Saar, T. Viik).
• Toimusid astronoomia-aastale pühendatud saated ERR Vikerraadio programmides Huvitaja ja Keskööprogramm (KÖP), samuti Kuku Raadios, Pereraadios ning ETV programmides Terevisioon, Pealtnägija, Osoon ja Saame kokku Tomi juures.
• Tartu Observatooriumi teadlased andsid arvukalt intervjuusid BNSile, raadiole ja televisioonile (neist enim Ain Kallis − 43, Tõnu Viik − üle 30 ja Laurits Leedjärv − 14 korda).
• Tartu Observatooriumi tegevuse tutvustamiseks alustati koduleheküljel www.aai.ee pressiteadete ja teadusuudiste avaldamist.
• Taavi Tuvikene lõi Eesti Astronoomia Seltsi egiidi all keskse astronoomia-alase veebilehe www.astronoomia.ee. Veebilehe olulisemateks osadeks on uudiseid ja teateid kajastav ajakiri „Vaatleja“, sündmuste kalender, Eestiga seotud pilte avaldav „Astronoomiapildi“ rubriik ning astronoomiahuviliste infovahetuseks mõeldud foorum.
• Tartu Observatooriumi Publikatsioonide väljaanded 1−30 aastatest 1817−1940 on nüüd PDF formaadis kättesaadavad Tartu Observatooriumi Virtuaalses Muuseumis www.aai.ee/muuseum/Main/HTML/. Rohkem kui 8000 lehekülge ajaloolisi dokumente digitaliseeris TO vanemteadur Jaan Pelt.
• Tartu Tähetorni astronoomiaringi astronoomialoengud toimusid regulaarselt iga kuu esimesel, kolmandal (ja viiendal) teisipäeval Tähetorni läänesaalis, alates septembrist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Seoses tähetornis toimuvate restaureerimisja remonttöödega on ta ajutiselt külastamiseks suletud (kavandatud avada 2010. a lõpus). Võimalusel toimuvad tähistaeva vaatlused muuseumi vaatlusplatvormil. Vt www.obs.ee
• Astronoomia-aasta puhul andis Eesti Post välja 2 x 5-margilistesse poognatesse trükitud kaks 9-kroonilist marki. Markidel on esitatud Eesti astronoomide suuremaid saavutusi – galaktikates oleva tumeaine ning Universumi suuremastaabilise struktuuri avastamist. Mõlemad avastused tegi Jaan Einasto poolt juhitav töörühm Tartu Observatooriumis. Esmaümbrikul on kujutatud Tartu Tähetorni muuseumis asuvat Fraunhoferi refraktorit, mis omal ajal oli maailma kõige kvaliteetsem ja suurem refraktorteleskoop.
• 13. veebr tutvustati Tartu Näituste Messikeskuses toimuval Haridusmessil kosmosehariduse omandamise võimalusi Eestis ja välismaal. Jagati informatsiooni astronoomia ja rahvusvahelise astronoomiaaasta kohta.
• 26. veebr avati Energiakeskuses Eesti esimene täisdigitaalne kuppelplanetaarium Põhjatäht. Planetaariumi läbimõõt on 10 meetrit ja korraga mahub sellesse loengut kuulama kuni 30 inimest.
• 8. märtsil toimus TÜ Teaduskoolis astronoomia lahtine võistlus, millest võttis osa 13 noorema ja 18 vanema rühma õpilast. Nooremas rühmas sai I koha Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž), II koha Sandra Schumann (Tallinna Reaalkool) ja III koha Jaan Toots (Tallinna Tehnikagümn). Vanemas rühmas sai I koha Jonatan Jõks (Tallinna Reaalkool), II koha Erik Tamre (Tallinna Reaalkool) ja III koha Robert Arus (Tallinna Reaalkool).
• 16.−28. märtsini toimus pimeda taeva teadvustamise nurgakivi-projekti raames üritus GLOBE at Night, mille käigus kutsuti kõiki inimesi maailmas hindama öötaeva heledust oma kodukohas. Ürituse eesmärgiks oli teadvustada tehisvalgustuse mõju keskkonnale ja tutvustada võimalusi asjatult kulutatud energia vähendamiseks. Vaatlusjuhendi ja olulisemad abimaterjalid tõlkis eesti keelde Tõnis Eenmäe, vt www.globe.ee/gan
• 20.−22. märtsini toimus Rõuge rahvamajas rahvusvahelisele astronoomia-aastale pühendatud konverents „Ööbikuoru Tähed 2009“. Populaarteaduslikul foorumil esinesid loengutega Tõnu Viik, Tõnu Tuvikene, Laurits Leedjärv, Elmo Tempel, Urmas Sisask, Mare Kõiva. Nii õhtul kui päeval toimusid taevavaatlused erinevate teleskoopidega. Lisaks neile tegevustele esinesid konverentsi raames helilooja Urmas Sisask ja tema tütar, pianist Tiiu Sisask.
• 25. märtsil korraldasid Tartu Observatoorium ja Eesti Teaduste Akadeemia konverentsi „200 aastat Universumi uudistamist Eestis“ tähistamaks rahvusvahelist astronoomia-aastat. Konverents toimus Tallinnas Teaduste Akadeemia majas. Ettekannetega esinesid Tõnu Viik, Laurits Leedjärv, Kalju Annuk ja Elmo Tempel, musitseeris Urmas Sisask. Pärast pidulikku osa toimus Eesti Astronoomia Seltsi aastakoosolek.
• 26. märtsist–27. sept oli TÜ ajaloo muuseumis rahvusvahelisele astronoomia-aastale pühendatud näitus „Struveta poleks satelliittelevisiooni“. Näitus aitas vaatajal sammuda läbi olulisemad etapid teel, mis on teinud võimalikuks kosmosereisid, kaugseire, satelliittelevisiooni ja GPSi – protsessi, millesse on andnud omapoolse olulise panuse ka Eesti teadlased. Näitusel sai näha esemeid, millega astronoom F.G.W. Struve mõõtis meridiaanikaart ning täpsustas seeläbi Maa mõõtmeid ja kuju. Näidati ka kosmose-teleradiomeetreid ja lunoidivaatlusjaama. Näitusega kaasnes põhikoolidele suunatud pedagoogiline programm „Muutuv tähistaevas“. Näituse koostasid Urmet Paloveer ja Lea Leppik.
• 30. märtsil esines TÜ ajaloo muuseumi konverentsisaalis populaarteaduslikul teeõhtul „Huvitavat teadusest ja elust“ Tõnu Tuvikene teemal „Kuulendude minevikust ja tulevikust“.
• 2.−5. apr korraldati üle Eesti vaatlusõhtud globaalse nurgakivi-ürituse „100 tundi astronoomiat“ raames. Ürituse eesmärgiks oli näidata võimalikult paljudele inimestele üle kogu maailma tähistaevast läbi teleskoopide. Enam kui 100 maailma riigis toimus neil päevil 2370 erinevat üritust − vaatlused, loengud, etendused, filmiõhtud jne. 24 tunni jooksul sai vaadata reaalajas veebiülekandeid reaalsetest astronoomilistest vaatlustest 80 erinevas observatooriumis. Nende veebi- ülekannete arhiivi ja info mitmekesiste ürituste kohta leiate veebilehelt www.100hoursofastronomy.org
• Dokumentaalja väärtfilmiõhtute sarjas „OoofilmiõhtuooO“ näidati filme:

- 14. apr „100 greatest discoveries: astronomy“, juhatas sisse ja kommenteeris Elmo Tempel (TO)

- 15. okt „The View from the Center of the Universe“, kommenteeris Tõnu Viik (TO)

• 18. apr toimusid rahvusvahelise muinsuskaitse päeva puhul ekskursioonid Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja Tartu Tähetornis. Giidi juhatusel sai tutvuda astronoomianäitusega „Struveta poleks satelliittelevisiooni“ ja osa saada planetaariumietendusest.
• 4.−15. maini oli Prantsuse teaduskuu raames Tallinnas Energiakeskuses avatud astronoomiale pühendatud näitus. 
• 18. mail toimus Tartu Ülikooli Kohvikus astronoomialoeng „Siin, seal ja igal pool“. Esinejaks oli dr Radu Stoica (Université Lille 1, Prantsusmaa). Üritus toimus Prantsuse teaduskuu raames.
• 18.−27. maini sai teaduskestuses AHHAA vaadata astronoomiale pühendatud näitust „Astro“.
• 23. mail toimus Kohtla-Järvel TTÜ Virumaa Kolledži astronoomiapäev. Loenguid lugesid külalislektorid Tartu Observatooriumist Tõnu Viik, Laurits Leedjärv ja Kalju Eerme.
• 31. mail korraldas teadusajakirjanik Rein Veskimäe Vihasoo rahvamajas küla teaduspäeva. Rahva ette astusid Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Ene Ergma, aastaid Tartu Observatooriumi juhtinud Tõnu Viik, helilooja ja pianist Urmas Sisask ning Eesti Füüsika Seltsi teadusbussi Suur Vanker noored füüsikud Kaido Reivelti juhtimisel. Vaheajal oli võimalus vaadata Päikest läbi rahvamaja ette üles seatud teleskoobi, mille tõi kaasa ja seadis üles harrastusastronoom Martin Vällik.
• 11.−18. juulini toimus Järvamaal Tagametsas skautide ja gaidide suurlaager „Tähemets“, kus telkis 800 gaidi ja skauti Eestist, mujalt Euroopast ja kaugemaltki. Suurlaagri teema oli täheteadus, mis haakus rahvusvahelise astronoomia-aastaga. Laagrilised said öösiti koos Tartu Observatooriumi astronoomidega teleskoobiga tähistaevast uurida, laagris oli avatud planetaarium ning tegutseti tegevusväljadel ehk „Päikesesüsteemi planeetidel“. Vt www.suurlaager.ee
• 12.−16. aug toimus Tõraveres astronoomiahuviliste XIV üle-Eesti kokkutulek, kus osales ca 100 inimest. Kokkutuleku juhtteemaks oli „400 aastat teleskoope ja 200 aastat taeva uurimist Eestis“. Kavas olid taevavaatlused, loengud ja ekskursioonid. Räägiti kaugseirest ja amatöörastronoomiast. Vt www.obs.ee/kokkutulekud
• Septembrist novembrini kestis EENeti ja Tartu Observatooriumi koostöös korraldatud arvutijoonistuste võistlus „Uudista Universumit“. Viieliikmeline žürii valis parimad tööd välja neljas vanuserühmas:

- Kuni 10-aastased joonistajad: I koht – Maria Guljavina (10 a), II koht – Jelena Tosjatova (10 a, Narva Pähklimäe Gümn, juh Svetlana Jefimova), III koht – Oleg Markelov (10 a, Narva Pähklimäe Gümn, juh Svetlana Jefimova)

- 11−13 aastased joonistajad: I koht – Helena Karu (12 a, Nõmme Erakool), II koht – Artur Tarassevski (11 a, Kohtla-Järve Tammiku Gümn, juh Irina Gritsinenko), III koht – Janar Aesma (12 a, Jäneda Kool)

- 14−18 aastased joonistajad: I koht – Jelizaveta Sestakova (18 a, Narva Humanitaargümn), II koht – Jaanus Jaggo (18 a, Nõo Reaalgümn), III koht – Tõnis Jakobsoo (15 a, Tartu Karlova Gümn, juh Ako Rääbis)

- Vanemad kui 18-aastased joonistajad: I koht – Maarja Andla (21 a, Tartu Kõrgem Kunstikool), II koht – Ruudu Remmelgas (25 a), III koht – Maria Evestus (23 a, Tartu Kõrgem Kunstikool).

- Parimaks juhendajaks osutus Svetlana Jefimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, kelle juhendatud joonistajate piltidest jõudis lõppvõistlusele 31 pilti. Järgnesid Aime Peever Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist 20 ja Vlada Teus-Miller Karjamaa Gümnaasiumist 17 lõppvõistluse pildi juhendajatena. Võidutöid saab näha veebilehel joonistaja.eenet.ee

• Septembris alustas ilmumist astronoomiateemaline veebisaade (podcast), milles tutvustatakse tähistaevast ja räägitakse huvitavatest teemadest astronoomias: www.astronoomia.ee/minutid
• 24. sept toimus Tartus teaduskommunikatsiooni konverents „Täheteadlus: astroloogiast astronoomi pilgu läbi“.
• 24. sept−24. okt oli Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis (Kompanii 3/5) avatud rahvusvahelisele astronoomia-aastale pühendatud raamatunäitus „200 aastat Universumi uurimist Eestis“. 
• 2. okt toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis loeng-kohtumisõhtu, külas oli akadeemik Ene Ergma. Juttu oli nii tähefüüsikast kui Eesti võimalusest saada kosmoseriigiks.
• 22.–24. okt korraldati üle maailma avalikke vaatlusõhtuid ühtse nimetusega „Galileo ööd“ (vt www.galileannights.org). Eesmärgiks oli näidata võimalikult paljudele inimestele seda, mida nägi 400 aastat tagasi Galileo Galilei oma esimeste teleskoopidega. Eestis toimusid vaatlusõhtud Tõraveres, Otepääl, Rannus ja Tallinnas.
• 8.−16. nov toimus Hiinas XIV rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad (IAO). II diplomi said Sandra Schumann (Tallinna Reaalkool, 9. kl) ja Jaan Toots (Tallinna Tehnikagümn, 9. kl). III diplomi said Kadi Liis Saar (Tallinna Reaalkool, 11. kl) ja Erik Tamre (Tallinna Reaalkool, 10. kl). Eesti võistkonna juhendajad olid Eesti Maaülikooli dotsent Jaak Jaaniste ja TÜ FI infotehnoloogia peaspetsialist Tõnis Eenmäe.
• 22. nov esines ETV saates Tähelaev akadeemik Jaan Einasto.
• 17.–18. dets toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 53. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents, mille üldteemaks oli tähistaevas ja kosmos.
• Detsembris ilmus Tähetorni Kalender 2010 (86. aastakäik) ja juba traditsiooniline Tähistaeva Kalender 2010.

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 22.–23.03.2010. a Tartus, TÜ Tähe 4 õppehoones. Füüsikapäevad organiseerisid Kaido Reivelt, Aile Tamm, Jaak Jõgi ja Riina Murulaid. Füüsikapäevade raames toimus 22. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandus- aruanne. Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu Tähe 4 kohvikus.

Füüsikapäevadel kuulutati välja EFSi aastapreemia, mille sai Toomas Rõõm KBFI terahertsi ja madalate temperatuuride töörühma maailma- tasemel terahertsspektroskoopia labori üles ehitamise ja eduka käivita- mise eest.

EFSi õpilaspreemia sai Agne Jõgis töö „Seebimulli füüsika“ eest (ju- hendaja Kadri-Ly Trahv).

Ilmus EFSi aastaraamat 2009 (toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee ja EFSi kodulehte (www.fyy- sika.ee/efs) haldab Kaido Reivelt.

6.–7. märtsini toimunud Eesti koolinoorte 57. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Erik Tamre (Tallinna Reaalkool, 10. kl).

Jätkusid EFSi mitmesugused füüsikat populariseerivad üritused. Taa- vi Adambergi vedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker ja jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine. Ligi seitsmekümne TÜ LOTE tudengi ühise jõupingutusena korraldati järjekordsed Tähe Perepäevad „Täpe 2010“, sedakorda oli teemaks teadusteater, ette mängiti kõik parajasti Teadusbussi kavas olevad etendused.

EFS on koostöös TÜ Teaduskooliga korraldanud TÜ teaduslaagreid (www.teaduslaager.ee). 2010. a teaduslaager toimus 19.–25. juulini Kloo- garanna noortelaagris. Osales 132 5.–9. klassi õpilast. õpilased olid ja- gatud kuueks rühmaks, iga päeva sisustas üks teema. Teemadeks olid robootika, füüsika, keemia, materjaliteadus, bioloogia ja raketiteadus. Juhendajateks olid Tartu Ülikooli üliõpilased ja magistrandid, laagri et- tevalmistamisel osalesid ka doktorandid ja teadurid.

EFS koos TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ Teaduskoo- liga käivitas füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmi, kus 7.–

12. klasside nutikatele ja motiveeritud õpilastele pakutakse loodustea- duste (füüsika, keemia, bioloogia) eksperimendil põhinevat eriõpet, mis

aitaks kompenseerida koolide võimaluste erinevusi õpilastele loodus- teadusliku hariduse andmisel. Koostati neli programmi (kaks füüsikas, üks bioloogias ja üks keemias), iga programm vastab 8 x 4=32 h mahule. õpikodadesse oli 2010. aasta lõpu seisuga registreerunud 1699 kasutajat (õpilased ja õpetajad), õpikojad toimuvad 25-s tugikoolis üle Eesti. õpikodasid viivad läbi 38 juhendajat, kolme kuuga on toimunud 192 õpikoda. õpikodade programmi veebileht on www.fyysika.ee/opikojad.

Seltsi füüsikaõpetajate osakond korraldas EFS füüsikaõpetajate su- vekooli Tartus, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Teemaks oli keemia ja füüsi- ka lõiming – mõõtmised, eksperimendid. Tutvuti uue keemiahoonega, Kohtla-Järve TTÜ kolledžiga ja Silmeti tehasega. Osales 40 õpetajat.

Uute ainekavade rakendumisele kaasa aitamiseks kuulutas EFS välja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamise stipendiumikonkursi. Konkurss osutus edukaks ning õpikute kirjutamine on tänaseks päevaks alanud. Loodavad õpikud antakse välja nii traditsioonilisel paberkujul kui ka e-õpikuna. Ka e-õpiku väljatöötamine on juba käivitunud, EFS partneriteks on siin Tiigrihüppe SA ja Webmedia.

Füüsikaõpetajate osakond korraldas kaks seminari füüsikaõpetajate võrgustiku arendamiseks. Esimene seminar toimus 5. detsembril Tartus, kus Riina Murulaiu eestvedamisel said kokku maakondade esindajad. Arutleti füüsikaõpetajate võrgustiku arendamise probleeme ja perspektiive. Teine seminar toimus 6.–8. jaanuarini Sakal. Seal käsitleti uurimuslikku õpet põhikoolis ja gümnaasiumikursust „Füüsikalise looduskäsitluse alused“ ning tehti ühistööd gümnaasiumi viie kohustusliku kursuse tunnijaotuskava koostamiseks. Füüsikaõpetajate võrgustiku tööd kajastab veebileht www.fyysika.ee/vorgustik.

Eesti Füüsika Selts on läbi aasta organiseerinud GLOBE Eesti tegevust (www.globe.ee), kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi projekti vahen- deid. Läbi on viidud GLOBE uurimistööde konkurss, suvelaager Jänedal (osales 150 õpetajat ja õpilast), õpilaskonverents Rakvere Reaalgümnaa- siumis ning õpetajate seminar Tartus. EFS on GLOBE’i kaudu algatanud programmi uurimusliku õppe ja uurimistööde tegemise toetamiseks Eesti koolides.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati 18.–20. juunini Pärlseljal EFSi täppisteaduste suvekool ja 29.–31. oktoobrini Voore puh- kekeskuses EFSi täppisteaduste sügiskool. Suvekoolis osales kokku 67 ja sügiskoolis 119 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Kuulati üle 30 tun- ni loenguid ja seminare. Töö toimus paralleelselt kahes auditooriumis.

Teemadest käsitleti kosmose- ja nanotehnoloogiaid, optikat, kvantmehaanikat ja arutleti füüsikahariduse teemadel ning esmakordselt kohtus sügiskoolis „Hea õppejõu klubi“. Organisaatoriteks olid Taavi Adam- berg, Kaido Reivelt ja Aigar Vaigu.

2010. a astus EFSi 52 uut liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2010 TÜ Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Tiigrihüppe SA, Hasartmängumaksu nõukogu, Tartu Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tartu Observatoorium ja Eesti Keele Instituut. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Kaido Reivelt   Silver Lätt      Raivo Stern    Taavi Adamberg

• 1. veebruarist töötab Tartu Observatooriumis EstSpacE projekti erakorralise teadurina Viljo Allik.
• 1. veebruaril valiti TÜ nõukogu poolt materjalide kompuutermodelleerimise professoriks Mikhail G. Brik ja nanostruktuuride füüsika professoriks Aleksei Romanov. TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakonna juhtivteaduriteks valiti Helgi Arst ja Tiit Kutser.
• 1. aprillil asus TO taimkatte seire töörühma vanemteadur Anu Reinart tööle Tartu Observatooriumi direktorina. Senine direktor Laurits Leedjärv jätkab tööd TO astrofüüsika osakonna tähefüüsika töörühma vanemteadurina. Samast ajast on ta ka astrofüüsika osakonna juhataja.
• 8. märtsil valiti TO vanemteaduriteks kosmoloogia erialal Maret Einasto, Erik Tago ja Jaan Vennik, teaduriteks kosmoloogia erialal valiti Elmo Tempel ja Lauri Juhan Liivamägi. Vanemteaduriteks astrofüüsika erialal valiti Tõnu Viik ja Indrek Kolka ning teaduriteks astrofüüsika erialal Mari Burmeister ning Anti Hirv.
• 26. aprillil toimus TO teadustöötajate üldkoosolek, kus valiti uus teadusnõukogu koosseis. Koosolekust võttis osa 48 hääleõiguslikku töötajat. Uue teadusnõukogu koosseisus on 12 liiget ja selle kinnitas haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga nr. 459 28. mail 2010.
• 28. mail valis TÜ nõukogu Tartu Ülikooli audoktoriteks akadeemik Jaan Einasto ja keskkonnateadlase, Ohio Ülikooli professori William J. Mitschi. TÜ FI bioloogilise füüsika professoriks valiti Berliini Tehnikaülikooli teadlane Jörg Pieper.
• 17. juunil kinnitati EV Valitsuse korraldusega Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart – pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuri ehk taristu üksustest. Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi 20 objekti seas on Eesti Keskkonnaobservatoorium, Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale, Eesti magnetväljade laboratoorium, Eesti osalus Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN), Euroopa Kosmoseagentuuris ja Euroopa Lõunaobservatooriumis, Euroopa neutronkiirguse allikas, Läänemere uurimislaev, nanomaterjalide uuringud ja rakendused.
• 21. juunil valiti TTÜ füüsikainstituudi direktoriks Pavel Suurvarik.
• 1. juulist on TO taimkatte seire vanemteadur Matti Mõttus kolmeks aastaks Helsingi Ülikooli järeldoktor.
• 1. juulist on KBFI osakestefüüsika teadur Andi Hektor kolmeks aastaks Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) järeldoktor Genfis, Šveitsis.
• 1. septembrist töötab TÜ FI koolifüüsika keskuses (KFK) füüsika didaktika lektori 0,5 ametikohal Svetlana Ganina.
• 13. okt toimus Tallinnas Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektoraatide ühisistung. Kohtumisega kinnitasid kaks juhtivat teadusülikooli 2009. aastal sõlmitud koostööleppe eesmärke aidata kaasa teaduse ja innovatsioonialase koostöö edendamisele ning ülikoolide kompetentsi suuremale kasutamisele ühiskonnas. Arutati ka akadeemilist kvaliteeti, ülikoolide rahastamist, regionaalarengut ja infovahetust.
• 26. nov tegi TÜ nõukogu otsuse viia Türi kolledži ainus õppekava „Keskkonnakorraldus ja planeerimine“ alates 2011. aasta sügisest üle TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna alla.
• 6. dets valiti TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna valimiskogu poolt teiseks ametiajaks tagasi senine dekaan professor Peeter Burk.
• 8. dets valiti Eesti Teaduste Akadeemia poolt akadeemikuks energia- tehnoloogia alal TÜ füüsikalise keemia professor Enn Lust ja akadeemikuks astronoomia alal TO kosmoloogia osakonna juhataja, vanemteadur Enn Saar.
• 30. sept võttis TÜ nõukogu vastu otsuse muuta akadeemiliste töötajate töösuhteid reguleerivaid õigusakte. Akadeemilised töökohad täidetakse kas avaliku konkursi korras või ilma konkurssi korraldamata. Esimesel juhul täidetakse ametikoht kuni viieks aastaks, teisel juhul kuni kolmeks aastaks. Nii konkursiga kui ilma konkursita leitud kandidaate hinnatakse sarnaselt ja valitakse vastavas teadusnõukogus. Kõik õppejõud ja teadustöötajad, kaasa arvatud tähtajatut töölepingut omavad, kuuluvad perioodilisele atesteerimisele.
• TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere kutsuti veel üheks semestriks (juulist novembrini) Austraalia Rahvusliku Mereuuringute Võrgustiku külalisteadlaseks ja nimetati 2010 sügissemestriks Townsville’i Ülikooli auprofessoriks.
• 2010. a valiti TÜ Füüsika Instituudis konkursi korras vanemteaduriteks materjalifüüsika alal Harry Alles, Kristjan Saal, Sebastian Vielhauer ning optika ja spektroskoopia alal Aleksei Treštšalov, teaduriteks tahkiseteooria alal Vadim Boltruško, Helle Kaasik, Aleksander Šelkan, tahkisefüüsika alal Aleksei Krasnikov, Sergei Dolgov, Irina Kudrjavtseva, optika alal Juri Maksimov, plasmaspektroskoopia alal Jüri Raud, pinnafüüsika alal Leonard Matisen, materjaliteaduse alal Valter Reedo, atmosfäärifüüsika numbrilise modelleerimise alal Aarne Männik, stohhastiliste protsesside alal Artjom Vargunin, matemaatilise modelleerimise alal Aare Luts ning aerosoolifüüsika alal Marko Vana. Ilma konkursita ja reeglina osalise koormusega töötavateks vanemteaduriteks valiti Peet Konsin, Aarne Maaroos, Enn Realo ja Lembit Pung, teaduriteks optika alal Heli Lukner, materjaliteaduse alal Raul Rammula ning keskkonnafüüsika alal Rigel Kivi, Jaan Salm ja Andres Luhamaa.
• TÜ Füüsika Instituudile projekteeritakse uut maja Tartusse Maarjamõisa teaduslinnakusse Viljandi mnt 42. Plaanis on ehitada uus kaasaegne hoone, mis kataks ära kogu TÜ füüsikaalase teadus- ja õppetööga seotud vajadused. Ehitust on kavas alustada 2012. a.

Tartu ülikooli FüüsikaInstituudi nõukogu

• 17. juunil kaitses Sven Lange doktoritöö „Spectroscopic and phasestabilisation properties of pure and rare-earth ions activated ZrO2 and HfO2“ (Haruldaste muldmetallidega dopeeritud ja dopeerimata ZrO2 ja HfO2 spektroskoopilised ja faasi-stabilisatsiooni omadused) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendajad dr Ilmo Sildos (TÜ FI) ja prof Mikhail Brik (TÜ FI). Oponendid dr habil phys Donats Millers (Läti Ülikool) ja prof Jüri Krustok (TTÜ).
• 2. juulil kaitses Aarne Kasikov doktoritöö „Optical characterization of inhomogeneous thin films“ (Mittehomogeensete õhukeste kilede optiline iseloomustamine) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Oponendid prof Arne Roos (Uppsala Ülikool, Rootsi) ja dots Arvo Mere (TTÜ).
• 27. augustil kaitses Heli Valtna-Lukner doktoritöö „Superluminally propagating localized optical pulses“ (Superluminaalselt levivad lokaliseeritud valgusimpulsid) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal hindega summa cum laude. Juhendaja akad Peeter Saari. Oponendid prof Ari T. Friberg (Aalto Ülikool, Helsingi; Ida-Soome Ülikool, Joensuu; Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Stockholm) ja dr Rüdiger Grunwald (Max Borni nim Mittelineaarse Optika ja Spektroskoopia Instituut, Berliin, Saksamaa).
• 31. augustil kaitses Artjom Vargunin doktoritöö „Stochastic and deterministic features of ordering in the systems with a phase transition“ (Korrastuse stohhastilised ja deterministlikud omadused faasisiirdega süsteemides) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendajad prof Teet Örd (TÜ FI) ja Risto Tammelo (TÜ FI). Oponendid prof Grzegorz Litak (Lublini Tehnikaülikool, Poola) ja dots Ain Ainsaar (TLÜ).
• 31. augustil kaitses Hannes Liivat doktoritöö „Probing new physics in e+e--annihilations into heavy particles via spin orientation effects“ (Uue füüsika otsingud raskete osakeste tekkel e+e--annihilatsiooniprotsessides spinnorientatsiooni efektide kaudu) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja vanemteadur Ilmar Ots (TÜ FI). Oponendid dr Katri Huitu (Helsingi Ülikool, Soome) ja dr Margus Saal (TO).
• 31. augustil kaitses Tanel Mullari doktoritöö „On the second order relativistic deviation equation and its applications“ (Teist järku relativistlik hälbevõrrand ja selle võrrandi rakendusi) PhD kraadi saamiseks teoreetilise füüsika erialal. Juhendaja prof Risto Tammelo (TÜ). Oponendid prof Roman Plyatsko (Mehaanika ja Matemaatika Rakenduslike Probleemide Instituut, Ukraina TA) ja dr Väino Unt (TO).
• 7. septembril kaitses Aleksandr Lissovski doktoritöö, „Pulsed highpressure discharge in argon: spectroscopic diagnostics, modeling and development“ (Kõrgrõhu impulss-gaaslahendus argoonis: spektroskoopiline diagnostika, modelleerimine ja arendus) PhD kraadi saamiseks optika ja spektroskoopia erialal. Juhendaja dr Aleksei Treštšalov (TÜ FI). Oponent dr Andreas Ulrich (Müncheni Tehnikaülikool, Saksamaa).
• 1. oktoobril kaitses Mari Burmeister doktoritöö „Characteristics of the hot components of symbiotic stars“ (Sümbiootiliste tähtede kuumad komponendid) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendaja dr Laurits Leedjärv (TO). Oponendid dr Romano L. M. Corradi (Kanaari saarte Astrofüüsika Instituut, Hispaania) ja dr Nikolai A. Tomov (Astronoomia Instituut, Bulgaaria TA; Rahvuslik Astronoomia Observatoorium Rozhen, Smolyan, Bulgaaria).
• 26. novembril kaitses Aile Tamm doktoritöö „Atomic layer deposition of high-permittivity insulators from cyclopentadienyl-based precursors“ (Kõrge dielektrilise läbitavusega isolaatorkilede aatomkihtsadestamine tsüklopentadienüüllähteainetest) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendajad dr Kaupo Kukli (TÜ FI) ja dr Kalev Tarkpea (TÜ). Oponendid dr Malle Krunks (TTÜ) ja prof Karol Fröhlich (Bratislava, Slovakkia Teaduste Akadeemia).

Tartu ülikooli keemia Instituudi nõukogu

• 21. juunil kaitses Tavo Romann doktoritöö „Preparation and surface modification of bismuth thin film, porous, and microelectrodes“ (Vismuti õhukeste kihtide, poorsete ja mikroelektroodide valmistamine ning nende pinna modifitseerimise meetodid) PhD kraadi saamiseks füüsikalise ja elektrokeemia erialal. Juhendaja prof Enn Lust (TÜ KI). Oponendid prof Kyösti Kontturi (Helsingi Tehnikaülikool, Soome), prof Andres Öpik (TTÜ).

Tartu ülikooli Ökoloogia ja maateaduste Instituudi nõukogu

• 21. juunil kaitses Margit Kõiv doktoritöö „Treatment of landfill leachate and municipal wastewater in subsurface flow filters using mineralized peat and hydrated oil shale ash“ (Prügila nõrgvee ja olmereovee puhastamine pinnasfiltrites mineraliseerunud turba ja hüdratiseerunud põlevkivituha abil) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja prof Ülo Mander (TÜ ÖMI). Oponent prof yves Comeau (Montreali Polütehniline Kool, Kanada).
• 21. juunil kaitses Jaanis Juhanson doktoritöö „Impact of phytoremediation and bioaugmentation on the microbial community in oil shale chemical industry solid waste“ (Fütoremediatsiooni ja bioaugmentatsiooni mõju poolkoksi mikroobikooslusele) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja vanemteadur Jaak Truu (TÜ MRI). Oponent dots Kim yrjälä (Helsingi Ülikool, Soome).
• 15. detsembril kaitses Riho Mõtlep doktoritöö „Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes“ (Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete koostis ja diagenees) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja prof Kalle Kirsimäe (TÜ ÖMI). Oponent prof Ron Zevenhoven (Åbo Akadeemia, Soome).
• 17. detsembril kaitses Igor Zaytsev doktoritöö „Bioaugmentation in LWA-filled horizontal subsurface flow filters for wastewater treatment: Impact of flow regime, temperature and donor system“ (Bioaugmentatsioon LWA substraadiga horisontaalfiltris reovee puhastuseks: voolurežiimi, temperatuuri ja doonorsüsteemi mõju) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendajad prof Ülo Mander (TÜ ÖMI) ja dr Kaspar Nurk (TÜ ÖMI). Oponent dr Jan Vymazal (Maastiku ökoloogia osakond, Tšehhi Põllumajanduse Üli- kool, Praha, Tšehhi Vabariik).

Tartu ülikooli matemaatika Instituudi nõukogu

• 20. detsembril kaitses Larissa Roots doktoritöö „Free vibrations of stepped cylindrical shells containing cracks“ (Pragudega silindriliste koorikute vaba võnkumine) PhD kraadi saamiseks matemaatika erialal. Juhendaja prof Jaan Lellep (TÜ). Oponendid prof Werner H. Schmidt (Greifswaldi Ernst-Moritz-Arndti Ülikool, Saksamaa) ja prof emer Martti Mikkola (Aalto Ülikool, Soome).

Tallinna Tehnikaülikooli doktorinõukogud

• 26. aprillil kaitses Mihhail Berezovski doktoritöö „Numerical simulation of wave propagation in heterogeneous and microstructured materials“ (Lainelevi numbriline simulatsioon heterogeensetes ja mikrosruktuuriga materjalides) PhD kraadi saamiseks loodus- ja täppisteadustes. Juhendaja prof Jüri Engelbrecht (TTÜ Küberneetika Instituut). Oponendid prof Harm Askes (Sheffieldi Ülikool, Inglismaa) ja dr Jiri Plesek (Tšehhi TA Termomehaanika Instituut).
• 21. oktoobril kaitses Merle Randrüüt doktoritöö “Wave propagation in microstructured solids: solitary and periodic waves” (Lainelevi mikrostruktuursetes tahkistes: üksik- ja perioodilised lained) PhD kraadi saamiseks loodus- ja täppisteadustes. Juhendajad prof Jüri Engelbrecht (TTÜ Küberneetika Instituut) ja prof Andrus Salupere (TTÜ Küberneetika Instituut). Oponendid prof Franco Pastrone (Torino Ülikool, Itaalia) ja vanemteadur Alexey Porubov (Venemaa TA Mehaanikaprobleemide Instituut, Peterburg).
• 22. juunil kaitses Andrus Räämet doktoritöö “Spatio-temporal vari- ability of the Baltic Sea wave fields” (Läänemere lainetuse tingimuste ajalis-ruumiline muutlikkus) PhD kraadi saamiseks ehituse ja keskkonnatehnika erialal. Juhendaja prof Tarmo Soomere (TTÜ Küberneetika Instituut). Oponendid dr Arno Behrens (Institute for Coastal Research, Geesthacht, Saksamaa) ja prof Sirje Keevallik (TTÜ Meresüsteemide Instituut).

Tallinna ülikooli loodusteaduste doktorinõukogu

• 10. septembril kaitses Jaanis Priimets doktoritöö „Diffusion paths in single-phase ternary metal systems“ (Difusiooniteed ühefaasilistes ternaarsetes metallisüsteemides) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendaja prof emer Ülo Ugaste (TLÜ MLI). Oponendid prof Valeri Pimenov (Venemaa TA Metallurgia ja Materjaliteaduste Instituut) ja vanemteadur Lembit Kommel (TTÜ Materjalitehnika Instituut).

Oulu ülikool

• 22. oktoobril kaitses Indrek Vurm doktoritöö „Time-Dependent Modelling of Radiative Processes in Magnetized Astrophysical Plasmas“ (Kiirgusprotsesside ajast sõltuv modelleerimine magnetilises astrofüüsikalises plasmas). Juhendajad prof J. Poutanen (Oulu Ülikool), drT. Viik (TO). Esialgsed oponendid (reviewers) dr G. Ghisellini (Brera Astronoomia Observatoorium, Itaalia) ja dr A.A. Zdziarski (N. Copernicuse Astronoomiakeskus, Varssavi, Poola). Oponent dr G. Ghisellini (Brera Astronoomia Observatoorium, Itaalia).

Tartu ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu

Teadusmagistritööd

26. augustil kaitsti järgmised (4+2) teadusmagistritööd:

• Veiko Hani „Uurimusliku õppe rakendamine ja praktiliste tööde erinevad realisatsioonid uurimuslikus õppes“ (eriala: füüsikaline infotehnoloogia). Juhendajad teadur Anne Laius (TÜ loodusteadusliku hariduse keskus) ja dots Kalev Tarkpea (TÜ FI). Oponendid lektor Enn Pärtel (TÜ FI koolifüüsika keskus) ja teadur Klaara Kask (TÜ loodusteadusliku hariduse keskus).
• Karin Laansalu-Veskioja „Meemide käsitlus füüsikas praktikumi ahelkatse näitel“ (eriala: füüsikaharidus). Juhendaja dots Henn Voolaid (TÜ FI). Oponendid dots Kalev Tarkpea (TÜ FI) ja haridustehnoloog Ly Sõõrd (TÜ Teaduskool).
• Kadri Hillermaa „Üldistatud Hénon-Heiles’i võrrandite liikumisintegraalid“ (eriala: teoreetiline füüsika). Juhendaja teadur Lembit Sossi (TÜ FI). Oponendid dots Peeter Tenjes (TÜ FI) ja vanemteadur Tõnu Viik (TO).

