Püüame kilekotti õhku ja veendume, et sellesse tõepoolest jääb midagi.
1.2 Kott ja pudel
Kott ja pudel
1.3 Õhu valamine vee all
Vee all saab õhku alt üles valada.
1.4 Kuiv paber vees
Õhk võtab enda alla ruumi. Klaas on seega õhuga täidetud olenemata sellest, kas see on õiget või pahupidi. Ja vesi ei pääse sinna niisama lihtsalt sisse.
1.5 Tühi karp ja küünal
Pascali seadus kehtib igasuguste vooliste, ka gaaside korral.
1.6 Takistav lehter
Pudelisse ei saa vett valada, kui õhk sealt välja ei pääse.
1.7 Tagurpidine veeklaas
Kui klaas on täies ulatuses veega täidetud, ei voola pahupidisest klaasist vesi välja.
1.8 Kõrrega joomise võistlus
Läbi kõrre imemine ei pruugi mõnikord õnnestuda. Paneb mõtlema.
1.9 Ülespoole kukkuv katseklaas
Teise katseklaasi sees olev katseklaas tõuseb alla kukkumise asemel üles, kui nende kahe vahelt vesi välja voolab.
1.10 Võluväel kerkiv vesi (I)
Veeauruga täidetud kolb tõmbab jahutamise korral enda sisse vett.
1.11 Võluväel kerkiv vesi (II)
Veeauruga täidetud kolb tõmbab jahtumisel enda sisse vett.
1.12 Kokkuvajuv kanister
Veeauruga täidetud suletud kanister vajub jahtumisel õhurõhu toimel lössi.
1.13 Õhupall pudelis
Pudeli otsa asetatud õhupall paisub pudelisse, kui selles eelnevalt vett keeta.
1.14 Purskkaev pudelis
Veeauruga täidetud kolb tõmbab jahtumisel vett enda sisse. Kui vesi peab sisenema läbi peenikese toru, siis tekib sellest purskkaev.
1.15 Kleepuv veenõu
Servani veega täidetud lai ja madal anum jääb laua alumise külje külge kinni.
1.16 Biooniline sõrm (I)
Valamupump jääb tooli külge kinni ning sellega saab tooli üles tõsta.
1.17 Bioonilised sõrmed (II)
Kaks valamupumpa jäävad üksteise külge kinni ning neid ei ole üldse lihtne üksteisest lahti tõmmata.
1.18 Lekke peatamine
Kahe auguga anumast ei voola enam vett välja, kui üks auk sõrmega sulgeda.
1.19 Igavene purskkaev?
Kuidas töötab sifoon? Proovime järele.
1.20 Vee transportimine kõrre abil
Täidame kõrre veega ja sulgeme selle ülemise otsa sõrmega.
1.21 Veekindel riie
Õhuke riie võib takistada vee välja voolamist kummuli pööratud klaasist.
1.22 Topsid ja õhupall
Kui hoida õhupalli täis puhumise ajal selle külgedel plastiktopse, jäävad need õhupalli külge.
1.23 Õhupalli täitmine imedes
Õhurõhu vähenedes vähesel määral täidetud õhupallid lähevad justkui rohkem täis.
1.24 Raskekaaluline ajaleht
Raskekaaluline ajaleht
1.25 Maagiline katseklaas
Klaas jääb pea või käe külge kinni, kui selles vett keeta. Põnev ja naljakas viis õhuniiskuse või õhurõhu teema alustuseks.
1.26 Muna ja piimapudel
Kuulus muna ja pudeli eksperiment.
1.27 Armunud pudelid
Kaks pudelit jäävad üksteise külge, kui nende sees olevat õhku soojendada ja seejärel uuesti maha jahtuda lasta.
1.28 Paberkottidega kaal
Sooja õhuga täidetud paberkott tundub üleslükkejõu tõttu kergem kui külma õhuga täidetud paberkott.
1.29 Kas klaaspudelit saab kokku suruda?
Klaaspudeli otsas on kummikork, millest läheb läbi klaastoru. Pudelit „surudes" klaastorus olev veetilk tõuseb, justkui suruks me klaaspudelit kokku.
1.30 Paberkarusell
Paberkarussell
1.31 Tantsiv sent
Tantsiv sent
1.32 Iseenesest paisuv õhupall
Iseenesest paisuv õhupall
1.33 Miks vesi tõuseb? (I)
Miks vesi tõuseb? (I)
1.34 Miks vesi tõuseb? (II)
Miks vesi tõuseb? (II)
1.35 Küünal purgis
Purgi ruumala ja küünlaleegi põlemisaeg on omavahel lineaarses sõltuvuses – see selgub joonistatud graafikult.
1.36 Veelembeline teraskäsn
Silindris olev teraskäsn reageerib õhus oleva hapnikuga, moodustades rauarooste (Fe2O3).
1.37 Õhupallide tasakaalustamine
Täis puhutud õhupall on raskem kui tühi õhupall.
1.38 Kaalus juurde võttev pall
Õhku on võimalik kaaluda. Mida suurem on õhupall, seda raskem see on.
1.39 Prügikotitõstuk
Mitut kilekotti üheagselt täis puhudes saab üles tõsta päris raskeid asju.