30. augustil kaitsti järgmised (4+2) teadusmagistritööd:

• Grigori Savustjan „Comparison of Foucault cardiogram with MRI ventricular volume-time curve“ (Foucault’ kardiogrammi ja MRTga saadud vatsakeste ruumala kõvera võrdlemine) (eriala: meditsiinifüüsika). Juhendaja dots Jüri Vedru (TÜ FI). Oponendid dr Kalle Kepler (TÜ FI) ja arst-õppejõud Kristina Lotamõis (TÜ Kliinikum).
• Anatoli Vladimirov „Comparison of image quality test methods in computed radiography“ (Pildi kvaliteedi hindamismeetodite võrdlus kompuuterradiograafias) (eriala: meditsiinifüüsika). Juhendaja dr Kalle Kepler (TÜ FI). Oponendid MSc Andrus Aavik (TÜ Kliinikum) ja dots Kalev Tarkpea (TÜ FI).
• Priit Tuvike „Esimese järgu kvantkromodünaamilised kiirgusparandid polariseeritud W+-bosoni hadronlagunemisel“ (eriala: teoreetiline füüsika). Juhendaja vanemteadur Stefan Groote (TÜ FI). Oponendid vanemteadur Ilmar Ots (TÜ FI) ja dots Rein Saar (TÜ FI).

• Tartu Ülikoolis on avatud füüsikaga seonduvad õppekavad:
  • bakalaureuseõppes: arvutitehnika, füüsika, keskkonnatehnoloogia, materjaliteadus, infotehnoloogia;
  • magistriõppes: arvutitehnika, fundamentaalfüüsika, füüsika, füüsikaõpetaja, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, infotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, kultuuriväärtuste säilitamine, materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas, materjaliteadus, molekulaartehnoloogia, rakendusfüüsika, rakenduslik mõõteteadus;
  • doktoriõppes: füüsika, keskkonnatehnoloogia, molekulaartehnoloogia, materjaliteadus, tehnika ja tehnoloogia, loodusteaduslik haridus.

• Tartu Ülikooli doktoriõppesse võeti:
  • füüsika erialal:
    • Alar Jantsikene
    • Urmas Kvell
    • Mihkel Pajusalu
    • Erik Randla
    • Artur Tamm
    • Andres Tiko
    • Sebastian Traud
    • Kaupo Voormansik
  • materjaliteaduse erialal:
    • Urmas Joost
    • Kaja Pae
    • Madis Umalas
    • Raul Välbe
  • keskkonnatehnoloogia erialal:
    • Mariina Hiiob
    • Kaisa Kesanurm
    • Janika Laht
  • tehnika ja tehnoloogia erialal:
    • Jelizaveta Geimanen
    • Hanna Hõrak
    • Liina Margna
    • Margit Mutso
    • Marit Orav
    • Sirle Saul
    • Aleksei Suslov
    • Rauno Temmer
    • Age Utt
    • Veiko Vunder
  • loodusteadusliku hariduse erialal:
    • Ana Valdmann
    • Maksim Zinakov

• Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistriõppe (3+2) lõpetasid:
  • loodusteaduse magister: Kadri Aljas (heitmete tehnoloogia), Erik Anderson (füüsikaline ja elektrokeemia), Liis Astover (heitmete tehnoloogia), Roman Belov (keskkonnaseire tehnoloogia), Irina Biduljak (heitmete tehnoloogia), Galina Danilišina (heitmete tehnoloogia), Polina Degtjarenko (ökosüsteemide tehnoloogia), Reelika Eiche (heitmete tehnoloogia), Priit Jaanson (füüsika), Margarita Kagan (heitmete tehnoloogia), Kärt Kasak (heitmete tehnoloogia), Karl Kaupmees (analüütiline ja füüsikaline keemia) – cum laude, Joosep Kepler (füüsika) – cum laude, Elo Kibena (heitmete tehnoloogia), Kaie Kriiska (ökotehnoloogia), Piret Krillo (heitmete tehnoloogia), Katre Kurvits (heitmete tehnoloogia), Riho Kägo (füüsika), Janika Laht (ökotehnoloogia), Kristel Lopsik (ökotehnoloogia), Merle Mandel (heitmete tehnoloogia), Gea Ovsjannikov (analüütiline ja füüsikaline keemia), Mihkel Pajusalu (füüsika) – cum laude, Erik Randla (teoreetiline füüsika), Scheila Schulz (ökosüsteemide tehnoloogia), Artur Tamm (füüsika) – cum laude, Mihkel Vestli (füüsikaline ja elektrokeemia);
  • tehnikateaduse magister: Dana-Maria Bunaciu (rakenduslik mõõteteadus), Klodian Dhoska (rakenduslik mõõteteadus), Merike Hein (infotehnoloogia), Urmas Joos (rakenduslik mõõteteadus) – cum laude, Madis Juurma (rakenduslik mõõteteadus), Liina Kruus (rakenduslik mõõteteadus), Urmas Kvell (arvutitehnika) – cum laude, Kerli Lauk (rakenduslik mõõteteadus), Alo Peets (arvutitehnika), Rando Saar (materjaliteadus), Ivan Sidorov (infotehnoloogia), Gert Suurkuusk (rakenduslik mõõteteadus), Gert Toming (infotehnoloogia), Madis Umalas (materjaliteadus), Veiko Vunder (arvutitehnika), Raul Välbe (materjaliteadus);
  • haridusteaduse magister (füüsikaõpetaja): Anne Anier, Mari Lepp, Heli Lätt.

• TÜ magistriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Varmo Ernits, Jakob Jõgi, Rain Kipper, Harti Kiveste, Teet Kuutma, Allan Lepp, Peeter Mihhailov, Erki Metsanurk, Kaarel Piip, Liis Reisberg, Liina Roots, Mihkel Rünkla, Kadri Savi ja Katrin Tuude;
  • materjaliteaduse erialal: Taivo Jõgiaas, Arko Kesküla, Robert Matias Mononen, Henri Mägi, Mailiis Pala, Inga Põldsalu, Keio Riik- järv, Pille Rinne, Kaspar Roosalu, Anton Ruzanov, Kristjan Saul, Silver Sepp, Triinu Taaber, Indrek Tallo ja Taavi Tikk;
  • keskkonnatehnoloogia erialal 56 üliõpilast;
  • erialal „materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ 37 üliõpilast;
  • gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal 32 üliõpilast;
  • rakendusliku mõõteteaduse erialal 13 üliõpilast;
  • arvutitehnika erialal 4 üliõpilast.

• Tartu Ülikooli 3-a bakalaureuseõppe lõpetasid:
  • füüsika erialal: Varmo Ernits, Jakob Jõgi – cum laude, Rain Kipper, Teet Kuutma, Allan Lepp, Jevgeni Makarov, Siim Meerits, Erki Metsanurk, Peeter Mihhailov, Kaarel Piip – cum laude, Liis Reisberg, Liina Roots, Annika Ruusmann, Mihkel Rünkla, Kadri Savi, Katrin Tuude – cum laude, Ott Vilson;
  • materjaliteaduse erialal: Hanno Evard, Taivo Jõgiaas, Liina Kalm, Asko Laaniste, Robert Matias Mononen, Henri Mägi, Mailiis Pala, Inga Põldsalu, Eldar Rassulov, Keio Riikjärv, Pille Rinne, Kaspar Roosalu, Anton Ruzanov, Silver Sepp, Triinu Taaber, Indrek Tallo, Taavi Tikk;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Martin Absalon, Jane Adler, Alo Alt, Viljo Aros, Kadre Heinaste, Angeli Ivanov, Sven Kalbus, Kuno Kasak, Triin Kase, Teet Kerem, Kristi Kesküla, Kairid Leks, Mari Loss, Aigi Margus, Rainer Napits, Rainer Paenurk, Merili Pokasaar, Andre Priisalu, Airi Saarmäe, Rain Saarmäe, Johanna-Maria Siilak, Martin Sööt, Annika Teino, Triin Tigane, Diana Tiidema, Andres Trei, Taavi Vaasma, Priit Vabamäe;
  • infotehnoloogia erialal: Marko Arrak, Indrek Bauvald, Madis Haug, Kristjan Metsalu, Reiko Randoja, Martti Savolainen, Siim Sundla, Martin Usk.

• Tallinna Ülikooli füüsika doktorandid olid Anna Šeletski (juh Anne Tali), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Natalja Timohhina (juh Valdur Saks), Katrin Laas (juh Romi Mankin), Veroonika Širokova (juh Tõnu Laas).
• TLÜ füüsikaõpetaja eriala magistriõppe lõpetas Andrus Niitenberg.
• TLÜ magistrandid:
  • füüsika erialal: Piret Avila (juh Astrid Rekker), Jana Paju (juh Tõnu Laas), Martin Vällik (juh Tõnu Laas);
  • füüsikaõpetaja erialal: Virgi Einaste (juh Anneli Roode-Neumann), Kalle Kebbinau (juh Rando Tuvikene), Ave Kokka (juh Anneli Roode-Neumann), Alis Langemets (juh Katrin Laas), Julia Tsõgankova (juh Priit Reiska).
• TLÜ bakalaureuseõppes lõpetasid füüsika erialal Virgi Einaste, Jana Paju ja Martin Vällik.
• TTÜ füüsikainstituudis õppisid tehnilise füüsika doktorantuuris: Erkki Kask (juh prof Jüri Krustok), Himani Khanduri (juh KBFI vanemteadur Raivo Stern ja prof Jüri Krustok), Mario Mars (juh van.teadur V.-V. Pustõnski, kaasjuhendaja V. Harvig), Marion Murumaa (juh KBFI van.teadur Martti Raidal, teadur Andi Hektor, dots Pavel Suurvarik), Tõnis Oja (juh prof R.-K. Loide), Reio Põder (juh KBFI van. teadur Juhan Subbi ja dots Pavel Suurvarik), Jaak Toomela (juh dots M.Klopov)

• TTÜ tehnilise füüsika magistriõppe (3+2) lõpetasid loodusteaduse magistri kraadiga tehnilise füüsika erialal Indrek Mandre, Ivan Sertakov, Erkki Kask, Marion Murumaa, Rait Valksaare ja Kaspar Kevvai.
• TTÜ füüsikainstituudis õppisid tehnilise füüsika magistrantuuris (3+2 õppekaval): Ahti Bloom, Aleksandr Graf, Aleksandr Hohlatšov, Irina Jelissejeva, Kaspar Kaarlep, Maria Kesa, Triin Leetmaa, Merike Martsepp, Radu Prekup, Aet Põldma, Rait Rand, Styna Randmaa, Joonas Rihma, Päivo Simson, Andres Sokk, Taaniel Uleksin, Eduard Vaselo ja Richard Villenberg.
• TTÜ tehnilise füüsika õppekava lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga tehnilise füüsika erialal Margus Rätsep, Taaniel Uleksin, Eduard Vaselo, Ürgo Saaliste, Joonas Kaljulaid, Triin Leetmaa, Aune Nigol, Sten Mäses, Oliver Parmasto ja Fred Buschmann.

• Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2010 premeeriti järgmisi autoreid loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:
  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (15000.- kr) Victor Alari (TTÜ), konkursitöö „Laineenergia vähenemine ranniku lähedal avamere tuulikute tõttu“ eest;
    • I preemia (15000.- kr) Kaur Alasoo (TÜ), konkursitöö „Tugivektormasinate kombineerimine angiogeneesiga seotud geenide ennustamiseks“ eest;
    • II preemia (10000.- kr) Marek Kõllo (TTÜ), konkursitöö „9,11-sekosterooli D-ringi sünteesi uurimine“ eest;
    • II preemia (10000.- kr) Risto Reilson (TÜ), konkursitöö „Antra- kinooniga modifitseeritud elektroodide elektrokeemilised oma- dused“ eest;
    • III preemia (5000.- kr) Johannes Ehala (TTÜ), konkursitöö „Bokode passiivmarkeri lahendused“ eest;
    • III preemia (5000.- kr) Silja Treialt (TÜ), konkursitöö „Faktorruumid ja aproksimatsiooniomadused“ eest;
    • Tänukirjad: Jakob Jõgi (TÜ), Kristjan Krips (TÜ), Robert Mononen (TÜ).
  • magistriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (25000.- kr) Heisi Kurig (TÜ), konkursitöö „1-etüül3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi kasutamine elektrilise kaksikkihi kondensaatori elektrolüüdina“ eest;
    • II preemia (20000.- kr) Einar Pius (Edinburghi Ülikool), konkursitöö „Kvantskeemide automaatne paralleliseerimine kasutades mõõtmispõhist kvantarvutuste mudelit“ eest;
    • III preemia (10000.- kr) Mihkel Pajusalu (TÜ), konkursitöö „Fotosünteetiliste antennide eksitontsooni sõltuvus temperatuurist“ eest;
    • Tänukirjad: Kaur Lumiste (TÜ), Jaana-Kateriina Gomon (TTÜ), Julia Iljina (TTÜ).
  • doktoriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (25000.- kr) Nadežda Aleksejeva (TÜ), konkursitöö „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine süsiniknanotorudel põhinevatel nanokomposiitmaterjalidel“ eest;
    • I preemia (25000.- kr) Kairit Zovo (TTÜ), konkursitöö „Afiinsuse gradient suunab vase rakulistesse sihtkohtadesse“ eest;
    • II preemia (20000.- kr) Aivo Jürgenson (TTÜ), konkursitöö „Ründepuude paralleel- ja jadamudelite efektiivsed semantikad“ eest;
    • II preemia (20000.- kr) Indrek Zolk (TÜ), konkursitöö „Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“ eest;
    • III preemia (10000.- kr) Deniss Klauson (TTÜ), konkursitöö„Bioloogiliselt mittelagunevate saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon vesifaasis“ eest;
    • III preemia (10000.- kr) Evely Leetma (TÜ), konkursitöö „Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest;
    • III preemia (10000.- kr) Heli Lukner (TÜ), konkursitöö „Superluminaalselt levivad lokaliseeritud valgusimpulsid“ eest;
    • Tänukirjad: Jaanus Eskusson (TÜ), Maris Tõnso (TTÜ), Signe Vahur (TÜ).

• • Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi füüsikaga seotud töödest sai I auhinna 10000.- krooni Mihkel Pajusalu (TÜ) magistritöö „Fotosünteetiliste antennide eksitontsooni sõltuvus temperatuurist“ (juh akad Arvi Freiberg ja dr Margus Rätsep).
  • 26.–28. veebr Laulasmaal toimunud TalveAkadeemia 2010 konverentsil kuulutati välja tudengite teadusartiklite konkursi tulemused. Konkursile laekus loodusteaduste ja tehnika valdkonnas 16 artiklit, millest auhinnati kolme:
    • Karin Robam (TTÜ, doktoriõpe) „Jõed, mis saavad alguse kaevandamisest“, auhinnaks Rahva Raamatu kinkekaart;
    • Jüri-Ott Salm (1. autor) (TÜ, doktoriõpe) „Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O emissioon looduslikest ja kuivendatud soodest ning turbatootmisaladelt“, auhinnaks Rahva Raamatu kinkekaart;
    • Karin Kipper (TÜ, doktoriõpe) „Antibiootikumijääkide määramine Tartu ja Tallinna reoveemudast vedelikkromatograafia-massispektromeetria meetodil“, auhinnaks Horisondi aastatellimus.

• TÜ Füüsika Instituudi 2010. aasta tudengistipendiumi konkurss toimus traditsiooniliselt kahes osas.
  • Bakalaureuseastmes sai esikoha Jakob Jõgi (stipendium 6000 kr, juh Ants Lõhmus ja Jaan Kalda (TTÜ)), teise koha Siim Meerits (4500 kr, juh Laur Järv) ja kolmanda koha Joosep Pata (4000 kr, juh Alan Tkaczyk). Neile järgnesid Kadri Savi (3000 kr, juh Martin Järvekülg ja Martin Timusk), Varmo Ernits (2000 kr, juh Margo Plaado) ning Robert Matias Mononen (1500 kr, juh Margo Plaado), Mihkel Rünkla (1500 kr, juh Margus Saal ja Laur Järv) jaHenri Mägi (1500 kr, juh Eduard Feldbach).
  • Magistriastmes sai esikoha Ott Rebane (10000 kr, juh Peeter Saari), teise koha Erik Randla (7000 kr, juh Laur Järv) ning kolmanda koha Eliko Tõldsepp (6000 kr, juh Tea Avarmaa ja Eduard Feldbach) ja Mihkel Pajusalu (6000 kr, juh Arvi Freiberg ja Margus Rätsep). Neile järgnesid Raul Laasner (3000 kr, juh Vitali Nagirnõi) ning Raul Välbe (2000 kr, juh Valter Reedo, Uno Mäeorg ja Ants Lõhmus) ja Madis Umalas (2000 kr, juh Valter Reedo, Ants Lõhmus ja Irina Hussainova (TTÜ)).

• 20. septembril määras Tartu Observatooriumi teaduslik nõukogu toetusi noortele teadlastele. Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi sai TÜ teise aasta doktorant Tiit Sepp. Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai TÜ teise aasta doktorant Margit Aun.
• Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumi sai TÜ keskkonnatehnoloogia eriala doktorant Krista Alikas.
• Heinrich Laulu stipendium TTÜ Arengufondilt anti Andrus Räämetile (TTÜ).
• Alates 1. septembrist on TÜ füüsika eriala magistriõppe üliõpilastel võimalik spetsialiseeruda nanotehnoloogia erialale. Nanotehnoloogia eriala avamine sai teoks Euroopa Sotsiaalfondi abil projekti „Nanotehnoloogia moodulite loomine füüsika magistriõppekava jaoks“ raames. Eriala koduleht asub aadressil www.fi.tartu.ee/nmfm.

• 1. veebr toimus Tõraveres konverents „145 aastat Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi avamisest ja 60 aastat Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama  asutamisest“.
• 16. veebr tähistati KBFI 30. juubelit ajalooteemalise väljapanekuga ning sünnipäevale pühendatud seminariga Eesti Teaduste Akadeemias. Juubeliseminaril esinesid sõnavõttude ja ettekannetega KBFI sõbrad ja koostööpartnerid ning esitleti ka instituudi teadusloomet. Ettekandeid pidasid Tuuli Käämbre, Toomas Rõõm, Anne Kahru ja Mario Kadastik.
• 25.–26. veebr toimus Tartus Dorpati Konverentsikeskuses TÜ ja TTÜ doktorikooli „Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad“ (FMTDK) teaduskonverents. Doktorikooli nõukogu valis parimaks suuliseks ettekandeks Aile Tamme ettekande „Atomic layer deposition and characterization of ZrO2-Er2O3 and ZrO2-Gd2O3 nanolaminates“ (kaasautorid: Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Jekaterina Kozlova, Mikko Heikkilä, Marianna Kemell, Timo Sajavaara, Jun Lu, Massimo Tallarida, Väino Sammelselg, Mikko Ritala, Markku Leskelä). Parimaks posterettekandeks valiti Atanas Katerski poster „Phase and elemental composition of spray deposited CuInS2 thin films for solar cells“ (kaasautorid: A. Katerski, M. Krunks). Mõlemad doktorandid saavad preemiaks doktorikooli reisiraha. Lisainfo: www.fi.tartu.ee/doktorikool
• 16. märtsil toimus TÜ füüsikahoones Kalju Kudule (16.03.1930 – 13.07.2001), füüsikule, õppe- ja teadustöö organisaatorile Tartu Ülikoolis pühendatud teadusõhtu.
• 22.–23. märtsini toimusid Tartus, TÜ Tähe 4 õppehoones XL Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad. 22. märtsil toimus Eesti Füüsika Seltsi üldkogu. Traditsiooniliselt kuulusid füüsikapäevade programmi meie füüsikute viimase aja uurimistulemusi tutvustavad ettekanded ja arutlused füüsikateaduse ja –hariduse tulevikust. Füüsikapäevade korraldustoimkond: Ilmar Kink, Jaak Jõgi, Kaido Reivelt.
• 22.–24. märtsini toimusid Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsi- keskuses COST 733 (COST: European Cooperation in Science and Technology) juhtgrupi ja töörühmade koosolekud. Koostööprojekti COST 733 teemaks on „Ilmatüüpide klassifikatsioonide harmoniseerimine ja rakendamine Euroopa regioonide tarvis“. Koosolekul kõneldi kõige värskematest tulemustest Euroopa ilmamustrite uuringutes ning edasistest koostöövõimalustest, sest juhtgrupi ja töörühmade koosolek oli selle projekti üheksas ehk eelviimane. Eestist osalesid COST 733 töös Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ning Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadlased, kes ürituse Tartus ka korraldasid. Koosolekul osales 34 teadlast 15 Euroopa riigist.
• 23.–25. apr viibisid Eestis Saksa Kosmoseagentuuri ja Soome teadusasutuste delegatsioonid, et koostöös Eesti partneritega leppida kokku Eesti esimese satelliidiprojekti EstCube-1 missiooni edasiste etappide elluviimises. Eesti tudengisatelliit on aastal 2008 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ja Tartu Observatooriumi koostöös alguse saanud projekt, mis on kasvanud täismõõtmetes rahvusvaheliseks koostööks. Satelliit on kavas kosmosesse lennutada aastal 2012. Projekti viivad ellu Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Lennuakadeemia tudengid TÜ ja Tartu Observatooriumi teadlaste juhendamisel koostöös Saksa Kosmoseagentuuri, Helsingi ja Jyväskyla ülikoolide ning Soome Meteoroloogiainstituudiga. Lisainfo www.estcube.eu.
• 26.–27. apr toimus Tartus (Tähe 4) Helsingi Ülikooli atmosfääriteaduste osakonna prof Hanna Vehkamäki ja dr Ilona Riipineni kahepäevane intensiivkursus aerosoolide moodustumisest atmosfääris. Üritus oli osa aktsioonist „Women’s Aerosol Train 2010 is coming to you!”, mille raames nad esinesid loengutega mitmes Euroopa linnas. Ürituse korraldajad Tartus olid Madis Noppel ja Urmas Hõrrak TÜ Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika laborist.
• 5.–7. maini korraldati Tallinnas EstSpacE projekti raames rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010“. Konverentsil osales ligi 300 teadlast, spetsialisti, ettevõtjat ja ametnikku Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ja mujalt Euroopast, kes vahetasid kogemusi kosmose maapealsete teenuste valdkonnas, tutvusid uute ärivõimaluste ja teadusuuringute tulemustega, millest Eesti jaoks olid olulisemad satelliitkaugseire, -positsioneerimise ja navigatsiooni rakendused. Esinejateks olid ESA, NASA, EADS Astrium, Infoterra, Thales, Nokia, Logica, Google, Microsoft, GMES Bureau, GNES, Italian Space Agency, British National Space Center, German Aerospace Center jt organisatsioonide tippspetsialistid.
• 25. mail toimus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduspäev „Astronoom Taavet Rootsmäe – 125“. Ettekannetega esinesid akadeemik Jaan Einasto ja TO teadur Antti Tamm.
• 14.–16. juunini toimus Pühajärvel XIV Soome-Eesti aeroioonide ja atmosfääriaerosooli ühisseminar. Osavõtjaid oli Soomest, Rootsist, Indiast, Lätist ja Eestist kokku 37 teadlast ja kraadiõppurit, nende hulgas 18 väliskülalist, kes kolmel päeval esitasid 30 ettekannet atmosfääriaerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside teoreetilisest ja eksperimentaal-vaatluslikust uurimisest. Esindatud olid Helsingi Ülikool, Soome Meteoroloogiainstituut, Tampere Tehnoloogiaülikool, Lundi Ülikool, India Troopilise Meteoroloogia Instituut, Läti Rezekne Kõrgkool, TÜ Füüsika Instituut ja Eesti Maaülikool. Seminari korraldas TÜ FI keskkonnafüüsika labor. Korraldustoimkonda kuulusid Urmas Hõrrak (TÜ), Anne Hirsikko ja Markku Kulmala (Helsingi Ülikool).
• 18.–20. juunini toimus Pärnumaal Pärlseljal EFS täppisteaduste suvekool. Kavas olid ettekanded grafeenist, kaugseirest, füüsika õppimisest, informaatikast, mikrofluidikast, koherentsetest nähtustest bioloogias jm. Suvekooli korraldasid Kaido Reivelt, Aigar Vaigu ja Taavi Adamberg.
• 28.–30. juunini toimus Pühajärve puhkekeskuses FMTDK suvekool „Functional materials and applications“, korraldasid TÜ Füüsika Instituut ja TÜ Keemia Instituut. 60-le osavõtjale planeeritud suvekooli programmis olid lisaks TTÜ, KBFI ja TÜ lektorite loengutele ka mitmete välislektorite loengud.
• 29. juunil toimus Haapsalus Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma teadusseminar.
• 25.–28. aug toimus Tartus Atlantise konverentsikeskuses NASA maakattemuutuste programmis osalevate teadlaste ühiskonverents koos kolleegidega vastavatest Põhja-Euraasia koostööprogrammidest (GOFC-GOLD/NERIN ja NEESPI). Konverentsi „Maakatte ja -kasutuse muutuste jälgimine Euroopa subarktilises ja parasvöötmes“ Eestipoolseks korraldajaks oli Tartu Observatoorium. Tartusse kogunes 60 teadlast 11 riigist, lisaks Eestile ka Bulgaariast, Tšehhimaalt, Soomest, Saksamaalt, Ungarist, Itaaliast, Lätist, Venemaalt, Slovakkiast ja Ameerika Ühendriikidest. Konverentsi avas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
• 26. okt toimus Pühajärvel TÜ ja TTÜ ühisseminar sünkrotronkiirguse kasutamisest. Arutleti uute võimaluste üle sünkrotronkompleksi MAX-IV valmimisel Lundis, Rootsis. Seminari ühe põhiteemana tutvustas TÜ elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste rajatava Eesti kiirekanali võimalusi MAX-IV sünkrotronkiirguse allikal. Esinesid külalisteadlased Rootsist, Saksamaalt, Poolast ja Lätist.
• 28.–29. okt Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas“ osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, üliõpilasi, õpetajaid. Konverents oli järg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi „Teadus – tumm või tummine?“ ja „Bermuda kolmnurk“. TeaMe programmi raames peetud konverentsi korraldasid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teadusajakirjanike Selts ja sihtasutus Archimedes.
• 29.–31. okt toimus Voore Puhkekeskuses EFS täppisteaduste sügiskool. Ettekannete teemadeks olid keskkonnasaaste ja plasmakeemia, kvantmehaanika, loodusprotsessid ja mudelid, tulevikumaterjalid nanoelektroonikas, elektroonika projekteerimine, teadusbuss, teaduse rahastamine, magnetlabor jm. Korraldasid Kaido Reivelt, Aigar Vaigu ja Taavi Adamberg. Täpsem info www.fyysika.ee/fyysika/nofy/.
• 4. nov toimus Tallinnas Keskkonnateabe Keskuses Seirefoorum 2010, mis oli sel aastal pühendatud sisevete seirele.
• 15. nov korraldas TÜ Eesti Mereinstituut REGIOCLIMA projekti raames Tartus kliimaseminari.

• 24. veebr anti kätte Eesti Vabariigi teaduspreemiad. 600 000 krooni suuruse pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antava preemia sai põlevkiviekspert, TTÜ emeriitprofessor ja soojustehnika instituudi erakorraline vanemteadur Arvo Ots. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad said:
  • täppisteaduste alal Hannes Tammet (TÜ) uurimuste tsükli „Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aeroioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine“ eest;
  • tehnikateaduste alal Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee tööde tsükli „Uurimusi happeliste gaaside emissiooni piiramiseks energeetikas“ eest.
• Juuli alguses avaldatud ISI Web of Knowledge’i ESI (Essential Science Indicators) andmebaasi ülevaates on Tartu Ülikool materjaliteadustes 1 protsendi maailma mõjukaimate teaduskeskuste hulgas.
• KBFI, TO ja TÜ FI kosmoloogia töörühmad algatasid fundamentaalfüüsika seminari, mille istungid korraldatakse iga paari kuu tagant nimetatud kolmes asutuses. 2010. a toimus viis seminari: 26. märtsil Tartus Villa Margaretha seminariruumis, peaesinejateks Kristjan Kannike (KBFI), Gert Hütsi (TO) ja Andi Hektor (KBFI), 30. apr TÜ FIs, peaesinejateks Andi Hektor (KBFI), Gert Hütsi (TO) ja Laur Järv (TÜ FI), 27. mail Tartu Observatooriumis, peaesinejateks Siim Meerits(TÜ),TiitSepp(TO)jaGertHütsi(TO),24.septKBFIs,peaesinejateks Hannes Liivat (TÜ FI), Martti Raidal ja Kristjan Kannike (KBFI), Marion Murumaa (TTÜ) ning Liina Roots (TÜ), 12. nov TÜ FIs, pea- esinejateks Antonio Racioppi (KBFI), Antti Tamm (TO), Elmo Tempel (TO), Erik Randla (TÜ FI) ja Mario Kadastik (KBFI).
• TÜ FI Tähe tn hoones toimusid teoreetilise füüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika, gaaslahenduse, didaktilise füüsika ja keskkonnafüüsika seminarid ning teadusbussi infotunnid.
  • TÜ FI Riia 142 hoones alustas nanotehnoloogia tudengiseminar (toi- mus 23 ettekannet) ja jätkasid tööd spektroskoopia ja materjalifüüsika seminarid.
  • TLÜ-s oli täitmisel IAEA grant nr. 14797 „Stohhastilised protsessid tiheda plasma interaktsioonil konstruktsioonimaterjalidega“.
  • Tartu Ülikooli, Euroopa Kosmoseagentuuri ja AS Regio koostöös valmis uudne teenus, mis näitlikustab kosmosetehnoloogia radarsatelliitide abil, kuidas on võimalik jooksvalt kaardistada Eesti üleujutuste värskeimat seisu. Teenuse loojateks on Silver Lätt TÜ kosmose- ja militaartehnoloogia töörühmast ning TÜ ja AS Regio doktorant Kaupo Voormansik.
  • Jätkus EL 7. raamprogrammi projekt EstSpacE (Eesti kosmoseuuringute ja -tehnoloogia võimekuse avamine partnerluse kaudu tipptasemel Euroopa teadusasutustega). Projekti juht on TO direktor Anu Reinart, kestus kolm aastat (01.03.2008 – 28.02.2011).
  • Algas EL 7. raamprogrammi projekt WaterS (Täiustatud vee kvaliteedi parameetrite määramine optilisest signatuurist strateegilise partnerluse abil), mis kestab 4 aastat. TO partneriteks on Stockholmi Ülikool ja Soome Keskkonnainstituut ning kolm äriettevõtet: Water Insight (Holland), Brockmann Consult (Saksamaa), Vattenfall Power Consult (Rootsi). Projekti koordinaator on A. Reinart.
  • Algas EL 7. raamprogrammi 3-aastane projekt ESAIL (Elektrilise päikesepurje tehnoloogia), mille TO koordinaator on M. Noorma. TO partneriteks on Soome Meteoroloogia Instituut, Saksa Kosmoseagentuur, Uppsala Ülikool, Helsingi Ülikool, Jyväskylä Ülikool, Pisa Ülikool jt. Elektrilise päikesepurje tehnoloogia kohta saab lähemalt lugeda www.electric-sailing.fi ja www.estcube.eu.
  • Tartu Observatooriumis toimusid regulaarselt astronoomia (kolmapäeviti kl 15:00) ja atmosfäärifüüsika (reedeti kl 10:00) seminarid.
  • TO taimkatte seire töörühma eestvedamisel rajati Järvseljale lennuki- ja satelliidimõõtmiste peegeldusetalon (projekt TAP13-2 „Kaugseire etalonide komplekslabor“).
  • Teaduse väikesemahulise infrastruktuuri meetme raames hangiti Tartu Observatooriumi 1,5 m teleskoobi spektrograafi jaoks uus difraktsioonvõrede komplekt maksumusega 254 428 kr, mis vahetab välja vanad võred ja aitab tõsta spektraalvaatluste efektiivsust, ksenoonlambiga kiirgusallikas spektroradiomeetrite kalibreerimiseks, erinevate karakteristikute määramiseks ja mõõtemääramatuste hindamiseks UV, nähtavas ja lähisinfrapunases spektripiirkonnas, komplekti maksumus 370 700 kr, ning uus andmebaasiserver kosmoloogia töörühmale (370 500 kr).
    • Teaduse väikesemahulise infrastruktuuri meetme raames hangiti TÜ Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika laborile uus nanomeeterosakeste ja aeroioonide liikuvusspektromeeter NAIS maksumusega 1 016 400 krooni. Spektromeeter vahetab välja FI keskkonnafüüsika labori Tahkuse vaatlusjaamas alates 1989. aastast pidevalt töötanud ioonispektromeetrite  kompleksi.
    • ärimees Raivo Hein kinkis Tartu Observatooriumile teleskoobikomplekti, mis koosneb 12,5-tollisest teleskoobist PlaneWave ja monteeringust Paramount ME. Kingitud komplekti saab käima panna täisautomaatse fotomeetrilise robotteleskoobina, mis võimaldab ära kasutada Eestis levinud osaliselt selgeid öid ning sellega tunduvalt tõsta fotomeetriliste aegridade ajalist tihedust.
    • Algas EL Interreg IVb Läänemere piirkonna programmi projekt PlasTEP (Plasmal baseeruva keskkonnakaitsealase tehnoloogilise innovatsiooni juurutamine Läänemere regioonis), mis kestab 3 aastat. TÜ FI gaaslahenduslabori 14 partnerit on kõigist EL Läänemere piirkonna riikidest, näiteks Plasmauuringute ja Tehnoloogia Leibniz- Instituut (Saksamaa), Riso Taastuvenergia Riiklik Laboratoorium (Taani), Uppsala Ülikool (Rootsi), Lappeenranta Tehnoloogia Ülikool (Soome), Hüdrodünaamiliste Seadmete Robert Szewalski Instituut (Poola), Leedu Energiainstituut (Leedu), Riia Tehnikaülikool (Läti). Projekti TÜ FI poolne koordinaator on Indrek Jõgi. Projektiga saab lähemalt tutvuda www.plastep.eu.

• Leet, R. Füüsika lõiming põhikoolis. Raamatus: Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas, 452-470. // Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. 2010.
• Loide, R.-K. Füüsika näidisülesandeid: elekter ja magnetism. 1. osa. // Tallinn: Koolibri. 2010.
• Loide, R.-K. Füüsika näidisülesandeid: elekter ja magnetism. 2. osa. // Tallinn: Koolibri. 2010.
• Mankin, R., Reiter, E. Statistiline termodünaamika III. // Tallinn Technical University Press. 2010.
• Pärtel, E. Füüsika mõisted gümnaasiumile. Eesti-vene-eesti sõnastik. // Tartu Ülikooli Kirjastus. 2010. 277 lk.
• Pärtel, E. Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse 7. klass. // Koolibri 2010. 160 lk.
• Pärtel, E. Loodusõpetus. Töövihik 7. klassile. 1. osa. // Koolibri 2010. 80 lk.
• Pärtel, E. Loodusõpetus. Töövihik 7. klassile. 2. osa. // Koolibri 2010. 80 lk.
• Olbrei, M., Pärtel, E., Teller, M. Loodusained. Raamatus: õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes, 297–318. // Tartu: ECOPRINT. 2010.
• Pärtel, E. Loodusainete valdkond. Raamatus: Lõiming. Lõimingu või-malusi põhikooli õppekavas, 396–400. // Tartu Ülikooli haridusuurin-gute ja õppekavaarenduse keskus. 2010.
• Pärtel, E. Loodusõpetus. Raamatus: Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas, 401–433. // Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. 2010.
• Voolaid, H., Ganina, S. Füüsika. Riigieksamite ülesandeid & soovitusi lahendamiseks. // Atlex, 2010, 96 lk.
• Гаврилов, A. Курс общей физики. II том (Üldfüüsika kursus II, The course of general physics vol II). // Nelli Print. 2010.

Tõnu Tuvikene 28. VI 1952 – 13. III 2010

13. märtsil 2010 lahkus raske haiguse tagajärjel Tõnu Tuvikene – astronoom, arvutiasjatundja, eelkõige aga rahvavalgustaja, kes kogu hingest hoolitses selle eest, et eestimaalased teaksid paremini, milline on meid ümbritsev Universum, kuidas teda uuritakse, milliseid teaduse ja tehnoloogia saavutusi kasutavad uuemad kosmoseaparaadid. Päikesesüsteemis tegutsevate automaatjaamade tegemisi ja kulgemisi teadis ta ilmselt paremini kui näiteks Tartu linnaliinibusside  sõiduplaane.

Tõnu Tuvikene sündis 28. juunil 1952 Tartus. 1970. aastal lõpetas ta tollase 1. Keskkooli. Füüsikust isa eeskujul kujunes haridustee jätkuks Tartu Ülikooli füüsikaosakond, kust Tõnu Tuvikene sai diplomi 1975. aastal. Järgnesid tööaastad Tõraveres, Eesti täheteaduse ja kosmoseuuringute keskuses, kus peamisteks märksõnadeks olid astronoomia, arvutid ja kosmos. Eesti jaoks huvitaval ajal, 1980. aastate lõpul muutusid majandus- ja tööolud. Tõnu Tuvikese igapäevatööks sai programmeerimine, esialgu fi mas „Urania“, viimastel aastatel Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgus EENet. Hobiks, aga pigem siiski armastuseks jäid astronoomia ja kosmos. Üle 20 aasta hoidis Tõnu Tuvikene käigus Tartu Tähetorni Astronoomiaringi, mille koosolekutel oli ta ise juba koolipoisina käima hakanud. Ta pidas väga tähtsaks ringi töö järjepidevust ja töötas selle nimel viimaste nädalateni. Tema populaarteaduslike kirjatööde arv ulatub üle saja. Eesti astronoomia populariseerimise tähtteosest „Universum“ on tema autorluses valminud üle 60 lehekülje. Ajakirjad „Horisont“, „Tehnikamaailm“, „Tarkade Klubi“ jt on jäänud ilma heast kaasautorist, kes kauge kosmose keerukaid asju inimlähedaselt kirjeldas. Aastaid raadios esinenud Tõnu Tuvikese hääl kostis viimati kõige sagedamini Vikerraadio saadetes „Huvitaja“ ja „Labor“. Tema ettekanded olid alati oodatud astronoomiahuviliste üle-Eesti kokkutulekutel, mitmesugustel teaduspäevadel, koolides, AHHAA näitustel.

Hingega tehtust jätkub innustust ka ümberkaudsetele. Üks Tõnu Tuvikese poegadest, Taavi, jätkab isa jälgedes astronoomi tööd. Küllap on nii mõnedki noored leidnud tee täppisteaduste juurde just Tõnu Tuvikese kirjatükke lugedes või raadiovestlusi kuulates. Oleme tänulikud koos oldud aja eest. See võinuks olla pikem, kuid tuleb leppida looduse poolt seatud piiridega.

Harald keres 15. XI 1912 – 26. VI 2010

Meie hulgast on lahkunud Eesti teoreetilise füüsika grand old man Harald Keres.

Harald Keres sündis 15. novembril 1912. aastal Pärnus käsitööliste perekonnas. 1932. aastal lõpetas ta Pärnu Linna Poeglaste Gümnaasiumi ja 1936. aastal cum laude Tartu Ülikooli matemaatikaosakonna. 1938. aastal kaitses ta magistrikraadi matemaatikast teemal „Kattumismuutlikkude dünaamika“ ja 1942. aastal doctor philosophiae naturalis teaduskraadi teoreetilisest füüsikast teemal „Ruumi ja aja relativistlik teooria“. Doktoriväitekirja tuli tal 1947. aastal teistkordselt kaitsta, et omandada füüsika-matemaatikadoktori teaduslik kraad. 1954. aastal sai ta teoreetilise füüsika professori kutse. Ülikooli lõpetamise järel jäi Harald Keres tööle ülikooli juurde, oli algul tähetorni abiassistent, edasi noorem abiõppejõud matemaatika alal ja matemaatikadotsendi kohusetäitja. Sel ajal alustas ta ka loengute lugemist eri- ja üldrelatiivsusteooria alustest. Relatiivsusteooria jäigi tema kitsamaks erialaks, mis tähendas ühtlasi siirdumist matemaatikast teoreetilisse füüsikasse. 1944. aastal mobiliseeriti Harald Keres Saksa mereväkke, kus oli abiteenistuslasteks värvatud teismeliste eesti poiste hooldaja-õpetaja. Sõja lõppedes sattus ta Ameerika poolele, kuid läbiraskuste õnnestus tal pääseda tagasi Eestisse. õppetöö Tartu Ülikoolis jätkus matemaatilise analüüsi kateedri vanemõpetaja ja dotsendina ning alates 1954. aastast professorina teoreetilise füüsika erialal. Aastail 1949–1958 oli ta teoreetilise füüsika kateedri juhataja ja 1958–1960 ülikooli teadusprorektor. Samaaegselt ülikooliga töötas Harald Keres Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi tähetorni juhatajana ning 1960–1989 füüsikainstituudi teoreetilise füüsika laboratooriumi juhatajana. Alates 2000. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 1961. aastal valiti Harald Keres Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks teoreetilise füüsika alal.

Teadustegevuses keskendus Harald Keres üldrelatiivsus- ja gravitatsiooniteooria arendamisele. Ta defineeris nn üldistatud inertsiaalsüsteemid, mis on määratud vabalt langevate osakeste ja kelladega ning mis ei ole kirjeldatavad jäikade koordinaadistikkude abil. Ta näitas, et neis taustsüsteemides on liikumise üldrelativistlik kirjeldus paljuski sarnane kirjeldusega klassikalise Newtoni teooria raames, mis lubas sõnastada täpse matemaatilise piirülemineku Einsteini gravitatsiooniteoorialt Newtoni teooriale. Seda piirüleminekut nimetakse nüüd vastavuse printsiibiks üldrelatiivsusteoorias. Harald Kerese sulest on ilmunud üle kolmekümne kõrgetasemelise teadusartikli, kaks ülikooliõpikut, populaarteaduslik vihik ajast ja ruumist ning mälestusteraamat „Sajandi seiklus“. Ta oli silmapaistvalt aktiivne publitsistika vallas, populariseerides teadust kui rahvuskultuuri lahutamatut osa. Need tema artiklid on taastrükis ilmunud Eesti mõtteloo sarja raamatus „Ruum ja aeg“.

Harald Kerese paljude tunnustuste hulgas on riiklik teaduspreemia, Riigivapi III klassi teenetemärk ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind. 1996. aastal valiti ta Tartu linna aukodanikuks. Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ning 2004. aastal valiti seltsi auliikmeks. Kuid püsiva suhtlusringkonna leidis ta eelkõige üliõpilasseltsis Liivika, mille liikmeks astus juba üliõpilaspäevil ja kus sõbralikud koosviibimised jätkusid läbi aegade.

Akadeemik Keres võttis kuni viimaste aastateni sõna paljudes olulistes teaduse ja hariduse küsimustes. Tema loomupärane väärikus ja ausus pälvisid kõikide kolleegide lugupidamise ning sellisena jääb ta Eesti teadusajalukku ja kolleegide mälestustesse.

Ilmar kuusmann 29. XII 1938 – 25. VII 2010

25. juulil 2010, pärast aastaid kestnud visa võitlust pika ja raske haigusega, lahkus meie hulgast Ilmar Kuusmann. Ta sündis 29. detsembril 1938. a Tallinnas, kus omandas ka keskhariduse. Läbinud sõjaväeteenistuse õppis ta aastail 1960 – 1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis ja lõpetas selle füüsika erialal. Kursusekaaslased mäletavad teda kui väga aktiivset ja teokat kursusevanemat, kelle ettevõtlikkusest sündis palju häid ettevõtmisi. Ilmari kandidaaditöö, mis valmis 1975. aastal, oli pühendatud ioonkristallide katoodluminestsentsi spektraal-kineetilisele uurimisele, mis kuulus vaieldamatult tolleaegse teaduse eesliini. Kahtlemata oli Ilmar Kuusmann Füüsika Instituudi üks andekamaid, sihikindlamaid ja täiuslikkuse poole püüdlevaid eksperimentaatoreid. Ilmar ei tunnistanud kompromisse ei isiklikus elus ega teadustegevuses. Tänu tema erakordsele ettevõtlikkusele ja energilisusele loodi FI-s unikaalne katoodluminestsentsi seadmekompleks nõrkade kiirguste mõõtmiseks vaakumultravioleti spektripiirkonnas laias temperatuuride vahemikus, mis pärast kaasajastamist suures osas toimib siiani. Sellel seadmel avastati muuhulgas vabade ja iselõksustunud eksitonide kooseksisteerimise nähtus, mida hiljem uuriti erinevates materjalides paljudes maailma juhtivates füüsikalaborites. Oma teadlasetee jooksul ilmus tema kaasautorlusel mitmeid teadusartikleid, mida siiani jätkuvalt tsiteeritakse. Ilmar Kuusmannist sai Füüsika Instituudi esimene Alexander von Humboldti fondi stipendiaat (1980). See võimaldas tal aasta jooksul töötada Hamburgi sünkrotronkiirguse laboris HASyLAB professor G. Zimmereri grupis. See oli rohkem kui teedrajav sündmus – tänu Ilmar Kuusmanni aastatepikkusele sõprusele professor Zimmereriga sai alguse siiani kestev Tartu füüsikute viljakas koostöö Hamburgi Ülikooli ja HASyLABi uurimisgruppidega. Ilmari energiast pakatav elustiil väljendus ka tema armastuses tennise vastu – üks ilusamaid saavutusi oli võit Hamburgis sünkrotronikeskuse korraldatud rahvusvahelisel turniiril, kust auhinnaks saadud profireket tema pingutusi kroonis. Ilmari elutööks oli aga kahtlemata oma kodu rajamine Kurepalus maalilise Mõrraoja pervel. Igaüks, kes sattus seda hoole ja armastusega loodud paradiisinurgakest nägema, sai unustamatu vaatepildi osaliseks. Mitte igaühel pole sellist isiklikku mälestusmärki – ei isiklikus ega teaduselus.

Mälestus heast kolleegist ja suurepärasest teadlasest jääb meisse kauaks püsima nagu ka tema avastused laia keelutsooniga materjalide uurimisel teadusajalukku.

Ivar Jaek 11. X 1930 – 26. VII 2010

Mullustel kuumadel juulipäevadel rabas ülikooli ja füüsikainstituudi peret järsk leinasõnum: lahkunud on professor Ivar Jaek.

Ivar Jaek sündis 11. oktoobril 1930 Võrus, ohvitseri perekonnas. Omanda- nud keskhariduse Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis (tollal Tartu 1. keskkool), astus ta Tartu Ülikooli, mille füüsikaosa- konna lõpetas kiitusega 1955. aastal. Kui äsja ülikooli lõpetanud nooruk otsis oma teed teadusse, suunas nüüdne akadeemik Tšeslav Luštšik ta kristallide luminestsentsi avarale uurimisväljale.

Ivar Jaek oli aastail 1955 – 1957 TÜ assistendiks, 1960 – 1962 Füüsika Instituudi nooremteaduriks, samas vanemteaduriks 1962 – 1967. Kaitses kandidaadiväitekirja aastal 1961, doktoriks promoveerus 1976. 1983 valiti ta TÜ professoriks. Aastate lisandudes sai temast 1996 TÜ emeriitprofessor. 1967 valiti ta Füüsika Instituudi vastloodud kristallide kiiritusfüüsika sektori (hilisema labori) juhatajaks. Ta kujundas erakordselt üksmeelse ja kokkuhoidva teadlaskollektiivi, kes siiamaani aegajalt tema kodus koos käis.

Aastail 1984 – 1989 oli Ivar Jaek TÜ füüsika-keemiateaduskonna teadusprodekaan. Tudengitele on ta lugenud mitmeid üld- ja erikursusi, olnud 9 kandidaaditöö ning hulga diplomitööde juhendajaks. Tema ja tema töökaaslaste teadustöö oli pühendatud kristallide kiiritusfüüsikale ning kvaasiosakeste (elektronide ja aukude) rekombinatsiooniprotsessidele kristallides. Ühenduses tuumafüüsika ning tuumaenergeetika arenguga sai tollal (s.o 1960ndail – 70ndail aastail) ülimalt aktuaalseks kiiritusohutuse problemaatika. Muuhulgas vajati kiiritusannuse mõõtureid (dosimeetreid), mis on selektiivse tundlikkusega: vähem tundlikud suhteliselt ohutuma gammakiirguse suhtes, tundlikumad ohtlikuma kiirguskomponendi, raskete osakeste (nimelt kiirete neutronite) voogude suhtes. Just sellele probleemile keskendus Ivar Jaek ja tema juhitud uurijaterühm, saades teadusilmas üldtunnustatud tulemusi. 1987 pälvis ta koos kaastöötajatega Eesti riikliku preemia.

Koos TA Geoloogia Instituudi teaduritega töötas ta edukalt ka arheoloogiliste keraamikaleidude ja kivimite ea määramise kallal nende termoluminestsentsi järgi (paleodosimeetria).

Ivar Jaeki teadustööde nimistus on üle saja üllitise, neist paljud nimekais teadusajakirjades, lisaks 5 leiutise autoritunnistust. Tema esimene trükitud teadustöö (koos juhendaja Leonid Uiboga) avaldati eriti prestiižikas ajakirjas NSVL TA Toimetised.

Ivar Jaekist jääb meile mälestus kui usinast teadusmehest, leebe ja sõbraliku loomuga inimesest.

Hilda Teral 19. XII 1940 - 31. VII 2010

Möödunud palavat suve ei elanud üle neli aastakümmet Tartu Ülikoolis füüsikat õpetanud kolleeg Hilda Teral. Üldfüüsika kateedri kauaaegse õppejõuna õpetas ta põhiliselt mittefüüsikuid arsti- ja bio-geoteaduskonnas.

Hilda Teral (a-ni 1972 Kallas) sündis ja kasvas Pihkva oblastis, astus Leningradi RÜ füüsikateaduskonda ja lõpetas selle 1964. a. Aastail 1965–68 oli ta samas aspirant ja kaitses füüsika-matemaatika kandidaadikraadi plasmafüüsika alal 1971. a. Ühena vähestest eestlastest sai temast seal üleliidulise avastuse kaasautor. Väga tagasihoidliku inimesena ei reklaaminud ta seda saavutust, seda enam, et pidas avastuste registreerimist pelgalt NSVL teaduskorralduse juurde kuuluvaks. Töö sisuline väärtus aga on püsiv ja seda kirjeldas ta elu lõpuaastal nii:

„Aspirantuuri viimasel aastal läbi viidud eksperimendis kerkis esile üks nähtus, mida minu juhendaja, kvantelektroonika labori juhataja Maria Pavlovna Tšaika (1923–2003) ja mina kirjeldasime artiklis Х. Каллас, М. Чайка, „„Выстраивание“ возбужденных состояний неона в разряде постоянного тока“ („Оптика и спектроскопия“ 1969, т. 27, вып. 4, стр. 694–696): helendavates gaasilistes keskkondades eksisteerivad aatomite elektronkatete orientatsioonis varjatud korrapärasused. Nähtuse (mis hiljem 1982 avastuseks kvalifitseeriti) edaspidisest uurimisest ei saanud ma enam osa võtta, kuna aspirantuuriaeg lõppes ja asusin taas tööle Tartusse. Väitekirja materjal oli mul ilma selletagi olemas.“

Aastail 1964–65 ja edasi alates aastast 1969 töötas Hilda Teral Tartu ülikooli üldfüüsika kateedris. Kui 1980ndate alguses taasavati TÜ geofüüsika kateeder, asus ta seal tööle vanemõpetajana. Prof Olev Avaste palvel arendas ta välja füüsikutele mõeldud atmosfäärioptika kursuse.

Kuna Hilda Teral kasvas Pihkva oblastis ja lõpetas Leningradi Ülikooli, valdas ta laitmatult vene keelt ja tema koostatud või tõlgitud oli suur osa omaaegseid TÜ füüsikaosakonnas publitseeritud venekeelseid füüsikapraktikumi juhendeid.

Vanemad inimesed mäletavad 1950ndate lastehalvatusepideemiat. Pärast kuudepikkust põdemist õnnestus H. Teralil, erinevalt oma palatikaaslastest, paraneda, kuid seda invaliidistumise hinnaga. Viimastel aastatel hakkas tema tervis uuesti halvenema, pedagoogilisest tööst tuli loobuda. Teadustööd, ikka atmosfäärioptikast, tegi ta möödunud kevadeni.

Vita nostra ...

Risto Tammelo 13. VII 1945 − 27. XI 2010

Hilissügisel, 27. novembril lahkus kuuekümne kuuendal eluaastal meie seast füüsik-teoreetik, Tartu Ülikooli professor Risto Tammelo. Põlise tartlasena oli ta ülikoolilinna teaduse ja kultuurielu üks kandjaid ja edendajaid, luues silla klassikalise ja kaasaegse füüsika vahel. Pärast Tartu 5. Keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli füüsikaosakonda, erialaks teoreetiline füüsika. Tema valik oli kindel ja tulenes siirast kiindumusest teadmistesse, teada saamisesse ning veel seni tundmatu avastamisesse. Selleks sobis tugevate traditsioonidega Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kateeder, millega ta jäi tihedalt seotuks kuni elu lõpuni.

Lõpetanud 1970. aastal Tartu Ülikooli füüsikaosakonna cum laude, alustas Risto Tammelo oma teadlaseteed aspirantuuris üldrelatiivsusteooria alal ning seejärel töötas kakskümmend aastat Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis samas valdkonnas. Aastal 1990 kaitses ta füüsika-matemaatikadoktori kraadi ning 1993. aastal valiti siis juba juhtivteadur Risto Tammelo TÜ teoreetilise füüsika instituudi korraliseks professoriks. Lisaks õppetööle oli prof Tammelo teoreetilise füüsika instituudi juhataja aastatel 1996–2007, millele lisandus füüsikaosakonna juhatamine aastatel 1998–2007. Kuni viimase ajani seisis ta Füüsika Instituudi väljateooria labori juhatajana hea selle labori käekäigu eest.

õppe- ja teadustöö administreerimisel oli Risto Tammelo tasakaalukas ning perspektiivi- ja missioonitundlik. Ta suutis ületada erimeelsusi ning hoiduda äärmustesse kalduvatest arengutest. Kõik Risto Tammelo kaastöötajad on kogenud tema kui juhi toetust ja heasoovlikust.

Professor Risto Tammelo uuris mitmeid gravitatsiooniteooria fundamentaalprobleeme nagu näiteks lõpliku ulatusega kehade liikumist Riemanni aegruumis, gravitatsioonilaineid ja nende detekteerimist ning laineprotsesse kõveras aegruumis. Viimasel ajal keskendus tema teadushuvi üldrelatiivsusteooria kõrval aga ka statistilisele füüsikale ja stohhastilistele nähtustele. Risto Tammelo oli füüsik, keda iseloomustas sügav erudeeritus ning selge ja distsiplineeritud mõtlemine, ja kes jätkas teoreetilise füüsika traditsioone Eestis nii uurijana kui ka õpetajana.

Füüsikud jäävad professor Risto Tammelot mäletama kui pühendunud teadlast ja õppejõudu, alati abivalmis kolleegi ja kaaslast.

• SA Archimedes jagas 2010. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad (vt www.archimedes.ee/teadpop). Auhinnale esitati 37 kandidaati. Auhindade hulgas oli ka füüsikaga seotuid.
  • Elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (60 000 krooni) sai Rein Veskimäe.
  • Peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ (30 000 krooni) said Tiit Kändleri 2009. ja 2010. aastal ilmunud populaarteaduslikud raamatud.
  • Peapreemia kategoorias „Tegevused / tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ (30 000 krooni) sai Energia avastuskeskuse virtuaalse poolkuppelplanetaariumi avamine ning tegutsemine 2009. aastal, avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.
  • Peapreemia kategoorias „Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja“ (30 000 krooni) sai Aare Baumer, Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht.
• õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus 75 tööd 30 koolist, neist parimate tööde autoritele ja edukamate tööde juhendajatele jagati preemiatena välja 175 000 krooni. Gümnaasiumiastme II preemiad (12 000 krooni) said:
  • Maria-Liesbeth Kaitsa (Tallinna Reaalkool) töö „Kapillaartsoonelektroforeetilise meetodi väljatöötamine toidu lisaainete analüüsiks jookides“ eest, lisaks võimalus osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2010 septembris Lissabonis Portugalis.
  • Kert Pütsepp (Tallinna Reaalkool) töö „Pinge-voolutugevuse vaheliste seoste uurimine keemilises analüüsis. Klassikaline polarograafia ja selle arendused“ eest. Lisaks pälvis Kert ka SA Archimedes eripreemia – osalemine London International Youth Science Forumil (juuli 2010) Suurbritannias.
• Teaduskeskus AHHAA korraldas teadusnäitusi, teaduskohvikuid, õpilaste- ja pereüritusi. AHHAA-keskuse teadusnäitus Tartu Lõunakeskuses suleti novembri lõpus, et avada see 2011. a mais juba uues majas Tartu kesklinnas. Lõunakeskuses jätkas töötamist AHHAA 4D elamuskino. Näitusi korraldati ka AHHAA Tallinna filiaalis (Vabaduse väljak 9) ja populariseeriti energeetikateadust Ida-Virumaal.
• TTÜ korraldas ekskursioone Tallinna Tähetornis lasteaia- ja koolilastele ning organisatsioonidele, läbiviijaks Mario Mars.

• Valmistutakse 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi IPhO 2012 korraldamiseks Tallinnas. Akadeemilise korralduskomitee juhid on Jaak Kikas (TÜ) ja Jaan Kalda (TTÜ).
• TÜ koolifüüsika keskuse tegevusi aastal 2010:
  • 26. veebruarist kuni 7. maini viidi koostöös Avatud Ülikooli keskusega programmi Primus raamides läbi kursus „Reaalteaduste didaktika“, mille lõpetas 23 õppejõudu TÜ FI-st, TÜ KI-st ja EMÜ-st.
  • Enn Pärtel pidas XL füüsikapäevadel ettekande „Loodusõpetus

7. klassis: ainekava, lõiming, konstruktiivne sidusus, õppekomplekt“.

• 9. aprillil esines H. Voolaid bioloogiaõpetajate aktiivile (Tähe 4 – 315, 20 osalejat).
• 24. septembril esines H. Voolaid loenguseerias „Monumentaalfüüsika“ teemal „Siga ja pooljuhid“ Teadlaste Öö raamides Tartu Turuhoone ees oleva sea skulptuuri juures.
• riikliku õppekava põhikooli loodusõpetuse ainekava töögrupi juht on Enn Pärtel.

• 6. ja 7. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 57. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadile olid kutsutud 112 parimat 8.–12. klasside õpilast piirkonnavoorude tulemuste alusel. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:
  • I Autasustada 1. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Ants Remm (11. kl, Hugo Treffneri Gümn); Madis Ollikainen (11. kl, Gustav Adolfi Gümn).
    • Põhikooli arvestuses: Sandra Schumann (9. kl, Tallinna Reaalkool); Jaan Toots (9. kl, Tallinna Tehnikagümn).
  • II Autasustada 2. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Siim Liiser (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kadi Liis Saar (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Jaanson (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Gerli Viikmaa (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Sander Siim (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Kert Pütsepp (11. kl, Tallinna Reaalkool), Ivar Kiitam (11. kl, Tallinna Reaalkool).
    • Põhikooli arvestuses: Kaur Aare Saar (9. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Sille Habakukk (9. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Aleksandra Jartseva (9. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Joonas Merisalu (9. kl, Tartu Veeriku Kool), Sander Udam (9. kl, Tallinna Reaalkool).

• III Autasustada 3. järgu diplomiga
  • Gümnaasiumi arvestuses: Roland Matt (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Chris Reintal (12. kl, Tallinna Reaalkool), Eero Vaher (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Erik Tamre (10. kl, Tallinna Reaalkool), Mario Reiman (12. kl, Nõo Reaalgümn).
  • Põhikooli arvestuses: Kristo Ment (9. kl, Pärnu Koidula Gümn), Eduard Harkov (9. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Roman Kulašenkov (9. kl, Narva Pähklimäe Gümn), Lona-Liisa Sutt (9. kl, Miina Härma Gümn), Deniss Tšassovskihh (9. kl, Narva Humanitaargümn), Uku-Kaspar Uustalu (8. kl, Tallinna Reaalkool).
• IV Autasustada järguta diplomiga
  • Gümnaasiumi arvestuses: Sergei Jakovlev (10. kl, Tartu Vene Lütseum), Siim-Erik Paju (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Rauno Siinmaa (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Erik Paemurru (12. kl, Tallinna Reaalkool), Ardo Kaurit (12. kl, Gustav Adolfi Gümn), Helen Liis (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kristian Kuppart (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Tanel Kiis (10. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn).
  • Põhikooli arvestuses: Priit Välja (9. kl, Tartu Karlova Gümn), Karl Reinkubjas (9. kl, Sõmeru Põhikool), Jüri-Mikk Udam (9. kl, Tallinna Reaalkool), Rebeka Mändar (9. kl, Kärla Põhikool), Kirill Tammela (9. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Kristjan-Martin Kirjanen (9. kl, Miina Härma Gümn), Siim Sammul (8. kl, Nõo Põhikool), Heigo-Elmar Vahesaar (8. kl, Tartu Veeriku Kool).
• V Eriauhinnad toetajatelt:
  • Füüsika Instituudi eriauhind – Ants Remm (11. kl, Hugo Treffneri Gümn);
  • Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Erik Tamre (10. kl, Tallinna Reaalkool);
  • Kirjastuse Avita stipendium – Madis Ollikainen (11. kl, Gustav Adolfi Gümn), Sandra Schumann (9. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Toots (9. kl, Tallinna Tehnikagümn);
  • Stipendium „Benoit Mandelbrot’i jälgedes“ – Siim Liiser (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kadi Liis Saar (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Jaanson (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Gerli Viikmaa (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Sander Siim (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Kert Pütsepp (11. kl, Tallinna Reaalkool), Ivar Kiitam (11. kl, Tallinna Reaalkool), Erik Tamre (10. kl, Tallinna Reaalkool), Kaur Aare Saar (9. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Uku-Kaspar Uustalu (8. kl, Tallinna Reaalkool);
• MTÜ Loodusajakiri eriauhind – Sandra Schumann (9. kl, Tallinna Reaalkool), Sille Habakukk (9. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn);
• Ajakirja Tarkade Klubi eriauhind – Kadi Liis Saar (11. kl, Tallinna Reaalkool).
• VI Žürii avaldab tänu õpetajatele õpilaste hea ettevalmistamise eest.
• VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Ants Remm (11. kl, Hugo Treffneri Gümn).
• VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Gerli Viikmaa (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Roland Matt (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Chris Reintal (12. kl, Tallinna Reaalkool), Mario Reiman (12. kl, Nõo Reaalgümn), Rauno Siinmaa (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Ardo Kaurit (12. kl, Gustav Adolfi Gümn), Madis Ollikainen (11. kl, Gustav Adolfi Gümn), Siim Liiser (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kadi Liis Saar (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Jaanson (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Sander Siim (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Kert Pütsepp (11. kl, Tallinna Reaalkool), Ivar Kiitam (11. kl, Tallinna Reaalkool), Eero Vaher (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Siim-Erik Paju (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Kristian Kuppart (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Janno Jõulu (11. kl, Tallinna Reaalkool), Erik Tamre (10. kl, Tallinna Reaalkool), Sergei Jakovlev (10. kl, Tartu Vene Lütseum), Tanel Kiis (10. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Sandra Schumann (9. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Toots (9. kl, Tallinna Tehnikagümn).

Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees

Tartus, 7. märtsil 2010. a.

• 7. märtsil toimus TÜ Teaduskoolis VI astronoomia lahtine võistlus, millest võttis osa 27 õpilast. Nooremas rühmas sai I koha Uku-Kaspar Uustalu, II koha Kaarel Allemann ja III koha Robin Reino (kõik kolm Tallinna Reaalkoolist). Vanemas rühmas sai I koha Jaan Toots (Tallinna Tehnikagümn), II koha Eero Vaher (Pärnu Koidula Gümn) ja III koha Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž).

• 18. märtsil näidati TÜ keemiaringis dokumentaal- ja väärtfilmiõhtute sarjas „OoofilmiõhtuooO“ filmi „Stephen Hawking and The Theory of Everything“ (2007). Filmiga seotud teemadel rääkis TÜ Füüsika Instituudi vanemteadur Laur Järv.
• 16. apr toimus TÜ füüsikahoones (Tähe 4) akadeemiline füüsikaolümpiaad 2010. Lahendati teoreetilist laadi ülesandeid ülikooli üldfüüsika programmi teemadel, osales 10 võistlejat. Parimateks osutusid Siim Ainsaar (36 punkti 88-st võimalikust), Andreas Valdmann (29 punkti) ja Kaarel Piip (20,5 punkti). Tubli esinemise eest tõstis žürii esile veel Taavi Pungast (15,5 punkti) ja Jakob Jõge (15 punkti).
• 7.–8. jaan toimus Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis kolmas koolirobootika võistlus „RoboMiku“. Võistlust korraldavad MTÜ Robootika, Tallinna Reaalkool, Tartu Kivilinna Gümnaasium ning Pärnu Ühisgümnaasium. Konkursi käigus ehitasid kuni kaheliikmelised õpilasvõistkonnad LEGO NXT Mindstorms komplektide baasil roboti, seekord võistlesid robotid jalgpallimängus. Vt www.robootika.ee.
• 11.–17. apr toimus Rootsis, Göteborgis Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO) kuni 16 aastatele õpilastele. Seekord oli osalemas 21 Euroopa Liidu liikmesriigi õpilasi, igast riigist kaks 3-liikmelist võistkonda. Eesti A võistkond (Eva-Lotta Käsper Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Erik Tamre Tallinna Reaalkoolist ja Rene Lomp Tallinna Liivalaia Gümnaasiumist) sai üldarvestuses 7. koha ja kuldmedalid. Eesti B võistkond (Anu Ainsaar, Ralf Ahi ja Taivo Pungas Tallinna Reaalkoolist) sai 10. koha ja hõbemedalid. Eesti võistkonna koordinaator oli TÜ lektor Karin Hellat. Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib TÜ Teaduskool ning finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.
• 16. apr algas Tallinna Reaalkoolis kahepäevane õpilaste Teadusliku Ühingu 6. aastakonverents, mis tutvustas parimaid õpilaste kirjutatud uurimistöid ning viis teadushuvilised õpilased kokku tegevteadlastega. Konverentsile olid kutsutud kõik 2010. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud noored ja nende juhendajad, teadustööde konkursil osalenud õpilased tutvustasid oma uurimistöid. Laupäevasel plenaarsessioonil esines füüsik Mait Müntel. Konverents lõppes 17. aprillil 2010. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamisega.
• 26.–28. apr toimus Tallinna Tehnikaülikoolis TÜ Teaduskooli korraldatud VIII Eesti-Soome maavõistlus füüsikas. Mõlema riigi parimaid

füüsikaülesannete lahendajaid oli kokku 32. Võitjaks tuli Ants Remm (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. kl), kes sai peaauhinna – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uurimisstipendiumi. Lisaks temale sai I järgu diplomi Roland Matt (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl).

• 11. juunil toimus füüsika riigieksam. Füüsikaeksami olid valinud 717 õppurit, keskmine saadud punktide arv oli 63,9; 87 eksamitööd sai üle 90 punkti 100st.
• 28. juunist 2. juulini korraldas Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskus kolmanda loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase hariduse maailmakonverentsi World Conference on Science and Technology Education, kus osales ligi 200 valdkonna spetsialisti 40 riigist. Konverentsi peateemaks oli loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus. Kuulati enam kui kümmet rahvusvaheliselt tuntud teadlaste ja tippspetsialistide üldettekannet õpetamisest loodus- ja tehnoloogia valdkonnas. Lisaks oli kavas mitukümmend ettekannet temaatilistel sessioonidel ja toimusid töötoad õppetöö kaasajastamise ja õpilaste õpimotivatsiooni tõstmise võimaluste teemal. Konverentsi peakorraldajaks oli Tartu Ülikooli LOTE loodusteadusliku hariduse keskus koostöös Rahvusvahelise Loodusteadusliku Hariduse Assotsiatsioo- nide Liidu (ICASE), Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti loodusainete õpetajate liitudega. Lisainfo icase2010.org ja www.ut.ee/820267.
• 28.–30. juunini toimus Tartus, Kohtla-Järvel ja Sillamäel füüsikaõpetajate suvekool 2010: „Füüsika seosed keemiaga – mõõtmised ja tehnoloogia“. Kolme päeva jooksul peeti 6 ettekannet ja osaleti laboratoorsetes töödes, külastati TTÜ Virumaa Kolledžit, Silmetit ja Sillamäe sadamat.
• 12.–18. juulini toimus Kloogarannal TÜ ja EFS korraldusel 6.–7. klasside õpilastele teaduslaager. Kavas olid töötoad füüsika, materjaliteaduse, robootika, keskkonna, raketiteaduse jt aladelt. Laagri vanem oli Kaido Reivelt.
• 17.–25. juulini toimus Horvaatias Zagrebis 41. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus osales 367 õpilast 79 riigist. Eesti meeskonda kuulusid õpilased Kert Pütsepp (Tallinna Reaalkool), Ants Remm (Hugo Treffneri Gümnaasium), Jaan Toots (Tallinna Tehnikagümnaasium), Roland Matt (Hugo Treffneri Gümnaasium), Erik Tamre (Tallinna Reaalkool) ning juhendajad Jaak Kikas (Tartu Ülikool) ja Jaan Kalda (Tallinna Tehnikaülikool). Eesti sai ühe hõbemedali (Ants Remm, 88. koht); kaks pronksmedalit (Jaan Toots, 149. koht; Erik Tamre 171. koht) ja kaks aukirja (Roland Matt, 199. koht; Kert Pütsepp, 214. koht).

• 11.–15. aug toimus Tihemetsas Eesti astronoomiahuviliste XV kokkutulek, mille juhtteemaks oli „Multiversumid“. Vt www.astronoomia.ee/ kokkutulekud.
• 24. sept korraldas Teaduskeskus AHHAA koos Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälinguga järjekordse Teadlaste Öö (vt www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010). Tegemist oli üleeuroopalise projekti Researchers’ Night 2010 alamprojektiga, mida rahastas Euroopa Komisjon. Teadlaste Öö raames külastas Tartu Observatooriumi Tõraveres umbes 500 inimest, kes käisid vaatamas planeet Jupiteri ning teisi huvitavaid taevaseid objekte. Kasutuses oli neli teleskoopi: 1,5m suur teleskoop, MEADE teleskoop ja kaks Galileoskoopi. Vaatlusõhtu korraldati ka Tartus Toomemäel toomkiriku tornis. TÜ Pärnu Kolledžis pandi üles AHHAA-keskuse Starlab-planetaarium. Tallinnas korraldati AHHAA keskuses Päikesesüsteemi töötuba ja astronoomiateemaline orienteerumismäng vanalinnas.
• 25.–26. sept toimus Tartus Tähe tänava füüsikahoones teadushariduslik kogupereüritus Tähe Perepäevad ehk TäPe 2010, seekord pühendatuna teadusteatrile. Esitati kõiki Teadusbussi repertuaaris olevaid kavasid ja teadusetendust „Down with Gravity“. Esinesid Koit Timpmann ja Henn Voolaid. TäPet korraldavad Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna  tudengid.
• 16.–24. okt toimus Krimmis, Sudaki linnas XV rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad. Eesti võistkond osales kuuendat korda. Vanema vanuserühma hõbemedali võitis Jaan Toots Tallinna Reaalkoolist. Kolm meie õpilast said pronksmedalid: Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž), Eva-Lotta Käsper (Hugo Treffneri Gümn) ja Sandra Schumann (Tallinna Reaalkool). Võistkonda kuulus veel Raid Vellerind Tallinna Reaalkoolist. Võistkonna juhendajateks olid Jaak Jaaniste Maaülikoolist ja Tõnis Eenmäe Tartu Ülikoolist.
• 2.–11. dets toimus Nigeerias, Abujas seitsmes rahvusvaheline noorte loodusteadlaste olümpiaad (IJSO), millest võtsid osa 35 riigi õpilased. Eesti võistkond naases kolme pronksmedaliga. Pronksmedalid pälvisid Mette Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist, Uku-Kaspar Uustalu Tallinna Reaalkoolist ja Timothy Tamm Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Juhendajatena olid õpilastega kaasas Ülle Kikas, Rudolf Bichele ja Karin Hellat.

• 3.–4. dets toimus TTÜ Spordihoones traditsiooniline robotivõistlus Robotex, ka sel aastal võistlesid robotid jalgpallis. Esikoha sai põhigrupis „Pro“ Eesti Infotehnoloogia Kolledži võistkonna robot Neve, avatud grupis Tartu Ülikooli/Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkonna robot Goblin. Koos robotivõistlusega toimusid ka tehnikamess, töötoad, joonistuskonkurss ja näitused.
• 22. dets andsid ehitajad Tartu Ülikoolile üle vastremonditud Tähetorni võtmed. Päev oli sümboolne, kuna täpselt 200 aastat tagasi toimus samasugune võtmete üleandmine.
• Detsembris ilmusid Tähetorni Kalender 2011 (87. aastakäik) ja Tähistaeva Kalender 2011.
• Tähetorni ringi koosolekud toimusid iga kuu (v.a suvekuud) esimesel, kolmandal ja viiendal teisipäeval kell 17:30 Toomemäel TÜ Ajaloo Muuseumi konverentsisaalis.
• Tartu Observatooriumi külastas aasta jooksul 257 ekskursioonigruppi rohkem kui 6300 huvilisega.
• Avalikke vaatlusõhtuid korraldati kogu aasta vältel nii Tõraveres kui ka Tartus Toomemäel TÜ Ajaloo Muuseumi (Toomkiriku) tornis.
• Eelmisel, rahvusvahelisel astronoomia aastal komplekteeritud astronoomialaste piltide näitust ning kooliõpilaste arvutijoonistuste võistluse „Uudista universumit“ parimaid pilte eksponeeriti aasta jooksul paljudes kohtades üle vabariigi.
• Astronoomia populariseerimise alal tegutses aktiivselt portaal www.astronoomia.ee, mille raames jätkas ilmumist ka traditsiooniline veebiajakiri „Vaatleja“.
• Energia avastuskeskus Tallinnas korraldas kevadise koolivaheaja perenädala ja uue maja arhitektuurivõistluse, toimusid interaktiivsed näitused, planetaariumi ja teadusteatri etendused. Vt energiakeskus.ee.
• Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ja TÜ Teaduskooli koostöös käivitus õpikodade programm, kus pakutakse füüsika, keemia ja bioloogia lisaõpet andekatele ja/või motiveeritud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ja kus rõhk on eelkõige eksperimentidel ja laboratoorsetel töödel. õpikojad toimuvad regulaarselt, üks kord kuus à 4 tundi rühmadena õpikodade programmi tugikoolides üle kogu Eesti. Projekti juhib Kaido Reivelt (TÜ FI).
• EFS-i teadusbussi „Suur Vanker“ reisid toimusid 2010 aastal ligikaudu 70-sse üldhariduskooli. Aasta alguses lisandusid kaks uut teadusteatri kava: kosmose- ja tuleetendus. Lisaks osales teadusbuss

mitmetel haridusalastel messidel: Intellektika, Suunaja, Tiigrihüppe ideelaat, Teeviit jt. Sügissemestril viidi läbi Taavi Adambergi eestvedamisel teaduse populariseerimisse sissejuhatav seminar (www.teadusbuss.ee/seminar), mille tulemusena EFS-i tegemistega liitus ca 25 uut tudengit. Teadusbussi tegevus jätkub 2011. aastal taaskord kahe uue kavaga. Teadusbussi tegevust tutvustati ka Rootsi kolleegidele ettekandega Fysikdagarna 2010 konverentsil Karlstadis. Teadusbuss on nähtav veebis www.teadusbuss.ee ja suhtlusportaalis Facebook: www. facebook.com/teadusbuss.

• Tarkade Klubi teaduskohvikus vesteldi füüsikaga seotud teemadel:
  • jaanuaris – „Tuleviku tähelaevad“,
  • märtsis – „Mis selle kliimaga siis on?“,
  • aprillis – „Maaväline elu ja SETI programm“,
  • septembris – „Millest teadlased unistavad?“

Teaduskohvikute ettekandeid ja arutelusid saab järelkuulata veebi- lehel www.t-klubi.ee.

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 22.–23. märtsini Tartus TÜ Tähe 4 õppehoones. Füüsikapäevad organiseerisid Kaido Reivelt, Aile Tamm, Jaak Jõgi ja Riina Murulaid. Füüsikapäevade raames toimus

22. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne. Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu Tähe 4 kohvikus.

Füüsikapäevadel kuulutati välja EFSi aastapreemia, mille sai Ivo Heinmaa (KBFI) maailmas unikaalsete madalatemperatuursete kõrglahutusega tahkise-TMR mõõtepeade konstrueerimise ning eduka rakendamise eest. EFSi aukirjad said Jaak Jaaniste pikaajalise tulemusliku töö eest astronoomia ja füüsika järjekestvuse kindlustamisel Eestis (ning seoses Tartu Tähetorni uue tulemisega) ja Oskar Noorkõiv Tähetorn Orion’i asutamise ja eestvedamise eest.

Ilmus EFSi aastaraamat 2010 (toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee ja EFSi kodulehte (www. fyysika.ee/efs) haldab Kaido Reivelt.

9.–10. märtsini toimunud Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja Scientific American aastatellimuse) Jaan Toots (Tallinna Reaalkool).

Taavi Adambergi ja Alex Nõomaa vedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker. Töötati välja kaks uut etendust: bioloogiaetendus ja mustkunstietendus. Toimus 75 teadusbussi reisi 6 kavaga. Iga reisi raames külastati 1–3 kooli või üritust. Aktiivselt käis teadusteatrit tegemas ca 25 üliõpilast, külastati 49 kooli. Teadusbussi meeskonna eestvõttel toimus TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas juba viiendat korda kursus „Teadus aimeloengutes“, millel osales ca 40 ja mille lõpetas 16 erinevate erialade üliõpilast ning mille raames nad said esmase kogemuse teadusteatri tegemisest ning teaduse populariseerimisest.

Septembris ilmus esimene osa eestikeelsest kõrgkoolide füüsikaõpikust – David Halliday, Robert Resnick, Jearl Walker „Füüsika põhikursus“ (Fundamentals of Physics). Tõlke valmimise ajalugu on pikk – protsessiga alustati juba 2007. a. Erilise tänu pälvivad toimetaja Piret Kuusk ja küljendaja Atko Remmel, kelle rahumeelne visadus tagas selle, et trükkimine lõpuks teoks sai. Õpiku teine osa ilmub 2012. a märtsis. Õpiku väljaandmist toetavad riiklik programm „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“, Tartu Ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine. uudisteportaali (www.fyysika.ee/uudised) peatoimetaja Aile Tamme vedamisel moodustati tõlkijate-toimetajate meeskond (Stiina Kristal, uku Pütsepp, Anu Mets), kes regulaarselt vahendab välisallikate teadusuudiseid. Lisaks sellele oleme tulemuslikult innustanud Eesti teadlaseid kirjutama oma teadustulemusi kajastavaid lühiartikleid, mis on samuti ilmunud uudisteportaalis.

EFS on koostöös TÜ teaduskooliga korraldanud TÜ teaduslaagreid (www.teaduslaager.ee). 2011. a teaduslaager toimus kahes vahetuses, 11.–17. juulini ja 18.–25. juulini Kloogaranna noortelaagris. Esimeses vahetuses osales 120 5.–7. klassi õpilast, teises vahetuses osales 102 8.–9. klassi õpilast. Kummaski vahetuses olid õpilased jagatud viieks rühmaks, iga päeva sisustas üks teema. Teemadeks olid füüsika, keemia, materjaliteadus, bioloogia ja raketiteadus. Juhendajateks olid Tartu Ülikooli üliõpilased ja magistrandid, laagri ettevalmistamisel osalesid ka doktorandid ja teadurid.

EFS koos TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ teaduskooliga jätkas füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmi, kus 7.–12. klasside nutikatele ja motiveeritud õpilastele pakutakse loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eksperimendil põhinevat eriõpet, mis aitaks kompenseerida koolide võimaluste erinevusi õpilastele loodusteadusliku hariduse andmisel. Töös on neli programmi (kaks füüsikas, üks bioloogias ja üks keemias), iga programm vastab 8 x 4 = 32 tunnile. 2011. a toimus 455 õpikoda, töötas (kahe õppeaasta peale kokku) 148 rühma, kus osales ca 1500 õpilast.

Füüsikaõpetajate osakond korraldas seminari 6.–8. jaanuarini Sakal. Seal käsitleti uurimuslikku õpet põhikoolis ja gümnaasiumikursust „Füüsikalise looduskäsitluse alused“ ning tehti ühistööd gümnaasiumi viie kohustusliku kursuse tunnijaotuskava koostamiseks.

27.–29. juunini toimus Tallinnas TTÜ Küberneetika Instituudis ja KBFIs füüsikaõpetajate 9. suvekool. Osales 42 õpetajat. Kuulati loenguid ja külastati laboreid, kõneldi kaosest ja komplekssüsteemidest, solitonidest, fraktalitest, Eesti magnetlaborist, tuumamagnetresonantsist jm. Külastati Riigikogu ja kohtuti akadeemik Ene Ergmaga.

Tänu KBFI teadlaste tõsisele pealehakkamisele viibis 16 füüsikaõpetajat 22.–29. oktoobrini CERNis. Kuulati loenguid CERNi ajaloost, elementaarosakestest ja nende uurimistest, kiirendite ja detektorite hingeelust. Vaadati lineaarkiirendit, kust saab alguse LHC-sse suunduv prootonite voog, ja tsüklilist ioonide kiirendit. Käidi CCC-s (detektorite kontrollkeskuste kontrollkeskuses), jõuti 10 meetri kaugusele LHC-st (80 meetri sügavusel). Töökeeleks oli inglise keel; üritus oli rahastatud HTMi poolt.

11.–12. novembrini toimus Tartumaal Voorel II EFS füüsikaõpetajate sügisseminar, mille peateemaks oli „Füüsika uus õppekava ja selle rakendamine“. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Saari, tutvustati uusi õppematerjale, viidi läbi energia-teemaline näidistund. Toimus gümnaasiumi ainekava õppeprotsessi kirjelduse analüüs ja täiendamine, põhikooli füüsikaõpetajad osalesid õpikodade baasil toimunud praktilises töös. Füüsikaõpetajate võrgustiku tööd kajastab veebileht www. fyysika.ee/vorgustik.

Aasta lõpul valmis esimene EFSi poolt initsieeritud uuele õppekavale vastav gümnaasiumi füüsikaõpik – Indrek Peili „Mehaanika“. Õpik antakse välja nii traditsioonilisel paberkujul kui ka e-õpikuna. Kokkulepped on sõlmitud ka ülejäänud nelja uue õppekava gümnaasiumiõpiku väljaandmiseks.

Eesti Füüsika Selts on läbi aasta organiseerinud GLOBE Eesti tegevust (www.globe.ee), kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi projekti vahendeid. Läbi on viidud GLOBE uurimistööde konkurss, 10.–13. märtsini toimus aastaaegade ja bioomide koolitus Võrus, 27.–29. juunini toimus kaugseire suvekool Nelijärvel, 08.–11. augustini toimus GLOBE suvelaager Jõulumäel (osales 150 õpetajat ja õpilast), 23.–24. septembrini toimus õpilaskonverents Paide Gümnaasiumis ning 02.–03. detsembrini toimus õpetajate seminar Tartus. Läbi aasta oleme ette valmistanud Eesti õhusaaste mõõtmise kampaaniat (www.fyysika.ee/ohusaaste), loodud on kaugseire põhitõdesid tutvustav veebileht (www.globe.ee/kaugseire). Eesti delegatsioon koosseisus Kaido Reivelt ja Ketlin Piir osales ukrainas toimunud GLOBE Euroopa ja Euraasia aastakonverentsil, kus Kaido Reivelt valiti GLOBE Euroopa ja Euraasia juhatuse liikmeks. GLOBE programmi põhilisteks eestvedajateks on olnud Ketlin Piir, Karli Kütt ja Laura Altin, tihedam koostöö on 2011. aastal olnud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumiga, Paide Gümnaasiumiga ja Kääpa Põhikooliga.

Noorfüüsikute osakonna eestvedamisel korraldati 27.–29. juunini Nelijärvel kolmiküritus, mis koosnes EFSi täppisteaduste suvekoolist, GLOBE kaugseire suvekoolist ja TÜ energiaakadeemiast. Osales ligi 200 õpilast ja noorteadlast erinevatest Eestimaa nurkadest. 28.–30. oktoobrini toimus Voore puhkekeskuses EFSi täppisteaduste sügiskool, kus osales 92 tudengit, teadlast ja õppejõudu. Kuulati üle 30 tunni loenguid ja seminare. Töö toimus paralleelselt kahes auditooriumis. Teemadest käsitleti biofüüsikat, keskkonnafüüsikat, kosmose- ja nanotehnoloogiaid, psühholoogiat ja arutleti füüsikahariduse teemadel. Sügiskoolis sai kokku ka „Hea õppejõu klubi“ ning Eesti Tudengisatelliidi rahvusvaheline meeskond. Organisaatoriteks olid Kaido Reivelt ja Ketlin Piir.

2011. a astus EFSi 4 uut liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2011 TÜ Füüsika Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Tiigrihüppe SA, Hasartmängumaksu nõukogu, Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium ja Eesti Keele Instituut. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Kaido Reivelt          Silver Lätt         Raivo Stern        Taavi Adamberg

Tartus,

7. veebruaril 2012. a

• Algas Tartu Observatooriumi peahoone ümber- ja juurdeehitus. Toimub vana osa põhjalik rekonstrueerimine ning senisele umbes 2000 ruutmeetrile lisandub veel 720 ruutmeetrit. Maksma läheb see ilma käibemaksuta 3 353 327 eurot. Töid teostab YIT Ehitus, maja anti ehitajale üle 8. augustil, lepingu järgi peab see valmima 1. augustiks 2012. Observatooriumi peahoones Tõraveres ametis olnud inimesed asusid ajutistesse tööruumidesse Tõraveres (teleskoopide tornid, nn kombinaathoone 1. korrus, OÜ Interspectrumi ruumid) ja Tartus (Tartu Ülikooli füüsikamaja, Tähe 4), paljud töötavad kodus.
• Detsembris jõudis Tartu Teaduspargis lõpule NanoLabi ehitus. EASi toel valminud hoones on umbes 600 ruutmeetrit rakenduslikuks uurimistööks ja tootearenduseks mõeldud laboratooriumipinda, millest umbes poole moodustab spetsiaalne tolmuvaba keskkond materjalitehnoloogiaga seotud uurimistöödeks. Kompleks valmis TÜ FI, Tartu Teaduspargi ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse (NanoTAK) initsiatiivil ja koostöös ning on eeskätt mõeldud ettevõtlusele suunatud uurimistöö läbiviimiseks. Lähiaastatel viiakse NanoLabis ellu NanoTAKi uurimisprogrammi, aga tulevikus nihkub rõhuasetus järjest enam ettevõtluse poolt läbiviidavatele uurimis- ja arendustöödele.
• TÜ Füüsika Instituudile projekteeritakse uut maja Tartusse Maarjamõisa teaduslinnakusse Viljandi mnt 42. Plaanis on ehitada uus kaasaegne hoone, mis kataks ära kogu TÜ füüsika-alase teadus- ja õppetööga seotud vajadused. Ehitust on kavas alustada 2012. a.
• 2011. a jooksul valiti TÜ Füüsika Instituudis teoreetilise füüsika vanemteaduriteks Margus Saal ja Rein Saar, keskkonnafüüsika vanemteaduriks Hannes Tammet, optika ja spektroskoopia vanemteaduriteks Valter Kiisk ja Yuriy Orlovskiy, optika ja plasmoonika vanemteaduriks Leonid Dolgov, optika ja gaaslahenduse vanemteaduriks Peeter Paris, plasmatehnoloogia vanemteaduriks Indrek Jõgi, atmosfäärifüüsika vanemteaduriks Mikhail Sofiev, tahkisefüüsika vanemteaduriks Vitali Nagirnõi, biofüüsika vanemteaduriks Kõu Timpmann, materjaliteaduse vanemteaduriteks Tanel Tätte, Raivo Jaaniso, Eduard Feldbach, Tanel Käämbre, Rünno Lõhmus ja Vambola Kisand, teoreetilise füüsika teaduriks Aleksandr Pištšev, väljateooria füüsika teaduriks Küllike Rägo, tahkiseteooria teaduriks Niina Voropajeva, tahkisefüüsika teaduriteks Vladimir Babin ja Sergey Omelkov, materjaliteaduse teaduriteks Aile Tamm, Margus Marandi, Sergei Vlassov, Martin Järvekülg, Margus Kodu, Veera Krasnenko ja Aarne Kasikov, biofüüsika teaduriks Liina Kangur, optika ja spektroskoopia teaduriteks Aleksandr Lissovski, Eduard Aleksanyan ja Aleksandr Popov, atmosfäärifüüsika teaduriks Erko Jakobson, aerosoolifüüsika teaduriteks Sander Mirme ja Janek uin, meditsiinifüüsika lektoriks Jüri Vedru, meditsiinifüüsika assistendiks Simon Vigonski ning arvutitehnika assistendiks Margus Rosin. Anti soovitus valida materjaliteaduse juhtivteaduriks Kaupo Kukli (valiti TÜ nõukogus 01.07.2011), nanomaterjalide optika ja spektroskoopia juhtivteaduriks Ilmo Sildos (valiti TÜ senatis 13.01.2012), astrofüüsika professoriks Peeter Tenjes (valiti TÜ senatis 13.01.2012), kõrgete energiate füüsika professoriks Stefan Groote või Martti Raidal (valiti TÜ senatis 13.01.2012), emeriit- dotsendiks Ando Ots (nimetati TÜ senatis 13.01.2012).
• 2012. aasta jaanuarist rakendub ametlikult Tartu Ülikooli uus kaasajastatud juhtimismudel, mis hakkab ülikooli tegevusse kaasama ka väliseid partnereid. Jaanuaris alustavad ülikooli uute juhtorganitena tööd nii muudetud funktsioonidega nõukogu kui ka senat. Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ eelmise nõukogu poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen. Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus oma 22. detsembri istungil.
• 21. okt valiti Tartu Ülikooli 21-liikmeline senat. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Muuhulgas võtab senat vastu ülikooli põhikirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. Senati koosseisu kuuluvad rektor senati esimehena ning 21 liiget, kellest 16 liiget valisid ülikooli õppejõud ja teadustöötajad ning viis üliõpilaste esindajat valis TÜ üliõpilasesindus 16. oktoobril. Realia et naturalia valdkonnast valiti senati liikmeteks:
  • Leho Ainsaar, ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor
  • Maia Kivisaar, mikroobigeneetika professor, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Enn Lust, füüsikalise keemia professor, keemia instituudi direktor
  • Jaak Vilo, bioinformaatika professor, arvutiteaduse instituudi juhataja.
  Loodusteaduste üliõpilastest valiti senatisse LOTE doktorant Friedrich Kaasik ja matemaatika- informaatikateaduskonna bakalaureuseastme üliõpilane Erik Raudsepp.
• 7. dets valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks täppisteaduste alal KBFI vanemteadur Martti Raidal ja akadeemikuks materjalitehnika alal TTÜ metallide tehnoloogia professor Jakob Kübarsepp.
• TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer juhtis kuni 2010. aastani ülemaailmse mereuuringute programmi „Census of Marine Life“ Euroopa osa. Nüüd jätkub programm aastani 2020 ja juhtkomiteesse arvati ka Ojaveer, kes on seal üks kolmest Euroopa esindajast.

doktoritööd

Tartu ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu

• 3. juunil kaitses Elmo Tempel doktoritöö „Tracing galaxy evolution by their present-day luminosity function“ (Galaktikate evolutsiooni mõistmine nende heledusfunktsiooni abil) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendajad dr Enn Saar (TO) ja dr Peeter Tenjes (TÜ FI). Oponendid prof emer Mauri Valtonen (Tuorla Observatoorium, Turu Ülikool, Soome) ja DSc Tõnu Viik (TO).
• 22. augustil kaitses Janek Uin doktoritöö „Electrical separation for generating standard aerosols in a wide particle size range“ (Elektriline separeerimine standardaerosoolide genereerimiseks osakeste suuruse laias vahemikus) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendajad dr Eduard Tamm (TÜ) ja dr Aadu Mirme (TÜ). Oponendid prof Jyrki Mäkelä (Tampere university of Technology, Soome) ja dr Veljo Kimmel (EMÜ).
• 22. augustil kaitses Sander Mirme doktoritöö „Development of Nanometer Aerosol Measurement Technology“ (Nanomeeter-aerosooli mõõtmistehnoloogia arendamine) PhD kraadi saamiseks keskkonnafüüsika erialal. Juhendaja dr Aadu Mirme (TÜ FI). Oponendid prof Jorma Keskinen (Tampere university of Technology, Soome) ja dr Kalju Eerme (TO).
• 23. augustil kaitses Svetlana Ganina doktoritöö „Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks“ (Dispersed Data Problems as an Option to Increase the Effectiveness of Physics Studies) PhD kraadi saamiseks füüsikahariduse erialal. Juhendaja dots Henn Voolaid (TÜ FI). Oponendid prof Rein-Karl Loide (TTÜ) ja prof Andris Broks (Läti Ülikool, Riia).
• 24. augustil kaitses Joel Kuusk doktoritöö „Measurement of top-of-canopy spectral reflectance of forests for developing vegetation radiative transfer models“ (Metsade atmosfäärialuse spektraalse peegelduskoefitsiendi mõõtmine taimkatte kiirguslevimudelite arendamiseks) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendajad DSc Andres Kuusk (TO) ja dr Mart Noorma (TÜ). Oponendid dr Jouni Peltoniemi (Finnish Geodetic Institute, Soome) ja dr Tarmo Kõuts (TTÜ Meresüsteemide Instituut).
• 25. augustil kaitses Raul Rammula doktoritöö „Atomic layer deposition of HfO2 - nucleation, growth and structure development of thin films“ (Hafniumdioksiidi aatomkihtsadestamine - nukleatsioon, kasv, ja struktuuri muutused kiledes) PhD kraadi saamiseks rakendusfüüsika erialal. Juhendajad prof Jaan Aarik (TÜ FI) ja prof Väino Sammelselg (TÜ FI). Oponendid prof Marek Godlewski (Poola Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut) ja prof Juris Purans (Läti Ülikooli Tahkisefüüsika Instituut, Riia).
• 26. augustil kaitses Anti Hirv doktoritöö „Estimation of time delays from light curves of gravitationally lensed quasars“ (Gravitatsiooniläätsest põhjustatud kvasarite mitmikkujutiste vaheliste ajanihete mõõtmine) PhD kraadi saamiseks astrofüüsika erialal. Juhendaja dr Jaan Pelt (TO). Oponendid prof Luitje Vincent Ewoud Koopmans (Kapteyn Astronomical Institute, Groningen, Holland) ja prof Lutz Wisotzki (Leibniz-Institut für Astrophysik (AIP), Potsdam, Saksamaa).
• 31. augustil kaitses Sergei Nakonetšnõi doktoritöö „Исследование электронно-дырочных и интерстициал-вакансионных процессов в монокристаллах MgO и LiF методами термоактивационной спектроскопии“ (Elektron-auk- ja interstitsiaal-vakantsprotsesside uurimine MgO ja LiF monokristallides termoaktivatsioon-spektroskoopia meetoditega; Investigation of the electron-hole and interstitial-vacancy process in MgO and LiF single crystals using thermoactivation spectroscopy methods) PhD kraadi saamiseks tahkisefüüsika erialal. Juhendajad dr Tiit Kärner (TÜ FI) ja prof Aleksandr Luštšik (TÜ FI). Oponent dr Anatoli Popov (Läti Ülikool, Riia).
• 15. novembril kaitses Niina Voropajeva doktoritöö „Elementary excitations near the boundary of a strongly correlated crystal“ (Elementaarergastused tugevalt korreleeritud kristalli pinna lähedal) PhD kraadi saamiseks füüsika erialal. Juhendaja DSc Aleksei Šerman (TÜ FI). Oponendid DSc Andrei Mikheenkov (Institute for High Pressure Physics, Russian Academy of Sciences, Troitsk ja Moscow Institute of Physics and Technology, Dolgoprudnõi, Venemaa) ja dots Mihhail Klopov (TTÜ FI).

Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorinõukogu

• 4. juulil kaitses Martin Järvekülg doktoritöö „Tubular microstructures by Hf, Zr and Ti butoxide gel sheet rolling“ (Mikrorull-struktuurid geel-kile rullumise teel Zr, Ti ja Hf butoksiidist lähtudes) PhD kraadi saamiseks materjaliteaduse erialal. Juhendajad dr Ants Lõhmus (TÜ FI) ja dots uno Mäeorg (TÜ KI). Oponendid dr Marco Natali (Institute of Inorganic Chemistry and Surface Science ICIS-CNR, Padova, Itaalia) ja dr Mihkel Koel (TTÜ KI).
• 4. juulil kaitses Sergei Vlassov doktoritöö „Investigation of nano- scale interactions and mechanical properties of nanostructures using quartz tuning fork based real-time measurements“ (Nanostruktuuride uuringud nanoskaalas vastastikmõjude ja mehaanilisete omaduste väljaselgitamiseks kasutades helihargi tüüpi kvartsresonaatorit) PhD kraadi saamiseks materjaliteaduse erialal. Juhendaja dr Rünno Lõhmus (TÜ FI). Oponendid dr Ion Marius Sivebæk (Technical university of Denmark) ja dr Valdek Mikli (TTÜ).
• 7. juulil kaitses Margus Kodu doktoritöö „Pulsed laser deposition of magnesium oxide and barium ternary oxides for plasma display protective layers“ (Magneesiumoksiidi ja baariumi kolmikoksiidide õhukeste kilede impulss-lasersadestamine plasmakuvarite kaitsekihtide rakenduseks) PhD kraadi saamiseks materjaliteaduse erialal. Juhendaja dr Raivo Jaaniso (TÜ FI). Oponendid dr Sanjay K. Ram (universidade Nova de Lisboa, Portugal) ja dr Sergei Bereznev (TTÜ).

Tartu ülikooli keemia Instituudi nõukogu

• 13. mail kaitses Margus Marandi doktoritöö „Electroformation of Polypyrrole Films: In-situ AFM and STM Study“ (Polüpürroolkilede elektroformeerumine: in-situ AFM ja STM uuringud) PhD kraadi saamiseks anorgaanilise keemia erialal. Juhendajad prof Väino Sammelselg (TÜ KI) ja prof Jüri Tamm (TÜ KI). Oponent prof Mikhael Levi (BarI-lan Ülikool, Iisrael).
• 29. augustil kaitses Dana Martin doktoritöö „The QSAR/QSPR approach for predicting the properties of carbon nanostructures“ (QSPR/QSAR lähenemine süsiniknanoosakeste omaduste ennustamiseks) PhD kraadi saamiseks molekulaartehnoloogia erialal. Juhendaja prof Mati Karelson (TÜ KI). Oponent dr Mart Saarma (Helsingi Ülikool, Soome).
• 20. detsembril kaitses Heisi Kurig doktoritöö „Electrical double-layer capacitors based on ionic liquids as electrolytes“ (Ioonsetel vedelikel baseeruvad elektrilise kaksikkihi kondensaatorid) PhD kraadi saamiseks keemia erialal. Juhendajad prof Enn Lust (TÜ KI) ja dr Alar Jänes (TÜ KI). Oponent prof François Béguin (university of Orléans, Prantsusmaa).

Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia õppekavade teaduskraadi andev ühisnõukogu

• 1. aprillil kaitses Siiri Velling doktoritöö „Microbial BOD biosensor for wastewater analysis“ (Mikroorganismidel põhinev BHT biosensor reovee analüüsimiseks) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja prof Toomas Tenno (TÜ KI). Oponent prof Bo Mattiasson (Lundi Ülikool, Rootsi).
• 25. augustil kaitses Riina Lepik doktoritöö „Biodegradability of Phenolic Compounds as Single and Mixed Substrates by Activated Sludge“ (Fenoolsete ühendite biodegradeeritavus üksik- ja segasubstraatidena aktiivmuda toimel) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja prof Toomas Tenno (TÜ KI). Oponent prof Bo Mattiasson (Lundi Ülikool, Rootsi).
• 31. augustil kaitses Liis Marmor doktoritöö teemal „Ecology and bioindicative value of epiphytic lichens in relation to air pollution and forest continuity“ (Epifüütsete samblike ökoloogia ja bioindikatsiooniline väärtus seoses õhusaaste ja metsa järjepidevusega) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja dots Tiina Randlane (TÜ ÖMI). Oponent prof Pier Luigi Nimis (Trieste Ülikool, Itaalia).

Tallinna Tehnikaülikooli doktoritööde kaitsmiskomisjonid

• 17. märtsil kaitses Eduard Latõšov doktoritöö teemal „Soojuse ja elektri koostootmise analüüsi mudel“ (Model for the Analysis of Combined Heat and Power Production) PhD kraadi saamiseks soojusenergeetika erialal. Juhendaja prof Andres Siirde (TTÜ, STI). Oponendid dots Rolf ulseth (NuST, Norra), prof Juhan Valtin (TTÜ, EEI), dots Villu Vares (TTÜ, STI).
• 28. märtsil kaitses Atanas Katerski doktoritöö „Chemical Composition of Sprayed Copper Indium Disulfide Films for Nanostructured Solar Cells“ (Pihustussadestatud vaskindiumdisulfiid kilede keemiline koostis ja rakendus nanostruktuursetes päikesepatareides). Juhendaja juhtivteadur Malle Krunks (TTÜ). Oponendid prof Rositza Yakimova (Linköpingi Ülikool, Rootsi) ja prof Väino Sammelselg (TÜ).
• 30. märtsil kaitses Kristi Timmo doktoritöö „Formation of Properties of CuInSe2 and Cu2ZnSn(S,Se)4 Monograin Powders Synthesized in Molten KI“ (Kaaliumjodiidsulandaja keskkonnas kasvatatud monoterapulbrite CuInSe2 ja Cu2ZnSn(S,Se)4 omaduste kujundamine). Juhendaja juhtivteadur Mare Altosaar (TTÜ). Oponendid dr Charlotte Platzer-Björkman (uppsala Ülikool, Rootsi) ja juhtivteadur Kaupo Kukli (TÜ).
• 27. aprillil kaitses Kert Tamm doktoritöö „Wave Propagation and Interaction in Mindlin-Type Microstructured Solids: Numerical Simulation“ (Lainelevi ja interaktsiooni numbriline modelleerimine Mindlini tüüpi mikrostruktuursetes tahkistes). Juhendaja prof Andrus Salupere (TTÜ). Oponendid dr Jiří Plešek (Tšehhi Vabariigi TA Termomehaanika Instituut, Praha, Tšehhi Vabariik) ja dr Alexey V. Porubov (Venemaa TA Mehaanikaprobleemide Instituut, Sankt-Peterburg, Venemaa).
• 10. juunil kaitses Oliver Järvik doktoritöö “Intensification of Activated Sludge Process – the Impact of Ozone and Activated Carbon” (Aktiivmudaprotsessi intensiivistamine – osooni ja aktiivsöe mõju). Juhendaja dots Inna Kamenev (TTÜ). Oponendid dr Arto Laari (Lappeenranta Tehnoloogiaülikool, Soome), dr Walter Z. Tang (Florida Rahvusvaheline Ülikool, uSA) ja dr Anne Menert (TTÜ).
• 13. juunil kaitses Andrei Surzhenkov doktoritöö teemal „Terase pinna duplekstöötlus“ (Duplex Treatment of Steel Surface) PhD kraadi saamiseks materjalitehnika erialal. Juhendaja prof Priit Kulu (TTÜ, MTI). Oponendid prof Petri Vuoristo (TuT, Soome) ja prof Jakob Kübarsepp (TTÜ, MTI).
• 15. juunil kaitses Steffen Dahms (Saksamaa, Jena) doktoritöö teemal „Erinevate materjalide difusioonkeevitus“ (Diffusion Welding of Different Materials) PhD kraadi saamiseks materjalitehnika erialal. Juhendajad prof Renno Veinthal (TTÜ, MTI) ja Günter Köhler (Jena Institute für Fügetechnik und Werkstoffprüfung). Oponendid dr Ilmars Zalite (RTu, Läti), prof Rein Laaneots (TTÜ, MHI) ja dr Aleksei Hõbemägi (EML).
• 16. juunil kaitses Jürgen Riim doktoritöö teemal „Pindepaksusetalonide kalibreerimismeetodid“ (Calibration Methods of Coating Thickness Standards) PhD kraadi saamiseks mehhatroonika erialal. Juhendaja prof Rein Laaneots (TTÜ, MHI). Oponendid prof Jānis Rudzītis (RTu, Läti) ja prof Toomas Kübarsepp (TTÜ, MHI).
• 22. juunil kaitses Ingrid Sumeri doktoritöö „The Study of Probiotic Bacteria in Human Gastrointestinal Tract Simulator“ (Probiootilised bakterid inimese seedetrakti simulaatoris). Juhendaja prof Toomas Paalme (TTÜ). Oponendid prof Marika Mikelsaar (TÜ) ja dr Stefan Roos (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool, uppsala).
• 26. septembril kaitses Triinu Poltimäe doktoritöö „Thermal analysis of crystallization behaviour of polyethylene copolymers and their blends“ (Polüetüleeni kopolümeeride ja nende segude kristallisatsioonikäitumise termiline analüüs). Juhendaja prof Andres Krumme ( TTÜ), kaasjuhendaja dr Elvira Tarasova (TTÜ). Oponendid prof Vincent B.F. Mathot (SciTe B.V., Holland; Leuveni Katoliiklik Ülikool, Belgia) ja dr Ants Lõhmus (TÜ).
• 25. novembril kaitses Mariliis Sihtmäe doktoritöö „(Eco)Toxicological Information on REACH-Relevant Chemicals: Contribution of Alternative Methods to in vivo Approaches“ (Alternatiivsed lähenemisviisid in vivo meetoditele (öko)toksikoloogilise teabe kogumisel REACH-kemikaalide kohta). Juhendajad dr Anne Kahru (KBFI) ja emeriitprof Rein Munter (TTÜ). Oponendid prof Horst Spielmann (Berliini Vaba Ülikool, Saksamaa) ja dots Karin Reinhold (TTÜ).
• 1. detsembril kaitses Liina Kaupmees doktoritöö „Selenization of Molybdenum as Contact Material in Solar Cells“ (Molübdeeni kui päikesepatarei kontaktmaterjali seleniseerimine). Juhendaja juhtivteadur Mare Altosaar (TTÜ). Oponendid dr Alberto Bollero (IMDEA Nanociencia, Madrid, Hispaania) ja Ants Lõhmus (TÜ).
• 5. dets kaitses Tanel Peets doktoritöö „Dispersion Analysis of Wave Motion in Microstructured Solids“ (Lainete dispersioon mikrostruktuuriga materjalides). Juhendaja prof Jüri Engelbrecht (TTÜ KübI). Oponendid prof Hui-Hui Dai (Hong Kongi Linnaülikool, Hiina) ja dr Jiri Plešek (Tšehhi Vabariigi TA Termomehaanika Instituut, Praha, Tšehhi Vabariik).
• 6. detsembril kaitses Olga Velts doktoritöö „Oil Shale Ash as a Source of Calcium for Calcium Carbonate: Process Feasibility, Mechanism and Modeling“ (Põlevkivituhk kaltsiumkarbonaadi toormena: protsessi teostatavus, mehhanism ja modelleerimine). Juhendaja juhtivteadur Rein Kuusik (TTÜ), kaasjuhendaja emeriitprof Juha Kallas (TTÜ; Lappeenranta Tehnoloogiaülikool, Soome). Oponendid prof Thomas van Gerveni (Leuveni Katoliiklik Ülikool, Belgia) ja emeriitprof Rein Munter (TTÜ).
• 15. detsembril kaitses Kadri Koppel doktoritöö „Food Category Appraisal using Sensory Methods“ (Toidukategooriate väärindamine kasutades sensoorseid meetodeid). Juhendaja prof Toomas Paalme (TTÜ), kaasjuhendaja prof Edgar Chambers IV (Kansase Riiklik Ülikool, uSA). Oponendid prof Heli Tuorila (Helsingi Ülikool, Soome) ja dr David Mela (unilever R&D, Holland).
• 20. detsembril kaitses Siim Link doktoritöö teemal „Puit- ja rohtbiomassi kokside reageerimisvõime“ (Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars) PhD kraadi saamiseks soojusenergeetika erialal. Juhendajad prof Aadu Paist (TTÜ, STI) ja dr Stelios Arvelakis (Ateena Rahvuslik Tehnikaülikool). Oponendid prof Truls Liliedahl (KTH, Rootsi) ja v.teadur Ülo Rudi (TTÜ mitmefaasiliste keskkondade teaduslabor).

Tallinna ülikooli loodusteaduste doktorinõukogu

• 14. oktoobril kaitses Anna Šeletski doktoritöö „Summeerimismenetluste võrdlus Rieszi tüüpi peres summeerimisväljade, koonduvuskiiruste ja statistilise koonduvuse järgi“ (Comparison of Summability Methods by Summability Fields, Speeds of Convergence and Statistical Convergence in a Riesz-Type Family) PhD kraadi saamiseks füüsika õppekaval. Juhendaja prof Anne Tali (TLÜ). Oponendid prof Eberhard Malkowsky (Fatih Ülikool, Türgi) ja prof Toivo Leiger (Tartu Ülikool).
• 19. oktoobril kaitses Natalja Timohhina doktoritöö „Südamerakkude molekulaarne süsteemne bioenergeetika: mitokondriaalne interaktosoom“ (Molecular System Bioenergetics of the Heart Cells: Mitochondrial Interactosome) PhD kraadi saamiseks füüsika õppekaval. Juhendajad prof Valdur Saks (Joseph Fourier Ülikool, KBFI) ja dots Tuuli Käämbre (TLÜ, KBFI). Oponendid prof Kent Sahlin (Swedish School of Sport and Health Sciences GIH) ja prof Tiit Land (TLÜ).

• Tartu Ülikoolis olid 2011. a avatud füüsikaga seonduvad õppekavad:
  • bakalaureuseõppes: arvutitehnika, füüsika, haridusteadus (loodusteaduslikud ained), infotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, materjaliteadus, ökoloogia ning elustiku kaitse;
  • magistriõppes: arvutitehnika, füüsika, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, infotehnoloogia (kuni 2010./11. õ.-a), keskkonnatehnoloogia, kultuuriväärtuste säilitamine (kuni 2010./11. õ.-a), materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas, materjaliteadus, rakenduslik mõõteteadus, tuumaenergeetika ja tuumaohutus (alates 2011./12. õ.-a), ökoloogia ning elustiku kaitse;
  • doktoriõppes: füüsika, keskkonnatehnoloogia, loodusteaduslik hari-dus, materjaliteadus, molekulaartehnoloogia, tehnika ja tehnoloogia.
• Tartu Ülikooli doktoriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Siim Ainsaar, Aris Auzans, Cagatay Ipbüker, Lauri Kaldamäe, Raul Laasner, Jaan Laur, Marek Oja, Martynas Pelakauskas, Arvo Tõnisoo, Karlis Zalite;
  • materjaliteaduse erialal: Tauno Kahro, Triin Kangur, Vladimir Kondratyev, Maido Merisalu, Marko Part, Aigi Salundi, Eliko Tõldsepp, Kathriin utt;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Laura Daija, Sergey Egorov, Hannes Keernik, Martin Ligi, Kristjan Oopkaup, Alar Saluste, Teele Sildvee;
  • tehnika ja tehnoloogia erialal: Piret Arukuusk, Friedrich Kaasik, Sandra Koit, Pavel Kudrin, Kent Langel, Renata Melnikova, Vijay Pal Singh, Kadri Tõldsepp, Meeri Visnapuu, Anne-Mari Willmore;
  • loodusteadusliku hariduse erialal: Maria Isabel Runnel, Katrin Saage.
• TÜ magistriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Anari Jalakas, Taavi Hein, Kristel Kosk, Annika Ruusmann, Dmitri Šutov, Velle Toll, Andreas Valdmann, Mihkel Veske, Ott Vilson;
  • materjaliteaduse erialal: Artjom Berholts, Julia Dubovik, Kätlin Korovetski, Kaspars Laizans, Tõnis Lulla, Kaido Siimon, Marta Tarkanovskaja;
  • keskkonnatehnoloogia erialal 37 üliõpilast;
  • erialal „Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ 16 üliõpilast;
  • gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal 40 üliõpilast;
  • rakendusliku mõõteteaduse erialal 13 üliõpilast;
  • arvutitehnika erialal 9 üliõpilast.
• Tartu Ülikooli 3-a bakalaureuseõppe lõpetasid:
  • arvutitehnika erialal: Sven Kautlenbach, Aare Puussaar;
  • füüsika erialal: Karen Atabekjan, Anari Jalakas, Kristel Kosk, Rait Käpp, Sven Oras, Mattias Rennel, Dmitri Šutov, Indrek Sünter, Heiko Teemusk, Dmitri Teras, Jaak Vaabel, Mikk Vahtrus, Andreas Valdmann – cum laude, Mihkel Veske;
  • infotehnoloogia erialal: Kait Elbe, Sergei Ivanov, Erki Koop, Leonid Kuritsin, Ahto Leitu, Lauri Vaikjärv;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Anneli Allikmaa, Ott Alvela, Allar Anso, Marjaane Bruus, Mikk Espenberg, Lauri Hingla, Indrek Jakobsoo, Kadri Kaarna, Kristo Kalbe, Mari Kirss, Arthur Kivi, Helen Koger, Kristel Kroon, Kaur Kõue, Sven Marga, Malve Marjak, Marta Mõistus, Anni Oviir, Kaarel Paabut, Andres Pallon, Anette Sepp, Holar Sepp, Martin Tomingas, Cris-Tiina Türkson, Sandra Vijar;
  • materjaliteaduse erialal: Artjom Berholts, Tõnis Lulla, Marta Tarkanovskaja ja Andres Värva.
• Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistriõppe (3+2) lõpetasid:
  • loodusteaduse magister:
    • füüsika: Tanel Ainla – cum laude, Siim Ainsaar, Lauri Kaldamäe, Glen Kelp, Raul Laasner, Jaan Laur, Madis Lõhmus – cum laude, Marek Oja, Ott Rebane – cum laude, Simon Vigonski;
    • füüsikaline ja elektrokeemia: Piret Pikma;
    • heitmete tehnoloogia: Kristiina Ehapalu, Aimar Kivirüüt, Kätlin Pitman – cum laude, Alar Saluste, Tauri Tampuu;
    • keskkonnaseire tehnoloogia: Hannes Keernik – cum laude, Martin Ligi – cum laude, Kalev Päädam;
    • kultuuriväärtuste säilitamine: Jaan Keerdo;
    • rakendusfüüsika: Silver Leinberg;
    • teoreetiline füüsika: David Niinepuu;
    • ökosüsteemide tehnoloogia: Taavi Paal, Kadi Rammul, Argo Ronk, Nele Salvet, Ave uustal;
    • ökotehnoloogia: Sille Holm, Sander Jahilo, Järvi Järveoja – cum laude, Kristjan Oopkaup, Indrek Talpsep, Sirle Trestip;
  • tehnikateaduse magister:
    • arvutitehnika: Tiit Ginter, Ramon Rantsus, Teet Tilk;
    • materjaliteadus: Friedrich Kaasik, Tauno Kahro, Triin Kangur, Maido Merisalu, Marko Part, Ivo Romet, Aigi Salundi – cum laude, Indrek Tallo, Eliko Tõldsepp – cum laude, Kathriin Utt, Meeri Visnapuu – cum laude;
    • rakenduslik mõõteteadus: Cagatay Ipbüker, Martynas Pelakauskas – cum laude;
  • haridusteaduse magister (füüsikaõpetaja): Taavi Adamberg, Kristel Hankov, Andres Juur, Hille Kesa, Andres Kuura ja Einike Reinvelt.
• Tallinna Ülikooli füüsika doktorandid olid Anna-Liisa Ikart (juh Tõnu Laas), Katrin Laas (juh Romi Mankin), Neeme Lumi (juh Astrid Rekker), Anna Saksa (juh Andi Kivinukk, Maria Zeltser), Aia Simm (juh Erkki Soika), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Veroonika Širokova (juh Tõnu Laas) ja Berit Väli (juh Tõnu Laas).
• TLÜ magistrandid:
  • füüsika erialal: Jana Paju (juh Jaanis Priimets), Peeter Tamm (juh Tõnu Laas), Martin Vällik (juh Tõnu Laas);
  • füüsikaõpetaja erialal: Virgi Einaste (juh Kirsti Solvak), Kristi Koosa (juh Anneli Roode), Alis Langemets (juh Katrin Laas), Merit Masso (juh Erkki Soika ja Helin Puksand), Merike Martsepp (juh Kirsti Solvak ja Tõnu Laas) ja Julia Tsõgankova (juh Tõnu Laas).
• TLÜ bakalaureuseõppes lõpetas füüsika erialal Peeter Tamm.
• TLÜ füüsika eriala magistriõppe lõpetas Piret Avila.
• TTÜ füüsikainstituudis õppisid:
  • rakendusfüüsika doktorantuuris: Erkki Kask (juh prof Jüri Krustok), Himani Khanduri (juh KBFI van.teadur Raivo Stern ja prof Jüri Krustok), Mario Mars (juh van.teadur V.-V. Pustõnski, kaasjuhendaja V. Harvig), Marion Murumaa (juh KBFI van.teadur Martti Raidal, teadur Andi Hektor, dots Pavel Suurvarik), Tõnis Oja (juh prof R.-K. Loide), Reio Põder (juh KBFI van.teadur Juhan Subbi ja dots Pavel Suurvarik), Jaak Toomela (juh dots M. Klopov);
  • tehnilise füüsika magistrantuuris (3+2 õppekaval): Aleksandr Graf, Irina Jelissejeva, Kaspar Kaarlep, Alan Kalda, Maria Kesa, Lauri Laanmets, Triin Leetmaa, Martin Lints, Merily Murd, Taavi Neier, Laur Peedu, Elli Pilk, Radu Prekup, Aet Põldma, Styna Randmaa, Joonas Rihma, Hans Tiismus, Taaniel uleksin ja Eduard Vaselo.
• TTÜ magistriõppe (3+2) lõpetasid loodusteaduse magistri kraadiga tehnilise füüsika erialal Rait Rand, Päivo Simson ja Richard Villenberg.
• TTÜ magistriõppe (3+2) lõpetasid tehnikateaduse magistri kraadiga erialal „Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ Nirmal Adhikari, Karin Maria Ainsaar, Toomas Danneberg, Imre Drovtar, Aleksandr Jarkov, Franz Lehner, Karol Lindvere, Christian Neubauer, urmas Raudsaar, Ren Zhang, Marilin Tilkson, Laura Elisa Valle Rios ja Raigo Veisberg.
• TTÜ tehnilise füüsika õppekava lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga tehnilise füüsika erialal Victor Alari, Alan Kalda, Viktoria Kudrjavtseva, Martin Lints, Harles Nigulas, Laur Peedu, Artur Sossin, Hans Tiismus, Tarmo unt ja Elli Valla.
• Eesti Maaülikoolis kaitsesid kaugseirealased magistritööd Tauri Arumäe, Alo Eenmäe, Rain Rämonen ja Eva Salu.
• Atmosfäärifüüsikaalased bakalaureusetööd, mida juhendasid TO teadurid, kaitsesid Eesti Mereakadeemias Aleksei Vaštšenko ja Eesti Maaülikoolis Marko Loogus.
• Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2011 premeeriti järgmisi autoreid loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:
  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (960.- eurot) Svetlana Tšupova (TÜ), konkursitöö „uued meetodid pürasolidiinide ja nende homoloogide sünteesil“ eest;
    • II preemia (650.- eurot) Kateryna Primar (TTÜ), konkursitöö „Madalamolekulaarsete ligandide mõju insuliini fibrillide detekteerimisele Tioflaviin T abil“ eest;
    • III preemia (160.- eurot) Marti Arak (TTÜ) ja Evely Raudmets (TTÜ), konkursitöö „Treilerpaat“ eest;
    • Tänukirjad: Kristel Jukk (TÜ), Kristel Kosk (TÜ), Mare Oja (TÜ);
  • magistriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (1600.- eurot) Heiki Erikson (TÜ), konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadiumelektroodidel“ eest;
    • I preemia (1600.- eurot) Madis Lõhmus (TÜ), konkursitöö „Ülilühikeste optiliste impulsside difraktsioon binaarset faasimodulatsiooni tekitavatelt ringsümmeetrilistelt difraktsioonivõredelt“ eest;
    • II preemia (1300.- eurot) Liivar Kongi (TTÜ), konkursitöö „Seade õlireostuse likvideerimiseks väikeveekogudelt“ eest;
    • II preemia (1300.- eurot) Kadriann Tamm (TTÜ), konkursitöö „Väävliühendite käitumine põlevkivituha leostamisel ja märgkarboniseermisel“  eest;
    • III preemia (700.- eurot) Priit Eek (TTÜ), konkursitöö „11R-lipoksügenaasi röntgen-kristallstruktuur“ eest;
    • III preemia (700.- eurot) Aigi Salundi (TÜ), konkursitöö „Viskoossel alusel ujuva geelkile pragunemise selgitamine uue rullstruktuuriga materjali väljatöötamiseks“ eest;
    • Tänukirjad: Jaanika Aavik (TTÜ), Kaia-Liisa Habicht (TLÜ), Raul Laasner (TÜ);
  • doktoriõppe üliõpilaste astmes:
    • I preemia (1600.- eurot) Anneli Kruve (TÜ), konkursitöö „Maatriksefektid elektropihustusionisatsiooniallikas vedelikkromatograafilisel massispektromeetrilisel analüüsil“ eest;
    • I preemia (1600.- eurot) Aleksei Lissitsin (TÜ), konkursitöö „Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest;
    • II preemia (1300.- eurot) Meelis Kull (TÜ), konkursitöö „Statistiline rikastatuse analüüs geeniregulatsiooni uurimiseks loodud algoritmides“ eest;
    • II preemia (1300.- eurot) Monika Mortimer (TTÜ), konkursitöö „Sünteetiliste nanoosakeste bioloogiliste efektide hindamine üherakulistel pro- ja eukarüootsetel organismidel“ eest;
    • III preemia (700.- eurot) Margus Niitsoo (TÜ), konkursitöö „Oraakliga musta kasti eraldused rakendustega ajatembeldusele“ eest;
    • III preemia (700.- eurot) Raul Rammula (TÜ), konkursitöö „Hafniumdioksiidi aatomkihtsadestamine – nukleatsioon, kasv, ja struktuuri muutused kiledes“ eest;
    • Tänukirjad: Kairi Kivirand (TÜ), Marju Laars (TTÜ), Kristi Timmo (TTÜ). 
• Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi füüsikaga seotud töödest said auhinna 400.- eurot järgmised üliõpilastööd:
  • Jaanika Aavik (TTÜ) magistritöö „Tuhavee omaduste selgitamine kaltsiumkarbonaadi sadestustingimuste optimeerimiseks“ (juh juhtivteadur Rein Kuusik, kaasjuh emeriitprof Juha Kallas);
  • Victor Alari (TTÜ) teadusartikkel „Merepõhja indutseeritud tuulelainete murdumine Eesti rannikumeres“ (juh van.teadur urmas Raudsepp);
  • Jürgen Jänes (Amsterdami Ülikool) magistritöö „Mitmeskaalaliste N-keha süsteemide tõhus integreerimine“ (juh dr Federico Inti Pelupessy ja prof Simon Portegies Zwart);
  • Mare Oja (TÜ) bakalaureusetöö „Molekulaardeskriptorite kasutamine ravimite ja mitteravimite struktuuriruumi kirjeldamiseks ja haiguspõhiste ravimikategooriate piiritlemiseks“ (juh dr uko Maran);
  • Kadriann Tamm (TTÜ) magistritöö „Väävliühendite käitumine põlevkivituha leostamisel ja märgkarboniseerimisel“ (juh juhtivteadur Rein Kuusik, kaasjuh teadur Mai uibu);
  • Olga Tribštok (TTÜ) magistritöö „Lainetuse tingimuste võrdlus Eesti ja Leedu rannavetes“ (juh akad Tarmo Soomere);
  • Marko Vainu (TLÜ) magistritöö „Häiringute peegeldused järvede veebilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel“ (juh dr Jaanus Terasmaa ja dr Elve Lode).
• Tudengite teadusartiklite konkursil TalveAkadeemia 2011 auhinnati järgnevaid töid:
  • I aste
    • 1. koht Victor Alari „Lainetuse energia potentsiaal Eesti territoriaalmeres“;
    • 2. koht Riin Rikas „Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel“;
    • 3. koht Kadri Runnel „Mis toimub puutüve sees – kõdupuidu tiheduse kirjeldamisest resistograafiga“; 
  • II aste
    • 1. koht Jaan Niitsoo „Kompaktluminofoorlampide kasutuselevõtu mõju elektrivõrgule“;
    • 2. koht Piret Toonpere „Tuuleturbiinide müra ja varjutus Kõrkküla-Kestla tuulikupargi näitel“;
    • 3. koht Mihkel-Madis Laas „Energiakulu mikrostsenaariumite analüüs kaubanduskeskuse külastuse näitel“.
  Nii I kui II astme kolme parimat autasustati TalveAkadeemia stipendiumitega: 1. koht – 300 EuR, 2. koht – 200 EuR ja 3. koht – 100 EuR. Publiku lemmikud olid Victor Alari ning Piret Toonpere.
• äriideede konkursile „Tiiger 2011“ laekus 16 ideed. Konkursi üldvõitjaks ja ühtlasi parimaks ideeks nano- ja materjalitehnoloogia valdkonnas osutus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo juhitavas arukate materjalide ja süsteemide laboris tegutsevate doktorantide Indrek Musta ja Friedrich Kaasiku idee „Seadmed elektrienergia tootmiseks mehaanilisest vibratsioonienergiast“. äriideede konkurss „Tiiger 2011“ on korraldatud Eesti-Läti programmi projekti SIB Net raames ja toetusel.
• 4. mail toimus TÜ Füüsika Instituudi tudengistipi konkurss. Bakalaureuseastmes sai esikoha Andreas Valdmann (350 eurot), teise koha Kristel Kosk (300 eurot), kolmanda koha Marta Tarkanovskaja (200 eurot) ning neljanda koha Tõnis Lulla ja Artjom Berholts (mõlemad 100 eurot). Magistriastmes jagasid esikohta Raul Laasner ja Marek Oja (mõlemad 500 eurot), teist kohta Eliko Tõldsepp ja Triin Kangur (mõlemad 350 eurot), kolmandat kohta Aigi Salundi ja Lauri Kaldamäe (mõlemad 240 eurot) ning neljandat kohta Kathriin utt, Tõnis Arroval, Hannes Keernik ja Marko Part (igaüks 150 eurot).
• Tartu Observatooriumi teadusliku nõukogu otsusega sai Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi TÜ doktorant Jaan Laur ja Juhan Rossi nimelise stipendiumi TÜ doktorant Martin Ligi.
• 4. juulist 26. augustini osalesid kümme Eesti tudengit CERNi suveüliõpilaste programmis Šveitsis Genfis: Raul Laasner, Marion Murumaa, Aune Nigol, Joosep Pata, Erik Randla, Andres Tiko, Siim Tolk, Taaniel uleksin, Hardi Veermäe ja Kadi Liis Saar.
• 22.–28. okt osalesid 16 Eesti füüsikaõpetajat nädalasel füüsikaõpetajate koolitusel CERNis, Šveitsis Genfis: Eveli Raudla, Maila Visnap, Sergei Pavlov, Siim Oks, Kristjan Vällik, Karl Erlenheim, Kätlin Hein, Kadri-Ly Trahv, Jaan Paaver, Madis Reemann, Valdo Kalling, Aarne Silas, Riina Murulaid, Virgi Einaste, Vello Mägi ja Olle Arak.

• 9. veebr toimus Tartus, vastvalminud AHHAA keskuses rahvusvaheline seminar „Kosmose uurimise uusimad trendid 2011“, milles osales üle 100 kosmosevaldkonnas tegutseva spetsialisti. Seminaril esitleti Tartu Observatooriumi teadus- ja arendustegevuse prioriteete aastateks 2011–2015 ning EL 7. raamprogrammi projekti EstSpacE tulemusi. Ettekannetele järgnes pidulik EstSpacE nõuandva kogu istung renoveeritud Tartu Tähetornis, kus akadeemilise ettekandega esines akad Jaan Einasto. 10. veebr viisid EstSpacE nõuandva kogu liikmed läbi seminarid astronoomia, kaugseire ja kosmosetehnoloogia valdkondades.
• 10.–11. veebr toimus Tõraveres ja Tartus EL 7. raamprogrammi projekti ESAIL „Elektrilise päikesepurje tehnoloogia“ nõupidamine. Elektrilise päikesepurje tehnoloogia kohta saab lähemalt lugeda www.electric-sailing.fi.
• 22.–23. märtsini toimusid Tartus, TÜ Tähe 4 õppehoones XLI Eesti füüsikapäevad ja XXXIII füüsikaõpetajate päevad. 22. märtsil toimus Eesti Füüsika Seltsi üldkogu. Traditsiooniliselt kuulusid füüsikapäevade programmi meie füüsikute viimase aja uurimistulemusi tutvustavad ettekanded ja arutlused füüsikateaduse ja -hariduse tulevikust. Füüsikapäevade korraldustoimkond: Ilmar Kink, Jaak Jõgi, Kaido Rei- velt.
• 27.–29. apr tähistati Tartu Tähetorni 200. aastapäeva. Pidustused algasid 27. aprillil aktusega Tartu Ülikooli aulas, kus teiste hulgas andis oma soojad tervitused ajaloolisele Tähetornile ja tänapäeva astronoomidele edasi Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Üritus jätkus vabas õhus vastrenoveeritud Tähetorni muuseumi piduliku avamisega. 28. ja 29. aprillil toimus TÜ ajaloo muuseumi valges saalis teaduskonverents „Expanding the universe“, mille temaatikas olid esindatud nii astronoomia ja geodeesia ajalugu Tartus kui tänapäevased teadussuunad astronoomias, mis on lähtunud Tartus tekkinud ideedest. Konverentsist võttis osa umbes 60 inimest 10 riigist, esitati ligi 20 ettekannet. Pidustuste ajaks ilmus ka Lea Leppiku (TÜ ajaloo muuseum) koostatud 216-leheküljeline suureformaadiline rikkalikult illustreeritud raamat „Tartu Tähetorn“, mille tekst on paralleelselt nii eesti kui inglise keeles.
• 6.–8. juunini toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses konverents „2nd European Nanomanipulation Workshop“. Konverentsil osales üle 50 nanotriboloogia eksperdi. Täpsem info nanomanipulation.ut.ee.
• 27.–29. juunini toimus Nelijärve Puhkekeskuses EFS täppisteaduste suvekool. Kavas olid ettekanded energeetikast, robootikast, astronoomiast, osakestefüüsikast, materjaliteadusest, geneetikast jm. Suvekooli korraldasid Kaido Reivelt (TÜ FI) ja Aigar Vaigu (TÜ FI). Samal ajal samas kohas toimusid ka gümnaasiumiõpilastele ja loodusainete õpetajatele mõeldud Energiaakadeemia (www.teaduslaager. ee/?page_id=349) ja GLOBE kaugseire suvekool (www.globe.ee/globe/ seminar/satelliit/).
• 21.–22. sept peeti Tartus seitsmendat iga-aastast Tartu – Tuorla observatooriumide ühisseminari, mille teemaks oli seekord „universumi kaugvaatlemine“. Seminarist osavõtjaid oli üle kolmekümne, lisaks Tartu Observatooriumi kosmoloogidele ja tähefüüsikutele ning Tuorla Observatooriumi astronoomidele oli osavõtjaid ka Tartu Ülikoolist, TÜ Füüsika Instituudist, KBFIst Martti Raidali rühmast ja Soome ESO Astronoomiakeskusest. Kokku peeti üle kahekümne ettekande ja hulgaliselt arutelusid.
• 28.–30. okt toimus Voore Puhkekeskuses EFS täppisteaduste sügiskool. Ettekannete teemadeks olid atmosfäärifüüsika, füüsikakultuur, Eesti tudengisatelliit, kvantkrüptograafia, materjaliteadus, astrobioloogia, komplekssüsteemid jm. Korraldasid Kaido Reivelt ja Ketlin Piir. Täpsem info www.fyysika.ee/fyysika/nofy/.

• 31. jaanuaril avati II taotlusvoor teaduse tippkeskuste arendamiseks, mille raames 2011. aasta juulis langetas sihtasutus Archimedes otsused struktuuritoetuste raha jagamiseks teaduse tippkeskustele järgnevalt: Nende tippkeskuste tegevused toimuvad aastatel 2011–2015. Raha tippkeskuste toetuseks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.
  • Eesti Maaülikool, Ülo Niinemetsa juhitav „Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus“ 3 054 552,95 eurot;
  • Tartu Ülikool, Vladimir Hižnjakovi juhitav keskus „Mesosüsteemide teooria ja rakendused“ 2 901 099,84 eurot;
  • Tartu Ülikool, Enn Lusti juhitav keskus „Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks“ 2 870 086,58 eurot;
  • Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Tartu Observatoorium, Martti Raidali juhitav keskus „Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology“ 1 473 583,16 eurot;
  • Tallinna Tehnikaülikool, Jüri Engelbrechti juhitav „Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus“ 2 729 927,47 eurot.
• Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ alameetmest „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine“ rahastatava 9 projekti hulgas on kaks füüsikaga seotud projekti: „Eesti Keskkonnaobservatoorium“ (toetus 4 243 733,5 EuR) ja „Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused“ (NAMuR) (4 940 370,4 EuR). Investeeringute kava kinnitati 10.03.2011. Projekti „Eesti Keskkonnaobservatoorium“ toel hakatakse mitmete Eesti teadus- ja arendusasutuste koostöös (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Observatoorium, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ellu viima SMEAR tüüpi (www.atm.helsinki. fi/SMEAR) atmosfääri ja biosfääri koostoime uurimisjaama rajamist, mis on Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi oluline osa. Eesti Keskkonnaobservatooriumi juhtimiseks moodustati TÜ rektori korraldusega Eesti Keskkonnaobservatooriumi nõukogu, mille esimees on Leho Ainsaar, TÜ ÖMI direktor. NAMuR koosneb tipplaboritest TTÜs ja TÜs, kus hakkavad asuma teadus- ja arendustegevuse probleemide lahendamiseks vajalikud mikro- ja nanoskoopia seadmed, millega saab analüüsida materjalide erinevate omaduste väljaselgitamise võimalusi ning millele lisanduvad tehnoloogilised seadmed materjalidele uute funktsionaalsete omaduste andmiseks.
• 17. veebruaril kinnitas valitsus 2011. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 38 347 euro suurused riigi teaduspreemiad said akadeemikud Vladimir Hižnjakov (TÜ FI) ja Ülo Lille (TTÜ). Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 19 174 euro suurused riigi teaduspreemiad said:
  • Gennadi Vainikko – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;
  • Mart Min – tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedantsspektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest;
  • Anne Kahru – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest.
• Tegutses TÜ ja TTÜ doktorikool „Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad“ (FMTDK). Doktorikool on asutatud Eesti vastava ala juhtivate ülikoolide ning teadus-arendusasutuste poolt koostöös välismaiste partneritega eesmärgiga arendada ja tõhustada doktoriõpet materjalitehnoloogiate valdkonnas. Doktorikooli põhieesmärgiks on tagada doktoriõppe kvaliteet ja tõsta efektiivsust materjaliteaduse ning -tehnoloogia ja nende aluseks olevate keemia ja füüsika valdkondades, suurendades märgatavalt doktoritöö kaitsnute arvu ja vastava õppe rahvusvahelistumist.Doktorikool koondab materjaliteaduse ja tehnoloogia alasesse doktoriõppesse TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna, matemaatika-loodusteaduskonna ja mehaanikateaduskonna vastavatel õppekavadel tegutsevate doktorantide paremiku. Doktorikooli kaasrahastab Euroopa Liit (toetussumma 1 504 711,82 EuR perioodil 01.09.2009 kuni 31.08.2014). Doktorikooli veebileht asub aadressil www.fi.tartu.ee/doktorikool.
  • 3.–4. märtsini toimus Tallinnas hotell Nordic Forum konverentsikeskuses FMTDK esimene teaduskonverents.
  • 20.–22. juunini toimus Otepääl Pühajärve puhkekeskuses FMTDK suvekool „G. Tammanni osa kaasaegse tehnoloogia kujunemises“
  • 17.–19. aug toimus Pärnus FMTDK suvekool koos Helsingi Aalto Ülikooli doktorikooliga „Advanced Materials and Processes“.
• 15. dets kuulutasid Ameerika Ühendriikide suursaadik Michael Polt ja riigikogu esimees Ene Ergma välja kaks Eesti-Ameerika 2011. aasta innovatsiooniauhinna saajat. Võitjaks osutus erafirma GrabCAD ja teise koha pälvis Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi taotlus „Transatlantic collaboration in medical technology“, mille autoriteks olid Koit Mauring TÜ FIst ja Eric Tkaczyk Michigani Ülikoolist. 2011. aastal esimest korda toimunud konkursi korraldasid USA suursaatkond, Ameerika Kaubanduskoda Eestis ja Balti-Ameerika Vabaduse Fond. Auhind on mõeldud tunnustuseks Eesti ja USA sidemetele ning innovaatilisele mõtlemisele.
• TTÜ sõlmis lepingu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega projekti „Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis“ teostamiseks 27. juunist 2011 kuni 31. dets 2012.
• TLÜ osaleb programmi „IAEA Coordinated Research“ projektis „Investigations of Materials under High Repetition and Intense Fusion-Relevant Pulses“ alamprojektiga „Nonlinear Processes at Mesoscale Plasma-Materials Interactive Systems“. Projekti juht TLÜs on Tõnu Laas.
• 2011. aasta jooksul toimus Tartu Observatooriumi 1,5-meetrise teleskoobi juhtimissüsteemi moderniseerimine. Teleskoop on nüüd täielikult arvuti abil juhitav. Tarkvara võimaldab suunata teleskoopi kiiresti ja sujuvalt etteantud koordinaatidega objektile. Tööd teostas AS ABB.
• Jätkusid KBFI, TO ja TÜ FI kosmoloogia töörühmade ühised fundamentaalfüüsika seminarid.
• TÜ FI Tähe tn hoones toimusid teoreetilise füüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika, gaaslahenduse, didaktilise füüsika ja keskkonnafüüsika seminarid ning teadusbussi infotunnid.
• TÜ FI Riia 142 hoones jätkasid tööd spektroskoopia ja materjalifüüsika seminarid ning nanotehnoloogia tudengiseminar.
• Tartu Observatooriumis toimusid traditsioonilised astronoomia ja atmosfäärifüüsika seminarid, alustas tööd observatooriumi ühisseminar.

Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseeri- tavaid teadusteemasid 2011. aastal

Tartu ülikool

• SF0182732s06 Ökosüsteemi süsiniku ja veevoogude interaktsioon muutuvas keskkonnas
  Sõber, Anu 2006-2011, 149 030 eur.
• SF0182747s06 Madalatemperatuurilise gaaslahendusplasma ja tahkise vastasmõju uurimine
  Laan, Matti 2006-2011, 88 920 eur.
• SF0182724s06 Keerukate süsteemide modelleerimine stohhastiliste meetoditega
  Kollo, Tõnu 2006-2011, 40 090 eur.
• SF0182712s06 Suuremahuliste ja keeruliste arvutusülesannete lahendamise meetodid, arvutuskeskkonnad ja rakendused
  Vilo, Jaak 2006-2011, 97 690 eur.
• SF0180042s07 Infotehnoloogiliste ja nanoelektrooniliste rakendustega tahkiskihtstruktuurid
  Kukli, Kaupo 2007-2012, 76 710 eur.
• SF0180013s07 Kondenseeritud aine ja fundamentaalväljade teooria
  Hižnjakov, Vladimir, 2007-2012, 233 020 eur.
• SF0180058s07 Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused
  Kikas, Jaak 2007-2012, 330 010 eur.
• SF0180055s07 Bioloogiliselt oluliste molekulide ja molekulaarkomplekside füüsikalised uuringud
  Freiberg, Arvi 2007-2012, 114 590 eur.
• SF0180037s07 Kiiritusnähtused laia keelutsooniga funktsionaalmaterjalides
  Luštšik, Aleksandr 2007-2012, 237 350 eur.
• SF0180073s07 uute optika- ja spektroskoopiameetodite arendamine ja rakendamine materjali- ja plasmauuringutes
  Saari, Peeter 2007-2012, 128 990 eur.
• SF0180046s07 Pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias
  Sammelselg, Väino 2007-2012, 464 010 eur.
• SF0180043s08 Nanomeeterosakeste tekkimine ja aerosooliosakeste mõõtmespektri kujunemine nõrgalt ioniseeritud atmosfääri keskkonnas
  Hõrrak, urmas 2008-2013, 100 190 eur.
• SF0180061s08 Molekulide ja molekulaarsüsteemide keemiliste ja füüsikaliste parameetrite mõõtemeetodite arendus ja rakendused
  Leito, Ivo 2008-2013, 88 920 eur.
• SF0180081s08 Rakendusmatemaatika ja mehhaanika mudelid
  Lellep, Jaan 2008-2013, 88 100 eur.
• SF0180002s08 Protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides ning nende rakendused uuetüübilistes energia allikates ning superkondensaatorites
  Lust, Enn 2008-2013, 283 660 eur.
• SF0180127s08 Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine
  Mander, Ülo 2008-2013, 205 490 eur.
• SF0180178As08 Relevantse loodusteadusliku hariduse osa teadmistepõhises ühiskonnas: multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamise modelleerimine ja rahvusvaheline evalvatsioon
  Rannikmäe, Miia 2008-2012, 20 110 eur.
• SF0180038s08 Numbrilise ilmaennustuse arendamine õhukeskkonna prognooside suunas
  Rõõm, Rein 2008-2013, 83 940 eur.
• SF0180135s08 Protsessid makro- ja mikroheterogeensetes ning nanomõõtmetes süsteemides ning vastavad tehnoloogilised rakendused
  Tenno, Toomas 2008-2013, 116 790 eur.
• SF0180056s09 Kriitilised ja stohhastilised nähtused mittelineaarsetes füüsikalistes süsteemides
  Örd, Teet 2009-2014, 77 650 eur.

TÜ  Tehnoloogiainstituut

• SF0180008s08 Ioonsed elektroaktiivsed polümeersed materjalid, nende juhtimine ja rakendused
  Aabloo, Alvo 2008-2013, 85 500 eur.

TÜ Eesti mereinstituut

• SF0180012s08 Keskkonna väikse- ja suuremastaabilise muutlikkuse interaktiivne mõju Läänemere ökosüsteemi protsessidele
  Kotta, Jonne 2008-2013, 145 650 eur.
• SF0180104s08 Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil
  Suursaar, Ülo 2008-2013, 140 260 eur.
• SF0180009As11 Optiliselt keerukate ranniku- ja sisevete kaugseire ja optika
  Kutser, Tiit 2011-2016, 100 190 eur.

Tallinna Tehnikaülikool

• SF0142737s06 Missioonikriitiliste sardsüsteemide elektroonsed komponendid ja alamsüsteemid
  Min, Mart 2006-2011, 203 510 eur.
• SF0142719s06 Tehnoloogiliste protsesside intensiivistamine aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks
  Munter, Rein 2006-2011, 82 010 eur.
• SF0142714s06 Elektrit juhtivate polümeermaterjalide omaduste uurimine ja modifi eerimine kasutamiseks funktsionaalsete materjalidena ning elektronseadiste komponentidena
  Öpik, Andres 2006-2011, 168 450 eur.
• SF0140024s07 Energiaressursside säästlik kasutamine ja protsesside täiustamine põletusseadmetes
  Ots, Arvo 2007-2012, 211 640 eur.
• SF0140070s08 Kolmemõõtmelised mudelid aerosoolsete kanal-, gradient- ja keerisvooluste modelleerimiseks ning lahendused tehnoloogilistes protsessides
  Kartušinski, Aleksander 2008-2013, 120 230 eur.
• SF0140072s08 Vedeliku ja konstruktsiooni koostoime mehhaanika
  Koppel, Tiit 2008-2013, 95 500 eur.
• SF0140092s08 Õhukesekilelised ja nanostruktuursed materjalid keemilistel meetoditel
  Krunks, Malle 2008-2013, 108 600 eur.
• SF0140091s08 Kõvapinded ja pinnatehnika
  Kulu, Priit 2008-2013, 113 340 eur.
• SF0140062s08 Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia
  Kübarsepp, Jakob 2008-2013, 202 250 eur.
• SF0140099s08 uued materjalid ja tehnoloogiad tuleviku päikeseenergeetikale
  Mellikov, Enn 2008-2013, 257 670 eur.
• SF0140090s08 Toidu süsteemibioloogia ja füüsika
  Paalme, Toomas 2008-2013, 111 690 eur.
• SF0140113Bs08 Mehhatroonika- ja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid
  Tamre, Mart 2008-2013, 66 230 eur.
• SF0140041s08 Töökindlate sardsüsteemide disain
  Ubar, Raimund 2008-2013, 236 850 eur.
• SF0140028s09 Põlevkivi ja kütuste segude termokeemilise töötlemise uued tehnoloogiad
  Luik, Hans 2009-2014, 84 540 eur.
• SF0140011s09 Algebra ja analüüsi kaasaegsed rakendusmeetodid diferentsiaal- ja integraalvõrrandite teoorias, matemaatilises füüsikas ja statistikas
  Puusemp, Peeter 2009-2014, 41 920 eur.

TTÜ küberneetika Instituut

• SF0322709s06 usaldusväärsed tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiad
  Uustalu, Tarmo 2006-2011, 158 460 eur.
• SF014007s08 Mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid
  Engelbrecht, Jüri 2008-2013, 297 250 eur.
• SF014083s08 Mittelineaarsed, puuduliku informatsiooni ja keeruka struktuuriga matemaatilised mudelid
  Kangro, Inga 2008-2013, 87 050 eur.
• SF0140018s08 Keerukate mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees
  Kotta, Ülle 2008-2013, 121 990 eur.
• SF0140007s11 Lainetuse dünaamika ja rannikutehnika
  Soomere, Tarmo 2008-2013, 62 430 eur.

TTÜ meresüsteemide Instituut

• SF0140017s08 Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid muutuvate välismõjude tingimustes
  Elken, Jüri 2008-2013, 158 350 eur.

Tallinna Ülikool

• SF0132723s06 Mittelineaarsed stohhastilised protsessid nano- ja ökosüsteemides: teooria ning rakendused materjaliteadustes ja ökoloogias
  Mankin, Romi 2006-2011, 66 150 eur.
• SF0180178Bs08 Erinevate interdistsiplinaarsuse dimensioonide mõju loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel
  Reiska, Priit 2008-2012, 35 160 eur.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

• SF0690063s08 Mehhanismid ja interaktsioonid toksikoloogias ja toksinoloogias: in vitro mudelid
  Kahru, Anne 2008-2013, 180 330 eur.
• SF0180114Bs08 Integreeritud energeetilise metabolismi regulatsioonimehhanismid lihasrakkudes
  Saks, Valdur 2008-2013, 105 200 eur.
• SF0690034s09 Tuumamagnetresonantsi meetodi uued arendused ja rakendused
  Heinmaa, Ivo 2009-2014, 136 250 eur.
• SF0690001s09 Põlevkivi töötlemise tahkete jäätmete keskkonnasõbraliku kasutamise strateegia
  Kirso, uuve 2009-2014, 80 150 eur.
• SF0690021s09 Keemiline energiatehnoloogia
  Lippmaa, Endel 2009-2014, 100 190 eur.
• SF0690030s09 Kõrgete energiate ja teoreetiline füüsika
  Raidal, Martti 2009-2014, 134 920 eur.
• SF0690029s09 Funktsionaalsete materjalide spektroskoopia
  Rõõm, Toomas 2009-2014, 104 570 eur.

Tartu observatoorium

• SF0060030s08 Evolutsiooni hilisfaasis tähtede ja nende ümbriste vaatluslik ja teoreetiline uurimine
  Kipper, Tõnu 2008-2013, 280 520 eur.
• SF0060067s08 Tumeenergia, tumeaine ja struktuuri teke universumis
  Saar, Enn 2008-2013, 223 690 eur.
• SF0180009Bs11 Taimkatte kvantitatiivne kaugseire
  Kuusk, Andres 2011-2016, 80 150 eur.

Eesti Teadusfondi 2011. aastal alanud uurimistoetusi

Varasematel aastatel alanud ETF uurimistoetuste nimekirjad on eelmis- tes EFS aastaraamatutes. Teemad on liigitatud vastavalt ETISe klassifikat- sioonile (www.etis.ee).

4. loodusteadused ja tehnika

• Maateadused
  • Atmosfääriaerosooli nanomeeterdiapasooni osakeste tekkepuhangute statistiline uurimine, selleks vajaliku metoodika ja aparatuuri täiustamine (Eduard Tamm, TÜ)
    ETF8779
    2014
  • Eesti rannikumere kõrgusraamistiku määramine veetaseme monitooringu ja laserskanneerimise andmetest (Harli Jürgenson, EMÜ)
    ETF8749
    2013
  • Fütoplanktoni spektraalsed erineeldumiskoefitsendid järvedes: algoritmid ja seos veealuse valgusväljaga (Birgot Paavel, TÜ Eesti Mereinstituut)
    ETF8654
    2014
  • Hilisjääaja keskkonnatingimused viimase jäätumise kagusektoris: paleoökoloogiline uurimus (Siim Veski, TTÜ)
    ETF8552
    2014
  • Kaugseire signaali formeerumine optiliselt keerukates ranniku- ja sisevetes (Tiit Kutser, TÜ Eesti Mereinstituut)
    ETF8576
    2014
  • Keskkonnatingimused ja keemiline murenemine globaalsete muutuste foonil Arhaikumi-Proterosoikumi-Fanerosoikumi piiridel (Peeter Somelar, TÜ)
    ETF8744
    2014
  • Lained ohufaktorina Eesti rannavetes1,2 (Irina Didenkulova, TTÜ)
    ETF8870
    2014
  • Lainetuse tekitatud hoovused ja meretaseme tõus rannikumeres (Urmas Raudsepp, TTÜ)
    ETF8968
    2014
  • Maakooretekkega magma evolutsiooni analoog- ja numbriline modelleerimine ja geokeemilised uuringud (Alvar Soesoo, TTÜ)
  • ETF8963
    2014
  • Mandrijäätumise mõju Balti kilbi lõunanõlva põhjavee kujunemisele: vee isotoop-geokeemiliste trasserite, lahustunud tahkise ja gaaside ning põhjavee integreeritud modelleerimise kompleksuuring (Rein Vaikmäe, TTÜ)
    ETF8948
    2014
  • Muutused Telychi ja alam-Sheinwoodi konodondifaunas kui basseini arenguloo indikaatorid Baltikumi põhjaosas (Peep Männik, TTÜ)
    ETF8907
    2014
  • Ordoviitsiumi ja Devoni stratigraafia karbonaatse läbilõike magnetiliste omaduste alusel (ulla Preeden, TÜ)
    ETF8701
    2011
  • Rannalähedase lainetuse ja rannasetete liikumise vaheliste seoste uurimine kruusa-veeristikurandlatel (Hannes Tõnisson, TLÜ)
    ETF8549
    2014
• kosmoseuuringud ja astronoomia
  • Täheassotsiatsioonide heledaimate tähtede muutlikkuse uuring (Laurits Leedjärv, TO)
    ETF8906
    2014

4.8 Elektrotehnika ja elektroonika

• Intelligentne trafo – talitlusrežiimide analüüs (Indrek Roasto, TTÜ)
  ETF8687
  2014
• Kvaasi-impedantsallikaga alalis- ja vahelduvpingemuundurid (Dmitri Vinnikov, TTÜ)
  ETF8538
  2014
• Laia keelutsooniga materjalidel baseeruvad integreeritud Schottky ja heterosiirded: tehnoloogiad ja modelleerimine (Toomas Rang, TTÜ)
  ETF8592
  2014
• Tuuleelektrijaamade agregeeritud mudelite analüüs ja arendamine³ (Ivo Palu, TTÜ)
  ETF8550
  2012

4.10 Füüsika

• Aatomkontrollitud kaitsvad katted 2 (Väino Sammelselg, TÜ)
  ETF8666
  2014
• Elektromehaaniliselt aktiivsete polümeersete komposiitmaterjalide füüsikalise mudeli arendamine⁴ (Alvo Aabloo, TÜ)
  ETF8553
  2014
• Elektronergastuste teke, relaksatsioon ja interaktsioon keerulistes oksiidides (Vitali Nagirnõi, TÜ)
  ETF8893
  2014
• Elektron-võnke vastastikmõjud spektraalse korrastamatusega molekulaarsetes nanoagregaatides² (Arvi Freiberg, TÜ)
  ETF8674
  2014
• Kompleksoksiididel põhinevate stsintillatsioonimaterjalide spektroskoopia (Svetlana Zazubovitš, TÜ)
  ETF8678
  2014
• Magnetiliste materjalide THz spektroskoopia allpool 1K (Toomas Rõõm, KBFI)
  ETF8703
  2014
• Metall oksiidide temperatuuri ja valguskontrollitud defektsus ja rakendused gaaside optilises sensoorikas (Ilmo Sildos, TÜ)
  ETF8699
  2013
• Metalliaurude ioon-indutseeritud nukleatsioon^4,5 (Madis Noppel, TÜ)
  ETF8806
  2014
• Modifitseeritud gravitatsiooniteooriate teoreetiline struktuur ja vaatluslikud järeldused (Piret Kuusk, TÜ)
  ETF8837
  2014
• Peente osakeste õhusaasteepisoodide kujunemine ning nende mõju elanikkonna tervisele suuremates Eesti linnades (Hans Orru, TÜ)
  ETF8523
  2014
• Size-selective VuV and uV spectroscopy of small metal clusters (Ergo Nõmmiste, TÜ)
  ETF8737
  2014
• Solitonilised struktuurid mitteintegreeruvates süsteemides ja diskreetne spektraalanalüüs (Andrus Salupere, TTÜ)
  ETF8658
  2014
• Spinnpolarisatsiooni efektid top-kvargi protsessides ja uus füüsika (Stefan Groote, TÜ)
  ETF8769
  2014
• Teemantilaadse süsiniku pinde omaduste hindamine ning optimeerimine (Vitali Podgurski, TTÜ)
  ETF8696
  2013
• Tumeda aine ühendteooriate otsesed ja kaudsed testid (Kristjan Kannike, KBFI)
  ETF8943
  2014
• Turbulentne termiline difusioon alumises troposfääris² (Marko Kaasik, TÜ)
  ETF8795
  2014

• Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus
  • Developing novel methods to enhance the reliability of WC-Co and TiC-NiMo cermets (Kristjan Juhani, TTÜ)
    ETF8817
    2013
  • Hübriidsed aluskontaktid CdTe päikeseelementidele (Sergei Bereznev, TTÜ)
    ETF8714
    2013
  • Isesobituvad adaptiivsed tribomaterjalid mineraalide baasil (Maksim Antonov, TTÜ)
    ETF8850
    2014
  • Multimastaapne deformatsioonilainete analüüs mikrostruktuuriga
  • materjalides (Arkadi Berezovski, TTÜ)
    ETF8702
    2014
  • Päikesepatarei Cu2ZnSn(Se,S)4–tüüpi absorbermaterjalide süntees, omaduste kujundamine ja p-n siirde formeerimine (Mare Altosaar, TTÜ)
    ETF8964
    2014
  • Tahkeoksiidsete elektrolüüserite ja kütuseelementide 3D struktuursete anoodide ja katoodide arendamine (Priit Möller, TÜ)
    ETF8860
    2014
  • uudsed keraamilised prootonjuhtmembraanid tahkeoksiidsetele elektrolüüseritele (Gunnar Nurk, TÜ)
    ETF8865
    2014
• mehhanotehnika, automaatika, tööstustehnoloogia
  • Arvutialgebra meetodid juhtimissüsteemides (Maris Tõnso, TTÜ)
    ETF8787
    2014
  • Elastsete konstruktsioonide modelleerimine lainikutega purunemise korral⁶ (Helle Hein, TÜ)
    ETF8830
    2014
  • Laeva karilesõidul tekkivate vigastuste modelleerimine arvmeetodite abil arvestades liikumisdünaamikat (Kristjan Tabri , TTÜ)
    ETF8718
    2014
  • Mudelitel baseeruv manussüsteemide projekteerimine ja autonoomne navigatsioon (Raivo Sell, TTÜ)
    ETF8652
    2014

4.17 Energeetikaalased uuringud

• Põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmise mudelleerimine (Arvo Ots, TTÜ)
  ETF8782
  2014
• Soojuselektrijaama vektoroptimeerimine arvestades info mittetäielikkust (Jelena Šuvalova, TTÜ)
  ETF8760
  2014
• Soojusjõuseadmete metalli seisundi uuringud (Ivo Palu, TTÜ)
  ETF8633
  2014

¹ osaliselt erialal 4.10 Füüsika

² osaliselt valdkonnas 1. Bio- ja keskkonnateadused

³ osaliselt erialal 4.17 Energeetikaalased uuringud

⁴ osaliselt erialal 4.12 Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus

⁵ osaliselt erialal 4.11 Keemia ja keemiatehnika

⁶ osaliselt erialal 4.4 Matemaatika

• A. Gavrilov. Pooljuhtmaterjalide elektriliste parameetrite mõõtmine. // Tallinn: TTÜ kirjastus, 2011.
• David Halliday, Robert Resnick, Jearl Walker. Füüsika põhikursus: õpik kõrgkoolile. 1. köide. // Tartu : Eesti Füüsika Selts, 2011.
• Jaan Janno, Jüri Engelbrecht. Microstructured materials: inverse problems. (Springer Monographs in Mathematics) // Berlin: Springer, 2011. DOI: 10.1007/978-3-642-21584-1.
• Joel Kuusk. Measurement of Forest Reflectance. Top-of-canopy Spectral Reflectance of Forests for Developing Vegetation Radiative Transfer Models. // Saarbrücken, Germany: Lambert Academic Publishing, 2011.
• Arved Vain. Biomehaanika alused ja biomaterjalid. // Tartu: TTÜ Kirjastus, 2011.
• Uno Veismann, Kalju Eerme. Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon. // Tartu: Ilmamaa, 2011.
• Henn Voolaid, Svetlana Ganina. Füüsika ülesannete kogumik. // Tartu: Atlex, 2011.
• Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory. Koostaja Lea Leppik. // Tallinn: Aasta Raamat, 2011

Ilmar Ots 27. november 1937 – 27. aprill 2011

Aastatepikkune raske haigus viis meie hulgast peaaegu pool sajandit Füüsika Instituudis töötanud väljapaistva teadlase Ilmar Otsa, kelle uurimused käsitasid meie universumi alusosakeste teooriat. Ilmar läks läbi elu alati kindlameelselt ja ei andnud kunagi lihtsalt alla, ei teadusprobleemide ega ka mitte eluprobleemide ees seistes. Vaid mõni nädal enne oma jääda- vat lahkumist käis ta koduinstituudis, et koos arutada, kuidas saaks viia ellu seni veel tegemata toimetusi ja talletada väärtuslikke mõtteid. Paraku nõudis haigus siiski lõivu ja sedakorda lõplikult. Pärast õpingute lõpetamist TRÜ teoreetilise füüsika erialal 1962. a asus Ilmar tööle ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis. Kandidaadiväitekirja „Lihtsate mitterelativistlike Feynmani diagrammide mõningad polarisatsiooniomadused“ kaitses ta 1972. a, juhendajaks dr Iossif S. Shapiro Moskva Teoreetilise ja Eksperimentaalse Füüsika Instituudist. Kvantväljade polarisatsiooninähtused jäid edaspidigi tema teadustöö meelisteemaks. Ta avaldas artikleid rahvusvaheliselt tuntud ajakirjades, kuid kirjutas neid ka ilusas emakeeles Eesti teadushuvilistele „Horisondi“ ja Eesti Füüsika Seltsi aastaraamatute tarbeks. Viimasel aastakümnel püüdis ta leida vihjeid nn uuele füüsikale, mis laiendaks alusosakeste hästikontrollitud standardteooriat.

Ettevõtliku ja vastutustundliku teadlasena jõudis Ilmar lisaks teadusuuringutele juhatada teoreetilise füüsika laborit Füüsika Instituudis aastail 1988–2002 ning aidata korraldada FI teaduselu teadusnõukogu aseesimehena. Rahvusvahelisele teadusüldsusele on tuntud kaks neutriinofüüsika sümpoosioni Tallinnas 1993 ja 1995. Vaatamata mitte just kõige lihtsamatele oludele õnnestusid konverentsid suurepäraselt tänu Ilmari innustavale tööle orgkomitee juhina. Ta oli Põhjamaade teoreetilise alusfüüsika teadusorganisatsiooni NORDITA Põhjamaade ja Baltimaade komitee liige 1995–1998.

Inimesena oli Ilmar alati soe ja tähelepanelik. Tema lauluoskus ja huumorimeel kaunistasid sagedasti instituudipere ühiseid ettevõtmisi. Ilmar Otsast jääb meile mälestus kui alati optimistlikust, sõbraliku loomuga, suure südamega inimesest, kellel jagus oskust talle omasel humoorikal viisil nõu ja jõuga olla toeks neile, kes seda kõige enam vajasid.

Andres Haav (29. oktoober 1954 – 11. november 2011)

Andres Haav sündis 29. oktoobril 1954. aastal Tartus. Isa, Aksel Haav töötas pikka aega Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika kateedris dotsendina, ema Aino Haav Vanemuise teatri ooperikooris kooriartistina. Pärast Tartu 1. Keskkooli füüsika- matemaatika eriklassi lõpetamist 1973. aastal asus Andres õppima Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonnas, mille lõpetas teoreetilise füüsika erialal 1978. Ei ole just tavaline, et õpingute ajal tuleb kuulata koos kaastudengitega ka oma isa loenguid ja lahendada tahvli ees isa antud optika harjutusülesandeid. Oma sõbralikkuse, heatahtliku iseloomu ja väga heade füüsika-alaste teadmistega pälvis Andres kursusekaaslaste sügava lugupidamise. Ülikooliajast kuni surmani oli Andres Haav ka Tartu Ülikooli kammerkoori liige.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati Andres Haav tööle Füüsika Instituudi kristallide spektroskoopia sektorisse vanemlaborandiks ja peatselt sai inseneriks (neil aegadel üsna traditsioonilised ametikohad värskelt ülikooli lõpetanule). 1980. aasta lõpus asus ta õppima statsionaarsesse aspirantuuri Füüsika Instituudis optika erialal. Tema juhendajaks oli dr Ljubov Rebane. Aspirantuuri lõppedes 1983. aastal jätkas Andres töötamist laserspektroskoopia sektoris nooremteadurina. Läbiviidud eksperimentaalsete uuringute tulemusena kaitses ta 17. detsembril 1987. aastal Füüsika Instituudi nõukogus füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi. Väitekirja teemaks oli “Lisandimolekulide S2 ja MnO4 resonantne sekundaarne kiirgus ioonkristallides”.

1989. aasta kevadel sai Andres Haavast TÜ eksperimentaalfüüsika kateedri vanemteadur ja järgmisel aastal Eesti Füüsika Seltsi liige.

Ent kuna ta huvid liikusid meditsiinifüüsika suunas, siis peatselt asuski ta tööle TÜ kliinikumi, kus uus ja tehnoloogiliselt keeruline aparatuur vajas füüsikute kompetentsi. Töö kliinikumis oli Andrese jaoks ühelt poolt põnev uute teadmiste ja oskuste omandamise aeg ning teiselt poolt nägi ta oma töö tulemuste kiiret ja vahetut rakendamist tipptehnoloogilist meditsiinilist abi vajavate inimeste huvides. TÜ kliinikumis töötas ta kuni elu lõpuni. Andrese seos TÜ füüsikaosakonnaga aga jäi püsima, ta oli hinnatud meditsiinifüüsika-alaste magistritööde retsensent.

• Mais avati teaduskeskuse AHHAA uus maja Tartu kesklinnas Sadama tn 1 – suur interaktiivne teadusnäitus ligi 500 eksponaadiga ja sfääriline planetaarium, teadusteatri etendused ja töötoad. Tartu Lõunakeskuses jätkas töötamist AHHAA 4D elamuskino. Näitusi korraldati ka AHHAA- keskuse Tallinna filiaalis (Vabaduse väljak 9). Vt www.ahhaa.ee.
• 11. nov Tallinnas Salme kultuurikeskuses toimunud neljandal teadusmeediakonverentsil „Mida?“ jagas SA Archimedes 2011. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad (vt www.archimedes.ee/teadpop).
  Auhindade hulgas oli ka füüsikaga seotuid.
  • Elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot) sai keemiainsener ja Tartu AHHAA teaduskeskuse juht Tiiu Sild.
  • Peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ (2500 eurot) sai ajakiri Tarkade Klubi ja selle peatoimetaja Arko Olesk.
  • Ergutuspreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ (500 eurot) sai raamat „Tartu Tähetorn“, mille koostajaks oli TÜ ajaloo muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.
  • Peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil“ sai projekti „Audiovisuaalne materjal: 100+ katset keemias“ juht Jaak Arold.
  • Peapreemia kategoorias „Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja“ (2500 eurot) sai Tarmo Soomere merefüüsika aktuaalsete probleemide selgitamise eest populaarteaduslikes artiklites ja avalikes esinemistes.
• Õpilaste teadustööde riiklikul konkursi gümnaasiumiastme I preemiad (1100 eurot) said:
  • Michael Florea (Tallinna Reaalkool) töö „GST-GFP liitvalgu ekspressiooni sõltuvus IPTG kontsentratsioonist Escherichia coli’s“ eest; lisaks SA Archimedes eripreemia – osalemine noorte teadusmessil Intel ISEF 2011 Los Angeles, California, USA;
  • Kees Vanamölder (Tallinna Reaalkool) töö „Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel“ eest; lisaks võimalus osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2011. a septembris Helsingis ning SA Archimedes eripreemia – osalemine noorte teadusmessil Intel ISEF 2012 Pittsburgh, Pennsylvania, USA.
• Valmistutakse 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi IPhO 2012 korraldamiseks Tallinnas. Akadeemilise korralduskomitee juhid on Jaak Kikas (TÜ) ja Jaan Kalda (TTÜ).
• 24.–26. jaanuarini toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Sihtasutuse Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud rahvusvaheline konverents „Kas õpetamine on kunst või teadus?“ (ingliskeelse pealkirjaga „university teaching as a scholarship“), mille eesmärk oli kujundada õppejõudude valmisolekut oma õpetamisoskusi arendada ja uurida. Osalesid 366 osavõtjat, sh TÜ füüsikaõppejõud Henn Voolaid, Mart Noorma, Ly Sõõrd, Taavi Vaikjärv jt.
• 22. märtsil toimus Tartu Kivilinna Gümnaasiumis õpilaste robootikavõistluse RoboMiku üle-eestiline finaalvõistlus. Finaalvõistluse ülesandeks oli ehitada ja programmeerida robot, mis suudaks 3-korruselisest mängumajast päästa mängukaru. Võistlust korraldasid MTÜ Robootika, Tallinna Reaalkool, Tartu Kivilinna Gümnaasium ning Pärnu Ühisgümnaasium, üritust toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Vt www.robomiku.ee.
• 22.–24. märtsini toimus teaduslaager „Astronoomiakool Tartu tähetornis“, mille peamiseks sihtgrupiks olid gümnaasiumiõpilased, samuti aga nooremate kursuste üliõpilased ja põhikooli õpilased alates 14. eluaastast.
• Märtsis ja aprillis näitas ETV2 BBC sarja „Seven Wonders of the Solar System“, mida kommenteerisid TO teadurid.
• 9. ja 10. aprillil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadile olid kutsutud 112 parimat 8.–12. klasside õpilast piirkonnavoorude tulemuste alusel. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:
  • I Autasustada 1. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Ants Remm (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Siim Liiser (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Toots (10. kl, Tallinna Reaalkool).
    • Põhikooli arvestuses: Kristjan Kongas (7. kl, Vanalinna Hariduskolleegium).
  • II Autasustada 2. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Tanel Kiis (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Deiwin Sarjas (11. kl, Nõo Reaalgümn), Andres Jaanson (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Eero Vaher (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Kristian Kuppart (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Erik Tamre (11. kl, Tallinna Reaalkool), Janno Jõulu (12. kl, Tallinna Reaalkool).
    • Põhikooli arvestuses: Uku-Kaspar Uustalu (9. kl, Tallinna Reaalkool), Ernest Gallagher (8. kl, Tartu Erakool), Tambet Kaal (9. kl, Tallinna Reaalkool), Timothy Tamm (9. kl, Gustav Adolfi Gümn), Oliver-Matis Lill (9. kl, Tallinna Reaalkool), Joonas Kalda (8. kl, Tallinna Reaalkool).
  • III Autasustada 3. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Lauri Kongas (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Kaur Aare Saar (10. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Madis Ollikainen (12. kl, Gustav Adolfi Gümn), Sander Siim (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Aleksandra Jartseva (10. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Sandra Schumann (10. kl, Tallinna Reaalkool).
    • Põhikooli arvestuses: Tiit Hendrik Piibeleht (8. kl, Gustav Adolfi Gümn), Karl Erik Lillo (9. kl, Tallinna Reaalkool), Mikk-Markus Imala (9. kl, Tallinna Reaalkool), Juhan Raedov (9. kl, Pärnu Koidula Gümn), Raid Vellerind (9. kl, Tallinna Reaalkool), Janeli Õun (9. kl, Miina Härma Gümn), Maria Krajuškina (9. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Robin Reino (9. kl, Tallinna Reaalkool).
  • IV Autasustada järguta diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Alexander Raldugin (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Tõnis Laasfeld (10. kl, Gustav Adolfi Gümn), Kert Pütsepp (12. kl, Tallinna Reaalkool), Sergei Malõšev (11. kl, Narva Pähklimäe Gümn), Helen Liis (12. kl, Tallinna Reaalkool), Janno Veeorg (10. kl, Tallinna Reaalkool), Taivo Pungas (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Erbsen (10. kl, Tallinna Reaalkool), Eva-Lotta Käsper (11. kl, Hugo Treffneri Gümn), Kristina Levina (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Sergei Jakovlev (11. kl, Tartu Vene Lütseum), Kristjan Eimre (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Henri Rästas (11. kl, Tallinna Reaalkool), Jaagup Repän (11. kl, Hugo Treffneri Gümn).
    • * Põhikooli arvestuses: Henri Tamm (9. kl, Tallinna Reaalkool), Maret Laheveer (9. kl, Rakvere Gümn), Ervin Oro (8. kl, Paide Gümn), Pille-Riin Paavo (8. kl, Tallinna Reaalkool), Magnus Kaldjärv (8. kl, Saaremaa Ühisgümn), Laura Rähni (8. kl, Tartu Veeriku Kool), Taavet Kalda (6. kl, Gustav Adolfi Gümn), Kaarel Kree (9. kl, Lähte Ühisgümn), Lauri Rauk (9. kl, Otepää Gümn), Martin Talvik (9. kl, Lasnamäe Üldgümn), Raul Rinken (8. kl, Tartu Kivilinna Gümn).
  • V Eriauhinnad toetajatelt:
    • TÜ Füüsika Instituudi eriauhind – Ants Remm (12. kl, Hugo Treffneri Gümn);
    • Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Jaan Toots (10. kl, Tallinna Reaalkool);
    • Kirjastuse Avita stipendium – Siim Liiser (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Toots (10. kl, Tallinna Reaalkool), Kristjan Kongas (7. kl, Vanalinna Hariduskolleegium).
    • Swedbank-i stipendium „Benoit Mandelbrot’i jälgedes“ – Tanel Kiis (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Deiwin Sarjas (11. kl, Nõo Reaalgümn), Andres Jaanson (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Erik Tamre (11. kl, Tallinna Reaalkool), Uku-Kaspar Uustalu (9. kl, Tallinna Reaalkool), Ernest Gallagher (8. kl, Tartu Erakool), Tambet Kaal (9. kl, Tallinna Reaalkool), Timothy Tamm (9. kl, Gustav Adolfi Gümn), Oliver-Matis Lill (9. kl, Tallinna Reaalkool), Joonas Kalda (8. kl, Tallinna Reaalkool).
    • MTÜ Loodusajakiri eriauhind – Aleksandra Jartseva (10. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Janeli Õun (9. kl, Miina Härma Gümn).
    • Ajakirja Tarkade Klubi eriauhind – Kristjan Kongas (7. kl, Vanalinna Hariduskolleegium).
  • VI Žürii avaldab tänu õpetajatele õpilaste hea ettevalmistamise eest.
  • VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liik- meks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil
    • Ants Remm (12. kl, Hugo Treffneri Gümn).
  • VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Siim Liiser (12. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Jaanson (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Eero Vaher (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Kristian Kuppart (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Janno Jõulu (12. kl, Tallinna Reaalkool), Madis Ollikainen (12. kl, Gustav Adolfi Gümn), Sander Siim (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Alexander Raldugin (12. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Kert Pütsepp (12. kl, Tallinna Reaalkool), Tanel Kiis (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Deiwin Sarjas (11. kl, Nõo Reaalgümn), Erik Tamre (11. kl, Tallinna Reaalkool), Lauri Kongas (11. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Sergei Jakovlev (11. kl, Tartu Vene Lütseum), Jaan Toots (10. kl, Tallinna Reaalkool), Kaur Aare Saar (10. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Aleksandra Jartseva (10. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Sandra Schumann (10. kl, Tallinna Reaalkool), Tõnis Laasfeld (10. kl, Gustav Adolfi Gümn) Janno Veeorg (10. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Erbsen (10. kl, Tallinna Reaalkool).

Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees

Tartus, 10. aprillil 2011. a.

• 10. apr toimus TÜ Teaduskoolis VII astronoomia lahtine võistlus, millest võttis osa 23 õpilast. Nooremas rühmas sai I koha Oliver Nisumaa (Tallinna Reaalkool), II koha Hanna Britt Soots (Tallinna Reaalkool) ja III koha Karl Erik Kalmus (Miina Härma Gümn). Vanemas rühmas sai I koha Jaan Toots (Tallinna Reaalkool), II koha Erik Tamre (Tallinna Reaalkool) ja III koha Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž).
• 12. apr korraldas Tallinna Reaalkool traditsioonilise ülekoolilise teaduspäeva, mille eesmärgiks on populariseerida teadust, anda ülevaade Eesti saavutustest ja arengust, tutvustada erinevate riikide ülikoole vilistlaste kogemuste põhjal.
• 11.–16. apr toimus Pardubices (Tšehhi Vabariik) Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EuSO) kuni 16 aastatele õpilastele. Kokku osalesid kahekümne Euroopa Liidu liikmesriigi võistkonnad, igast riigist kaks kolmeliikmelist võistkonda. Eesti võistkonnad osalesid seitsmendat korda. Tegemist on võistkondliku võistlusega, mis hõlmab eksperimente bioloogia, keemia ja füüsika valdkonnast. Võidu sai ungari esimene võistkond. Vaid kolm punkti madalama tulemusega oli Eesti esimene võistkond teisel kohal ning nemad said ka kuldmedalid. Võistkonda kuulusid Jaan Toots ja Taivo Pungas Tallinna Reaalkoolist ning Kaur Aare Saar Tallinna Inglise Kolledžist. Ka teine Eesti võistkond, kuhu kulusid Sandra Schumann ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna Reaalkoolist ning Mette Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist, esines hästi, saades üldarvestuses 9. koha ning hõbemedalid. Eesti võistkonnaga olid mentoritena kaasas Marit Puusepp, Siiri Velling, Jaanus uibu ja Karin Hellat. Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab Haridus- ja Teadusministeerium, teoreetiline ja praktiline ettevalmistus toimub Tartu Ülikooli õppejõudude ja teadurite juhendamisel.
• 15.–16. apr toimus Pärnu Hansagümnaasiumis Õpilaste Teadusliku Ühingu 7. aastakonverents, mis tutvustas parimaid õpilaste kirjutatud uurimistöid. Konverents algas õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamisega. Konverentsile olid kutsutud kõik 2011. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud noored ja nende juhendajad, teadustööde konkursil osalenud õpilased tutvustasid oma uurimistöid.
• 21. apr toimus TÜ füüsikahoones (Tähe 4) akadeemiline füüsikaolümpiaad 2011. Lahendati teoreetilist laadi ülesandeid ülikooli üldfüüsika programmi teemadel, osales 8 võistlejat. Parimad lahendused esitasid võistelnud Stanislav Zavjalov (eriarvestus, Oxfordi Ülikool, 47 punkti 90-st võimalikust), Taavi Pungas (eriarvestus, Cambridge’i Ülikool, 43 p) ja Mihkel Heidelberg (43 p). Rahalised auhinnad said Mihkel Heidelberg, Siim Ainsaar, Andreas Valdmann, Ott Rebane ja Roland Matt.
• 26.–28. apr toimus Tallinnas 9. Eesti–Soome maavõistlus füüsikas. Esikoha võitis Ants Remm, saades selle võistluse läbi aegade kõrgeima punktisumma, temast vaid 1,25 punkti kaugusele jäi Jaan Toots (2. koht, I järgu diplom); neile järgnes viis Soome esindajat.
• Mais toimus Tallinna Reaalkoolis OHHOO-päev, kus algklasside õpilased esitlesid oma leiutisi ja katseid. Parimaid leiutisi autasustati viimasel koolipäeval.
• 9. mail rääkis Mart Noorma (TÜ) TÜ ajaloo muuseumis teemal „Kosmoseriik Eesti: milline on meie panus inimkonna ees seisvate suurte väljakutsete lahendamisel?“ Üritus toimus sarjas „Teeõhtud teadlastega“.
• 12.–15. maini toimus Türi Kevadfestival „Tähistaevas“ – loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu oli seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Lisaks kontsertidele toimusid astronoomialoeng ja vaatlusõhtu ning Türi Kultuurimajas avati astronoomiateemaline fotonäitus.
• 13. juunil toimus füüsika riigieksam. Põhieksamist võttis osa 670 eksaminandi. Eksamitööde keskmiseks tulemuseks kujunes 63,7 hindepalli ning 68 eksamitööd said üle 90 punkti 100st.
• 27.–29. juunini toimus Tallinnas KBFIs ja TTÜs füüsikaõpetajate suvekool 2011 „Füüsikaalased teadusuuringud Eestis“. Toimus 11 ettekannet, tutvuti õpperuumide ja laboratooriumidega.
• 10.–18. juulini toimus Bangkokis (Tai) 42. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Eesti meeskonda kuulusid Ants Remm (Hugo Treffneri Gümn, 12. klass), Andres Jaanson (Pärnu Koidula Gümn, 12. klass), Madis Ollikainen (Gustav Adolfi Gümn, 12. klass), Kristian Kuppart (Vanalinna Hariduskolleegium, 12. klass), Jaan Toots (Tallinna Reaal- kool, 10. klass). Eesti sai ühe kuldmedali (Ants Remm); ühe hõbemedali (Jaan Toots) ja 3 pronksmedalit (Andres Jaanson, Madis Ollikainen, Kristian Kuppart). Eesti võistkonna juhendajad olid Jaan Kalda (TTÜ KübI) ja Jaak Kikas (TÜ).
• 11.–24. juulini toimus Kloogarannal TÜ ja EFS korraldusel 5.–9. klasside õpilastele kahevahetuseline teaduslaager. Kavas olid töötoad füüsika, bioloogia, materjaliteaduse, keemia ja raketiteaduse aladelt. Laagri vanem oli Kaido Reivelt, laagri korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
• 8.–11. aug organiseeris EFS GLOBE suvelaagri Jõulumäel, milles osales 150 õpetajat ja õpilast.
• 10.–14. aug toimus Jõgevamaal Pala koolis Eesti astronoomiahuviliste XVI kokkutulek, mille juhtteemadeks olid Kuu ja eksoplaneedid. Tähetorni Kalendris 2012 saab lugeda pikemat lugu kokkutulekust, mille kirjutas üks organisaatoritest Taavi Tuvikene. Vt ka www.astronoomia.ee/kokkutulekud/pala-2011/.
• 27. aug avati Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avasõnad ütlesid Ene Ergma, Võrumaa maavanem ning Rõuge vallavanem. Sänna Taevarada on matkarada, kuhu on paigutatud Päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 milj. km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Vt www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683
• 18.–25. sept toimus Tartus teadusfestival. 23. sept korraldas Teaduskeskus AHHAA koos Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälinguga järjekordse Teadlaste Öö (vt www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011). Tegemist oli üleeuroopalise projekti Researchers’ Night 2011 alamprojektiga, mida rahastas Euroopa Komisjon. Teadusfestivali ja Teadlaste Öö tegevusi toetatakse teaduse populariseerimise alameetmest TEEME. Teaduskeskuses AHHAA toimusid näitused ja töötoad, Tallinnas ja Tartus tegutsesid teadustelgid, Tartus keskuse juures õues toimus planeedimäng. Tartu Tähetornis toimusid satelliitide meisterdamise töötuba lastele, täheteaduse teemaline filmiprogramm, teleskoobi tutvustus ja vaatlusõhtu. Henn Voolaid esines monumentaalfüüsika loenguga teemal: „Kas sada tuhat on vähe või palju?“ 100 tuhande tartlase monumendi juures. Toimusid ekskursioonid TÜ Füüsika Instituuti ja KBFI teaduslaboritesse. Tallinnas Energia avastuskeskuses tutvustas Aare Baumer uut teadusteatrit „Avasta loodusnähtused!“
• 23. sept õhtul toimunud Teadlaste Ööl lõi kaasa ka Tallinna Reaalkool: koolimajas olid avatud töötoad, kus õpetajad koos õpilastega juhendasid külalisi katsete tegemisel. Koolimaja ümbruses oli võimalus teha astronoomilisi vaatlusi (planeedid, Kuu, tähtkujud). Avatud oli algklasside OHHOO-päeva leiutiste ja katsete tuba, tehti füüsika ja keemia katseid, programmeeriti roboteid ning uuriti õpetaja Mart Kuurme juhendamisel tähistaevast. Selle õhtu jooksul külastas üritust mitusada inimest, sh lapsevanemad.
• 22.–30. sept toimus Almatõs (Kasahstan) XV rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad, millest võttis osa 5-liikmeline Eesti võistkond, juhendajad Jaak Jaaniste ja Tõnis Eenmäe. Oliver Nisumaa (Tallinna Reaalkool) võitis nooremas rühmas pronksmedali.
• 23.–24. septembrini toimus Paide Gümnaasiumis GLOBE õpilaskonverents.
• 7. ja 21. okt ning 4. nov toimusid Sänna kultuurimõisas astronoomilised loengud ja avalikud vaatlusõhtud. Vt www.astronoomia.ee/sildid/ sanna.
• 26.–27. nov toimus Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoones rahvusvaheline robootikavõistlus Robotex 2011. Robotite võistlused jalgpallis võitis IT Kolledži võistkond „Madistajad“ robotiga Madistaja, joonejärgimises oli parim Läti võistkond „Robotics & Electronics club of RTu“ robotiga Silent. Vt www.robotex.ee.
• 9. dets toimus Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi esimene kohtumine, mille lähtepunktiks oli Jaan Kaplinski populaarteaduslik teos „Teispool sinist taevast“. Taevastel radadel juhatasid huvilisi kirjanik ja hobi-astronoom Jaan Kaplinski ning astronoom Jaan Pelt. Avati astronoomiliste fotode näitus, millega oli võimalik tutvuda 2012. a jaanuari lõpuni.
• TÜ Ajaloo Muuseum ning Teaduskeskus AHHAA korraldasid novembris huviõhtute sarja „Teadlasega planetaariumis“.
• ETV edastas noorte täppisteaduste huviliste telemängu Rakett 69 esimese hooaja. See on teadusvõistlussaade, kus 12 andekat noort võistlevad täppis- ja loodusteaduslike teadusülesannete lahendamises 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel. Saade valmis TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel ja jätkab tegevust 2012. aastal järgmise hooajaga.
• Novembris näitas ETV2 BBC sarja „Wonders of the universe“, mida kommenteerisid TO teadurid.
• Novembris ja detsembris viis TÜ Ajaloo Muuseumi Tähetorn koostöös Teaduskeskusega AHHAA läbi planetaristide koolituse. Planetarist on inimene, kes töötab planetaariumidega ehk seadmetega, mis on mõeldud kunstliku tähistaeva tekitamiseks. Koolitus koosnes kolmest õppenädalavahetusest ja õppekäigust Peterburi planetaariumisse.
• Detsembris ilmusid Tähetorni Kalender 2012 (88. aastakäik) ja Tähistaeva Kalender 2012.
• 28. dets 2011 – 3. jaan 2012 viidi Lombokis, Indoneesias läbi maailma füüsikaolümpiaadi (WoPhO – World Physics Olympiad) finaalvõistlus, kus osales 109 õpilast 15 riigist. Tartu Ülikooli füüsikatudeng Ants Remm (juhendaja Jaan Kalda, TTÜ KübI) sai üldjärjestuses ülikõrge 2. koha ning pälvis sellega kuldmedali. Maailma füüsikaolümpiaad on terve aasta kestev kolmest etapist koosnev võistlus, kus osalejateks on füüsikast süvitsi huvituvad õpilased, kes soovivad end proovile panna füüsikaprobleemide lahendamisel, täiendada oma teadmisi ja oskusi läbi õppimise ning uurimise ja sotsiaalse suhtluse.
• TTÜ korraldas ekskursioone Tallinna Tähetornis koolilastele, organisatsioonidele ja huvilistele, läbiviijaks oli Mario Mars. TTÜ tegi koostööd Tallinna üldhariduskoolidega füüsika õpetamise vallas.
• Füüsikateaduse populariseerimine TLÜs:
  • Teadlaste ööl Viimsi Gümnaasiumis astronoomiavaatluse ja meedialabori läbiviimine;
  • Tallinna Reaalkooli õpilastele laboritööde korraldamine Tallinna Ülikooli füüsikalaborites.
• Eesti Astronoomia Selts ja AS Fotoluks korraldasid fotokonkursi „Kuu lähivaates ja maastikul“, kuhu laekus 164 tööd, neist 115 maastikufoto ja 49 lähivaate kategoorias. Võitjaid autasustati Eesti astronoomiahuviliste XVI kokkutulekul. Nimetatud fotodest moodustati näitus, mida eksponeeriti:
  • Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valge saal, Tartu: 25.08.–11.09.2011;
  • Cafe Frens, Pühavaimu 15, Pärnu: 03.10.–30.11.2011.
• Tartu Tähetornis korraldati regulaarselt (va suvekuudel) avalikke vaatlusõhtuid, vt www.astronoomia.ee/sildid/vaatlusohtud.
• Iga kuu esimesel, kolmandal ja viiendal teisipäeval toimusid Tartu Tähetornis laiale loodushuviliste ringile mõeldud astronoomialoengud. Tartu Tähetorni restaureerimise ajal toimusid loengud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Tähetorni astronoomialoenguid toetas Euroopa Sotsiaalfond.
• Astronoomia populariseerimise alal tegutses aktiivselt portaal www. astronoomia.ee, mille raames jätkas ilmumist ka traditsiooniline veebiajakiri „Vaatleja“.
• Seoses Tartu Observatooriumi peahoone kapitaalse renoveerimisega võeti ekskursioone vastu vaid juuni lõpuni, selle ajani külastas observatooriumi 99 gruppi 2500 huvilisega.
• Tartu huvikoolis HuviTERA tegutses kosmoseklubi „Estronaudid“, mille sihtrühmaks on lapsed esimesest kuuenda klassini. Klubi tegevust juhendab Eesti Tudengisatelliidi meeskond, kaasa aitavad Eesti Astronoomia Selts ning TÜ kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühm.
• Tartu Observatooriumi teadurid viisid läbi astronoomia kursuse Nõo Reaalgümnaasiumis.
• Energia avastuskeskuses Tallinnas toimusid interaktiivsed näitused ja teadusteatri etendused. 2011. aastal külastas Energia avastuskeskuse näitusi ja programme kokku 30647 inimest. Vt energiakeskus.ee.

Kroonika koostasid Helle Kaasik (TÜ FI), Anna Aret (TO) ja Piret Kuusk (TÜ FI). Andmeid andsid Maarja Grossberg (TTÜ), Tõnu Laas (TLÜ), Kersti Roosimäe (TÜ õppeosakond) ja Henn Voolaid (TÜ koolifüüsika keskus). Kroonikat täiendasid urmas Hõrrak (TÜ), Ilmar Kink (TÜ), Mati Kutser (TTÜ KübI), Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), Heli Lukner (TÜ), Ants Lõhmus (TÜ), Rünno Lõhmus (TÜ), Koit Mauring (TÜ), Joosep Pata (TÜ), Piia Post (TÜ), Peeter Tenjes (TÜ), Madis Reemann (HTG), Jaana Roht (Tallinna Reaalkool) ja Arved Vain (TÜ). Andmed ETF uurimistoetuste kohta pärinevad ETISest (www.etis.ee). Andmed sihtfinantseeritavate teadusteemade kohta pärinevad ETISest ja Haridusministeeriumi koduleheküljelt www.hm.ee. Kasutatud on ka veebilehti www.ahhaa.ee, www.akadeemia.ee, www.archimedes.ee, www.astronoomia.ee, energiakeskus.ee, www.fyysika.ee, www.robotex.ee, www.ttkool.ut.ee, www.ut.ee jt.

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 23.–24. märtsini Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Füüsikapäevad organiseerisid Kaido Reivelt, Aile Tamm ja Riina Murulaid. Füüsikapäevade raames toimus 23. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne. Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu.

Füüsikapäevadel kuulutati välja EFSi aastapreemia, mille sai Mario Kadastik (KBFI) sisuka töö eest Higgsi bosoni ja tumeaine otsinguil. EFSi aukirjad sai telesarja Rakett 69 meeskond väljapaistva südikuse eest teaduse populariseerimisel. EFSi õpilaspreemia sai Kees Vanamölder (Tallinna Reaalkool) uurimistöö „Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel“ eest, juhendajad õpetaja Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool) ja dr Hans Rämmal (Tallinna Tehnikaülikool).

Ilmus EFSi aastaraamat 2011 (www.fyysika.ee/fyysika/aastaraamat, toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk). EFSi listi seltsid.efs@ lists.ut.ee ja EFSi kodulehte (www.fyysika.ee/efs) haldab Kaido Reivelt.

10.–11. märtsini toimunud Eesti koolinoorte 59. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Jaan Toots (Tallinna Reaalkool).

Alex Nõomaa vedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker. Töötati välja neli uut etendust: akustikaetendus, atmosfäärietendus, energiaetendus ja talveetendus. Toimus 106 teadusbussi reisi 13 erineva kavaga. Iga reisi raames külastati 1–10 kooli või üritust. Aktiivselt käis teadusteatrit tegemas 35 üliõpilast, külastati 107 kooli. Teadusbussi meeskonna eestvõttel toimus TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas juba viiendat korda kursus „Teadus aimeloengutes“, millel osales ca 40 ja mille lõpetas 29 erinevate erialade üliõpilast ning mille raames nad said esmase kogemuse teadusteatri tegemisest ja teaduse populariseerimisest.

Kevadisel koolivaheajal korraldasime traditsioonilised perepäevad Tähe 4 õppehoones Tartus, detsembri keskel sai teoks ka lumerohke talvine perepäev.

Teadusbussi tegevuse raames valmistasime ette töötoad Tartu Hansapäevade Teaduslinna ürituse tarbeks. Töötoad viidi läbi 20.–21. juulini Tartus Toomemäel.

Märtsis ilmus teine osa eestikeelsest kõrgkoolide füüsikaõpikust – David Halliday, Robert Resnick, Jearl Walker „Füüsika põhikursus“ (Funda­mentals of Physics). Õpiku väljaandmist toetasid riiklik programm „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“, Tartu Ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tänaseks on õpik kasutusel nii TÜs, TTÜs, EMÜs kui ka TLÜs.

Jätkus töö füüsika gümnaasiumi uue õppekava õpikute väljaandmisel. Kui 2011. a ilmus Indrek Peili „Mehaanika“, siis 2012. aasta alguseks olid elektrooniliselt kättesaadavad ka füüsikalise maailmapildi (autor Kalev Tarkpea) ja elektromagnetismi (autorid Kalev Tarkpea ja Henn Voolaid) õpiku käsikirjad. Kokkulepped on sõlmitud ka ülejäänud nelja uue õppekava gümnaasiumiõpiku väljaandmiseks. Õpiku väljaandmisel teeme jätkuvalt koostööd kirjastusega Maurus.

Ka EFSi e-õpiku projekt on hakanud jõudma reaalsete tulemusteni, Mindworks Industries OÜ teostuses on selle esimene nö tööstuslik versioon nähtaval aadressil õpik.füüsika.ee. EFS loodab e-õpikute sisulisel ja vormistuslikul arendamisel teha tihedat koostööd TÜ koolifüüsika keskusega, samuti kõigi huvitatud pooltega Eesti füüsikahariduses.

Jätkus füüsikaportaali (www.fyysika.ee) arendamine. Uudisteportaali (www.fyysika.ee/uudised) peatoimetaja Aile Tamme vedamisel moodustati tõlkijate-toimetajate meeskond (Stiina Kristal, Uku Pütsepp, Anu Mets), kes regulaarselt vahendab välisallikate teadusuudiseid. Lisaks sellele oleme tulemuslikult innustanud Eesti teadlaseid kirjutama oma teadustulemusi kajastavaid lühiartikleid, mis on samuti ilmunud uudisteportaalis.

EFS osales Tartus ja Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Füüsikaolümpiaadi (IPhO) korraldamises. Seltsi esindajana osales Kaido Reivelt IPhO juhtkomitee töös, meie vastutada oli Tartu maailma füüsikapealinnaks kuulutamise tseremoonia, samuti lõputseremoonial esitatud teadusteatri ettevalmistamine ja läbiviimine. Nende tegevuste raames sai EFS mitmeid huvitavaid kogemusi, kui meil oli võimalik teha koostööd professionaalsete näitlejatega professionaalse lavastaja toetusel. Lisaks sellele osalesid väga paljud EFSi liikmed IPhO tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

EFS on koostöös TÜ teaduskooliga korraldanud TÜ teaduslaagreid (www.teaduslaager.ee). 2012. a teaduslaager toimus kahes vahetuses, 23.–29. juulini ja 30. juulist 5. augustini Kloogaranna noortelaagris. Esimeses vahetuses osales 111 5.–7. klassi õpilast, teises vahetuses osales 101 8.–9. klassi õpilast. Kummaski vahetuses olid õpilased jagatud viieks rühmaks, iga päeva sisustas üks teema. Teemadeks olid füüsika, keemia, materjaliteadus, bioloogia ja akustika. Juhendajateks olid Tartu Ülikooli üliõpilased ja magistrandid, laagri ettevalmistamisel osalesid ka doktorandid ja teadurid.

EFS koos TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ teaduskooliga jätkas füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmi, kus 7.–12. klasside nutikatele ja motiveeritud õpilastele pakutakse loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eksperimendil põhinevat eriõpet, mis aitaks kompenseerida koolide võimaluste erinevusi õpilastele loodusteadusliku hariduse andmisel. Töös on neli programmi (kaks füüsikas, üks bioloogias ja üks keemias), iga programm vastab 8 x 4 = 32 tunnile. 2012. a toimus üle 400 õpikoja, töötas (kahe õppeaasta peale kokku) üle 100 rühma, kus osales ca 1500 õpilast.

Füüsikaõpetajate osakond korraldas eelmisel aastal EFSi kevadpäevade raames teaduskeskuses AHHAA õpetajate sessiooni, kus osales ~70 õpetajat, aktiivsemat kaasamõtlemist tõid teemad uue ainekava füüsika I kursusest (ettekanne Saaremaa ÜG õpetajalt I. Peililt) ja kooli õppesuuna eksami ettevalmistustöödest (ettekanne NRG õpetajalt P.-M. Irdtilt). Füüsikaõpetajate osakonna esinaiseks valiti tagasi Riina Murulaid, nõukogusse valiti Virgi Roop (GAG), Siim Oks (HTG) ning Enn Ööpik (Tartu M. Reiniku kool).

26.–28. juunini toimusid Lätis Ventspilsis X füüsikaõpetajate suvepäevad. Kuulati Ventspilsi kolledži lektorite loenguid, külastati Irbene raadioastronoomiakeskust ja tutvuti kohaliku hariduseluga. Töö toimus vene keeles. Osales 43 õpetajat.

Ka sel aastal käisid füüsikaõpetajad CERNis, seda kolmel korral: 3-nädalases suvekoolis (1 õpetaja) ja kahel nädalasel koolitusel oktoobris ja detsembris (kokku 18 õpetajat).

INNOVE rahastatud projekti raames toimus füüsikaosakonna poolt korraldatud kaheosaline koolitus gümnaasiumi ainekava teemadel. Esimeses osas, mis toimus 23.–24. augustini TÜ keemiahoones, oli rõhuasetus I ja III kursusele ning teises osas, 14.–15. septembrini Tartu Poska Gümnaasiumis, tehti läbi kõik kohustuslikud praktilised tööd. Esimeses osas osales 85, teises osas 70 õpetajat.

Füüsikaõpetajate võrgustiku tööd kajastab veebileht www.fyysika.ee/ vorgustik, mida toimetab Jaan Paaver.

Eesti Füüsika Selts on läbi aasta organiseerinud GLOBE Eesti tegevust (www.globe.ee), kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti vahendeid. Läbi on viidud GLOBE uurimistööde konkurss, 13.–15. augustini toimus GLOBE suvelaager Mändjalas (osales 150 õpetajat ja õpilast) ning 21.–22. septembrini toimus õpilaskonverents Keila Koolis. Läbi aasta oleme läbi viinud Eesti õhusaaste mõõtmise kampaaniat (www.fyysika.ee/ ohusaaste), mille raames mõõtsid 25 kooli õpilased NO2, SO2, NH3, O3 ja tahma sisaldust enda kodukohas. GLOBE Eesti koordinaator Kaido Reivelt osales Hollandis toimunud GLOBE Euroopa ja Euraasia aastakonverentsil, kus otsustati järgmine rahvusvaheline konverents korraldada Eestis. GLOBE programmi põhilisteks eestvedajateks on olnud Ketlin Reis ja Karli Kütt. Tihedam koostöö on 2012. aastal olnud Muhu Põhikooli, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Keila Kooliga.

26.–28. juunini toimus Viljandimaal Kopra talus kaksiküritus, mis koosnes EFSi täppisteaduste suvekoolist ja TÜ energiaakadeemiast. 26.–28. oktoobrini toimus Voore Külalistemajas EFSi täppisteaduste sügiskool. Mõlemal üritusel osales üle 100 õpilase ja noorteadlase erinevatest Eestimaa nurkadest. Kuulati üle 20 tunni loenguid ja seminare teadusfilosoofiast, optikast, biofüüsikast, astrofüüsikast, majandusest, mittelineaarsetest protsessidest, küberkaitsest, ajuteadusest, teadusajakirjandusest ja seismoloogiast. Kokku sai ka Eesti Tudengisatelliidi rahvusvaheline meeskond. Organisaatoriteks olid Kaido Reivelt, Ketlin Piir, Agnes Vask ja Sandhra-Mirella Valdma.

TÜ füüsikatudengite eestvedamisel taaselustati 2012. aasta kevadel EFSi noorteosakond Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi (FÜS) näol.

FÜSi juhtimisel korraldati sügisel koostöös TÜ LOTE dekanaadiga TÜ füüsika esmakursuslastele Mentoriprogramm, mis aitas neil ülikooli ellu kiiremini sisse elada. Esmakursuslased jagati 3–4 liikmelistesse rühmadesse, igal rühmal oli kaks vanemate kursuste füüsikut mentoriteks (töös osales 34 vanemate kursuste tudengit). Mentoriprogrammi põhitöö toimus mentorite ja vastavate esmakursuslaste omavaheliste kokkusaamiste käigus, kus arutati erinevaid teemasid füüsikast, õppetööst, tudengielust ja paljust muust. Kokku toimus üle saja kokkusaamise.

Sügissemestril alustati FÜSi tudengiseminaride läbiviimist. Kokku toimus viis huviseminari: „CERNi suvekool ja osakestefüüsika“ Joosep Pata, „Kuidas näha läbi paberi?!“ Roland Matt, „Kvantmehaanika“ Hardi Veermäe,„Footonosakesejalainesuperpositsioonis“ Andreas Valdmann ja „Laiakeelutsoonigamaterjalidefüüsika–luminestsentseksperimendid meil ja võõrsil“ Marco Kirm. Peale huviseminaride toimus ka kolm füüsika ülesannete lahendamismetoodikat õpetavat seminari, mida viisid läbi Kaarel Piip ja Taavi Pungas.

FÜSi algatusel korrastati ja taaselustati tudengite seminariruum füüsika õppehoone neljandal korrusel, mis on tudengite seas tuntud kui „KFV – Kodutute füüsikute varjupaik“. Rajati ka Eesti füüsikatudengeid koondavad info- ja suhtlusvõrgustikud (FÜSi koduleht fys.fyysika.ee).

20. detsembril toimus korp! Ugalas füüsika ja materjaliteaduse tudengite ühine jõulupidu, kus osales üle viiekümne tudengi ja teadlase.

2012. a astus EFSi 59 uut liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.

EFS sõlmis koostöölepingu AS Eesti AGA-ga, mis võimaldab EFSil hankida soodushindadega erinevaid gaase ning vabastab meid balloonide rendi maksmisest.

EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2012 TÜ Füüsika Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, AS Eesti AGA, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Tiigrihüppe SA, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Sotsiaalfond, Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium ja Eesti Keele Instituut. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:

Kaido Reivelt

Silver Lätt

Andi Hektor

Taavi Adamberg

• 2012. aasta jaanuarist rakendus ametlikult Tartu Ülikooli uus kaas- ajastatud juhtimismudel, mis kaasab ülikooli tegevusse ka väliseid partnereid. TÜ kõrgeim otsustuskogu on 11-liikmeline ülikooli nõukogu, kes vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest, kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve. Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ nõukogu poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen.
• 31. mail valiti Tartu Ülikooli uueks rektoriks rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
• 30. apr valiti Tartu Observatooriumi teadusnõukogu koosolekul juhtivteaduriks kosmoloogia erialal Enn Saar ja juhtivteaduriks astrofüüsika erialal Jaan Pelt. Vanemteaduriks galaktikate füüsika erialal valiti Urmas Haud, vanemteaduriks astrofüüsika erialal Laurits Leedjärv ning vanemteaduriks kaugseire erialal Joel Kuusk. Teaduriks galaktikate füüsika erialal valiti Antti Tamm ja teaduriks astrofüüsika erialal Tõnis Eenmäe.
• 1. maist asus TO teaduri ametikohal tööle Boris Zhivkov Deshev.
• 1. septembrist töötab TO juhtivteadurina Olaf Krüger.
• 24. septembrist töötab TO teadurina Philipp Grötsch.
• 1. okt alustasid tööd TO teaduritena jukka Nevalainen ja Heidi Lietzen.
• 4. okt pandi nurgakivi TÜ Füüsika Instituudi uuele majale Tartus Maarjamõisa teaduslinnakus Viljandi mnt 42. Uus kaasaegne hoone peaks ära katma kogu TÜ füüsikaalase teadus- ja õppetööga seotud vajadused. Maja ehitab OÜ Astlanda Ehitus ja see peaks valmima 2014. a.
• 22. okt oli täielikult renoveeritud Tartu Observatooriumi peahoone ja uue kosmosetehnoloogia laborikompleksi pidulik avamine.
• 23. nov valiti TÜ Füüsika Instituudi teadusnõukogus instituudi uueks direktoriks korrastamata süsteemide professor jaak Kikas.
• 26.–28. nov valiti TÜ Füüsika Instituudi uue teadusnõukogu 20 liiget lisaks ametikohajärgsetele liikmetele (direktsioon, korralised profes- sorid, sihtteemade ja institutsionaalsete uurimistoetuste juhid) ning direktori poolt nimetatud kahele liikmele. Kokku on TÜ FI uues nõukogus 40 liiget.
• 2012. aasta jooksul valiti TÜ Füüsika Instituudis aerosoolifüüsika vanemteaduriks Eduard Tamm, materjaliteaduse vanemteaduriks Dmitry Spassky, atmosfäärifüüsika numbrilise modelleerimise vanemteaduriks Aarne Männik, biofüüsika vanemteaduriks Juha Matti Linnanto, õhusaaste vanemteaduriks Marko Kaasik, füüsikalise optika vanemteaduriks Heli Lukner, tahkisefüüsika vanemteaduriks Svetlana Zazubovitš, teoreetilise füüsika vanemteaduriks Hannes Liivat, tahkiseteooria vanemteaduriteks Vladimir Hižnjakov, Imbi Tehver ja Mati Haas, vanemteaduriteks Ahti Niilisk, Arnold Rosental, Ilmar Kink ja Kaido Reivelt, elektronspektroskoopia teaduriks Rainer Pärna, meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika teaduriks Kalle Kepler, mater- jaliteaduse teaduriteks Martin Timusk, Leonid Dorogin ja Jevgeni Šulga, tahkisefüüsika teaduriks Kristjan Leiger, kiletehnoloogia teaduriks Aivar Tarre, teaduriks Alexander Vanetsev, optika ja spektroskoopia assistendiks Lennart Neiman, füüsika didaktika lektoriks Henn Voolaid, assistendiks Kristel Uiboupin, lektoriks Hele Siimon, teaduriteks järeldoktorid Zhannur Azmaganbetova, Antonio Benedetto, Manuel Hohmann ja Luca Marzola, nooremteaduriks Peeter Piksarv.
• TO galaktikate füüsika töörühma vanemteadur Peeter Tenjes valiti Tartu Ülikooli professoriks.
• 2012. aastal oli TTÜ füüsikainstituudi koosseisus 22 töötajat. Ametikohad: professoreid 2, dotsente 6, lektoreid 6, assistente 3, vanemteadureid 1, teadureid 1, insenere 2, direktori abi 1, sekretär-juhiabi 1. Füüsikainstituudi direktor oli dotsent Pavel Suurvarik.
• 5. dets valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks täppisteaduste alal TÜ professor Ergo Nõmmiste.

• 17. aug kaitses Taavi Tuvikene doktoritöö „CCD Photometry of Variable Stellar Sources: Data Reduction Workflow, Assessment of Accuracy, case Studies“ (Muutlike täheliste allikate CCD-fotomeetria: andmetöötluse töövoog, täpsuse hindamine, juhtumiuuringud) PhD kraadi saamiseks. Juhendaja dr Christiaan Sterken (Vrije Universiteit Brussel). Kaitsmiskomisjoni esimees prof dr Catherine De Clercq (Vrije Universiteit Brussel).

• 15. juunil asutati Eesti Füüsika Seltsi osakonnana Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS), mis ühendab ja esindab Eesti Vabariigis füüsikat ja sellega seonduvaid erialasid õppivaid tudengeid. Seltsi eesmärkideks on füüsikaõppe parandamine, harivate ürituste korraldamine, füüsika ja loodusteadusliku õppe populariseerimine ning tudengite, õppejõudude ja teadlaskonna vahelise sidususe suurendamine. FÜSi esimeses juhatuses on füüsikatudengid Roland Matt, Morten Piibeleht, Sandhra- Mirella Valdma ja Madis Ollikainen. Sügiseks oli FÜSis 63 TÜ füüsikatudengit. Seltsi koduleht on fys.fyysika.ee ja seltsil on omanimeline leht ka Facebookis.

• Suvel käisid Šveitsis, CERNis suvepraktikal 5 Eesti tudengit: Marion Murumaa, Marek Sirendi, Jaan Vajakas, Joosep Pata ja Andres Tiko. Nad osalesid CERNi suvekooli õppetöös ja tegelesid lisaks individuaalse uurimistööga.

• 30. sept lõppes Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatav projekt „Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistri taseme ühisõppekava arendamine tööturuvajadustest lähtuvalt“ (vt yhisope.cb.ttu.ee), mille käigus valmistati ette eelnimetatud ülikoolide ühisõppekava „Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika“. Varem (alates 1990-ndate keskelt) on mõlemas ülikoolis viidud sarnases valdkonnas magistriõpet läbi eraldi. Loodud ühisõppekava kinnitati 16. okt TTÜ nõukogus ja 26. okt TÜ senatis. Õppekava koordineerivaks ülikooliks on TTÜ, käivitamine on kavan- datud sügissemestrisse 2013.

• 1. okt määras TO teadusnõukogu juba traditsioonilised E.J. Öpiku ja J. Rossi nimelised stipendiumid ning esmakordselt Ch. Villmanni nimelise stipendiumi Tartu Ülikooli doktorantidele. E.J. Öpiku nimelise stipendiumi sai Rain Kipper, J. Rossi nimelise stipendiumi Evelin Kangro ja Ch. Villmanni nimelise stipendiumi Urmas Kvell.

Raivo Tamkivi

21. märts 1953 – 22. november 2012

Raivo Tamkivi sündis 21. märtsil 1953. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 2. Keskkooli 1971. a ja Tartu Ülikooli füüsikaosakonna 1976. a. Seejärel töötas ta Eesti TA Füüsika Instituudis, kus kaitses kandidaadikraadi tahkisefüüsika erialal 25. okt 1982. a. Töö „Кинетика флуоресценции и перенос энергии возбуждения молекул хлорофилла в низкотемпературных матрицах“ juhendajaks oli Rein Avarmaa (1940–1987).

Aastast 1992 pühendas Raivo Tamkivi end teadusparkide loomisele ja arendamisele Eestis. Tema eestvedamisel rajati nüüd juba 20 aastat edukalt tegutsenud Tartu Teaduspark, mille juhiks ta oli aastail 1997- 2001. Seejärel pani ta aluse Tallinna Teaduspargile Tehnopol. Ta juhtis selle tööd aastail 2004-2007, hiljem töötas samas juhtkonna nõunikuna. Teadusparkide tööst kõneles ta mitu korda füüsikapäevadel ja kirjutas neist EFS aastaraamatutes 1994 ja 1995. Viimastel füüsikapäevadel, 23. märtsil 2012 kõneldut ta artikliks kirjutada enam ei jõudnud...

Raivo Tamkivi korraldas Eesti teadusparkide osalemise Rahvusvahelises Teadusparkide Assotsiatsioonis (IASP). Ta ise oli aastail 2000–2008 selle direktorite nõukogu liige, asepresident ja president. Selle organisatsiooni 2012. a juunis Tallinnas peetud maailmakonverents kujunes tõeliseks suurürituseks.

Oma töös pidas Raivo Tamkivi kõige olulisemaks avatust ja koostööd. Tema sõnul saab väikeriik olla edukas vaid siis, kui liitutakse koheselt ja kiiresti rahvusvahelistesse võrgustikesse ning püsitakse neis nähtavana. See põhimõte peegeldus ka tema igapäevatöös ja tuhandetes kontaktides üle maailma.

Raivo Tamkivi oli aktiivne ka väljaspool erialast tööd, olles aastail 2000–2005 Tallinna Rotary Klubi juhatuse liige ja president. Oma kolleegide seas oli ta kõrgelt hinnatud koostööpartner ja hea sõber. Tema mälumängurile omased teadmised, laialdased kogemused ja üdini positiivne suhtumine aitasid lahendada ükskõik kui keerulised probleemid.

• Haridus- ja Teadusministeerium koostöös partnerorganisatsioonidega kuulutas 2011./12. õppeaasta teadusaastaks. Teadusaasta jooksul toimusid mitmed sündmused akadeemilistes asutustes, koolides, huvikoolides, ettevõtetes ja seltsides: konkursid, tehnoloogiaprojektid, konverentsid ning neid esile tõstev katuskampaania meedias. Teadusaasta veebileht asub aadressil www.miks.ee.
• Jaanuaris oli Sänna Kultuurimõisas Võrumaal võimalik tutvuda astronoomiliste piltide näitusega.
• 17. veebr kuni 27. apr korraldati TÜ koolifüüsika keskuse poolt Tartus koostöös TÜ Avatud Ülikooli keskusega programmi Primus raamides kursus „Reaalteaduste didaktika“, mille lõpetajaid oli 15 – TÜ LoTe-st, TTÜ-st ja Tartu Observatooriumist.
• Tartu tähetorn koostöös Tartu Tähetorni Astronoomiaringi ning Teaduskeskusega AHHAA korraldas kevadel huviõhtute sarja „Klassikalised planeedid“, kus iga õhtu oli pühendatud ühele planeedile, mida 2012. a kevadel palja silmaga näha võis: Merkuur, jupiter, Marss, Veenus ja Saturn.
• 10. ja 11. märtsil toimus Tartu Ülikoolis Eesti koolinoorte 59. füüsikaolümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadile olid kutsutud 116 parimat 8.–12. klasside õpilast piirkonnavoorude tulemuste alusel. Füüsikaolümpiaadi lõppvooru žürii otsus:
  • I Autasustada 1. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Erik Tamre (12. kl, Tallinna Reaalkool), Jaan Toots (11. kl, Tallinna Reaalkool)
    • Põhikooli arvestuses: Eva-Maria Tõnson (8. kl, Tartu Veeriku Kool).
  • II Autasustada 2. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Tanel Kiis (12. kl, C. R. jakobsoni nim Gümn), Kristian Kongas (8. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Kaur Aare Saar (11. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Taivo Pungas (12. kl, Tallinna Reaalkool), Eva-Lotta Käsper (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Tõnis Laasfeld (11. kl, Gustav Adolfi Gümn)
    • Põhikooli arvestuses: Joonas Kalda (9. kl, Tallinna Reaalkool), Rasmus Kisel (9. kl, Gustav Adolfi Gümn), Taavet Kalda (7. kl, Gustav Adolfi Gümn), Oliver Nisumaa (8. kl, Tallinna Reaal- kool), Simmo Saan (9. kl, Kivilinna Gümn), Pille-Riin Paavo (9. kl, Tallinna Reaalkool)
  • III Autasustada 3. järgu diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Sergei Malõšev (12. kl, Narva Pähklimäe Gümn), Kristo Ment (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Andres Põldaru (11. kl, Tallinna 32. Keskkool), Sandra Schumann (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Erbsen (11. kl, Tallinna Reaalkool), Lauri Kongas (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Sergei Jakovlev (12. kl, Tartu Vene Lütseum), Janno Veeorg (11. kl, Tallinna Reaalkool), Deiwin Sarjas (12. kl, Nõo Reaalgümn)
    • Põhikooli arvestuses: Hans Daniel Kaimre (9. kl, Kivilinna Gümn), Markus Laars (9. kl, Tallinna Reaalkool), Mikk Kull (9. kl, Nõo Põhikool), Erik Amor (9. kl, Pärnu Koidula Gümn), Tiit Hendrik Piibeleht (9. kl, Gustav Adolfi Gümn), Edward Erelt (8. kl, Tallinna Reaalkool), Nils Holger Sova (9. kl, Suure-jaani Gümn)
  • Autasustada järguta diplomiga
    • Gümnaasiumi arvestuses: Oliver-Matis Lill (10. kl, Tallinna Reaalkool), Uku Erik Tropp (11. kl, Tallinna Reaalkool), Jörgen Jõgiste (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kaarel Kree (10. kl, Hugo Treffneri Gümn), Robert Aare (11. kl, Gustav Adolfi Gümn), Mihkel Killo (12. kl, Pärnu Koidula Gümn), Michael Florea (12. kl, Tallinna Reaalkool), Timothy H. C. Tamm (10. kl, Gustav Adolfi Gümn), Sille Habakukk (11. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Marti Lillemägi (12. kl, Nõo Reaalgümn), Uku-Kaspar Uustalu (10. kl, Tallinna Reaalkool), Raid Vellerind (10. kl, Tallinna Reaalkool), Anu Ainsaar (12. kl, Tallinna Reaalkool), Kaur Karus (12. kl, Hugo Treffneri Gümn)
    • Põhikooli arvestuses: Oskar Voldemar Lahesoo (8. kl, Tallinna Reaalkool), Gerda Raag (9. kl, Miina Härma Gümn), Liine Kasak (8. kl, Tallinna Reaalkool), Maria Maloverjan (9. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Raul Rinken (9. kl, Kivilinna Gümn), Vadim Šved (9. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Andi Ingalt (9. kl, Kär- la Põhikool), Vitas Rudaitis (9. kl, Kohtla-järve Ahtme Gümn)
  • V Eriauhinnad toetajatelt
    • TÜ Füüsika Instituudi eriauhind – Erik Tamre (12. kl, Tallinna Reaalkool)
    • Eesti Füüsika Seltsi eriauhind – Jaan Toots (11. kl, Tallinna Reaalkool)
    • Kirjastuse Avita stipendium – Jaan Toots (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kristjan Kongas (8. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Eva-Maria Tõnson (8. kl, Tartu Veeriku Kool)
    • Swedbanki stipendium „Benoit Mandelbrot’i jälgedes“ – Tanel Kiis (12. kl, C. R. jakobsoni nim Gümn), Kaur Aare Saar (11. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Taivo Pungas (12. kl, Tallinna Reaalkool), Eva-Lotta Käsper (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Tõnis Laasfeld (11. kl, Gustav Adolfi Gümn), Joonas Kalda (9. kl, Tallinna Reaalkool), Rasmus Kisel (9. kl, Gustav Adolfi Gümn), Taavet Kalda 7. kl, Gustav Adolfi Gümn), Oliver Nisumaa (8. kl, Tallinna Reaalkool), Simmo Saan (9. kl, Kivilinna Gümn)
    • MTÜ Loodusajakiri eriauhind – Eva-Lotta Käsper (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Eva-Maria Tõnson (8. kl, Tartu Veeriku Kool)
    • Ajakirja Imeline Teadus eriauhind – Erik Tamre (12. kl, Tallinna Reaalkool), Kristo Ment (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Uku-Kaspar Uustalu (10. kl, Tallinna Reaalkool)
  • VI Žürii avaldab tänu õpetajatele õpilaste hea ettevalmistamise eest.
  • VII Vastavalt olümpiaadi statuudile arvata Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Erik Tamre (12. kl, Tallinna Reaalkool)
  • VIII Nimetada rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks Deiwin Sarjas (12. kl, Nõo Reaalgümn), Eva- Lotta Käsper (12. kl, Hugo Treffneri Gümn), Lauri Kongas (12. kl, Vanalinna Hariduskolleegium), Sergei Jakovlev (12. kl, Tartu Vene Lütseum), Sergei Malõšev (12. kl, Narva Pähklimäe Gümn), Taivo Pungas (12. kl, Tallinna Reaalkool), Tanel Kiis (12. kl, C. R. Jakobsoni nim Gümn), Andres Erbsen (11. kl, Tallinna Reaalkool), Andres Põldaru (11. kl, Tallinna 32. Keskkool), Jaan Toots (11. kl, Tallinna Reaalkool), Janno Veeorg (11. kl, Tallinna Reaalkool), Kaur Aare Saar (11. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Kristo Ment (11. kl, Pärnu Koidula Gümn), Sandra Schumann (11. kl, Tallinna Reaalkool), Tõnis Laasfeld (11. kl, Gustav Adolfi Gümn), Kaarel Kree (10. kl, Hugo Treffneri Gümn), Oliver-Matis Lill (10. kl, Tallinna Reaalkool), Raid Vellerind (10. kl, Tallinna Reaalkool), Timothy H. C. Tamm (10. kl, Gustav Adolfi Gümn), Uku-Kaspar Uustalu (10. kl, Tallinna Reaalkool), Eva-Maria Tõnson (8. kl, Tartu Veeriku Kool), Kristjan Kongas (8. kl, Vanalinna Hariduskolleegium)

     Jaak Kikas, füüsikaolümpiaadi žürii esimees

     Tartus, 11. märts 2012. a.

Traditsioonilised Eesti füüsikapäevad toimusid 21.–22. märtsini Tartu Observatooriumis, Tõraveres. Füüsikapäevad organiseerisid Kaido Reivelt, Aile Tamm ja Riina Murulaid koostöös Tartu Observatooriumi külalislahke kollektiiviga. Füüsikapäevade raames toimus 21. märtsil EFSi üldkogu, millel kinnitati seltsi juhatuse tegevus- ja majandusaruanne. Tööpäeva lõpetas traditsiooniline seltsiõhtu.

Füüsikapäevadel kuulutati välja EFSi aastapreemia, mille sai Rahvusvahelist
Füüsikaolümpiaadi (IPhO) korraldav meeskond. EFS üliõpilaspreemia said Joosep Pata, Morten Piibeleht ja Jakob Jõgi. Üldkogul tunnustati ka EFS aastaraamatute toimetajaid Anna Aretit, Helle Kaasikut ja Piret Kuuske.

Ilmus EFSi aastaraamat 2012 (www.fyysika.ee/fyysika/aastaraamat, toimetajad Anna Aret, Helle Kaasik ja Piret Kuusk).

13.–14. märtsini toimunud Eesti koolinoorte 60. füüsikaolümpiaadil sai EFSi eriauhinna (ajakirja „Scientific American“ aastatellimuse) Kristjan Kongas (Vanalinna Hariduskolleegium).

2013. a astus EFSi 33 uut liiget. EFS kuulub jätkuvalt Euroopa Füüsikaühingusse.
EFSi ettevõtmisi toetasid aastal 2013 TÜ Füüsika Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, AS Eesti AGA, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Sotsiaalfond, Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium ja Eesti Keele Instituut. Täname kõiki toetajaid ja loodame koostöö jätkumist.

EFSi listi seltsid.efs@lists.ut.ee ja EFSi kodulehte (www.fyysika.ee/efs) haldab Kaido Reivelt.

Teaduse populariseerimine

Alex Nõomaa vedamisel jätkas oma tööd Teadusbuss Suur Vanker. Töötati välja kolm uut etendust: viikingite etendus, gaasietendus ja animafilmi Jääaeg teemaline etendus. Toimus 104 teadusbussi reisi 18 erineva kavaga. Iga reisi raames külastati 1–10 kooli või üritust. Aktiivselt käis teadusteatrit tegemas ligi 40 üliõpilast, külastati 91 kooli. Teadusbussi meeskonna eestvõttel toimus TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas juba kuuendat korda kursus „Teadus aimeloengutes“, millel osales ca 30 ja mille lõpetas 19 erinevate erialade üliõpilast ning mille raames nad said esmase kogemuse teaduseteatri tegemisest ja teaduse populariseerimisest.

Aprilli viimasel nädalavahetusel korraldasime traditsioonilised perepäevad Tähe 4 õppehoones Tartus, novembris viisime läbi Ahhaa teaduskeskuse isadepäevaüritust "Päev isaga".

Teadusbussi tegevuse raames valmistasime ette töötoad Tartu Hansapäevade Teaduslinna ürituse tarbeks. Töötoad viidi läbi 20.–21. juulini Tartus Toomemäel. Traditsiooniliselt olid Teadusbussi noored juhendamas Teaduslaagri töötubades.

Füüsikaportaali (www.fyysika.ee) uudisteportaal (www.fyysika.ee/uudised) vahendas regulaarselt välisallikate teadusuudiseid ning innustas Eesti teadlaseid kirjutama oma teadustulemusi kajastavaid lühiartikleid. Lisaks sellele vahendasime Eestis füüsikute kogukonnas toimuvat. Uudisteportaali peatoimetaja on Aile Tamm tõlkijateks-toimetajateks olid Uku Pütsepp ja Stiina Kristal.

EFS korraldas TÜ Teaduslaagri (www.teaduslaager.ee). 2013. a Teaduslaager toimus kahes vahetuses, 05.–11. augustini ja 12.–18. augustini Kloogaranna noortelaagris. Esimeses vahetuses osales 110 5.–7. klassi õpilast, teises vahetuses osales 111 8.–9. klassi õpilast. Kummaski vahetuses olid õpilased jagatud viieks rühmaks, iga päeva sisustas üks teema. Teemadeks olid füüsika, keemia, materjaliteadus, bioloogia ja optika. Juhendajateks olid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilased, magistrandid ja doktorandid, laagri ettevalmistamisel osalesid ka teadurid.

EFS koos TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ teaduskooliga jätkas füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmi, kus 7.–12. klasside nutikatele ja motiveeritud õpilastele pakutakse loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eksperimendil põhinevat eriõpet, mis aitaks kompenseerida koolide võimaluste erinevusi õpilastele loodusteadusliku hariduse andmisel. Töös on neli programmi (kaks füüsikas, üks bioloogias ja üks keemias), iga programm vastab 8 x 4 = 32  tunnile. 2013. a toimus üle 400 õpikoja, töötas (kahe õppeaasta peale kokku) üle 100 rühma, kus osales ca 1800 õpilast.

EFS füüsikaõpetajate osakond.

EFS füüsikapäevade raames toimus õpetajatele koolitus „Tuumad ja kiirgused“, mille raames kuulati loenguid tuumaenergeetikast ja tuumaelektrijaamade ökonoomikast; tutvuti uuenenud Tõravere Observatooriumi võimalustega ja Siim Oks tegi ülevaate EFS ÕO tegemistest. Õpetajate sessiooni modereeris Enn Ööpik.

Õpetajate suvekool toimus seekord ühiselt EFS täppisteaduste suvekooli ja energiaakadeemiaga 1.-3. juulini Nelijärvel.

8 õpetajat osalesid CERNi koolitusel rahvusprogrammis ja 2 õpetajat 3-nädalases CERNi suvekoolis koos 52 õpetajajaga 29-st eri riigist.

EFS õpetajate aktiiv sai kokku 10. oktoobril Puurmanis ja arutleti füüsika ainekavade ning tasemetööde vajalikkuse üle. Otsustati ühiselt, et füüsika gümnaasiumi ainekava tuleks üle vaadata ja millised füüsika teemad peaksid jääma 7. klassi loodusõpetuse uude ainekavasse. Osales 21 õpetajat.

Jätkus töö füüsika gümnaasiumi uue õppekava õpikute väljaandmisel. 2013. aastal ilmus õpik Elektromagnetism (autorid Kalev Tarkpea ja Henn Voolaid) Õpiku väljaandmisel teeme jätkuvalt koostööd kirjastusega Maurus. Jätkus ka töö e-õpikute kallal (vt http://õpik.füüsika.ee). EFS loodab e-õpikute sisulisel ja vormistuslikul arendamisel teha tihedat koostööd TÜ koolifüüsika keskusega, samuti kõigi huvitatud pooltega Eesti füüsikahariduses.

Füüsikaõpetajate võrgustiku tööd kajastab veebileht www.fyysika.ee/vorgustik, mida toimetab Jaan Paaver.

Keskkonnateadlikkuse programm GLOBE

Eesti Füüsika Selts on läbi aasta organiseerinud GLOBE Eesti tegevust (www.globe.ee), kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti vahendeid.

Toimunud on GLOBE suvelaager – 12.-14. augustil 2013, Valgemetsa noortelaagris. Osales 142 õpilast ja õpetajat 25 koolist. Juhendajaid oli laagris 24.

Läbi on viidud keskkonnauurimuste 2013. aasta konkurss (osales 27 uurimustööd, vt http://www.globe.ee/globe/konkurss/konkurss2013/) ning toimunud on GLOBE 2013. aasta õpilaskonverents Narva Humanitaargümnaasiumis (vt http://www.globe.ee/globe/konverents/konverents2013/).

Oleme läbi viinud esimese osa KIK’i toetatud GLOBE õhusaaste mõõtmise projektist. Selle raames viis 25 Eesti kooli läbi õhusaaste mõõtmisi, toimusid koolitused ja konsultatsioonid, toimis koostöö TÜ teadlastega (vt www.globe.ee/ohusaaste).

On jätkunud koostöö Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Türgi koolide osavõtul toimuva õhusaastet uuriva Comenius projektiga.

Oleme partnerid GLOBE kogukonnal baseeruvas seitsme Euroopa riigi GLOBE programme ühendava COMENIUS programmi projektis „Motivate and Attract Students to Science: Sharing best practices in the use of attractive and effective tools and methods of science education to make teaching science more relevant and accessible to students, with the focus on sustainable development (MASS). Project No. 539768-LLP-1-2013-1-CZ-COMENIUS-CNW“ . Projekt algas 2013. aastal ning kestab 2016. aastani. Toimunud on ka GLOBE 2013.a. õpetajate seminar (6.jaanuaril 2013 Tartus, vt kava http://www.globe.ee/globe/seminar/seminar2013/).

EFS Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS)

Aasta jooksul korraldas FÜS kolm üldkoosolekut: jaanuaris, juunis ja septembris. Üldkoosolekutel anti ülevaade organisatsiooni tegevusest, arutati tulevikuplaane ning kaasati liikmeid projektidesse. Kahel esimesel neist valis FÜS omale vastavalt kevad- ja sügissemestriks uue juhatuse. Kevadsemestriks valiti juhatusse Roland Matt (esimees), Anna-Helena Saarso (laekur), Madis Ollikainen ja Mihkel Põldemaa, sügissemestril juhtisid FÜSi Madis Ollikainen (esimees), Anna-Helena Saarso (laekur), Mihkel Põldemaa ja Kristian Kuppart.

Kevadsemestril jätkas FÜSi tudengiseminaride läbiviimist, mis kandus edasi ka sügisemestrisse. Kokku toimus 16 huviseminari: “Turbulentse segunemise huvitav maailm” KBFI vanemteadur Jaan Kalda, “Kuidas maalida Läänemerd?” TTÜ nooremteadur Ilja Maljutenko, “Astrofüüsika Eestis” TÜ prof Peeter Tenjes, “Plasma: eksootiline ja igapäevane” TÜ vanemteadur Indrek Jõgi ja TÜ doktorant Kaarel Piip, “Mudelid atmosfäärifüüsika laboris” TÜ vanemteadur Aarne Männik, “Valgus, mis levib iseendast kiiremini” TÜ vanemteadur Heli Valtna-Lukner, “Tuumaanalüüsimeetodite rakendused tööstuses, energeetikas ja nanoohutuses” TÜ vanemteadur Madis Kiisk, “FI kiletenoloogia labori tutvustus” Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS projektijuht Tõnis Arroval, “CERN’i suvekool ja osakestefüüsika” TÜ magistrant Joosep Pata ja tudeng Ants Remm, “Pehmed täitur- ja sensormaterjalid” TÜ doktorandid Indrek Must ja Friedrich Kaasik, “Kuidas mõõta nanoaerosooli?” TÜ teadur Sander Mirme, “Nanolabor” TÜ magistrandid Sven Oras ja Mikk Vahtrus, “Müomeetria loomine” TÜ teadur Arved Vain, “Suvekool: Summer of High Performance Computing” tudeng Jasper Kursk, “Geomeetria mehaanikaülesannetes” Marseille’i Ülikooli doktorant Mihkel Kree.

25. jaanuaril külastati Tallinnas asuvat teadus- ja ärilinnakut Tehnopol, kus tutvuti sealsete alustavate ettevõtetega ja neile mõeldud keskkonnaga, Mehhatroonika labori ja seadmetega, Metroserti mõõtelaboriga, AS Cybernetica ning ELIKO elektroonika ja mehhaanika kompetentsikeskusega. Lisaks tehti ringkäik ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.

21. märts oli FÜSi jaoks tähtis päev: Tõravere Observatiooriumis toimunud EFSi Üldkogul võeti Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts ametlikult vastu EFSi Tudengiosakonnana. Samuti valiti EFSi laiendatud juhatusse FÜSi juhatuse liige Madis Ollikainen.

3. mail toimus füüsikatudengite puhkeruumis ehk “KFVs - Kodutute Füüsikute Varjupaigas” kevadine suurpuhastus, millele järgnes mõnus saunaõhtu koristustalgulistele.

10. mail korraldas FÜS korp! Rotalias suure füüsikute Kevadpeo, kuhu olid oodatud nii tudengid kui ka FI töötajad ning teised füüsikaga vähem või rohkem seotud huvilised. Eesmärgiks oli tudengite ja teadurite omavaheline tutvumine enne ühise katuse alla kolimist. Nauditi kevadist ilma, aias pakuti grilli, toimus segavõistkondades viktoriin, tänati õppejõude. Õhtu lõpus lõi meeleolu puhkpilliorkester Popsid!

31. mail tutvuti Tartu Teaduspargi pooltööstuslike laboritega Protolab ja Demokeskus ning elektroonika, aparaadiehituse ja materjaliteadusega tegelevate firmade tegemistega.

1.-3. juulil toimus Nelijärve puhkekeskuses kaksiküritus, mis koosnes EFSi täppisteaduste suvekoolist ja Energiaakadeemiast. 1.-3. novembril toimus Voore Külalistemajas EFSi täppisteaduste sügiskool. Mõlemal üritusel osales üle 100 õpilase ja noorteadlase erinevatest Eestimaa nurkadest. Kuulati üle 20 tunni loenguid ja seminare teadusfilosoofiast, biofüüsikast, astrofüüsikast, varpajamitest, keemiast, füüsikaõppest, tuumafüüsikast, arvutuslikust neuroteadusest, Läänemerest jpm. Kokku sai ka Eesti Tudengisatelliidi rahvusvaheline meeskond. Organisaatoriteks olid Kaido Reivelt, Liis Kuusik, Agnes Vask, Sandhra-Mirella Valdma, Anna-Helena Saarso ja Morten Piibeleht. 

Suvel alustas FÜS esmakordselt Taavi Pungase juhtimisel projektiga “Tudeng füüsikatundi”, mille raames käivad TÜ füüsikatudengid 12. klassi füüsikatundides külalisõpetajaks. Tundides käsitletakse tänapäeva teadusmaailmas aktuaalseid teemasid, õpilastele tutvustatakse, millega praegu teaduses tegeletakse, mis on hetkel veel lahendamata küsimused ja millised võivad olla nende uurimisteemade rakendused. Sügisel toimus koostöös Noored Kooli programmiga tudengite koolitamine ning tundide ettevalmistamine. Kaheksa projektis osalevat tudengit: Taavi Pungas, Sander Alvin Kelder, Ann Alice Ehala, Andreas Valdmann, Agnes Vask, Madis Ollikainen, Kristian Kuppart ja Mihkel Pajusalu külastavad 2014 kevadsemestri jooksul ligi 40 kooli ning annavad ühtekokku pea 90 füüsikatundi.

Teist aastat jätkas FÜS Tartu Ülikoolis Mentoriprogrammiga, mis on esmakursuslastele suunatud tugiprojekt, et aidata neil kergemini ülikooliellu sisse elada ning suurendada sidusust erinevate kursuste vahel. Sel korral korraldasime koostöös Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga mentoritele ka koolituse. Programmi raames moodustusid kolmest esmakursuslasest ja kahest vanema kursuse füüsikatudengist grupid, kes sügissemestri jooksul ühiste kokkusaamiste käigus arutasid erinevaid teemasid füüsikast, õppetööst, tudengielust ja paljust muust. Samuti toimusid hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel mitme rühma ühised tegevused, nagu Megazone’i laserlahing. Magistrant Taavi Pungas viis esmakursuslastele läbi seminari “Jooniste kiire visandamise oskus - võti füüsika mõistmiseks”.

Sügissemestri alguses viis prof Alvo Aabloo läbi ekskursiooni Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis. Lisaks TÜ arukate materjalide ja seadmete laborile tutvuti ka inseneeria, robootika, keemia, viroloogia ja bioloogia valdkonna laboritega.

29. novembril seadsime sammud pealinna Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, kus tutvustati taaskord asutuse laboreid ning peeti huviloenguid KBFIs läbi viidava teadustöö kohta.

Aastale pani punkti füüsikute “Swingin’ Gatsby” jõulupidu, mis toimus korp! Sakalas. Särava show’ga esines Teadusbuss, käisid päkapikud, kes tänasid mentoreid ning keerutati jalga 20-ndate stiilis muusika järgi.

Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liikmed:
Kaido Reivelt      Silver Lätt    Andi Hektor    Taavi Adamberg
Tartus 7. märtsil 2014

• 25. märtsi TO teadusnõukogu koosolekul toimus konkurss kaugseire eriala teadustöötajatele. Juhtivteaduriks kaugseire erialal valiti Andres Kuusk, vanemteaduriteks kaugseire erialal valiti Jan Pisek, Urmas Peterson ja Mait Lang.
• 27. märtsil toimus TÜ uue füüsikahoone sarikapidu. Füüsikahoone valmib Viljandi mnt 42 krundile TÜ Maarjamõisa tehnoloogialinnakus. Hoone pindala on ligi 13 000 ruutmeetrit ja see valmib 2014. aasta aprillis. Füüsikahoone ehitus läheb maksma ca 17 miljonit eurot, millest 84,46% katab SA Archimedes Euroopa Liidu vahenditest. Maja ehitab Astlanda Ehitus OÜ, arhitektuurse osa on projekteerinud arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Kõnelesid TÜ kantsler Andres Liinat, TÜ teadusprorektor Marco Kirm, TÜ füüsika instituudi direktor prof Jaak Kikas ja Astlanda Ehitus OÜ juhatuse liige Kaupo Kolsar.

• 2. mail moodustas TO direktor oma käskkirjaga lisaks olemasolevatele 3 uut osakonda:
              - tugiteenuste osakonna, osakonna juhataja – Tiia Lillemaa,
              - haldusosakonna, osakonna juhataja – Enno Ruusalepp,
              - külastuskeskuse, keskuse juhataja – Mare Ruusalepp. 
• Alates 1. okt on TÜ LoTe koolifüüsika keskuse juhataja PhD Kaido Reivelt. Senine juhataja Henn Voolaid loobus ametist.
• 4. dets valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuteks täppisteaduste alal TÜ tahkisetehnoloogia professor Jaan Aarik ja tehnikateaduste alal TTÜ materjaliteaduse instituudi professor Andres Öpik.
• 9. dets avalikustati CERNi CMS eksperimendi rahvusvahelise koostöö raames esimene fundamentaalfüüsika stipendiumi saaja. Stipendiumit finantseeritakse Milneri fondi fundamentaalfüüsika eripreemiast, mis anti käesoleval aastal tunnustuseks LHC projekti eduka täitmise eest ja CMS eksperimendi olulise panuse eest Higgsi bosoni avastamisse. Stipendiumikonkursil valiti tihedas ülemaailmses konkurentsis esimeseks stipendiaadiks KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika labori magistrant Joosep Pata. Stipendium võimaldab tal töötada ühe aasta CERNis kohapeal.
• 2013. aasta jooksul valiti TÜ füüsika instituudis tahkiseteooria vanemteaduriteks Pavel Rubin ja Artjom Vargunin, röntgenspektroskoopia vanemteaduriks Arvo Kikas, optika ja spektroskoopia vanemteaduriks Sven Lange, aerosoolifüüsika vanemteaduriks Urmas Hõrrak, tahkisefüüsika vanemteaduriteks Viktor Seeman ja Aarne Maaroos, optika ja gaaslahenduse vanemteaduriks Märt Aints, keskkonnafüüsika vanemteaduriks Enn Realo, aerosoolifüüsika teoreetiliste probleemide vanemteaduriks Madis Noppel, tahkiseteooria teaduriteks Vadim Boltruško, Helle Kaasik, Aleksander Šelkan ja Aleksandr Pištšev, tahkisefüüsika teaduriteks Aleksei Krasnikov, Irina Kudrjavtseva, Sergei Dolgov ja Anna Šugai, röntgenspektroskoopia teaduriks Ivar Kuusik,  plasmaspektroskoopia teaduriks Jüri Raud, materjaliteaduse teaduriteks Valter Reedo ja Raul Rammula, optika teaduriks Juri Maksimov, pinnafüüsika teaduriks Leonard Matisen, aerosoolifüüsika teaduriks Marko Vana,  matemaatilise modelleerimise teaduriks Aare Luts, keskkonnafüüsika teaduriks Andres Luhamaa, aeroioonide ja aerosoolide füüsika teaduriks Jaan Salm, teaduriteks Jevgeni Šablonin, Protima Rauwel ja Kuno Kooser, nooremteaduriteks Marko Zirk, Maksiym Golub  ja Viktoria Levuškina, füüsika lektoriks Irina Bichele, füüsika didaktika lektoriks Svetlana Ganina ja assistendiks Kadri Veende ning arvutitehnika assistendiks Margus Rosin. Anti soovitused valida dotsendiks optika ja spektroskoopia alal Matti Laan, keskkonnafüüsika alal Hanno Ohvril ja optilise metroloogia alal Mart Noorma.
• 2013. aastal oli TTÜ füüsikainstituudi koosseisus 24 töötajat. Ametikohad: 2 professorit, 6 dotsenti, 7 lektorit, 3 assistenti, 1 teadur, 2 inseneri, 1 direktori abi, 1 sekretär-juhiabi, 1 tehnik. Füüsikainstituudi direktor oli dotsent Pavel Suurvarik.
• 2013. aastal lõppes Tartu Observatooriumi peahoone kapitaalne renoveerimine ning   töötajad kolisid ajutistest tööruumidest peahoonesse tagasi.

Doktoritööd

Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu

• 6. märtsil kaitses Jevgeni Šablonin doktoritöö „Processes of structural defect creation in pure and doped MgO and NaCl single crystals under condition of low or super high density of electronic excitations“ (Struktuuridefektide tekkeprotsessid puhastes ja dopeeritud MgO ja NaCl monokristallides madala ja ülikõrge elektronergastuste tiheduse tingimustes) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendajad dr Jevgeni Vassiltšenko (TÜ FI) ja prof Aleksandr Luštšik (TÜ FI). Oponent dr Anatoli Popov (Läti Ülikool).
• 19. juunil kaitses Riho Vendt doktoritöö „Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale“ (Rahvusvahelise temperatuuriskaala esitamine ja edastamine kombineeritud meetodil) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendajad: dr Mart Noorma (TÜ) ja prof Toomas Kübarsepp (TTÜ). Oponendid dr Martti Heinonen (Soome Metroloogia ja Akrediteerimise Keskus MIKES) ja dr Mart Tamre (TTÜ).
• 6. sept kaitses Peeter Piksarv doktoritöö „Spatiotemporal characterization of diffractive and non-diffractive light pulses“ (Difrageeruvate ja mittedifrageeruvate valgusimpulsside aegruumiline karakteriseerimine) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendaja akad prof Peeter Saari. Oponendid prof Kishan Dholakia (St Andrews'i Ülikool, Šotimaa) ja dr Cord Arnold (Lundi Ülikool, Rootsi).
• 11. sept kaitses Anna Šugai doktoritöö „Creation of structural defects under superhigh-dense irradiation of wide-gap metal oxides“ (Struktuuridefektide teke laia keelupiluga metalloksiidides ülisuure kiirgustiheduse tingimustes) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendaja prof Aleksandr Luštšik (TÜ FI). Oponent dr Anatoli Popov (Läti Ülikool).
• 24. okt kaitses Ivar Kuusik doktoritöö „Soft X-ray Spectroscopy of Insulators“ PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendajad dr Arvo Kikas (TÜ FI) ja dr Tanel Käämbre (TÜ FI). Oponent dr Franz Hennies (MaxLab, Rootsi).
• 13. dets kaitses Viktor Vabson doktoriväitekirja füüsikas „Measurement uncertainty in Estonian Standard Laboratory for Mass“ (Mõõtemääramatuse hindamine Eesti massi riigietaloni laboratooriumis) PhD kraadi saamiseks füüsikas. Juhendajad dr Mart Noorma ja dr Toomas Kübarsepp. Oponendid dr Lars Nielsen (Taani Fundamentaalmetroloogia Instituut) ja prof Tauno Otto (Tallinna Tehnikaülikool).

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia õppekavade teaduskraadi andev ühisnõukogu

• 22. aug kaitses Merlin Raud doktoritöö „Study of semi-specific BOD biosensors for biosensor-array“ (Pool-spetsiifiliste BHT biosensorite uurimine biosensor-riviks) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogias. Juhendaja dr Timo Kikas (TÜ ÖMI). Oponent prof Bo Mattiasson (Lundi Ülikool, Rootsi).
• 20. sept kaitses Ivar Zekker doktoritöö „Enrichment of anaerobic ammonium oxidizing bacteria for nitrogen removal from digester effluent and anammox process acceleration by intermediate compounds“ (Anaeroobset ammoniumi oksüdatsiooniprotsessi läbiviivate bakterite rikastamine anaeroobse kääriti väljavoolu lämmastikurikka vädu käitlemiseks ning anammox protsessi kiirendamine protsessi vaheühenditega) PhD kraadi saamiseks keskkonnatehnoloogias. Juhendaja dr Taavo Tenno (TÜ KI). Oponent prof William Hogland (Linnaeus Ülikool, Rootsi).

 Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituut

• 5. juunil kaitses Himani Khanduri doktoritöö „Magnetic Properties of Functional Oxides“ (Funktsionaalsete oksiidide magnetilised omadused). Juhendajad dr Raivo Stern (KBFI) ja prof Jüri Krustok (TTÜ). Oponendid dr Arlette Trokiner (ESPCI, Pariis, Prantsusmaa) ja dr Aile Tamm (TÜ).

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut

• 22. aug kaitses Mervi Sepp doktoritöö „Estimation of Diffusion Restrictions in Cardiomyocytes Using Kinetic Measurements“ (Difusioonitakistuste hindamine kardiomüotsüütides kasutades kineetilisi mõõtmisi). Juhendaja dr Marko Vendelin (TTÜ KübI). Oponendid dr Jeroen Jeneson (Eindhoveni Tehnikaülikool, Eindhoven, Holland) ja prof Agu Laisk (TÜ).
• 24. sept kaitses Vadim Kaparin doktoritöö „Transformation of Nonlinear State Equations into Observer Form“ (Mittelineaarsete olekuvõrrandite olekutaastaja kujule teisendamine). Juhendaja dr Ülle Kotta (TTÜ KübI). Oponendid prof Witold Respondek (Laboratoire de Mathématiques, INSA de Rouen, Saint-Etienne-du-Rouvray, Prantsusmaa) ja prof Xiaohua Xia (Department of Electrical, Electronic and Computer Engineering, Pretoria Ülikool, Lõuna-Aafrika Vabariik).
• 8. nov kaitses Inga Zaitseva-Pärnaste doktoritöö „Wave Climate and its Decadal Changes in the Baltic Sea Derived from Visual Observations“ (Läänemere lainekliima ja selle muutlikkus visuaalsete lainevaatluste alusel). Juhendaja prof Tarmo Soomere (TTÜ KübI). Oponendid prof. Leonid Lopatukhin (St. Petersburgi Riiklik Ülikool, Venemaa) ja dr Piia Post (TÜ).

Tallinna Ülikooli loodusteaduste doktorinõukogu

• 10. sept kaitses Veroonika Shirokova doktoritöö „Kõrgetemperatuurilise plasmaga mõjutatava volframi kiirguskindluse suurendamine legeerimisel lantaanoksiidiga“ (Improvement of the Radiation Resistance of Tungsten against the Impact of High-temperature Plasma by Doping with Lanthanum Oxide), juhendaja prof Tõnu Laas (TLÜ). Oponendid füüs.-mat. kand. dots Boris Bazylev (Karlsruhe Tehnoloogiainstituut, Saksamaa) ja PhD Vadym Makhlai (Harkovi Füüsika- ja Tehnoloogiainstituut, Ukraina).
• 29. nov kaitses Minna Varikmaa doktoritöö „Structural and Functional Studies of Mitochondrial Respiration Regulation in Muscle Cells“ (Mitokondriaalse hingamise regulatsiooni mehhanismi strukturaalsed ja funktsionaalsed uuringud lihasrakkudes) PhD kraadi saamiseks. Juhendajad prof Valdur Saks (KBFI) ja prof Madis Metsis (TLÜ). Oponendid prof Erich Gnaiger (Innsbrucki Meditsiini Ülikool) ning prof Maris Laan (TÜ).

• Tartu Ülikoolis olid 2013. a avatud füüsikaga seotud õppekavad:
  • bakalaureuseõppes: arvutitehnika, füüsika, haridusteadus (loodusteaduslikud ained), keskkonnatehnoloogia, materjaliteadus, ökoloogia ning elustiku kaitse;
  • magistriõppes: arvutitehnika, biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika (alates 2013./14. õ.-a, ühisõppekava TTÜ-ga), füüsika, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, keskkonnatehnoloogia, materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (ühisõppekava TTÜ-ga), materjaliteadus, rakenduslik mõõteteadus, ökoloogia ning elustiku kaitse;
  • doktoriõppes: füüsika, keskkonnatehnoloogia, loodusteaduslik haridus (kuni 2012./13. õ.-a,) materjaliteadus, molekulaartehnoloogia, tehnika ja tehnoloogia.
• Tartu Ülikooli doktoriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Mikk Antsov, Teet Kuutma, Liina Roots, Velle Toll, Andreas Valdmann, Simon Vigonski, Ott Vilson ja veel 2 üliõpilast;
  • materjaliteaduse erialal: Artjom Berholts, Rando Saar, Marta Tarkanovskaja;
  • keskkonnatehnoloogia erialal: Mikk Espenberg, Ketlin Reis;
  • molekulaartehnoloogia erialal: Mare Oja;
  • tehnika ja tehnoloogia erialal: Jelena Beljantseva, Julia Dubovik, Jekaterina Frolova, Liisi Henno, Tõnis Lulla, Maris Nuhkat, Ly Pärnaste, Kadi-Liis Veiman ja veel 2 üliõpilast;
  • haridusteaduse erialal: Inga Ploomipuu.
• TÜ magistriõppesse võeti:
  • füüsika erialal: Ando Aasa, Aadam Kaivo, Kadi Külasalu, Toomas Laigna, Erik Levoll, Morten Piibeleht, Annika Pille, Jaak Vaabel, Robert Valner;
  • materjaliteaduse erialal: Fred Elhi, Edgar Hamburg, Paul Jaakson, Silver Jõemetsa, Sirvo Luiga, Magnus Mets, Priidik Möls, Liis Nurmis, Tõnis Paara, Hans Priks, Laurits Puust, Kätlin Rohtlaid, Ryan Saar, Vahur Steinberg, Ester Tee, Ingrid Vaas ja veel 1 üliõpilane;
  • keskkonnatehnoloogia erialal 20 üliõpilast;
  • erialal „Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ 18 üliõpilast (vastuvõtt toimus TTÜ-s);
  • biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika erialal 17 üliõpilast (vastuvõtt toimus TTÜ-s);
  • gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal 9 üliõpilast;
  • rakendusliku mõõteteaduse erialal 8 üliõpilast;
  • arvutitehnika erialal 11 üliõpilast;
  • ökoloogia ja elustiku kaitse erialal 12 üliõpilast.
•  Tartu Ülikooli 3-a bakalaureuseõppe lõpetasid:
  • füüsika: Mart Ernits, Joonas Jäme, Aadam Kaivo, Tuule Mall Kull – cum laude,Ülari Külaots, Kadi Külasalu, Marti Laast, Toomas Laigna, Erik Levoll, Jens-Kristjan Liivand, Roland Matt – cum laude, Tarvo Metspalu – cum laude, Renata Muru, Morten Piibeleht – cum laude, Annika Pille, Marit Puusepp – cum laude, Age Raudsepp, Anu Saarva, Heino Soo – cum laude, Daniil Zolotuhhin, Timo Tolmusk, Sandhra-Mirella Valdma, Robert Valner, Jaan Viru;
  • arvutitehnika: Andres Ehrenpreis, Erik Ilbis, Jaanus Kalde, Ranno Kena, Kait Krull, Kalle-Gustav Kruus, Henri Lillmaa, Ivar Mahhonin, Andres Randmaa, Jevgeni Savostkin, Koit Summatavet, Tõnis Terasmaa, Tõnis Tiimus;
  • infotehnoloogia: Igor Poomre, Arli Türk;
  • keskkonnatehnoloogia: Andra Ainsaar, Morten Jõgi, Kärt Kanger – cum laude, Artur Kiri, Kati Klein, Maanus Kullamaa, Rain Kärner, Laura Lõugas, Anni Mandel, Martin Mäll, Tomas Mändmets, Marge Nõmmik, Evelin Pihlap, Alari Saar, Lauri-Olavi Siitam, Kristjan Stroom, Katre Tomingas, Maria Tsyrulnikova, Sofya Tsyrulnikova, Raimond Valler – cum laude, Kristiina Välik;
  • materjaliteadus: Fred Elhi, Edgar Hamburg, Paul Jaakson, Silver Jõemetsa, Sirvo Luiga, Magnus Mets, Priidik Möls, Liis Nurmis, Andreas Nõlvak, Tiina Orav, Tõnis Paara, Laurits Puust, Sergei Rogatš, Ryan Saar, Vahur Steinberg, Ester Tee, Ingrid Vaas;
  • haridusteadus (reaalained): Mari-Liis Jaansalu, Külli Kallas, Mari-Liis Lillemets, Karina Piirimaa, Elina Puman, Merilin Säde;
  • haridusteadus (loodusteaduslikud ained): Agne Jõgis, Mari Laaniste, Liina Leetsi, Merit Lukka, Reene Mägi, Epp Narruskberg, Anna-Liisa Neumann, Elen Potsepp, Liisi Sakkool, Triin Tajur, Liisi Talas, Mihkel Väljaots;
  • ökoloogia ning elustiku kaitse: Kelli Maldre, Tiina Mandel, Kerly Niinep, Irina Petuhova, Taavi Porkveli, Anett Reilent, Auli Relve, Pille-Riin Ressar, Ingrid Talgre, Nancy Tarum, Ants Tull.

• Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistriõppe (3+2) lõpetasid:
  • loodusteaduse magister:
    • füüsika: Mikk Antsov, Kristel Kosk – cum laude, Liina Roots, Kadri Savi, Velle Toll – cum laude, Andreas Valdmann – cum laude, Mihkel Veske, Ott Vilson;
    • keskkonnaseire tehnoloogia: Elar Asuküll, Ketlin Reis;
    • materjaliteadus: Artjom Berholts – cum laude, Tõnis Lulla, Marta Tarkanovskaja – cum laude, Taavi Tikk;
  • tehnikateaduse magister:
    • materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (ühisõppekava ja ühisdiplom TTÜ-ga): Rami Abuzuhri – cum laude, Ertug Babatas, Shahabedin Chatraee Azizabadi – cum laude, J. M. Omar Khaiam, Marta Kinnunen, Elham Kouhiisfahani – cum laude, Mihkel Loorits, God'swill Chimezie Nkwusi – cum laude, Ott Roots, Polina Sõrjanaja, Weihao Zhang, Yewei Zhang;
    • rakenduslik mõõteteadus: Amer Jamil Aref Al-Malahmeh, Karen Atabekjan – cum laude, Galyna Gryliuk, Kristjan Haav – cum laude, Philippa Alice Hayes – cum laude, Yingjian Hou, Agnes Ivanov, Sander Sannik, Hedi Sinijärv, Agnes Suu – cum laude, Kamarniso Vrandecic;
    • arvutitehnika: Taavi Ilves, Arvi Kiik, Harti Kiveste, Hannes Tamme;
    • infotehnoloogia: Sven Hendrikson.
  • haridusteaduse magister:
    • füüsikaõpetaja: Viivi Järve, Marge Raig, Eveli Raudla.
• Tallinna Ülikooli füüsika doktorandid olid Anna-Liisa Ikart (juh Tõnu Laas), Neeme Lumi (juh Romi Mankin ja Astrid Rekker), Tarmo Metsmägi (juh Andi Kivinukk), Jana Paju (juh Jaanis Priimets), Anna Saksa (juh Andi Kivinukk ja Maria Zeltser), Veroonika Shirokova (juh Tõnu Laas) ja Berit Väli (juh Tõnu Laas).
• TLÜ magistrandid:
  • füüsika erialal: Helina Lipp (juh Tõnu Laas) ja Peeter Tamm (juh Tõnu Laas).
  • füüsikaõpetaja erialal: Jonas Lemmik (juh. Tõnu Laas, Berit Väli), Merit Masso (juh Helin Puksand), Merike Martsepp (juh Jaanis Priimets) Kalju Tamme (juh Kirsti Solvak) ja Virgi Roop (juh Kirsti Solvak ja Berit Väli),
• TLÜ bakalaureuseõppes lõpetasid füüsika erialal Tõnu Ilves, Jonas Lemmik ja Oliver Valdna.
• TLÜ füüsikaõpetaja eriala magistriõppe lõpetas Julia Tsõgankova.
• TTÜ füüsikainstituudis õppisid 2012./2013. õ.-a:
  • tehnilise füüsika doktorantuuris: Erkki Kask (juh prof Jüri Krustok), Himani Khanduri (juh prof Jüri Krustok ja KBFI van.teadur Raivo Stern), Mario Mars (juh van.teadur Vladislav-Venjamin Pustõnski, kaasjuhendaja Voldemar Harvig), Marion Murumaa (juh KBFI van.teadur Mario Kadastik, KBFI van.teadur Andrea Giammanco, dots Pavel Suurvarik), Tõnis Oja (juh prof Rein-Karl Loide), Reio Põder (juh KBFI van.teadur Juhan Subbi ja dots Pavel Suurvarik), Jaak Toomela (juh dots Mihhail Klopov); Aleksandr Graf (juh dots Aleksei Gavrilov ja materjaliteaduse instituudi vanemteadur Jaan Hiie);
  • tehnilise füüsika magistrantuuris (3+2 õppekava) õppisid: Karl Erlenheim, Irina Georgievskaya, Alan Kalda, Katrin Kaur, Maria Kesa, Mart Kukk, Alexander Leitmäe, Joosep Link, Martin Lints, Heidi Mang, Mirko Mustonen, Olga Orlova, Laur Peedu, Elli Pilk, Maris Poroson, Styna Randmaa, Lauri Rant, Maria Saladina, Hans Tiismus, Märt Umbleja, Tarmo Unt, Johan Viirok ja Rene Väli.
• TTÜ magistriõppe (3+2) lõpetasid loodusteaduse magistri kraadiga tehnilise füüsika erialal Irina Georgievskaya, Alan Kalda, Martin Lints, Laur Peedu ja Hans Tiismus.
• TTÜ tehnilise füüsika õppekava lõpetasid loodusteaduste bakalaureuse kraadiga tehnilise füüsika erialal Katrin Kaur, Lenart Kivistik, Rainer Klein, Aarne Lees, Mairi Leirost , Joosep Link, Ingvar Lukas, Heidi Mang, Siiri Mägi, Mihkel Tiganik, Johan Viirok ja Tõnis Väli.
• Eesti Maaülikoolis kaitsesid T. Lätti ja H. Gross kaugseirealased magistritööd, mida juhendas TO teadur U. Peterson.
• EMÜ keskkonnakaitse osakonnas kaitsesid keskkonnafüüsika alaste töödega magistrikraadi Katrin Aavik ja Maris Paju.
• Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil, mille korraldajaks on alates 2012. a Eesti Teadusagentuur, premeeriti järgmisi autoreid loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:
  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
    • 1. preemia (960.- eurot) Piia Burk (Tartu Ülikool) konkursitöö „Kampoli ja dammaravaigu komponentide uurimine APCI-FT-ICR massispektromeetria ja ATR-FT-IR spektroskoopia abil“ eest, tänukirja said juhendajad Ivo Leito (TÜ) ja Signe Vahur (TÜ);
    • 1. preemia (960.- eurot) Silver Jõemetsa (Tartu Ülikool) konkursitöö „Molekulaardünaamilise simulatsioonimeetodi rakendamine kristallilise elektrolüüdi LiBF4(CH3O(CH2CH2O)4CH3)0.5 omaduste uurimiseks“ eest, tänukirja said juhendajad Alvo Aabloo (TÜ) ja Heiki Kasemägi (TÜ);
    • 2. preemia (650.- eurot) Erik Ilbis (Tartu Ülikool) konkursitöö „ESTCube-1 toitesüsteem – kavandamine, teostamine ja testimine“ eest;
    • 2. preemia (650.- eurot) Kermo Pajula (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) konkursitöö „Veebirakenduse turvatestimine chivalo.com näitel“ eest;
    • 3. preemia (320.- eurot) Olga Dalton (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Raadioreklaamide tuvastamine masinõppe algoritmide abil“ eest;
    • 3. preemia (320.- eurot) Ronald Väli (Tartu Ülikool) konkursitöö „Süsinik-komposiitelektroodid ning uudsed laias temperatuurivahemikus töötavad elektrolüüdid mittevesilahuse superkondensaatoritele“ eest;
    • Diplom Roland Matt (Tartu Ülikool) konkursitöö „Kummituskuva pseudosoojusliku valgusallikaga“ eest;
    • Diplom Annika Pille (Tartu Ülikool) konkursitöö „Joodi lõksustamise uurimine nanopoorses 12CaO∙7Al2O3 kristallstruktuuris“ eest;
    • Diplom Sigrid Selberg (Tartu Ülikool) konkursitöö „Optilise pH-sensori prototüübi valmistamine ja esmane karakteriseerimine aluselise keskkonna jaoks“ eest;
  • magistriõppe üliõpilaste astmes:
    • 1. preemia (1600.- eurot) Mikk Antsov (Tartu Ülikool) konkursitöö „ZnO nanotraatide mehhaaniline ja triboloogiline karakteriseerimine“ eest, tänukirja said juhendajad Leonid Dorogin (TÜ) ja Sergei Vlassov (TÜ);
    • 1. preemia (1600.- eurot) Kristel Jukk (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hapniku elektroredutseerumine süsiniknanotorudele kantud pallaadium- ning plaatinakatalüsaatoritel“ eest, tänukirja said juhendajad Kaido Tammeveski (TÜ) ja Nadežda Aleksejeva (TÜ);
    • 2. preemia (1300.- eurot) Svetlana Tšupova (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hüdrasiinide dianioonid ja tsükliteke metatees heterotsüklite sünteesil“ eest;
    • 2. preemia (1300.- eurot) Andreas Valdmann (Tartu Ülikool) konkursitöö „Laia spektriga Airy valgusimpulsid ja nende eksperimentaalne registreerimine“ eest;
    • 3. preemia (700.- eurot) Merike Kriisa (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „ZnO ja ZnO:In kilede kasvatamine keemilise pihustamise meetodil klaas- ja polümeersetel alustel“ eest;
    • 3. preemia (700.- eurot) Oliver Parmasto (Aalto Ülikool/Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Pikisuunalist normaaljõudu mitte kandvate olmetekkidega reisilaeva mehaanika“ eest;
    • Diplom Rauni Lillemets (Tartu Ülikool) konkursitöö „Operaatorideaalid ning genereerivate hulkade ja genereerivate jadade süsteemid“ eest;
    • Diplom Pille Pullonen (Tartu Ülikool/Aalto Ülikool) konkursitöö „Kahe osapoolega turvaline ühisarvutus: efektiivne Beaveri kolmikute genereerimine“ eest;
    • Diplom Riin Kont (Tartu Ülikool) konkursitöö „Nisuõlgede hüdrotermilise eeltöötluse käigus moodustuvad tugevad tsellulaasi inhibiitorid“ eest;
  • 3) doktoriõppe üliõpilaste astmes:
    • 1. preemia (1600.- eurot) Ivar Kruusenberg (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hapniku elektroredutseerumine süsiniknanomaterjalidel põhinevatel katalüsaatoritel“ eest, tänukirja sai juhendaja Kaido Tammeveski (TÜ);
    • 1. preemia (1600.- eurot) Peeter Piksarv (Tartu Ülikool) konkursitöö „Difrageeruvate ja mittedifrageeruvate valgusimpulsside aegruumiline karakteriseerimine“ eest, tänukirja sai juhendaja Peeter Saari (TÜ);
    • 2. preemia (1300.- eurot) Mihkel Kama (Amsterdami Ülikool) konkursitöö „Keskmise massiga noored tähed: HIFI spektraalülevaatest ketta siseserva füüsikani“ eest;
    • 2. preemia (1300.- eurot) Meelis-Mait Sildoja (Aalto Ülikool) konkursitöö „Prognoositava kvantefektiivsusega fotodetektor“ eest;
    • 3. preemia (700.- eurot) Dan Bogdanov (Tartu Ülikool) konkursitöö „Sharemind: programmeeritav turvaline arvutussüsteem praktiliste rakendustega“ eest;
    • Diplom Katrin Laas (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Stohhastiline resonants harmoonilises ja murrulise tuletisega ostsillaatoris“ eest;
    • Diplom Ann Laheäär (Tartu Ülikool) konkursitöö „Leelismetallide sooladel põhinevate superkondensaatori mittevesilahuse elektrolüütide elektrokeemiline karakteriseerimine“ eest;
    • Diplom Kerli Tõnurist (Tartu Ülikool) konkursitöö „Elektroformeerimise meetodil valmistatud separaatormaterjalide mõju elektrilise kaksikkihi kondensaatori karakteristikutele“ eest.